Järvamaa kutsehariduskeskus REFERAAT EESTI HOBUNE Elsa Tamm PH11 1 Järvamaa kutsehariduskeskus SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 EESTI HOBUSE AJALUGU......................................................................................... 4 EESTI HOBUSE OMADUSED..................................................................................... 5 EESTI HOBUSE KASUTUS........................................................................................ 6 EESTI HOBUSE LEVIK.............................................................................................. 7 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 8 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................
Uurimistöö Eesti hobuste kohta. Omadused Eesti hobused paistavad silma suhteliselt suure veojõu ja kiiruse poolest. Eesti hobune on hästi kohanenud siinsete söötmis-ja pidamistingimustega ning paistab silma vähenõudlikkuse, hea söödakasutuse ja vastupidavuse poolest. Tänapäeval on eesti hobune universaalne väikehobune, keda saab kasutada laste ratsahobusena ja pere- ning turismihobusena. Eesti hobuse samm ja traav on avar ja hoogne, kuid tuleb ette ka sõudmist ja kerimist. Puudusena esineb vahel jalgade ebakorrapärast seisu ja hobuste nõgusat selga. Kehaehitus Eesti hobune on suhteliselt madalajalgne, pika kere ning kuiva ja tugeva kehaehitusega kerge põllumajandushobune, kelle: pea proportsionaalne, laia otsmikuga, enamasti sirge, harva nõgusa profiiliga, lühikeste kõrvadega, elavate silmadega, lihaseliste lõuapärade ja laia lõuapärade vahega. kael suhteliselt lühike, lihaseline, tiheda lakaga. turi mad...
EESTI HOBUNE Elsa Tamm PH11 Särevere 2015 AJALUGU Päritolu kohta puuduvad kindlad andmed Kuulub põhja-metsahobuste rühma Karm loodus muutis vastupidavaks ja vähenõudlikuks 13.sajandil kasutati sõjahobusena OMADUSED Tugeva kehaehitusega Madala turjaga Iseloomult elav, aga asjalik Tõule omast värvust ei ole KASUTUS Sobib hästi ponisporti , lastele ja harrastajatele Kasutatakse laialdaselt ka turisminduses Vähesel määral ka põllumajanduses tööloomana LEVIK PRIA andmete kohaselt on Eestis üle 2000 Eesti hobuse tõugu hobust
Hobusekasvatus Hobusekasvatusele on tänapäeval väga kõrged nõudmised. Eriti just sportlik tipptase esitab neile suuri väljakutseid. Võistlushobuse elu on kaugel sellest, mida elasid tema esivanemad. Ta peab toime tulema tohutult suure füüsilise ja psüühilise koormusega ning paneb imestama, mil moel nii hilise kodustamisperioodiga loom, kes pealegi on saakloomale iseloomulikult pelglik ja ettevaatlik, suudab teha inimesega sedavõrd täpset koostööd ja võistluste ajal endast nii palju välja anda. Aretusega on muidugi väga suur töö selle nimel ära tehtud. Konkurents hobusekasvatuses on kujunenud väga tugevaks, sest rangelt jälgitavad aretusprogrammid, kunstlik seemendus ja embrüosiirdamine võimaldavad üha rohkem toota heade eeldustega hobuseid. Nende eelduste avaldumiseks on aga määrava tähtsusega sünnijärgne etapp - kasvatus ja treening, mille täiustamiseks otsitakse samuti pidevalt uusi võimalusi. Igast ...
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Piia Ruus EESTI HOBUSE PÕLVNEMINE Referaat Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Eesti hobune 5 1.1. Eesti hobuse levik 5 2. Hobuse mõõtmine 6 2.1. Hobuste kehamõõdud 6 3. Eesti hobuste arvukus 8 4. Värvuste analüüs 9 4.1. Hiirjas hobune 10 5. Eesti hobune tänapäeval 11 6. Kokkuvõte 12 7. Lisad 13 8. Kasutatud kirjandus 14 2 Sissejuhatus Hobune oma mitmete liikidega on ühe väga pika evolutsiooni tulemus. Vanim hobuseliik elas kuuskümmend miljonit aastat tagasi ja nende hobuste turjakõrgus oli vaid 25- 45 cm (Kreen, 2003). Kulus pikalt aega, kuni hobune arenes oma praeguseks koduhobuseks. Hobuse metsiku esivanema küsimused on tihti...
Urmas Niklus Kalakasvatus II Ajalugu Naha kasutamine ulatub inimkonna algusaegadesse. Eelajaloolised inimesed kasutasid loomanahku kaitsvate rõivaesemetena. Kuna toores nahk roiskub kiiresti, kuivades muutub aga kõvaks, tõmbub kokku ja murdub, on kasutatava naha saamiseks vaja teda töödelda. Aja möödudes õppis inimene kasutama paremaid tööriistu ja meetodeid naha vastupidavuse suurendamiseks. Esimesed nahkade parkijad olid egiptlased. Toornahkade jaotamine 1)Väiksed toornahad Veiste väikesed nahad Hobuse väikesed nahad Lambanahad Kitsenahad Jänesed ja väikesed närilised. 2) Suured toornahad Veisenahad Hobusenahad Sea toornahad Enne konserveerimist Enne konserveerimist tuleb nahad: Korrastada Leotada Sõnnik eemaldada Pesta Kõlutustada Sorteerida ja kaaluda Konserveerimisviisid On olemas neli konserveerimise viisi: - õhuga kuivatamine - märgsoolamine - kuivsoolamine - happega soolamine - kuivatamine ...
Hobusekasvatus H. Peterson 01.02.07 Hobuste põlvnemine Zoolooglise klassifikatsiooni järgi kuuluvad hobused imetajate klassi, pärisimetajate alamklassi, kabiloomade ülemseltsi, kabjaliste seltsi, hobuslaste sugukonda ja hobuste perekonda. Hobused Pärishobused- Equus 1. koduhobune E. caballus 2. Przewalski hobune Equus przewalskii. 124-145cm kõrge. Laia ja sügava kerega ja püstise lakaga. Paks kael. Pikad kattekarvad. 1901 toodi halle loomaaeda. Metsikult oli veel 1950-del. Stepihobuse tõud pärinevad temast. 3. tarpan E. caballus gmelini primitiivne koduhobune. Kuni 135 cm. Trulljas kere, ümarad vormid. Hiirjas vööt seljal. Tagajalgadel naastud puuduvad. Veel 1870-l oli teda veel looduslikult. Tuntumaid pidajaid oli Krahv Samolski loomaaed. Eeslid E.asinus (raamatus ole...
PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUM Kristi Tiido G2C EESTI OHUSTATUD HOBUSETÕUD Aastatöö Juhendaja Aita Luts PÄRNU 2014 SISSEJUHATUS Teema valiku põhjuseks on soov saada ülevaade eesti hobuse, tori hobuse ja eesti raskeveohobuse arenemisest tänapäevani, nende kasutusaladest ja tähtsusest inimesele. Samuti on osa uurimusest keskendund erinevatele teemadele: eesti hobune kui tähtis pool- looduslike koosluste säilitaja ja tori hobuse aretamiseks loodud riigikasvandus. Aastatöö eesmärgiks on saada vastused küsimustele: millised on Eestis aretatud hobusetõud? Kuidas on toimunud hobuste tõuaretus? Milline on hobuse tõugude seisukord tänapäeval? Missugused on nende hobuste kasutamise võimalused? Valitud teema sobivust kinnitab tõsiasi, et kõigi kolme tõu jaoks on tehtud suuri jõupingutusi, et need säiliks, loodud kasvandusi ja tõuraamatuid, seetõttu saab öelda, et kõ...
Valgud Valkude koostis · Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad 9 100 000 AH jäägist. Inimese organismis on üle 60 000 individuaalse valgu ja valgud moodustavad meie organismist (kuivkaalust) 45%. Toiduvalkude koostis · Toiduvalgud jagatakse asendamatute AH-te sisalduse ja vahekorra põhjal täis- ja väheväärtuslikeke. · Täisväärtuslikud valgud sisaldavad AH-d inimorganismi vajadustele vastavates hulkades ja sobivates vahekordades. Täisväärtuslikud on loomse päristoluga valgud: muna, piima, juustu ja liha valgud. · Väheväärtuslikud on valgud, kus asendamatutest aminohapetest on puudu 1 või mitu. Sellised on enamus taimseid valke: terade, kaunviljade, pähklite ja seemnete valgud. Lü Metio Fenüül- Jrk. nr. Toiduaine nimetus Valk Valiin Isoleutsiin ...
Järvamaa kutsehariduskeskus Referaat Ahhal-Tekiini hobune Daniil Bessedin PH1 Särevere 2012 Sisukord · Sissejuhatus...............................................................................................................3 Tõu omadused.................................................................................................4 Välimik.............................................................................................................4 Ahhal-Tekiini tüüpe.....
,,KESKAEGNE RÜÜTEL" Maarit Iris Lootus Pedagoogika II kursus Pimedat keskaega on ühteaegu nii imetletud kui ka kardetud. Müstilise auraga ajastul toimus mitmeid ühiskondlikke, aga ka mõttemaailma muutuseid, mille üheks osiseks on kindlasti rüütlite esilekerkimine, kogu rüütlikultuuri elavnemine ja sellega seonduv rolliasetus. Ajalugu kirjutavad võitjad, mistõttu need ka inimeste mäludes koha leiavad. Kahtlemata võib üheks keskaja tähtsamaks sümboliks pidada rüütlit kui kangelast, võitjat, päästjat, anastajat. Tegemist oli omaaegse idoliseeritud karakteriga, kellega samastumine võrdus pooljumala staatusesse tõusmisega. Käesolev töö püüab lahti mõtestada keskaegse rüütli olemust, eluolu ja ühiskondlikku positsiooni, kirjeldada rüütliks saamise protsessi, piiludes selleks pürgijate hingeellu ning püüdes seda võimetekohaselt mõ...
Metaan ja kliima soojenemine Metaan (CH4) on kasvuhoonegaas. Metaani keemilised omadused ja reaktsioonid atmosfääris põhjustavad kasvuhooneefekti. Atmosfääris imab metaan maalt tulnud infrapuna kiirgust, mis pääseks muidu maailmaruumi, mistõttu tekib maa atmosfääri soojenemine. Metaani eraldub maapõuest iseeneslikult, samuti moodustuvad väga suured metaanikogused biosfääri elutegevuse kõrvalsaadusena. Seepärast ei ole kogu kasvuhooneefekt tingitud üksnes inimtegevusest. Tööstusrevolutsiooni algusest on atmosfääri metaani sisaldus kahekordistunud, mõjutades kasvuhooneefekti suurenemist umbes 20% ulatuses. Tööstusriikides moodustab metaan üldjoontes 15% kasvuhoonegaasidest. Enne tööstusrevolutsiooni algust oli atmosfääris metaani kogus umbes 700 osakest miljardi kohta. 20. sajandi lõpuks oli see näitaja tõusnud 1773 osakeseni miljardi kohta. Mullune tõus oli vaid ühe aastaga kümme osakest miljardi kohta. Metaa...
Imetajate välisehitus 1. Kirjelda koera välimust. V. 1)Keha katavad karvad. 2)Jäsemed on suuntaud otse alla. 3)Saba. 5)Kael. 6)Kõrvalestad on helide püüdmiseks. 7)Silmi kaitseb silmalaug. 2. Millised on imetaja luustiku põhiosad? Mitu kaelalüli on enamikul imetajatel? V. Roided. 7 kaelalüli. 3. Võrdle imetajate ja roomajate jäsemete paigutust. V. Imetaajate jäsemed on suunatud otse alla, aga roomajate jäsemed on suunatud külgedele. 4. Võrdle imetajat linnuga ja leia vähemalt 3 sarnasust ja 3 erinevust. V. Sarnasused: 1) Imetaja süda on 4-osaline. 2)Linnul on tiivalihased ja tiivaluud. 3)Imetajatel on teravad hambad. Erinevused: 1)Mõlemal on sigimiselundid. 2)Mõlemal on järglased. 3)Mõlemal on roided. 5. Millised omadused võrreldes roomajatega võimaldavad elada külmemates elupaikades? V. Nad on püsisoojased, neil on tihe karvkate, nad hangivad talveks toitu, nad jäävad talveunne või taliuinakusse. 6. Millised meeled on koeral toidu ...
