Sissejuhatus Üldandmed : Asukoht: Lääne-Euroopa Pindala: 36 900 km2 (siseveekogudega 41 500 km2) Rahvaarv: 16 318 199 (juuli 2004) Pealinn: Amsterdam Pealinna elanike arv: 94 500 Keel: hollandi keel Rahaühik: euro Haldusjaotus: 11 provintsi Valitsuse asukoht: Haag Riigikord : Parlamentaarne monarhia Suurimad linnad:Amsterdam, Haag, Rotterdam Rahvastiku tihedus: 378 in/km2 Merepiiri: 451 km Kõrgused : Madalaim koht Prins Alexanderpolder -7 m Kõrgeim koht Vaalserberg 321 m Naaberriigid : Saksamaa ja Belgia Loodus Pinnamoelt on Holland madalik. 2/5 pindalast paikneb merepinnast madalamal. Seda viljakaiks poldreiks muudetud ala kaitsevad mere pealetungi eest kõrged tammid, osalt ka luitevallid. Maa keskosas on moreenkünkaid (kõrgus kuni 106 m); kõrgeim koht (321 m) asub äärmises kaguosas.
KOOLI NIMI HOLLAND Referaat Koostas: ENDA NIMI Juhendaja: JUHENDAJA NIMI 2010 1.Sissejuhatus Tegin referaadi euroopa riigi kohta milleks on Holland. Referaadi tegemise ajal sain täiendada enda teadmisi Hollandi kohta. 2 Sisukord 1. Sissejuhatus.................................................................................................1 2.LOODUS.........................................................................................................3 2.1 Reljeef.............................................................................
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS LAOHOIDJA ******** Holland Referaat Juhendaja: ******* Pärnu 2012 Sisukord : Üldandmed............................................................................................3 Rahvastik............................................................................................5-4 Loodusvarad...........................................
C.R. Jakobsoni nim. Gümnaasium Referaat HOLLAND 2008 SISUKORD Sissejuhatus lk 3 Üldandmed lk 4 Geograafiline asend lk 5 Looduslikud tingimused lk 5 Riigi arengutase lk 6 Kuulumine majandus organisatsioonidesse lk 6 Rahvastik lk 6
Holland. Hollandi madalmaad ja ajalugu. Holland ehk Madalmaa asub Nederland Lääne-Euroopas.Ta piirneb idast Saksamaaga ja lõunast Belgiaga.Riigipiiri kogupikkus 1027 km.Läänest Põhjamerega ja rannajoone kogupikkus 451 km.Nimi Nederland (madal maa) viitab sellele, et pool Hollandist asub merepinnast madalamal. Nimi " Holland" tuleneb endise Hollandi provintsi,praegu Lõuna-Hollandi ja Põhja-Hollandi provints nimest.Hollandi pealinn on Amsterdam, kuid valitsuse residents on Haag, mis on suuruselt kolmas linn. Suuruselt teises linnas Rotterdamis on üks maailma suurimaid sadamaid. Tähtis liiklussõlm on Utrecht. Suuruselt viies linn on Eindhoven.Holland moodustab koos Aruba ja Hollandi Antillidega Madalmaade Kuningriigi ehk Hollandi laiemas mõttes. Nende maade vahelised suhted on määratud Madalmaade Kuningriigi Statuudiga 1954. aastast. Kui Madalmaade Kuningriik 1815 moodustati, koosnes ta praegusest Hollandist, Belgiast ja Luksemburgist
