Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Holokaust (0)

1 Hindamata
Punktid

SUURE-JAANI GÜMNAASIUM
AJALUGU
Sirelin Koval
HOLOKAUSTIST
referaat
Suure-Jaani 2015

1. Holokaust

1.2. Eellugu Saksamaal


Esimene maailmasõda lõppes 1918. aastal Saksamaa lüüasaamisega. Versailles` lepinguga sai Saksamaale määratud kõrged reparatsioonid. Järgneval aastal(1919) loodi Weimari Vabariik, kuid inimesed elasid vaesuses ning töötute arv küündis miljoniteni. Inflatsioon kasvas pidevalt ning 1923. aastaks oli raha oma väärtuse peaaegu kaotanud. Saksa rahvas oli langenud depressiooni. Kuna Versailles` rahule olid alla kirjutanud Weimari Vabariigi juhid, siis hakkasid tavakodanikud neid saksa rahva alandamises ja rahvuslike huvide reetmises süüdistama.
Hitler uskus, et I maailmasõja kaotuse süü langeb sotsiaaldemokraatidele. Sotsiaaldemokraatidest kujunesid hiljem välja kommunistid. Hitleri arvates olid just nemad need, kes õhutasid streike ja rahulolematust . Kui Hitler leidis oma tee erakonna etteotsa, oli tema eesmärgiks selle suurendamine. Atraktiivsuse suurendamiseks muudeti erakond Saksa Natsionaalsotsalistlikuks Töölisparteiks. Oma eesmärkide saavutamiseks kasutasid natsionaalsotsialistid mitmeid korda vägivalda. Nas ründasid oponente ning lõid oma armee , mida hakati kutsuma rünnakrühmaks. Kuna olukord riigis oli halb, otsustas Hitler, et on õige aeg võim haarata, sest Weimari Vabariik oli oma toetajaskonda kaotamas tänu halvale majanduslikule seisule. 1923 toimus esimene riigipöördekatse, mis ebaõnnestus. Hitler koos kaaslastega arreteeriti ja mõiteti viieks aastaks vangi. Olles vanglas vähem kui aasta, kirjutas Hitler raamatu „ Mein Kampf“, kus tõi välja oma eluloo ning poliitilised vaated.
Majanduskriisi ajal kasvas rahva toetus Hitleri parteile, sest nad lubasid rahvale tööd, toitu ja turvalist elu. Hitler mainis oma kõnedes, et majanduskriisis pole nendel süüd , kõiges olevat süüdi juudi rahvas. 1933. aasta 30. jaanuaril määras Weimari Vabariigi viimane president Paul von Hindenburg Adolf Hitleri Saksamaa valitsusjuhiks ehk kantsleriks. Et saada valitsuses enamust , kuulutas Hitler välja ennetähtaegsed valimised, et saada valitsuses oma parteile rohkem kohti. 27. veebruaril 1933. aastal, vahetult enne valimisi puhkes Saksamaa parlamendihoones tulekahju, milles süüdistati kommuniste. Hiljem selgus, et tulekahju oli ettekäändeks oma vastaste kõrvaldamisel. Kuigi natsid ei saanud riigikogus enamust, olid neil sarnased vaated Saksa Rahvusparteiga. Hitleril oli võimalik läbi suruda kõik endale meelepärased seaduseelnõud. 1933. aastal lõpus võttis Reichstag vastu seaduse, mis kehtestas riigis eriolukorra ning andis Hitlerile neljaks aastaks piiramatu võimu. Ametiühingute ja poliitiliste erakondade tegevus keelustati , ajakirjandus allutati tsensuurile. 30. juunil 1934. aastal, kõrvaldas Hitler ka oponendid natsionaalsotsialistlikus parteis . Sündmust tuntakse ka kui pikkade nugade ööd . Selle käigus kõrvaldati 400 pruunsärklast ja teisi poliitikuid , keda Hitler ei usaldanud. 1934. aasta augustis suri president Paul von Hindenburg. See andis Adolf Hitlerile Saksamaal kogu võimut – uut presidenti enam ei valitud ja presidendi funktsioone hakkas täitma Hitler.