Eesti Maaülikool Mihkel Raudsepp Liha-ja piimatehnoloogia II kursus Valiku põhiparameetrid Referaat Juhendaja: E. Orgmets Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus............................................................3 1.Jõudlus....................................................................4 1.1Piimajõudlus................................................4 1.2Lihajõudlus.................................................4 1.3Villajõudlus................................................5 1.4Munajõudlus................................................5 1.5Veojõudlus.................................................6 2.Eksterjöör............................................................6 2.1Pea...........................................................7 2.2Kael..............................
SEBRA REFERAAT Kaido Mõts 6a klass TÕRVA GÜMNAASIUM 2004 ÜLDISELOOMUSTUS Sebrasid tuleb pidada kõige primitiivsemateks tänapäeva hobuslasteks, keda on säilinud kolm liiki. Sebrad on võrdlemisi väikesed vöödilised hobuslased: tüvepikkus 2-2,4 m, turjakõrgus 1,2-1,4 m, sabapikkus (koos selle otsalolevate pikenenud karvadega) 45-57 cm, mass kuni 350 kg. Keha värvuse põhitoon on helehall või pruunikas, sellel kulgevad mustad või mustjaspruunid ristivöödid. Niisugune värvus, mis fotol tundub silmatorkav, teeb looma looduses, eriti savannis, vähemärgatavaks. Sebrad elavad väikeste tabuunidena või üksikult, suuri karju moodustavad harva. Neid võib sageli näha segakarjades koos gnuudega. Üksikud sebrad on kaelkirjakute alalised saatjad. Sebrad ei jookse nii kiiresti kui hobused ja nad on vähem vastupidavad. Sebrasid on võimalik taltsutada, kuigi see on võrdlemisi vaevarikas. Sebrad on metsik...
Kergejõustiku kui iseseisva spordiala tekkimine ja võidukäik Sissejuhatus Enamus maailma rahvaid on tuletanud kergejõustiku nime kreekakeelsest vastest athlesis. Sellega tähistasid hellenid võistlust või harjutust, mis tegi noorukitest kehaliselt hästiarenenud ja tugevad mehed, nn. Atleedid. Üle maailma on kergejõustikul erinevaid nimetusi, kuid siiski aluspõhi jääb samaks. Inglastel athletic, prantslastel athletisme, sakslastel athletik, hispaanlastel athletismo, selliseid näiteid on veel palju. Ei saa märkimata jätta, et atleetikal on veel praegu ka laiem tähendus, hõlmates jõustikku või üleüldist sporti. Säärane kokkulangevus ei ole juhuslik. 80-90 aastat tagasi, kui kaasaegsed spordialad hakkasid Briti saartelt igasse maailmakaarde levima, võis pidada kergejõustikku tõesti kõige suuremat mitmekülgsust nõudvaks spordialaks. Kehaliste omaduste arendamise mitmekesisuselt on ta seda praegugi. Tihe seos inimese igapäevase teg...
Benjamin Franklin Välk V Ä LK Välk on võimas nähtav elektrilahendus, mis esineb äikesepilves, pilvede vahel või pilve ja maapinna vahel. Enamik välkudest algavad ja lõpevad siiski äikesepilves ning nad ei põhjusta muud, kui valgusesähvatust, müristamist ja keemilisi reaktsioone. Välgunool kulgeb kõige väiksema takistusega teed mööda, alati pole see sirgjooneline. Tavaliselt on välgu eluiga 0,2 sekundit. Selle ajaga jõuab säde pilve ja maa vahel ülesalla käia isegi mitukümmend korda. Kuna kogu protsess käib nii kähku, siis ei ole märgata ka seda, et sageli lööb välk alt üles (maalt pilvesse). Sel juhul on piksenool harunenud ülalt. Kõige rohkem on joonvälku, mis kujutab endast harilikult 23 km pikkust mitmeharulist kanalit. Liigid Kohalikku ehk õhumassisisest äike...
Kalevipoeg ,,Kalevipoeg" on meie rahvuseepos, milleta ei saaks rahvus eksisteeridagi. Teos on andnud meile palju osavalt seotud regivärsilisi ridu, kuid ka väljendeid igapäevasesse suhtlus- ja kirjakeelde. See on just see raamat, mis peaks olema igale eestlasele oluline. Meie teame ,,Kalevipoja" autorina Fr. R. Kreutzwaldi, kuid enamus sisust on rahva pärimused. Kuigi antud teos on koostatud ja avaldatud ligi poole sajandi eest, avaldab see mõju ka tänapäeval igale eestlasele, sest kõik need jutud ja luuletused on meie ajalugu, kultuur ja tegelikult ka väga ilmekas rahva iseloomustus. Iga inimene, kes loeb Kalevipoja läbi oma rahvuseeposena leiab kindlasti mõne koha, kus saab end samastada mõne tegelasega, kas või iseloomujoonte põhjal. ,,Kalevipoeg" on teos, mis annab meile peale emotsioonide ka sõnavara. Väljendeid ja tsiteeringuid, mida kasutavad inimesed oma tekstide ilmestamiseks. Kes...
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR ARVUTI TÖÖVAHENDINA Iseseisev töö Tallinn 2014 1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................3 1.Mis on arvutiviirused ja kuidas nad levivad?....................................................................4 1.1Arvutiviiruse ehitus ja toimimine...............................................................................4 1.1.1.Nakatamissüsteem...............................................................................................4 1.2.1.Päästikumehhanism.............................................................................................5 1.3.1.Toimelaeng..........................................................................................................5 2.A...
1 1 Sissejuhatus Sissejuhatus...........................................................................................................................................3 1.Mis on arvutiviirused ja kuidas nad levivad?.....................................................................................4 1.1.Arvutiviiruse ehitus ja toimimine................................................................................................4 1.1.1.Nakatamissüsteem.................................................................................................................4 1.1.2.Päästikumehhanism...............................................................................................................5 1.1.3.Toimelaeng.............................................................................................................................5 1Arvutiviiruse liigid..................................................