HOLLANDI MAJANDUS referaat SISSEJUHATUS Holland on riik Lääne- Euroopas Põhjamere ääres. Holland asub Reini ja Maasi alamjooksul ja omab Lääne- Friisi saari. Holland on pindalalt Eestist väiksem. Hollandi pindala on 36 900 km2 ja koos siseveekogudega 41 526 km2. Hollandi rahvaarv ületab aga suuresti Eesti rahva- arvu. Hollandis elab 2007. aasta seisuga 16 366 600 elanikku. Hollandi pealinn on Amsterdam ja Holland on jaotatud 11 provintsiks. Ametlikuks riigikeeleks on hollandi keel ja rahaühikuks on kulden. Erinevalt Eestist ei asu Hollandi valitsuse residents pealinnas. Residents asub suuruselt kolmandas linnas Haagis. Holland on väga kuulus oma sadamate ja mereteede poolest. Suuruselt teises linnas Rotterdamis on üks maailma suurimaid sadamaid. Holland on riigikorralt konstitutsiooniline monarhia ja riigipeaks on kuningas. Põhirahvuseks on hollandlased. Hollandlaste loomulik iive on keskmiselt 4,7
Holland 1. 2012. aasta seisuga elab Hollandis 16 725 900 inimest[1]. See teeb rahvastiku keskmiseks tiheduseks 484 in/km², kui üksnes maismaad arvestada. Pindalalt on Holland väiksem kui Eesti, aga rahvaarvult enam kui 10 korda suurem. Maailmas on Holland rahvastiku tiheduselt 14., kusjuures Euroopas jääb ta selles osas alla üksnes 4 kääbusriigile.( Today, the former County of Holland consists of the two Dutch provinces of North Holland and South Holland, which together include the Netherlands' three largest cities: the capital city of Amsterdam; the seat of government of The Hague; andRotterdam, home of Europe's largest port. ) Enamik Hollandi elanikke on hollandlased, keda on 80,9%. Järgnevad indoneeslased (2,4%), sakslased (2,4%), türklased (2,2%), surinamlased (2,0%) ja marokolased (1,9%), ülejäänud rahvaid on alla 1%. Hollandi rahvuskeel on hollandi keel. Oma sõnul oskab 70'% inimesi suhtlustasandil piisavalt inglise
HOLLAND Marek Ungerson Kärstna Põhikool 9. klass Asukoht Holland asub Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos, Lääne- Euroopas. Põhjast on Holland ümbritsetud Põhjamerega. Soodne asukoht kalanduseks, kaubanduseks ja kõrgel elujärjel püsimiseks. Üldandmed Pindala: 41 600 km² . Rahvaarv: 16 366 600 inimest. Rahvastiku tihedus: 390 in/ km². Lipp: punane-valge-sinine. Riigikord: konstitutsiooniline monarhia. Naaberriigid: idas Saksamaa, lõunas Belgia, põhja- ja läänerannikut uhub Põhjameri. Riigipiiri kogupikkus: 1027 km. Rannajoone kogupikkus: 451 km. Rahaühik: euro.
Enamik külvpinnast on teravilja( nisu,odra, kaera, rukki), kartuli, suhkrupeedija põldheina all, teravilja veetakse ka sisse. Väikesel osal külvpinnast viljeldakse aiakultuure, eriti köögivilja( kurke, tomateid) ja lilli, eelkõige tulpe. Hollandit nimetatakse tuulikute ja tuplide maaks. Katmikaladel viljendatakse ka viinamarju, virsikuid ja ploome. Aiasaadused ja lilled on tähtsmad väljaveokaubad. Põllumajandusega ei seondu keskkonnaprobleeme. Pinnamoelt on Holland madalik. 2/5 pindalast paikneb merepinnast madalamal. Seda viljakaiks poldreiks muudetud ala kaitsevad mere pealetungi eest kõrged tammid, osalt ka luitevallid. Maa keskosas on moreenkünkaid (kõrgus kuni 106 m); kõrgeim koht (321 m) asub äärmises kaguosas. Põhjamere rannik vajub pikkamööda. Sajandeid on hollandlased võidelnud mere pealetungiga, ehitatakse tõkketamme ja kuivenduskanaleid. Hollandis hõivatakse, aga ka järjest uusi merealasid- piiratakse tammisega,