1.2.1. Antisemitism ja rassiteooria


Antisemitism on termin, mis kujutab endast vaenulikkust juutide suhtes. See tuleneb vastumeelsusest nende religiooni, kultuurilise tausta vastu. Mõiste tuli kasutusele 1879 aastal Saksa ajakirjaniku Wilhelm Marri poolt. Esimene märk juudivihast on täheldatud aastast 70, kui juutide tempel hävitati roomlaste poolt. Juudid võtsid seda kui märguannet juutidele osaks saavatest kannatustest jumala poolt. Judaism on levinud ka rahvaste seas, keda ei saa ei kultuuriliselt ega rassiliselt seostada vana iisraeli või judaistliku piirkonna elanikega. Saksa natsionaalsotsialistidel oli mitmeid põhjendusi antisemitismi kohta. Juute seostati saastava ja rassiliselt alaväärtusliku elemendina. Neid peeti massilise tööpuuduse, linnastuminse, marksismi ja kapitalismi põhjustajaks.
Enne 1930. aastate algust juutidel probleeme ei olnud, nad olid sulandunud Saksa ühiskonda. Enne Hitleri võimule tulekut ei viidanud miski juutide tagakiusamisele. Tasapisi toimus üleminek juudivihale, kui rahvuslikud parteid olid juudivastase hoiakuga. Juutide vastu olid tõrjuvad ka kooliõpetajad ja kirikutegelased. Saksa rahva hulgas levitati arvamust, et juudid varastavad sakslastelt raha, olles pankurid ja kõrgetel ametikohtadel. Juutlus võrdus röövkapitalismiga. Nad olevat ebanormaalsed, haige psüühikaga, alaarenenud ja ebausaldusväärsed. Natside partei eesmärk oli puhastada Saksamaa „saastast“(juutidest).
Natsionaalsotsialistliku rassiteooria üheks tähtsamaks loojaks oli Alfred Rosenberg. „ Aaria rassi“ peeti ülimuslikuks ning teiste rahvuste poolt ohustatuks. Aaria rassi tuli „säästa“ teiste rasside kahjulike mõjude eest. Verepuhtuse nimel keelati ära segaabielud(abielu teist rahvusest inimesega). Natsid uskusid, et aarialaste veri on kõige puhtam ning seda tuleb hoida. Ideaalsel aarialasel oli hele nahk, heledad juuksed ning sinised silmad.