1. Aretusõpetuse ajalugu kuni 1900 William Harvey (1578...1657)- Hüpotees: elusorganismid arenevad munast, mida elustab isase seeme. Sellega tehti lõpp hüpoteesile, et elu tekib ise. Antony van Leeuwenhoek (1632...1723)- Avastas aastatel 1671...1682 täiustatud mikroskoobi abil ainuraksed, sealhulgas spermid. Ta jälgis isegi spermi tungimist munarakku. Middendorff veendus, et tõuomaduste kiiremaks parandamiseks on vaja sisse tuua teistest piirkondadest tõuveiseid ja neid kasutada kohalike veiste ristamiseks. Lähtudes oma veendumustest tõi ta 1862 Hellenurme ja Pööravere mõisatesse Põhja-Saksamaalt 21 angli tõugu veist. Sellega algas eesti punase tõu aretus. Itaallasel Lazzarro Spallanzanil õnnestus esmakordselt 1780 KS teel tiinestada emane koer ja sündisid elusad kutsikad. 2. aretusõpetuse areng XX sajandil 1997 Roslini teadlased teatavad lammas Dolly sünnist, kes on esimene täiskasvanud keharakust kloonitud imetaja Spe...
,,Anna Karenina" Annat on kujutatud Lev Tolstoi romaanis kui ilusat, kirglikku ja haritud naist. Tema süüks võib pidada abielu ning pere hülgamist, kuid ta on siiski üllas ning imetlusväärne. Ta veedab oma vaba aega lugedes inglise novelle ning lasteraamatuid kirjutades. Anna mitmed abieluaastad Kareniniga näitavad, et ta on võimeline olema haritud, enda välimuse eest alati hoolitseva kõrgemast seltskonnast võõrustaja rollis ning seda tasakaalukust ning graatsiat üles näidates. Ta on väga lähedal 19. sajandi ideaalsele aristrokraatlikule vene naisele. Lugejat paneb Annasse kiinduma mitte ainult tema ideaalsed omadused vaid pigem tema pühendumus elada elu ta enda reeglite ning tõekspidamiste järgi. Annat võib kujutleda feministina, kui ta ratsutab hobuse seljas viisil, mida sealne ühiskond pidas sobivaks vaid meestele. Ta söandab silmitsi seista Peterburgi kõrgseltskonnaga peale seda, kui suurem osa el...
Keel Allik, J., Rauk, M. (toim.) (2002) "Psühholoogia gümnaasiumile" Keel · Keel on inimestele omane häälikuil põhinev märgisüsteem · Inimkeele üldised omadused: Osutamine Tähendus Suhtlemine Konstruktiivsus Reeglid Laste keele areng Koogamine · Umbes kolmanda elukuu algusest (mõnel 6. nädalal, teisel 3. 4. elukuul) · Häälitseb teiste jutule vastu, võtab ise häälitsedes kontakti annab märku, et tahab suhelda · Algusaeg sõltub füüsilisest küpsemisest, mitte tunnetusliku arengu tasemest · Kurtide laste koogamine ei erine teistest · Tavaliselt esimesteks häälikuteks täishäälikud, samuti h Lalisemine · Algus neljandal elukuul · Peamiselt kaas- ja täishäälikutest koosnevad silbid (ma-ma-ma) · Algusaeg sõltub füüsilisest küpsemisest, edaspidi muutub märgatavamaks sotsiaalse keskkonna mõju (imiteerimine) · Kurdid lapsed lalisevad a...
JWG Röntgenaparaat Uurimustöö R.R. 2009 Röntgenikiirte avastamine. 19. saj. lõpul oli gaaslahendustoru kõige erutavam seade füüsikas ning sellega katsetati enamikus laboratooriumides. Kui mingit uut nähtust nii suure huviga uuritakse, jõutakse varem või hiljem tulemusteni. Ja aastal 1895 tegigi Wilhelm Conrad Röntgen suurepärase avastuse. Töötades gaaslahendustoruga, täheldas Röntgen, et selle laheduses asuv baariumi plaatinatsüaniid hakkas helenduma (fluorestseeruma) hetkel, kui kõrgepingeline vool läbis toru. Röntgen arvas, et helenduse põhjustas torust väljuv ultraviolettkiirgus. Ta pani oletuse kontrollimiseks toru musta kartongkarpi, kuid helendus ei vähenenud. See püsis ka kahe meetri kaugusel torust. Röntgen mõistis kohe, et oli avastanud uue kiirguse, mis suudab läbida teistele kiirgustele läbipaistmatuid aineid. Oma oletuste kontrolliks korraldas Röntgen mitme nädala jooksul katsei...
Kreeka religioon ja mütoloogia. Kohustuslik kirjandus: Puhvel, J., Võrdlev mütoloogia. Ilmamaa 1996. (8. peatükk: Vana-Kreeka). Vegetti, M., Inimene ja jumalad. Vana-Kreeka inimene (koostanud J.-P. Vernant), lk. 258 289. Avita 2001. Vidal-Naquet, P., Must kütt ja Ateena efeebia. Akadeemia 7, 1995 nr. 2, 355 381. Müüdisüzeed saab eesti keeles hõlpsalt kätte raamatutest: Hamilton, E. Antiikmütoloogia. Eesti Raamat 1975. Hjortso, L., Kreeka jumalad ja kangelased. Tänapäev 2003. Martin, R., Vana-Kreek müüdid. Pegasus. Stephanidis, M. ja Stepanidis, I., Iidsete aegade lood, I II. Eesti Raamat 1991. Muud kirjandust: Bremmer, J. N., Greek Riligion. Ofx. UP 1994. Burkert, W., Greek Religion. Blackwell 1984. Burkert, W., Homo Necans. The Anthropology of Ancient Greek Sacrificial Ritual and Myth. Berkeley, Los Angeles, London 1983. Frazer, J. G., Kuldne oks. Uurimusi maagiast ja religioonist. Varrak 2001. Kerenyi, C., The Gods of ...
Ürgaja kunst 30 000-2000 a. eKr Willendorfi Veenus u. 30 000-25 000 a. eKr (kõrgus 11,9 cm) Inimesi kujutati abstraktsete jumalatena. Materjalideks luu, savi, kivi. Lascaux' koobas u. 16 000-14 000 a. eKr (nim. eelajalooliseks Sixtuse kabeliks) Loomi kujutati väga tõepäraselt ja looduslähedaselt. Tehnikateks süsi, värvimullad ( segatud veega, loomarasvaga, taimemahlaga ), veri. Monistat arvatavasti jumalate ja vaimumaailmaga suhtlemiseks (jahI- ja loomaõnn ), taust ja paigutus polnud olulised. Altamira piison u. 15 000-10 000 a. eKr 15 000 a. eKr muutus kunst abstraktsemaks (käejäljed), inimene oli laudanum keha ja hinge. Koopaskulptuur Piisonid u. 15 000 a. eKr (perfektne anatoomia) Menhir-1 püstine kivi Aligment- palju püstisi kive rivis Dolmen- püstised kivid kivikatusega (seal ei elated, arvatavasti mõni püha koht, ohvrialtar) Kromlehh- menhirid ja dolmenid koos moodustades ringikujul...