HOLLAND Andra Toom 11B Rakvere Gümnaasium Sisukord 1) Asukoht 2) Põllumajandus 3) Metsandus 4) Kalandus 5) Rahvastik 6) Majandus 7) Linnastumine 8) Energiamajandus 9) Kasutatud kirjandus Asukoht • Holland ehk Madalmaad on maa Lääne-Euroopas. • See piirneb idast Saksamaaga ja lõunast Belgiaga ning läänest Põhjamerega. • Peamiselt 51. ja 54. põhjalaiuse vahel. Põllumajandus • Põllumajandusega tegelemist mõjutavad oluliselt kliima, pinnamood, mullad jt loodusolud. • Holland on kõrge arengutasemega kapitalistlik tööstus- põllumajsnduslik-maa. • Põllumajanduslikust maast, mis hõlmab rohkem kui 65% kogu
Arles roomaaegne amfiteater Avignon paavstiloss Marseille peakirik Notre Dame de la Garde Provance lavendlipõllud, Roussillon Pont du Gard ,,veejuhe" Nizza ehk Nice kuurkortlinn Korsika Ajaccio Napoleoni sünnilinn Val de'Isere Grenoble Rhõne org Chamonix linn ja ka osaliselt suusakeskus Meribel Les 3 Vallees suusakeskus HOLLANDI KUNINGRIIK Tulbid, puukingad, tuuleveskid Üldandmed · pindala 41 865 km2 · elanike arv 16 570 613 · pealinn Amsterdam · valitsuse asupaik Den Haag · riigikord konstitutsiooniline monarhia · keel - hollandi (lääne-saksa keel), friisi keel, flaami keel · kuningas Willem-Alexander · rahvastik põhirahvus hollandlased, maa lõunaosas flaamid (13%), põhjaosas ja saartel friislased (250 000) · rahvastiku tiheduselt I kohal Euroopas · usk 36% katoliiklased, 26% protestandid, 3% moslemid · Hollandi ülemerealad: Aruba, Hollandi Antillid Loodus
KADRIORU SAKSA GÜMNAASIUM Sigrit Link HOLLAND Referaat Tallinn 2009 Sisukord 1.Riigi üldiseloomustus....................................................................................................................3 1.1 Riigi üldandmed ..........................................................................................3 2. Riigi arengutase............................................................................................................................4 3
Seal elab 2013. aasta seisuga 80 327 900 inimest. Rahvastiku tihedus on 229 in/km². Rahvaarvu järgi on Saksamaa suurim riik Euroopa Liidus ja Euroopas on ta teisel kohal (esimene on Venemaa). Riigikeeleks on saksa keel. Pealinn on Berliin. Saksamaa rahaühik on euro, mis võeti kasutusele aastal 2002. Asend Saksamaa Liitvabariik asub Kesk-Euroopas. Teda piiravad põhjast Taani, Läänemeri ja Põhjameri. Lõuna naaberriikideks on Sveits ja Austria. Läänes piiravad teda Holland, Belgia, Luksemburg ja Prantsusmaa. Idaküljele jäävad Poola ja Tsehhi. Majanduslikult on Saksamaal väga hea geograafiline asukoht. Saksamaa asub kõrgelt arenenud riikide vahel nagu Prantsusmaa, Sveits jt. Tal on vaba pääs kahele merele: Põhjamerele ja Läänemerele. Saksamaal on ka palju laevatatavaid jõgesid: Rein, Elbe, Oder, Ems, Weser, lõunaosas Doonau. Territoorium Tihedalt kultuuristatud Saksamaal on põllumajanduslikku maad 49%, metsa 29%, teede ja