1.3. Getodest surmalaagriteni


Hitlerile oli antud täielik võim riigis. Politseile oli antud õigus vahistada keda tahes, ilma seadusliku aluseta. Esimene ohumärk juutidele oli 1933 aasta, kui boikoteeriti Berliinis juutide äriühingud . Loodi mitmeid salaükssusi, kaasaarvatud Gestapo . Juute hakati piirama igal võimalusel. 1933. aastal 3. mail toimus suur raamatute põletamine . Põletusse läksid kõik kirjatükid, mis olid juutide poolt kirjutatud või ei sobinud kuidagi natside ideoloogiaga. Enamik juute kaotasid oma töö ning lapsed visati koolidest välja. Juutidel keelati osaleda kohalikel pidustustel ning tähistada koos teistega . 1935. aastal avaldati Nurembergi seadused, mis kirjeldas antisemitismi ja rassiteooriat. Lisaks määrati ära, kuidas kindlaks teha, kes on nn puhast verd. Nurebergi seadused ei lähtunud juutide traditsioonidest, vaid puhtalt rahvusest. Kui kellelgi oli kolm või rohkem vanavanemat juut , siis olid ka sina juut. Paljud inimesed, kelle juured olid pärinenud juutidelt, hukati. Isegi usku vahetanud(judaismist mõnda teisse ) inimesed said osa natside terrorist. 9-10. novembrit 1938 toimus kristalliöö. Peaaegu kõikides Saksamaa suurtemates linnades lõhuti juutidele kuulunud poeaknaid. Sünagoogid lõhuti ning põletati.
Samal ajal kui toimus pidev juutide alavääristamine, valmisid eemal koondulaagrid ja kerkisid müürid. Ehitati getosid, et eraldada juute teistest inimestest. Getod ehitati linna vaestemasse piirkondadesse, kus elamistigimused olid halvad. Kaasa lubati neil võtta vaid mõned isiklikud asjad. Getodes nappis toidust, joogist ja ravimitest. Paljud surid nälga,haigustesse või külma. Müüdi maha kõik väärtuslik, et saada midagigi kõhtu. Mitmed smuugeldasid toitu sisse, seades ohtu enda ja oma pere elu. Iga päev jäi lapsi orvuks, kes seeläbi jäid tänavatele nälgima. Getod olid asutatud ainult ajutiselt , kuid juudid seda ei teadnud .
1941 pandi alus „lõplikule lahendusele“, mis kujutas endast massilist juutide hävitamist. Juudid viidi getodest kas koonduslaagritesse sunnitööle oma järjekorda ootama või otse surmalaagritesse. Koonduslaagritesse viidi need, kes olid vähegi elujõulisemad. Juute hoiti halbades tingimustes, vähese söögi ja joogiga. Koondulaagrites kasutati ära juutide tööjõudu, kus tööpäev kestis vähemalt 12 tundi. Paljud surid halbade elutingimuste ja raske töö tulemusel. Inimesed elasid ülerahvastatud barakkides. Need, kes olid haiged, vanad või ei suutnud tööd teha tapeti gaasikambrites. Inimesed ei näinud enam inimeste moodi välja, neid kutsuti elavateks surnuteks – muselmänner. Surmalaagritesse saabuti rongidega, mis olid pilgeni inimestest täis. Need, kes olid saabunud surmalaagrisse, olid sisenenud järjekordsesse Hitleri tapamasinasse. Neid hävitati, saades osaks üheks kuuest miljonist, kes olid langenud juudiviha ohvriks. Juudid ei teadnud, mis neist edasi saab ning paanikat hoiti eemal. Gaasikamber oli nagu duširuum. Enne sisenemist kästi juutidel võtta riided seljast. Riided pidi korralikult kokku panema ja kingad kokku siduma. Et vale oleks usutavam, anti paljudele kätte tükk seepi ja lubati tass kohvi peale dušši. Kui ruum oli juute täis, suleti uksed ning gaas keerati lahti. Viisteist minutit karjeid ja kõik oli läbi. Laipadel eemaldati kuldhambad, abielusõrmused ning naistel ka juuksed. Kehad viidi põletusashjudesse. Selline rutiin kestis aastaid ning samal ajal tuhamäed kerkisid. Need, kes tegelesid juutide hävitamisega, neil puudus süütunne. Adolf Eichmann isegi ütles: „Ma hüppan naerdes oma hauda mõtte pärast, et minu südametunnistusel on viie miljoni juudi elud ning see on mulle suureks rahulduseks.“

1.3.1. Lõpp


1944 aastaks Hitleri võim hakkas taanduma. Siiski, juutide hävitamine käis viimane sekundini. 24 juuli 1944 Nõukogude Liit vabastas esimene laagri, Majdaneki Poolas, kus tapetuid oli ligi 360 000. Kuna saadi aru, et varsti saab sõda läbi, käskis Henrich Himmler hävitada gaasikambrid . Mitmeid ellujäänud hakati eemale viima, neist moodustati nö surmamarssijad. Need, kes ei jaksanud sammu pidada, hukati.
Nõukogude armee jõudis Auschwitzi 27 jaanuar 1945, sealt leiti ligi 1,5 miljonit juuti, lisaks veel Poola vange ning mustlaseid. 30. aprill 1945, ümber piiratud, sooritas Hitler enesetapu ning tema riik lagunes. Selleks ajaks olid peaagu kõik Euroopa juudid tapetud. Ligi neli miljonit hukkusid gaasikambrites ning ligi kaks miljonit tapetud muul viisil. Sõja võitnud riigid hakkasid välja selgitama, kellele panna süü. Esialgu mõisteti süüdi 22 natsi inimkonna vastases tegevuses.

2. Raul Wallenberg


Raul Wallenberg(1912-1947) oli üks nendest inimestest, kes riskis enda ja oma lähedaste eluga, et päästa teisi kindlast surmast. Saabudes Rootsi saatkonda Ungaris, kasutas Raul kohe oma diplomeetilist staatust ära. Ta lasi teha nn kaitsvaid passe tuhandetele juutidele, kes võeti rootsi kodaniku nimetuse alla. Ta rentis üle 30 maja, et majutada ligi 10 000 juuti. Ta pani osadele majadele sildi „Rootsi uuringute instituut“, et hajutada tähelepanu. Jaanuaris 1945 vangistati Raul punaarmee poolt teadmata põhjustel.