I Kirjanduse olemus ja tekkimine 1. Millised ja kui vanad olid maailma esimesed ,,raamatud"? Vanimad raamatud olid savisse, kivisse, puusse või muusse materjali vajutatud, raiutud või kraabitud tekst. Vanimad kiilkirjaga savitahvlid on Sumeri riigi ajast. Vanimad säilinud raamatud on 7000 aasta vanused: Egiptuse papüüruse rullid, Babüloonia savitahvlid. 2. Nimeta kaunid kunstid (6). Kirjandus, teater, tants, muusika, arhitektuur, kujutav kunst neil kõigil on oma väljendusvahend. 3. Mida tähendab maagilis-rituaalne maailmataju? Too mõni näide. Sõnastatud kujutluste abil saab välja mõelda uusi tegelikkusi. Maagia lähtub arusaamale, et inimene võib valitseda sündmuste käiku, ta peab selleks teadma ainult õigeid vahendeid (maagilised sõnad ja toimingud), mille abil loodusnähtusi või inimsaatusi mõjutada. Korstnapühkijal nööbist kinni võtmine toob head. 4. Kirjelda mõnda tänapäeva rituaali. Rituaal tseremoonia, relig...
Kordamisküsimused aretusõpetuses 2012. a 1. Aretusõpetuse ajalugu kuni 1900 Juba Hippokrates (460...377 e.m.a.) märkis mõlema sugupoole tähtsust järglaste omaduste kujunemisel. Tema arvates eraldavad kõik kehaosad suguproduktidesse üliväikesi osakesi. Aristotelese (384...322 e.m.a.) arvates loode areneb ema verest, millele isa seeme annab arenemisskeemi. Seega mõistis ta info tähtsust organismi arengus. Avicenna (980...1037) rakendas Aristotelese seisukohti hobusekasvatuses. Ta kasutas puhasaretust isasloomade saamisel. Tema seisukohtadel oli oluline tähtsus araabia hobusetõu kujunemisel. Aga samuti lambakasvatuses. Edu saavutati Hispaanias peenvillalammaste aretuses. Kujunenud meriinotõud (peenvillalambad) panid aluse maailma peenvillalambakasvatusele. william harvey (1578...1657) hüpotees: elusorganismid arenevad munast, mida elustab isase seeme. sellega tehti lõpp hüpoteesilie, et elu tekib ise. Kapitalimiperiood tõi kaasa palju av...
JALANÕUD JALTSITE MATERJALID ·Nahk ·Nahaasendajad ehk kunstnahk ·Tekstiil ·Jalatsikumm, mis valmistatakse naturaalsest või sünteetilisest kautsukist (kumm) KAUTSUKIST (KUMMIST) JALANÕUD KAUTSUK ·Kautsuk on pärit LõunaAmeerikast, kust eurooplased selle 15. sajandil kaasa tõid ·17. sajandil leiti, et selle veniva materjaliga saab vooderdada vihmamantleid ning valmistada vettpidavaid jalanõusid Algul ei osatud seda piimjat puutüvest välja imbuvat materjali kuidagi kasutada ·Kautsukipuude kasvatamine oli kulukas ning kautsuki kogumiseks kulus palju aega ·See tekitas vajaduse toota kautsukit ka sünteetiliselt, mille tootmine laboratooriumites sai alguse aga alles 1940. aastatel ·Enne seda oli raskusi isegi autokummide tootmisega Pildil PVCst tööj...
Mis on infovarade turvaohud? Oht(threat) on potentsiaalne (info) tube rikkumine. Oht on seega kas: *potentsiaalne tervikluse rikkumine *potentsiaalne käideldavuse rikkumin *Potentsiaalne konfidentsiaalsuse rikkumine Ohtude liigitamine Ohte on võimalik liigitada: Turvalisuse komponendi järgi (mida ohustab) Allika järgi (mis põhjustab) Kahjustuse olulisuse seisukohalt (kui suure kahju tekitab) Reeglina kasutatakse kahte esimest liigitust. Ohtude jagunemine allika järgi 1. Stiihlised ohud: · Keskkonnaohud · Tehnilised rikked ja defektid · Inimohud 2. Ründed (attack) Stiihilised ohud Stiihiised ohud tulenevad vääramatust looduslikust jõust, mis võib olla loomult juhuslik(äike,ujutus) või regulaarne (kulumine,materjalide väsimine,saastumine) Samas võibad stiihilised tuleneda ka inimvigadest, mida võivad põhjustada ebapiisavad oskused, hooletus, juhtimisvead, keskkonnategurid. ...
Andu115 2 (61)KARU..........................................3 (53)HUNT............................................5. (7)MADU.............................................7. (16)SIGA............................................8. (165)LAPS..........................................9. 3 Hellitad last, siis kasvatad karu 1. Hobune ei pese ilmaski, ikke nääb, karu koa ei pese, kõik kardavad Hulk koeri teevad viimaks karule näpistust 2. Ennem saab hundist hobune kui karust koduloom 3. Hundid käivad hulgakesi, karud kahe-kolmekesi 4. Hundil on ühe mehe jõud, aga üheksa mehe aru, karul on üheksamehe jõud, aga ühe mehe aru 5. Hunt ja karu ei ole inimesel nii võerad ku teine inimene 6. Karu õpetadas tantsma, siis inimeseloomast ei...
1. Looma sisekeskkond ja selle 2. Transpordifunktsioon · imetajatel tuumata · lindudel, - ja kaks -ahelat, ning iga kollageeniga. Aktiivne faktor XII homeostaas. Mõiste ja · toitaineid seedetraktist rakkude ja reptiilide ja amfiibidel sisaldavad ahelaga liitunud heemist, mis aktiveerib järgmise mehhanism. salvestusorganiteni · jääkaineid tuuma· kuju on muutuv, sisaldab kahevalentse raua aatomit. hüübimisfaktori, see omakorda Organismi sisekeskkond:· erituselunditesse (neerud, kopsud, deformeeruvad vastavalt soone ·Hemoglobiini unikaalseks järgmise jne. Koevedelik · veri · Lümf · higinäärmed) · hapnikku kopsudest läbimõõdule· d...