Seal elab 2013. aasta seisuga 80 327 900 inimest. Rahvastiku tihedus on 229 in/km². Rahvaarvu järgi on Saksamaa suurim riik Euroopa Liidus ja Euroopas on ta teisel kohal (esimene on Venemaa). Riigikeeleks on saksa keel. Pealinn on Berliin. Saksamaa rahaühik on euro, mis võeti kasutusele aastal 2002. Asend Saksamaa Liitvabariik asub Kesk-Euroopas. Teda piiravad põhjast Taani, Läänemeri ja Põhjameri. Lõuna naaberriikideks on Sveits ja Austria. Läänes piiravad teda Holland, Belgia, Luksemburg ja Prantsusmaa. Idaküljele jäävad Poola ja Tsehhi. Majanduslikult on Saksamaal väga hea geograafiline asukoht. Saksamaa asub kõrgelt arenenud riikide vahel nagu Prantsusmaa, Sveits jt. Tal on vaba pääs kahele merele: Põhjamerele ja Läänemerele. Saksamaal on ka palju laevatatavaid jõgesid: Rein, Elbe, Oder, Ems, Weser, lõunaosas Doonau. Territoorium Tihedalt kultuuristatud Saksamaal on põllumajanduslikku maad 49%, metsa 29%, teede ja
Metsa on eeskätt mägedes (kuusk, nulg) ja maa kirdeosas (mänd). Rikkalikult leidub kivi- ja pruunsütt ning kivi- ja kaalisoola, vähem raua- nikli- vase- uraani- jmt. metallimaake, naftat ja maagaasi. Suurimad linnad on pealinn Berliin, Hamburg, München, Köln, Frankfurt. Saksamaa asend ja tema piiririigid Saksamaa Liitvabariik asub Kesk-Euroopas. Teda piiravad põhjast Taani, Läänemeri ja Põhjameri. Lõuna naaberriikideks on Sveits ja Austria. Läänes piiravad teda Holland, Belgia, Luksemburg ja Prantsusmaa. Idaküljele jäävad Poola ja Tsehhi. Majanduslikult on Saksamaal väga hea geograafiline asukoht. Saksamaa asub kõrgelt arenenud riikide vahel nagu Prantsusmaa, Sveits jt. Tal on vaba pääs kahele merele: Põhjamerele ja Läänemerele. Saksamaal on ka palju laevatatavaid jõgesid: Rein, Elbe, Oder, Ems, Weser, lõunaosas Doonau. Pinnamood Jaguneb 3 osaks: Põhja-Saksa madalik, Kesk-Saksa keskmäestike vöönd ja lõunaosas Alpid. Pinnaehitus
Kirjaoskus 98,5 % Majanduse harukoosluselt ja monopoliseerituselt sarnaneb ta teiste kõrgetasemeliste suurriikidega, kuid jääb neist maha rahvatulu suuruselt 1 elaniku kohta, põllumajanduse intensiivsuse ja masinatööstuse kõrgtehnoloogia poolest. Itaalia kuuluvus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse Euroopa Liit (EL), BIS, BSEC, CBSS, CDB, CE, G-7, G-8, G-10, WHO, UNTSO, UNESCO, OECD, NEA, OSCE, WTO, NATO, Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO), koostööd tehakse NASA-ga, Euroopa Kosmoseagentuur (asutatud koos Belgia, Hollandi ja Saksamaaga), AfDB, AsDB, Austraalia Grupp, CEI, CERN, EAPC, EBRD, EIB, EMU, ESA, FAO, IADB, IAEA, IBRD, ICAO, ICC, ICCt, ICFTU, ICRM, IDA, IEA, IFAD, IFC, IFRCS, IHO, ILO, IMF, IMO, Interpol, IOC, IOM, ISO, ITU, LAIA, MIGA, MINURSO, NAM (külaline), NSG, OAS, OPCW, Paris Club, PCA, UN, UNCTAD, UNHCR, UNIDO, UNIFIL, UNMEE, UNMIK, UNMOGIP, UPU, WCL, WCO, WEU, WHO, WIPO, WMO, WToO, WTO, ZC.