3.Nicholas Winton


1938 aastal Nicholas otsustas minna puhkusele Alpidesse, kuid peale kõnet oma sõbralt, kes kirjeldas olukorda Tšehhoslovakkias, otsustas ta jääda. Ta läks viivitamatult Prahasse, et aidata teisi.Winton teavitas rahvusvahelisi saatkondi, kuid ainuke positiivne vastus tuli Suurbritanniast. Kõik teised riigid olid oma piirid sulgenud. Lubati läbi ainult lapsi ning iga lapse pealt tuli maksta 50 inglise naela. Wintoni kabinet hakkas täituma vanematega, kes tahtsid oma lapsi päästa. Kõik andmed laste kohta pandi kirja ning fotod väljastati Inglismaa ajalehtedes, et keegi neid adopteeriks. Kõige raskem oli Wintoni jaoks garanteerida kõigile pass ning turvaline reis. Kaheksa rongi jõudsid edukalt Inglismaale läbi Saksamaa jaPrantsusmaa. Viimane, üheksas rong , kus peal oli 250 last, eti jõudnud sihtkohta, sest sõda oli juba alanud. Nicholas suuti kokku päästa 669 last.

4. Pildid


Kasutatud materjalid


http://www.yadvashem.org/yv/en/holocaust/about/04/introduction.asp
http://www.syg.edu.ee/oppematerjalid/U_Kiil_ajalugu/weimari_vabariik.html
http://www.jewishvirtuallibrary.org/jsource/Holocaust/history.html
http://www.ushmm.org/outreach/en/article.php?ModuleId=10007708
http://www.eays.edu.ee/aja/images/Oppematerjalid/ajalugu/holokaust%2030.12.pdf
http://www.projetaladin.org/holocaust/en/history-of-the-holocaust-shoah/the-killing-machine/concentration-camps.html
http://www.ushmm.org/wlc/en/article.php?ModuleId=10005263
http://web.zone.ee/kristlik_elu/09092002.html
http://www.shalomshow.com/holocaust_heroes.ht m
http://www.nicholaswinton.eu/en/pribeh-nicholase-wintona
http://static.wix.com/media/e68a92_c1a5f2d2014683c334ab96d092e48a01.jpg
https://encrypted-tbn0.google.com/images?q=tbn:ANd9GcTb0qvRwY7Km1JE7AYLxwYheXUCeWNMFyH26zqQ8gH0EFmrpraW
https://c1.staticflickr.com/5/4139/4818751372_aa55b6b6ba_z.jpg
http://i2.cdn.turner.com/cnnnext/dam/assets/150126142509-europe-map02-large-png-large-169.png
http://isurvived.org/Pictures_iSurvived-5/holocaust-march_FLIP.GIF
http://classracegender.files.wordpress.com/2011/03/arms-with-numbers.jpg
Vasakule Paremale
Holokaust #1 Holokaust #2 Holokaust #3 Holokaust #4 Holokaust #5 Holokaust #6 Holokaust #7 Holokaust #8 Holokaust #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-10-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sirelinkoval Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Holokaust
13
docx

Holokaust

4 Holokaust 21.jaanuaril 1942 Wannsees toimunud nõupidamisel langetati otsus transportida kõik Euroopa juudid itta, kus algas nende hävitamine Oswiecimi (Auschwitzi), Maidaneki jt surmalaagrite gaasikambrisse. Babii Jaris Kiievi lähedal toimus üks kurikuulsamaid Teise maailmasõja massimõrvu. 29.-30.septembril 1941. aastal hukkasid Saksa eriüksused siin 30000 juuti. Holokaust on keskne sündmus arusaamast Lääne tsivilisatsioonist, rahvusriigist, kaasaegsest bürokraatlikust ühiskonnast ja inimloomusest. See oli ettekavatsetud massimõrv miljonite süütute inimeste jaoks. Juhitud rassistlikust ideoloogiast, mis pidas juute “parasiidist kahjuriteks”, kes väärivad ainult hävitamist. Natsid rakendasid enneolematus koguses genotsiide. Kõik Euroopa juudid määrati hävingule: haiged ja terved, rikkad ja