1. Sumeri ja Vana-Egiptuse võrdlus: Kirja olemasolu: Sumeris kiilkiri-pilliroost pulgaga kirjutati savitahvlile märke. Sumerite avastuseks ratas. Egiptuses hieroglüüfid e. piltkiri, millega kirjutati valitsejate elulood hauakambri seintele. Geograafiline asend: mõlemas tsivilisatsioonid sünnivad jõgede läheduses, arenevad jõeorgudes, sest ümberringi on kõrb. Egiptuses võrdsustub Niilus jumalaga. Jõed laevatatavad, seetõttu võimalik piirkondade kommunikatsioon. Surnute kultus: arusaam, et eksisteerib teispoolsus. Nn. egiptlase suurim hirm surra väljaspool Egiptust, nagu ei pääseks ta siis teispoolsusesse. Püramiidide rajamine Egiptuses seotud surnutekultusega. Surm ei tähenda nende jaoks elu lõppu vaid selle jätkumist teisel kujul. Kogu surmaga seotud kombestiku põhieesmärgiks oli inimese mina säilitamine. Vähe teada sünni ja pulma kombestikust. 1kohal surm. Usk kõikvõimsasse jumalasse: Jumalad kesksel kohal, sekkuvad aktiivselt inimeste...
Allikas: Indrek Meos. Uusaja filosoofia. Tallinn, 2000 1) Bacon ei rikastanud teadust konkreetsete tulemustega2; 2) tänu kirjanduslikule andele suutis ta oma mõtteid nii Sisukord väljendada, et paljud hakkasid kõnelema tema suurest rollist 17. sajandi teadusrevolutsioonis; 2. FRANCIS BACON.............................................................. 1 ...
1. Kant: mis on tunnetus a priori ja a posteriori; analüütiline ja sünteetiline otsustus ning nende erinevus koos näidetega (Prolegomena § 1-2; vt ka lisamaterjal) Kanti arvates väljendus igasugune teadmine otsustusena. Nii jagas ta otsustused analüütilisteks ning sünteetilisteks. Analüütilised otsustused on selgitavad ning ei avarda meie teadmisi, nt kolmnurgal on kolm külge. Sünteetilised seevastu avardavad meie teadmisi, nt mõni film on õudne. Omakorda sünteetiliste otsustuste seas eristas Kant aposterioorseid ja aprioorseid otsustusi. Aposterioorse otsustuse kohta võib öelda, et ta ,,põhinev kogemustel" ning aprioorne otsustus on ,,kogemusest sõltumatu". 2. Tuua ära mõlemad Hegeli määratlused abstraktse mõtlemise kohta. Lisada oma arusaam nende kohta + mis on otsustus (määratlus) Oma teoses ,,Kes mõtleb abstraktselt?" toob Hegel abstraktse mõtlemise kohta mitu määratlust, mis väljenduvad kahes näites. Esimest määratlust kehastab m...
Evolutsioon Evolutsioon on mingisuguse süsteemi pikaajaline arenemine järjest keerulisemaks ja mitmekesisemaks Evolutsioonivormid 1. Füüsikaline evolutsioon (20 miljardit aastat tagasi - Suur Pauk) - Tekkisid molekulid, aatomid → planeedid - Linnutee galaktika, Päikesesüsteem (tähesüsteemid), planeedid (umbes 4,5 mld. a. tagasi - Maa) 2. Keemiline evolutsioon - Anorgaanilistest ühenditest (atmosfäärigaasidest - süsinikuühendid, lämmastik, metaan jne) tekkisid lihtsamad orgaanilised ühendid (monosahhariidi, aminohapped) ja keerulisemad orgaanilised ühendid (polüsahhariidid, valgud, nukleotiidid) 3. Bioloogiline evolutsioon - elusorganismide teke ja areng, kõikide elusolendite väljakujunemine ja mitmekesistumine (Maal umbes 4-3,5 mld. a. tagasi) 2 milj aa...
· Juba möödunud sajand jõudsid teadlased järeldusele, et Maal elavad liigid ei ole kogu aeg olnud ühesugused. · Mida suurem ajavahemik seda erinevad nad on. · Maa elusa looduse ajaloolist arengut liikide üksteiste põlvnemise kaudu nim elu evolutsiooniks ehk bioloogiline evolutsioon. · Evolutsiooni iseloomustab · Kindel suund · Pöördumatus Olelus võitlus ja looduslik valik · Evolutsiooni iseloomustas: · Kindel suund · Pöördumatus · Evolutsiooni tulemus on: · Tavaliselt uute liikide teke ehk suureneb organismide mitmekesisus · Organismi kohastumine muutuvate keskkonna tingimustega · Juhul kui organism ei suuda kohaneda keskkonna tingimustega , siis ta sureb · Mis on olelusvõitlus? · Organismide ellujäämise ja sigimise sõltuvust teistest organismidest ja eluta looduse teguritest. · Olelusvõitluse suurim võit on järglaste andmine Millised tegurid piiravad e...
Visuaalne Jutustamisoskus Konspekt • Seondub sellega, kuidas lugusid jutustada • Visuaalne aspekt & jutustav aspekt • Pilt saab tähenduse selle kaudu, mida me selle juurde jutustame • Justamine kui kommunikatsioon AISTING (SENSING) VALIK (SELECTION) TÕLGENDUS (PERCEIVING) (nt. Kollane leht pildil tahendab, et sügis on saabunud) NÄGEMINE sõltub MÕTLEMISEST! Mida rohkem tead, seda rohkem näed! Sõna on kergem kasutada kui pilti! Hermneutiline ring: Aisting -> äratundmine -> valik -> esitamine -> tõlgendus -> õppimine -> kinnistumine Mida me mäletame? • Meie mälus on pildid. • Pikk ja lühike mälu • Semantiline - jätame meelde selle, mis on tähenduslik • Episoodiline - tähendusliku kaudu taastuvad episoodid Kolme tasandi teooriad: • Silma liikumise uuringud • Silm liigub 20 korda sec • Tervik kujuneb detailidest • Representatsioon • Ajaleht - enne v...