põllumajanduses 12% ja teeninduses 51%. Peale sõda ehitati majandus aga Marshalli plaani toel uuesti üles ning alates 1950ndatest aastatest kuulub Itaalia maailma tugevaimate tööstusriikide hulka. Kuulub arenenud riikide hulka. 3. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse ja rahvusvahelised firmad Euroopa Liit (EL), BIS, BSEC, CBSS, CDB, CE, G-7, G-8, G-10, WHO, UNTSO, UNESCO, OECD, NEA, OSCE, WTO, NATO, Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO), koostööd tehakse NASA-ga, Euroopa Kosmoseagentuur (asutatud koos Belgia, Hollandi ja Saksamaaga), AfDB, AsDB, Austraalia Grupp, CEI jne. FIAT masina- ja autotööstus, Pirelli & C. kummitööstus, Montedison keemia- ja elektroonikatööstus, Olivetti kirjutus- ja kassamasin, Firenze nahakaubad, Venezia klaas, Montedison, Enel elektrienergeetika, Eni energeetika.Väga tähtis tööstusharu Itaalia majanduses on rõivatööstus
Muldadest valdavalt leet- ja soomullad. Ohustatud liikidest on ahm ja endeemne saima hüljes. Lapimaal peetakse poolkodustatuna põhjapõtra. Maavaradest leidub ehitusmaterjale (liiva, graniiti ja kruusa), värvilisi metalle (vask, tsink, nikkel) ja vanaadiumirikkast rauamaaki. Vähesel määral kaevandatakse ka fosfaate ja kulda. Väga suured on turba varud. Energiat saadakse 24,7% taastuvatest energiaallikatest (puit- ja hüdroenergia), 25% nafta, 16% tuumaenergia, 11% maagaas ja 6% turvas. Tänapäeval toetub Soome majandus kõrgtehnoloogiale ja teenindusele. Soome suurimad pangad on Nordea ja Sampo, Nokia kuulub Maailma saja suurima kontserni hulka. Soome on ka üks maailma suurimaid paberitootjaid. Tööstusest moodustavad üle poole masinatööstus ja puidu- ning paberitööstus. Põllumajandus kõrgelt arenenud ja rahuldab siseturu vajadusi, koondub peamiselt maa lõunaossa ja haritavat maad 7,3% maismaast. 2/3
.................................................................................6 1.6 Loomastik.......................................................................................................................................6 2. Riigi arengutaseme iseloomustus.....................................................................................................7 3. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse...............................................................................9 4. Rahvastik........................................................................................................................................10 6. Energiamajandus............................................................................................................................13 7. Põllumajandus................................................................................................................................15 8. Metsamajandus ja metsatööstus .....
ÜRO inimarengu indeks on Argentinal 0,860, millega asub see 46. kohal edetabelis. See näitab, et riik on keskmiselt arenenud. Argentina on läbinud enam-vähem demograafilise siirde ning on teel kõrgelt arenenud riigi poole. 4. MAJANDUSORGANISATSIOONID Argentina on järgmiste organisatsioonide liige: · IMF ehk International Monetary Fund ehk Rahvusvaheline Valuutafond · OECD ehk Organisation for Economic Co-operation and Development ehk Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon · ÜRO ehk Ühinenud Rahvaste Organisatsioon · WBG ehk World Bank Group ja kõik selle alamorganisatsioonid · G-20 ehk Kahekümne Rahandusministri ja Keskpangajuhi Grupp · Mercosur ehk Southern Common Market · WTO ehk Maailma Kaubandusorganisatsioon Argentinas asub Trapiche kompanii, mis toodab veine ja neid eksporditakse üle maailma. Tuntumad veini tüübid on Cabernet, Malbec, Sauvignon ja Chardonnay. 5. RAHVASTIK Argentinas elab 42 192 494 inimest
