Hollandi referaat (0)

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS
LAOHOIDJA
********
Holland
Referaat
Juhendaja : *******
Pärnu 2012
Sisukord :
Üldandmed............................................................................................3
Rahvastik ............................................................................................5-4
Loodusvarad ..........................................................................................6
Majandusharud ......................................................................................7
Välismajandus sidemed.........................................................................8
Kasutatud materjalid.............................................................................9
Üldandmed

Asukoht: Lääne-Euroopa

Pindala: 36 900 km2 (siseveekogudega 41 500 km2)

Rahvaarv: 16 318 199 (juuli 2004)

Pealinn: Amsterdam
Pealinna elanike arv: 94 500
Keel: hollandi keel
Rahaühik: euro
Haldusjaotus: 11 provintsi
Valitsuse asukoht: Haag
Riigikord : Parlamentaarne monarhia
Suurimad linnad:Amsterdam, Haag, Rotterdam
Rahvastiku tihedus: 378 in/km2
Merepiiri: 451 km
Kõrgused : Madalaim koht Prins Alexanderpolder -7
Kõrgeim koht Vaalserberg 321 m
Naaberriigid : Saksamaa ja Belgia
Rahvastik
Põhirahvus on hollandlased . Maa lõunaosas, peamiselt Põhja-Brabandi ja Limburgi provintsis , elab keelelt ja kultuurilt lähedasi flaame (13% rahvastikust), põhjaosas (Friisimaal, Groningenis ja Lääne- Friisi saartel) umbes 250 000 friisi. Vähesel määral elab Hollandis juute , sakslasi ja indoneeslasi. Rahvastiku tiheduselt on Holland Lääne-Euroopas esikohal. (378 inimest ühe ruutkilomeetri kohta).Tihedam on asustus Põhja-ja Lõuna Hollandis.Üle poole rahvastikust on katoliiklased, umbes 40% protestandid.
Hollandis elab 16 318 199 inimest. Rahvaarvult on ta väikeriik.
Rahvastiku kasv: 0.55%
Sündimus: 11.85 sündi/1,000 elaniku kohta
Suremus : 8.69 suremist/1,000 elaniku kohta
Sooline suhe :
Sünni ajal- 1.04 meest / naisele
Alla 15 a. – 1,05meest / naisele
15 kuni 64 a. – 1,05 meest / naisele
65 ja vanemad – 0,7 meest /naisele
Kokku – 0.98 meest naise kohta
Keskmine eluiga: kokku 79,43 aastat
mehed 75,55 a. (kõrge eluiga)
naised 81,44 a. (kõrge eluiga)
Laste surma määr sündimise ajal: 4.37 surma/1,000 sünni kohta
1.65 lapse sündi /naise kohta
Rahvuslik koosseis : Hollandlased 91%, Türklased ja teised 9%
Üle 15 aastastest oskab lugeda ja kirjutada 99%
Religioon : Rooma Katolik 31%, Protestant 21%, Moslem 4.4%, muu 3.6%, teadmata 40%
Sõltuvad piirkonnad : Aruba, Hollandi Antillid
Võrreldes aasta 2025 prognoosi põhjal muutub aastaks 2050 vanurite osatähtsus suuremaks eriti 85 aastaste naiste osatähtsus, noorte ja keskealiste osatähtsus samas väheneb.See iseloomustab arenenud riigi vanuselist koosseisu.
96% rahvastikust on keelelt ja kultuurilt lähedased hollandlased ja flaamid . Põhjarannikul ja saartel elavad friisid .
Sündimus on viimastel aastatel vähenenud.
Selle riigi rahvastik on demograafilise ülemineku teises etapis .
90% rahvast elab linnas.10% rahvast elab maal. Palju rahvast elab linnas enamus Amsterdamis , Haagis ja Rotterdamis. Amsterdam asub Põhjamere ääres, seega on seal hästi arenenud kaubandus. Linnades on kõrgelt arenenud tööstus, mis tõmbab elanikke elama suurematesse linnadesse.
Tihedam on asustus Utrechti provintsis ning Põhja- ja Lõuna – Hollandis. Hõredam asustus on ida osas.
Loodusvarad
Maavaradest leidub rikkalikult maagaasi, vähem naftat, turvast, kivisütt ja kivisoola. Taimkatet, mullastikku ja loomastikku on
inimtegevus tugevasti muutnud. Kultuurrohumaad ja põllud hõlmavad 70%, metsad (enamasti istutatud männi- või paplisalud) 8% pindalast.
Majandusharud
Energiavarade poolest ei ole Hollland vaene. Rikkalikult leidub maagaasi, vähem naftat ja kivisütt.Kivisöe kaevandamine lõpetati 1970 aastail. Erinevalt Eestist kasutatakse Hollandis autokütusena põhiliselt gaasi, kuna see on odavam kui bensiin .Maagaasi toodetakse Groningenis. Maagaasi varult ( 2400 mrd. kuupmeetrit ) on Holland kapitalistlike maade hulgas neljandal kohal, toodangult kolmandal kohal.Maagaasi toodetakse Hollandis umbes sada miljardit kuupmeetrit aastas. Naftast ja maagaasisit tehakse peale energiakütuste ka tehiskiudu, kautsukit, lakke , värve ja soodat.
Elektrit toodetakse ühe inimese kohta aastas ligikaudu 4000kwh. Elektri- ja elektroonikatööstuse ettevõtted asuvad eeskätt Rotterdamis, Eindhovenis ja Zwolles.
Põllumajanduse tootlikkus on suur, saadused moodustavad üle veerandi väljaveost. Põllumajandusmaa hõlmab 65% Hollandi pindalast. Sellest maast on 34% põldu, 60% heina-ja karjamaad ning 6% aedu ja lilleistandikke. Metsa on 8% riigi pindalast.
8% riigi pindalast katavad metsad, mis on istutatud enamasti luiteid kinnistama.See on väga vähe ja seega ei ole selles riigis kõrgelt arenenud metsatööstus. Enamasti on istutatud männi-või paplisalud. Metsamassiivid paiknevad ühtlaselt igal pool. Olemasolevad puiduvarud ei rahulda oma riiki puitu imporditakse sisse.Metsade arvelt on võetud põllumaad.Metsa võiks rohkem olla Hollandis, aga seda piirab liigniiskus .
Maavaradest leidub rikkalikult maagaasi, vähem naftat, kivisütt ja kivisoola. Holland on arenenud tööstusmaa.
Välismajandus sidemed
Rahvusvahelised organisatsioonid kuhu holland kuulub:
Euroopa Liit
Euroopa Nõukogu
Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee
NATO -Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (sõjaline organisatsioon)
OSCE – Euroopa Julgeoleku ja koostöö organisatsioon
ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon
IMF - Rahvusvaheline valuutafond
EBRD - Euroopa Rekonstrueerimis- ja Arengupank
WTO - Maailma Kaubandusorganisatsioon
OECD - Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon
WHO - Maailma Tervishoiuorganisatsioon
UNECE - Ühinenud Rahvaste Euroopa Majanduskomisjon
Kasutatud materjalid :
http://et.wikipedia.org/wiki/Holland#Rahvastik
9