Suuline keel ja kirjalik keel suhtluses |1 Eesti suuline keel ja suhtlus Kursus Tartu ülikoolis 2014 Tiit Hennoste I. SISSEJUHATUS 1.1. Suuline keel ja kirjalik keel suhtluses1 Igas keeles on paljudest sõnadest või grammatilistest vormidest mitu erinevat varianti. Keele sõnavaras on hulk sünonüüme (nt hobune, suksu, ratsu, kronu, setukas jms). Sõnade hääldus võib varieeruda (nt praegu, praega, präägu). Morfoloogias on mitmetest vormidest paralleelvariandid (nt illatiiv koju, kodu ja kodusse). Ka lausegrammatikas ei ole asjad teisiti. Inimene võib soovida telefoninumbrit küsilausega (Kas te ei ütleks mulle rektori telefoni?), käsklausega (Palun öelge mulle rektori telefon!) või jutustava lausega (Ma ei tea rektori telefoni.). Kokkuvõttes on meil hulk erinevaid enam või vähem sünonüümseid keelevahendeid. Sellised variandid ei moodusta keeles suvalisi kämpe, vaid s...
Karlssoni õpik: 15-48 Keele mõiste Inimeste võime omavahel keele abil suhelda on nii universaalne ning tundub nii loomulik ja enesestmõistetav, et selle üle ei jääda kuigi sageli mõtisklema. Inimene on rääkiv loom ja sümboleid kasutav loom. Teiste loomade suhtlussüsteemid ei ole võrreldavad inimkeelega süsteemi keerukuse, põhimärkide hulga, kasutuse vahelduvuse ja nüansirikkuse osas. Erinevus pigem kvalitatiivne kui kvantitatiivne. Keelt läheb meil vaja igal pool. Eestlaste rääkimiskiirus argivestluses võib olla 150-180 sõna/min. Täiskasvanud inglase keskmine lugemiskiirus on 250 sõna/min ehk 15 000 sõna/h. Kõige olulisem inimeste vahelise suhtluse vahend on loomulik keel (nt ainu, inglise, joruba, soome või eesti keel). Kõik normaalse kognitiivse arenguga inimesed räägivad mingisugust loomulikku keelt, paljud räägivad mitmeid keeli, mõned koguni kümneid. Vaegkuuljad viipekeel. ,,Loomulik" keel 1) keel tekkinud sadade tuhandete ...
KIRJANDUS Antiik: Klassitsism: Barokk: * Jumalad/jumalakultus * Mõistuse kultus/ * Sidus vastandeid tähtsustamine * Kangelased olid tähtsal * Mitmemõtteline kohal. * Kultuse algus * Reeglite puudumine Prantsusmaal * Gilgamesi/Odüsseuse * Parimad näited Hispaania seiklused * Sümmeetrilisus kirjandusest * Lepiti surmaga * Must-valge vastandamine ...
Maakorralduse ajalugu Kordamisküsimused 1. Maa kui tootmisvahend, ta omadused. (lk 10) Maa on üldine töövahend kõikide majandusharude jaoks. Maa on tööobjekt ja- riist põllu- ja metsamajanduses. Maa osa tootmisprotsessis kui ka tööstuslikus tootmises on alati aktiivne. Maa väärtuse tema tootmises kasutamisel määravad maa omadused ja asukoht. Maa iseärasused: · Maa ei ole inimtöö tulemus nagu teised tootmisvahendid, vaid ta on looduse produkt. Loodusliku kehana muutub maa alles teatud etapil inimese elu-ja tootmistegevuse sfääriks. Inimtöö muudab aegamööda looduslikus seisundis oleva maa põllumajandusliku tootmise põhivahendiks. · Maad kui tootmisvahendit kasutatakse tihedas seoses teiste loodusressurssidega- veega, päikeseenergiaga, õhuga jne. Mida täielikumalt kasutatakse kõiki looduskeskkonna elementi, seda kõrgem on mullaviljakuse tase ning suurem t...
Geograafiline asend. Balkani poolsaarel paikneva Bulgaaria põhjanaaber on Rumeenia, lõunanaabrid on Türgi ja Kreeka, läänenaabrid aga Serbia ja Makedoonia vabariik. Bulgaaria idapiiri ääristab koguni 378 km ulatuses Musta mere liivane rand. Must meri on puhas, rahulik ja mitte kuigi sügav. Selle soolasisaldus on koguni kaks korda väiksem kui Vahemere oma. Mustas meres ei ela röövkalu. Enam kui pool Bulgaariast on mägine maa. Alpi mäestikud Rila ja Pirini on kõrgeimad Bulgaarias ja tervel Balkani poolsaarel. Kõrgeim tipp Balkanil on Musala (2924 m). Suurim jõgi Bulgaarias on Doonau, mis on ühtlasi looduslik piir Rumeeniaga. Pindala. 110 910 km² Pinnamood.Ida-lääne-suunas kulgev mäeahelik Stara planina jagab riigi kaheks. Need mäed tõusevad kohati küll 2100 m kõrgusele merepinnast, kuid neil on ümarad tipud ja nad ei jäta sakilist muljet. Stara planinat läbib mitu kuru. Stara planinast põhja pool on Doonau jõe ümber Valahhia madalik ehk...
1. Kant: mis on tunnetus a priori ja a posteriori; analüütiline ja sünteetiline otsustus ning nende erinevus koos näidetega (Prolegomena § 1-2; vt ka lisamaterjal) 2. Tuua ära mõlemad Hegeli määratlused abstraktse mõtlemise kohta. Lisada oma arusaam nende kohta + mis on otsustus (määratlus) 3. Platon: 1. kes on filosoof - mille poolest ta erineb Jumalatest / tarkadest ja võhikutest / inimestest ning oma arusaam sellest erinevusest 2. miks on filosoofid parimad polise valitsejad kaks põhjendust ja oma arusaam selle kohta 3. mis on idee ja millised on ideele iseloomulikud jooned + lisage oma arusaam selle kohta mis on idee 4. Bacon: 1. esitage õige induktsiooni meetod: kolme tabeli kirjeldus (soojuse näitel) ja milles on iga tabeli tähendus (üldine mõte) + selgitage mille poolest on tegemist induktiivse meetodiga (vt lisamaterjal) 2. kõigi nelja iidoli võimalikult täpne iseloomustus (võib kasutada autori väljendeid ilma teda tsitee...