6. Veestik Lõuna-Alpide kõrgeimaid mägesid katavad igijää ja lumi, suurim liustik on Mount Cooki idanõlvakult laskuv vormirohke Tasmani liustik. Uus-Meremaal on palju veerikkaid jõgesid (pikim Waikato 445 km). Palju on ka järvi, nii vulkaanilisi kui tektoonilisi ja liustikutekkelisi (suurim Taupo606 km2, sügavaim Hauroko 462 m). 7. Kuulumine majandus organisatsioonidesse APEC (Asia-Pacific Economic Cooperation) Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöö Organisatsioon OECD (Organisation for Economic Co-operation and Development) Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon, 30 liikmesmaad SPF (Pacific Islands Forum) Vaikse Ookeani Saarte Ühendus (tõlge ligilähedane) SPC (Secretariat of the Pacific Community) Vaikes Ookeani Kogukonna Sekretariaat (tõlge ligilähedane) 8. Rahvastik Uus-Meremaa rahvaarv on 4,1 miljonit elanikku. Uus-Meremaa rahvastik on põhiliselt kujundanud sisse rännanud. Suurema osa rahvastikust (70%)
kaubandusorganisatsioon (alates 1st jaanuarist 1995), NATO - Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (1949), EEA Euroopa Majanduspiirkond, EFTA- Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon (1960), Schengeni leping, OECD - Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon, UNICEF. Tundub, et Norra soovib olla neutraalne ja mitte ennast liigselt siduda. Suurtes kogustes naftat eksportivana, ei ole ta liitunud OPEC-iga. Rahvastik Norra rahvaarv on 4 525 000 ning see kasvab igal aastal 0,57% võrra. Nagu paljudes teistes Euroopa riikides, on ka Norra pärast pikaajalist rahvaarvu kasvu perioodi jõudnud hetkel madala sündimuse ajajärku. Rahvastiku tihedus on 14 in/km². Rahvastik paikneb üsna ebaühtlaselt. Umbes pool rahvastikust elab riigi lõunaosas ja lõunarannikul. Põhjuseks on norra mägine sisemaa ja kliima ning puudub hea teedevõrk rannikust kaugemal. Rahvuslik kord on monarhia
moetooted) Suureks probleemiks on narkoäri Pealinn:La Paz Rahvaarv: 7,4 mln Rahaühik: boliviano Riigikeeled: hispaania, ketsua ja aimaraa keel Iseseisvus saavutati 1903 a. LõunaAmeerika vaeseim riik Majanduse tugevad ja nõrgad küljed: Rikkalikult maavaru: Äärmine vaesus on kuld, hõbe, tsink ja tekitanud poliitilise tina ebakindluse Mõni aeg tagasi Ehkki inflatsioon on avastati ka nafta ja vähenenud 10% maagaasimaardlaid piirile, peletab 1980a. hüperinflatsioon endiselt investoreid. Ajalugu: Algasukaist on teada ketsua ja aimaraa hõim, kelle 14. sajandil allutasid inkad. 153238 vallutasid Boliivia alad Hispaania konkistadoorid. 15431776 kuulus B. Ülem Peruu nime all Peruu, hiljem Rio de la Plata asekuningriiki. 19. sajandi keskel hakkasid kujunema
Argentiina kaubandusbilanss on positiivne, kuna eksport on 70 020 mln USD ja import 57 421 mln USD. Peamised Muutused vastava Vastava toote Peamised turud eksporttooted toote ekspordis 2004- osatähtsus maailma- 2008 2008 kaubanduses % %-des algaasta suhtes Toiduained ja Kasvanud 49,8% 14,9% Holland 13,2%, loomasööt Hispaania 11,8% Taimsed ja loomsed Kasvanud 44,6% 7,9% Hiina 20,9%, India rasvad/õlid 8,9% Teraviljad Kasvanud 39,7% 6,55% Brasiilia 21%, Hispaania 7,7%
See viis väga tõsise majandusliku kriisini, mille jooksul langes Uus-Meremaa elatustase madalamale kui see oli Austraalias ja Lääne-Euroopas.[4] 6 3.Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse APEC (Asia-Pacific Economic Cooperation) Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöö Organisatsioon OECD (Organisation for Economic Co-operation and Development) Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon, 30 liikmesmaad SPF (Pacific Islands Forum) Vaikse Ookeani Saarte Ühendus (tõlge ligilähedane) SPC (Secretariat of the Pacific Community) Vaikes Ookeani Kogukonna Sekretariaat (tõlge ligilähedane) [1] 4.Rahvastik Kuna Uus- Meremaal elab 4 331 600 inimest, on see pigem keskmine riik. Nagu tabelilt näha, on rahvaarv kasvanud üsna sujuvalt, kuigi 2001st aastast on kasv natuke hoogsamalt edasi läinud. Viimase 14 aastaga on rahvaarv suurenenud 571 236 võrra. [12]
