Imetajad - KT küsimused ja vastused. (1)

Imetajate välisehitus
1. Kirjelda koera välimust.
V. 1)Keha katavad karvad. 2)Jäsemed on suuntaud otse alla. 3)Saba. 5)Kael.
6)Kõrvalestad on helide püüdmiseks. 7)Silmi kaitseb silmalaug.
2. Millised on imetaja luustiku põhiosad? Mitu kaelalüli on enamikul imetajatel?
V. Roided . 7 kaelalüli.
3. Võrdle imetajate ja roomajate jäsemete paigutust.
V. Imetaajate jäsemed on suunatud otse alla, aga roomajate jäsemed on suunatud külgedele.
4. Võrdle imetajat linnuga ja leia vähemalt 3 sarnasust ja 3 erinevust.
V. Sarnasused: 1) Imetaja süda on 4-osaline. 2) Linnul on tiivalihased ja tiivaluud. 3)Imetajatel on teravad hambad.
Erinevused: 1)Mõlemal on sigimiselundid. 2)Mõlemal on järglased. 3)Mõlemal on roided.
5. Millised omadused võrreldes roomajatega võimaldavad elada külmemates elupaikades?
V. Nad on püsisoojased, neil on tihe karvkate , nad hangivad talveks toitu, nad jäävad talveunne või taliuinakusse.
6. Millised meeled on koeral toidu otsimisel tähtsad? Milliseid meeli kasutab lind oma toidu otsimisel?
V. Haistmine , kuulmine ning nägemine. Nägemine ning kuulmine.
7. Mis aitab imetajatel säilitada püsivat kehatemperatuuri?
V. Täiuslik vereringe , tihe karvkate ja 4-ssaline süda.
Imetajate sigimine ja areng
1. Võrdle imetaja ja linnu sigimist. Mis on sarnast mis mitte?
V. Erinevused: 1) Imetaja loode areneb emakas . 2) Imetajal on jooksu-ehk innaaeg.
3)Linnu järglane areneb munas .
Sarnasused: 1)Mõlemal on järglased. 2)Mõlemal on sigimiselundid.
2. Kus arenevad koeral seemne, kus munarakud ?
V. Seemnerakud arenevad isasloomas. Munarakud arenevad emasloomas.
3. Kus Hakkab arenema viljastatud munarakk?
V. Emakas.
4. Miks on imetaja emasloomas arenevatel järglastel väiksem oht hukkuda kui roomaja ja linnu munas arenevatel järglastel? Kes või mis võiks sinu arvates imetaja ja linnu järglasi ohustada?
V. Sest sealne keskkond on sellepoolest ohutum, et sinna ei pääse järglaste ohustajad ligi.
Inimene või mingi teine loom.
5. Mitu korda aastas on koeral jooksuaeg? Millest see tingitud on?
V. 2 korda aastas. Muna- ja seemnerakkude valmimisest.
6. Võrdle vastsündinud koerakutsikat vastsündinud lambatallega. Milliseid erinevusi ja milliseid sarnasusi leiad.
V. Erinevused: 1)Lambatalled suudavad juba sündimise päeval emale järgneda. 2) Koerakutsikad on sündides pimedad ning abitud.
Sarnasused: Mõlemad tahavad sündides kohe süüa.
Imetajate eluviis ja mitmekesisus
1.Võrdle kiskja ja segatoidulise imetaja toitumist.
V. Segatoidulised loomad söövad putukaid ja rohtu . Kiskjalised söövad teisi loomi ja sageli ka liigikaaslasi.
2.Võrdle ürg-alam-ja pärisimetaja järglaste arengut. Mille poolest need erinevad?
V. Ürgimetajatel pole nisasid, millega järglasi saaks toita, kuid sellegi poolest saavad järglsed piima emaslooma kõhu pealt. Alamimetajad on sündides väga väiksesed nt. känguru pojad peavad ise emaslooma kukrusse ronima, et sealt saaks nisast piima. Pärisimtejate järglased on kõige arenenumad.
3. Miks otsivad metskitsed ja põdrad toitu just õhtuhämaruses ja varastel hommikutundidel?
V. Sest siis on vaenlasi vähem ja nii ohutum.
4. Miks paljud lagedatel rohumaadel elavad rohusööjad toituvad ja liguvad suurtes karjades?
V. Sest nii on ohutum ja kiskjad ei julge suurt karja rünnata. Igal karjal on ka oma vaht kes jälgib, et vaenlast ei tuleks.
5. Mille poolest erineb hobuse ja veise toitumine?
V. Veis on mäletseja , ning ta sööb suurem osa rohtu.
6. Kuidas valmistuvad meie lähialadel elavad pärisimetajad talveks?
V. Koguvad toitu ja energiat.