MIKS JA MILLE SUHTES OLEME ALLREGILISED? Sport ja allergia Pärast füüsilist pingutust hingamisraskused ASTMA Spirograafia näitab kui vabalt liigub õhk välja meie higngamisteedest, kui palju 1 sekundi jooksul väljahingatava õhu maht väheneb Pingutusastma esinemissagedus on 90% astmahaigetel, 6-13% rahvastikust, naised 35,4%, mehed 13,2%. Atoopia korral astma tekke risk suureneb 25 korda kiirus ja jõualadel ning 75 korda kestvusaladel. Bronhilõõgastite kasutamine Inhaleeritavate hormoonide kasutamine Allergia indutseerib astmat Sport miks? Suu kaudu pingutuse ajal külm, kuiv õhk, temperatuuri langus hingamisteedes (nina kaudu hingates soojendatakse sissehingatav ühk ning puhastatakse), ödeemi tekke algus Kuiv õhk kaotame niiskust hingamisteedes, osmolaarsuse tõus, konstriptsiooni põhjustab, seega nina kaudu hingata koormuse ajal Pingutusastmahoo ajal ei tõuse eosinofiilide arv veres ega rögas NO hulk väljahingatavas õhus ei muutu võ...
SEEDEFÜSIOLOOGIA Programm veterinaarmeditsiini üliõpilastele 1. Seedeorganite funktsioonid ja seedetrakti üldiseloomustus. Seedetrakti ehituse iseärasused tingituna toidu iseloomust eri loomaliikidel. Seedimine on toidus sisalduvate suute orgaaniliste molekulide lagundamine ja toitainete imendumine. Karnivooride seedetrakt on lühike ja lihtsa struktuuriga. Toit on energiarikas ja kergesti seeduv. Söövad korraga palju, mahukas magu. Söögivaheajad on tihti pikad. Herbivooride toidus on vähe rasva. Taimses toidus suurem osa energiast seotud süsivesikutesse, mida looma seedeensüümid ei lagunda (tselluloos, hemitselluloos). Seedesüsteemis mahukad osad mikrobiaalse seede läbiviimiseks (eesmagu, jämesool) 3 alarühma: Browsers roheliste lehtede, pungade, seemnete, puuviljade sööjad (küülikud, väiksed mäletsejalised, kaelkirjak, hirvlased) toit kergesti seeditav Grazers rohu- ja heinasö...
Psühholoogia teoreetilised suunad Psühhodünaamiline varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele. Sigmund Freud,kes töötas välja Vabade assotsiatsioonide meetodi ja unenägude analüüsi ning palus patsiendil suvaliselt öelda välja mõtteid. Alateadlikud tungid ja vastuolud meie teadvustatud mõtteid ja tegusid ning neist sõltub suures osas meie käitumine. Biheiviorism saab uurida vaid seda,mida on võimalik objektiivselt vaadelda ehk käitumine.John Watson,pani aluse sellele suunale ning kogu käitumist võib määratleda kui lihtsat vastust stiimulile(Stiimul-sisemine ehk väline objekt või sündmus,mis stimuleerib ehk kutsub esile organismi vastuse),Biheiviorism uuris inimeste tegevust hommikust õhtuni, eesmärgiks oli saavutada selline tase,et nad oleksid võimelised käitumist ette ennustama. Tekib kognitiivne kaart ehk loom õpib mingile mõjutusele vastama teatud viisil. Humanistlik lähenemissuund toonitatak...
1.Informatsioon ehk teave (information) teadmine, mis puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi, asju, protsesse või ideid ja millel on teatavas kontekstis eritähendus 1.1.Andmed (data) informatsiooni taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul, mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või töötluseks 1.2.Andmed on informatsiooni esitus, st tema kirjapanek mingis eelnevalt kokkulepitud kujul (mis võimaldab andmetele vastavat teavet edasi anda subjektilt subjektile) 2.Infoturve ehk andmeturve tegeleb andmete (informatsiooni) omaduste ja seeläbi ka väärtuste tagamisega 3.Infoturbe (information security) ehk andmeturbe (data security) all mõeldakse sümbioosi järgmisest kolmest omadusest: · käideldavus · terviklus · Konfidentsiaalsus 4.Andmete käideldavus (availability) on teabe õigeaegne ning mugav kättesaadavus ning kasutatavus selleks volitatud isikutele ning subjektidele 5.Andmete terviklus (integrity) on an...
HARJUTUSTUND 1. Essee ja tähendusskeem. Kokku- ja lahkukirjutamine. MÕJUTAVAD TEGURID Millised tegurid soodustavad X? Millised tegurid takistavad X? AJASUHTED VAATEPUNKTISEOSED Kuidas X on Kus X esineb? muutunud? Kellesse/Millesse X puutub? Kes X kasutab? Kelle/Mille vaatepunktist saab X täpsustada? TEKSTI PEAMÕISTE X Mis on X? (iseloomulikud jooned, omadused, osad) Kuidas X ilmneb?(toimimis-, esinemisviisid; näited) Mis on X eesmärk ja ülesanded? Kuidas saab mõõta X väärtust, hulka v tugevust? Kuidas X suhtutakse? (emotsioonid, hinnangud, normid) Kuidas saab X kirjeldada v täpsustada? Milliste analoogiate (samatüübiliste nähtuste) abil saab X isel...
Gustav Adolfi Gümnaasium Wassily Kandinsky Referaat Sälly Lember XIIA Tallinn 2011 Sisukord Sisukord...........................................................2 Sissejuhatus......................................................3 1. Kunstipärased perioodid................................4 1. 1. Noorus ja inspiratsioon............................4 1. 2. Metamorfoos 1. 3. Blue Rider`i periood 1. 4. Venemaale tagasipöördumine 1. 5. Bauhaus 1. 6. Suur süntees 2. Kandinsky kunsti kontseptsioon 2. 1. Kunstnikust prohvet 2. 2. Kunstiline ja vaimne teoreetik 3. Teoreetilised kunstikirjutised 3. 1. Teos Spiritual in Art 3. 2. Teos Point and Line To Plane Maalid Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Referaat Wassily Wassilyevich Kandinsky`st annab ülevaate kunstn...
annaabi.ee 