Uus-Meremaa on ümbritsetud Tasmania mere ja Vaikse ookeaniga. Uus-Meremaa paikneb põhiliselt kahel saarel: Põhja-ja Lõunasaar. Saared asuvad enamasti parasvööndis, ainult põhjaosa ulatub lähistroopilisse vöötmesse. Uus-Meremaal on kaasaegselt arenenud majandus. Riik toetub suuremas osas kaubandusele, enamjaolt põllumajanduslikule toodangule. Uus-Meremaa suurimad ekspordiartiklid on: piimatooted, liha, kala, puit ja masinad. Ning suurimad impordiartiklid on: nafta, masinad, sõidukid, elektroonika ja tekstiilid. Riigi kuulumine suurregiooni Uus-Meremaa kuulub Kaug-Lõuna suurregiooni. Kaug-Lõuna piirkond on asustatud väljarändajatega Euroopast, kes tõrjusid põlisrahvad välja. Euroopalik areng on selles suurregioonis kestnud ainult 200 aastat. Kliima on aasta läbi soe, kuid kuivavõitu, mistõttu põllumajanduses saab arendada vaid teatud harusid. Maavarasid leidub regioonis rikkalikult, kuid suur kaugus teistest maailmajagudest
riigiga: Uganda ja Kenyaga põhjas, Mosambiigiga lõunas, Malawi ja Sambiaga edelas ning Burundi ja Rwandaga loodes. Lisaks on tal veepiir Kongo Demokraatliku Vabariigiga Tanganjika järvel. Idas külgneb ta India ookeaniga. 1.3 Looduslikud tingimused Tansaania maastikupildis leidub nii lopsaka troopikataimestikuga kaetud tasaseidrannikumadalikke kui ka teravatipulisi kõrgeid mägesid. Suurema osa territoorimust moodustavad siiski keskmiselt 1200 m kõrgel platool laiuvad savannid ja metsad. Riigi põhja osas on kliima kuivem. Ranniku ja Sansibari kliima on troopiline. Keskplatool on poolkõrbeline ning mägismaal lähistroopiline kliima. Edelas ja kirdes on üksikuid mägimassiive, kogu riiki läbivad aga Ida-Aafrika alanguvöötme mõlemad harud. Idapoolses Tansaania kirdeosas leidub hulk väiksemaid järvi, läänepoolses harus on suured Malawi ja Tanganjika järved ning see moodustab loodusliku piiri Tansaaniast läände
22.04.06 Tartu 2006 Riigi ajaloost...................................................................................................................3 Belgia asend....................................................................................................................4 Belgia rahvuslik sümboolika ja kultuur..........................................................................5 Belgia rahvastik.............................................................................................................. 6 Belgia maavarad............................................................................................................. 7 Belgia majandus(eksport,import)....................................................................................8 Belgia välispartnerid,organisatsioonid............................................................................9 Belgia keskkonnaprobleemid.
Kool Belgia kuningriik 9a 22.04.06 Tartu 2006 Riigi ajaloost...................................................................................................................3 Belgia asend....................................................................................................................4 Belgia rahvuslik sümboolika ja kultuur..........................................................................5 Belgia rahvastik..............................................................................................................6 Belgia maavarad.............................................................................................................7 Belgia majandus(eksport,import)....................................................................................8 Belgia välispartnerid,organisatsioonid............................................................................9 Belgia keskkonnaprobleemid...
