Metaan ja kliima soojenemine (0)

Metaan ja kliima soojenemine
Metaan (CH4) on kasvuhoonegaas. Metaani keemilised omadused ja reaktsioonid atmosfääris põhjustavad kasvuhooneefekti. Atmosfääris imab metaan maalt tulnud infrapuna kiirgust, mis pääseks muidu maailmaruumi, mistõttu tekib maa atmosfääri soojenemine.
Metaani eraldub maapõuest iseeneslikult, samuti moodustuvad väga suured metaanikogused biosfääri elutegevuse kõrvalsaadusena. Seepärast ei ole kogu kasvuhooneefekt tingitud üksnes inimtegevusest. Tööstusrevolutsiooni algusest on atmosfääri metaani sisaldus kahekordistunud, mõjutades kasvuhooneefekti suurenemist umbes 20% ulatuses. Tööstusriikides moodustab metaan üldjoontes 15% kasvuhoonegaasidest. Enne tööstusrevolutsiooni algust oli atmosfääris metaani kogus umbes 700 osakest miljardi kohta. 20. sajandi lõpuks oli see näitaja tõusnud 1773 osakeseni miljardi kohta. Mullune tõus oli vaid ühe aastaga kümme osakest miljardi kohta. Metaani eraldavad peamiselt bakterid , kes hapnikupuuduse tingimustes toituvad orgaanilisest materjalist. Seetõttu eraldub metaan väga erinevatest looduslikest ja tehislikest allikatest, millest enamuse moodustavad viimased . Loodsulike allikate hulka kuuluvad märgalad, termiitide elutegevu ja ookeanid. Inimmõjuriteks on kaevandused ja fossiilsete kütuste põletamine, riisikasvatus (üleujutused riisipõllul toodavad metaani, kuna pinnases leiduv orgaaniline aine laguneb hapnikuvaeguses), prügilad, kus toimub orgaaniliste jäätmete lagunemine hapnikuvaeguses ja karjakasvatus (kariloomad söövad taimi, mis nende kõhus fermenteeruvad, mille tulemusena hingavad loomad välja metaani ja seda sisaldab ka nende sõnnik) . Ülikoolide andmetel paisatakse aastas atmosfääri üle 500 miljoni tonni metaani, millest kolmandiku põhjustab just karjakasvatus. Näiteks Austraalias langeb veiste “süüks” umbes 16–18% metaanist, mis sealmail õhku paisatakse. Nii on püütud mitmetes riikides, sealhulgas ka Eestis kehtestada kariloomade ”metaanimaks”.
Lehm sööb aasal rohtu . Õhtupäike kuldab tema sarvi. Eemalt kostab hobuse hirnatus. See idüll on tagatud tänu bakteritele. Lehm saab rohtu seedida vaid tänu oma kõhus elavatele mikroobidele. Need lagundavad heina ja eristavad metaani. Sõraliste ja kabjaliste karjad paiskavad atmosfääri tohutul hulgal metaani. Nii nagu ka soodes ja prügimägedel elavad bakterid. Metaan on üks kasvuhoonegaasidest. See soojendab Maad. Soojas kasvab rohi kiiremini. Lõppkokkuvõttes reguleerib lehm nõnda oma heina kasvu.
Atmosfääris talletab metaan soojust 23 korda tõhusamalt kui süsihappegaas. Seega, üks metaani molekul on sama võimas kasvuhoonegaas kui 23 süsihappegaasi molekuli. Metaani eluiga on aga lühem 10-15 aastat. Atmosfääris reageerib metaan vabade radikaalidega, mille tulemusena tekivad kliimamuutuste seisukohalt ohutud ühendid. Tasakaalu nihke teine ajend ongi võimalus, et neid vabu radikaale on atmosfääris nüüd mingil põhjusel vähem. Eriti mõistatuslikuks muudab asja see, et metaani hulga ootamatu suurenemine on edastatav enam-vähem kõigis seirepunktides. Ootuspärane oleks, et tõus on suurem tööstuslikul põhjapoolkeral, sest lisametaani jaotumisele ühtlaselt üle terve atmosfääri peaks kuluma palju aega. Põhjapoolkeral suurenenud metaanikoguse ühe võimaliku põhjusena on välja toodud erakordselt soe mullune aasta Siberis , mis pani bakterid vohama ja soodest rohkem metaani tootma . See ei seleta aga kuidagi metaanikoguse rohkenemist ka lõunapoolkeral. Sestap teeb olukord keskkonnakaitsjaile ja teadlastele tõsiselt muret. Ka kunagised merre ladestunud metaanivarud hakkavad jõudsalt pinnale pulbitsema, kui Siberis püsivalt soojemaks läheb ja igikeltsa pindala veelgi väheneb. Esimesed tõendid merepõhja igikeltsast pärit metaani vabanemisest on juba hangitud. Avastati, et igikeltsas on väikesed augud. Tehti kindlaks, et nii aukude lähedal vees kui ka vee kohal õhus on metaanitase suurenenud.  Teadlased kahtlustavad, et merepõhjas olev igikelts, mis siiani toimis nagu potikaas, ei täida enam oma ülesannet. Merepõhja metaanivarusid hinnatakse suuremaks , kui CO2 varu kogu maailma kivisöena. Tohutu metaanikoguse keskkonnamõju oleks dramaatiline. Metaan tekib looduslikult merepõhjas tänu lagunemisprotsessidele.