Naisi on Hiinas 633 596 530, kellest 131 045 415 on 0-14 aasta vanused, 450 664 933 15-64 aasta vanused ja 51 886 182 üle 65 aasta vanused. Hiinas on telereid 1000 elaniku kohta 27, autosid elaniku kohta 1 ja telefone elaniku kohta 9. Hiina ei kuulu ühtegi rahvusvahelisse organisatsiooni. 3 Rahvastiku paiknemine Hiinas on rahvastiku 136 inimest/km² kohta, mis näitab, et Hiinas on rahvastik tihedasti asustatud. Tihedam asustus on muidugi suurlinnades Pekingis ja Sanghais. Suurlinnad asuvad enamasti Ida-Hiinas mere läheduses. Suur asustus on rannikul, kus rahvastiku tihedus on suurim, sest seal on hea pääs merele, sest hiinlased püüavad palju kala ja kaubavahetus on ka tihe seal. Vähemasustatud piirkonnad on mägedes Tiibetis ja Himaalajas ja Lääne- Hiinas. Suurlinnades on rahvusvahelised lennujaamad. Põllumajandus
lääneranniku merelises kliimas umbes kolm korda kiiremini kui mujal Kanadas. 3 LOODUSVARAD: Loodusvarade poolest on Kanada väga rikas. Seda näitab see, et Kanada hoiab kapitalistlike maade hulgas esimest kohta nii nikli, tsingi, asbesti, kaaliumväetiste kui ka ajalehepaberi tootmises. Tähtsateks ja laialdaselt leiduvateks loodusvaradeks on veel plaatina, titaan, koobalt, väävel, kips, raud, nafta, gaas, vask, plii, hõbe, kuld, uraan ja kivisüsi. Koguni 41% kaevandatavast söest eksporditakse. Väga suure osa söest ekspordib Kanada Jaapanisse (47%), järgmistena tulevad Lõuna-Korea (25%), Brasiilia (6%), Mehhiko (4%), Hiina (3%) ja 15% moodustab eksport muudesse riikidesse. Kanada on ka juhtiv uraani kaevandaja (30% kogu maakeral kaevandatavast uraanist) ning koguni 85% sellest eksporditi teistesse riikidesse. 1993. aastal hõlmas USA koguni 70% kogu Kanada uraani väljaveost.
vanuses 25-64 on 83 protsenti. Elanikkonnast 92% moodustavad sakslased, umbes 2% türklased ja 6% muud välismaalased. Linnaelanikke: 88 % 0-14 vanuseid - 13.7% 15-64 vanuseid - 66.1% 65 ja vanemad - 20.3% Suurimad linnad. Energiamajandus Aasta 2004 seisuga toodeti Saksamaal kokku 566.9 miljard kilowatt-tundi (kWh) elektrit, millest välja eksporditi 50.8 miljard kWh. Energiajaotumine Saksamaal 2004. aasta seisuga oli järgmine: 40% nafta, 24% kivisüsi, 22% maagaas, 11% tuumaenergia, 2% hüdroenergia ja 2% muu energia. Energiavarudest leidub rikkalikult kivisütt (Ruhri tööstuspiirkonnas) ja pruunsütt (Saksimaal ja Harzi mäestikus). Maagaasi leidub peamiselt Põhja- ja Lõunasaksamaal. Põhjameres ja Põhja-Saksamaal on riigil ka väikesed naftavarud. Suurte jõgede olemasolu (Rein, Elbe, Doonau jne) võimaldab ka hüdroenergia kasutamist, kuid siiski maailma mastaabis suured hüdroelektrijaamad Saksamaal puuduvad
Tubakas on kolmas tähtsam eksportartikkel. Selle toodang on muutunud mõjukamaks 1990-ndtel. Akazuupähkleid kasvatatakse rannaääres, Tangal ja Mtwaral, isegi ka väga väikestes taludes. Nelki toodetakse Sansibaril, mis kunagi varustas enam kui 60% maailma nelginõudlusest. Praegugi tuleb põhiosa maailma nelgitoodangust Sansibari saarelt. Tansaania tähtsamad eksport partnerid on India, Ruanda, Jaapan, Suurbritannia, Itaalia, Saksamaa, Holland ja Araabia Ühendemiraadid. Tansaania veab sisse: naftat, masinaid, transpordiseadmeid, rauda, terast, eluskarja ja toiduaineid. Tähtsamad impordi partnermaad on Suurbritannia, Keenia, Jaapan, Hiina ja India. 40% ekspordi tulu kulub nafta sisseveoks. Selle suure summa vähendamiseks alustab Tansaania oma rannikumeres asuva Songo gaasimaardla hõivamist. Ka Pemba saare lähistel on avastatud naftat. 12
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