10.klassi ajalugu
Holokaust
10
doc

Holokaust

nende arvates rassiline segunemine. Abuelu eri rasside vahel loeti kahjulikuks ja ebasoovitavaks. Madalamate rasside allasurumise ja õigustuse orjastusele tõi natside usk rahvaste ebavõrdsusesse. Sellist käitumist lugesid natsid loodusseaduseks, et rasside ja rahvaste vahel toimub pidev võitlus. Kõige paremad olid võimelised sellise käitumise järgselt ellu jääma ning selleks pidi olema aaria rass. Rahvusriigile mitte toetuvad rahvusgrupid loeti eriti kahjulikus, selle tõttu oli holokaust suunatud just juutide ja mustlaste vastu. Eelnimetatud rahvusgruppe peeti aarialaste poolt nende vaenlasteks. Üks põhilisi holokausti läbiviijaid, Heinrich Himmler, nimetas juute rassilisele hierarhiale vastanduvana. Natsi-Saksamaal tähtsustati ,,rahava" huve ning üksik isiku õigued ei omanud tähtsust. Millised huvid aga tähtsad on, seda otsustad juht. Selleks osutus tooaeg Adolf Hitler, kes tuli samal ajal võimule. Tema otsustas, et üheks huviks on rahva tervis. See oli ka heaolu

Ajalugu
HOLOKAUST-JUUTIDE TAGAKIUSAMINE JA HÄVITAMINE
31
odt

HOLOKAUST-JUUTIDE TAGAKIUSAMINE JA HÄVITAMINE

Tallinna Laagna Gümnaasium HOLOKAUST-JUUTIDE TAGAKIUSAMINE JA HÄVITAMINE Uurimistöö Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. MIS ON HOLOKAUST?......................................................................................4 1.1 Holokausti mõiste............................................................................................4 1.2 Kronoloogia.....................................................................................................5 1.3 Antisemitism....................................................................................................6

Ajalugu
Holokaust
290
pdf

Holokaust

Eestis kajastavaid fotosid. Täname Eesti Vabariigi Valitsust ja ITFi töömahuka ettevõtmise – kogumiku koostamise ja väljaandmise rahastamise eest. Koostaja 5 Sisukord SUUNISEID HOLOKAUSTI KÄSITLEMISEKS KOOLIS 6 TEABETEKSTE Kronoloogia 12 I. Antisemitism ja holokaust maailmas 12 II. Juudid Eestis 14 Holokaust 16 Sõjakuriteod ja rahvusvaheline õigus 21 Euroopa juutide elu ja kultuur 25 Eesti ja holokaust 30 MÄLESTUSI HOLOKAUSTIST

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu
Maailm II maaimasõja vahel
5
odt

Maailm II maaimasõja vahel

Kuna ta ise asjaajamise vastu huvi ei tundnud, siis jättis ta selle teiste natslike juhtide hooleks, kui vaja, siis sekkus. SS (kaitsemalev) kontrollis kogu riigi- ja parteiaparaati ning oli natsliku terrori peamine elluviija. Tekkis Gestapo. Tekkisid koonduslaagrid. Suurenes riigi sekkumine majandusse. Hakati relvastuma. Ainult natsid said olla õpetajad, riigiametnikud. Haridus allutati natslikule ideoloogiale 7.2 Terrori juurdumine Gestapo Koonduslaagrid 7.3 Holokaust Hitler soovis luua tugevat Saksa riiki, kus oli oluline rassipuhtus ning aaria rassi üleolek. Saksamaa pealetungil Poolasse ja NSV Liitu langes sakslaste kätte miljoneid Ida-Euroopa juute. Juudi rahvusest inimesi diskrimineeriti juba sõjaeelsel Saksamaal, kuid nüüd käivitas Hitler hirmuäratava massilise juutide hävitamise programmi, mis laienes kõikidele natside kontrolli alla langenud aladele. Hitler ei sallinud juute juba 1920

Ajalugu
Ajaloo essee - Holokaust
4
odt

Ajaloo essee - Holokaust

Ilona Vapper 10.A Holokaust Mis on holokaust? Holokausti nime all kasutatakse terminit, mis käsitleb eelkõige Teise maailmasõja ajal toime pandud genotsiidide juutidele. Loomulikult ei kasutatud sellist terrorit vaid juutide peal, vaid oluliselt said kannatada ka mustlased, poolakad ja venelased. Hukkunud juutide arv on küllalti suhteline, sest mitmed allikad annavad meile erinevaid andmeid. Gerald Reitringeli ja Rudolf Joseph Rummeli

Ajalugu
Adolf Hitler ja unistus rassilisest puhtusest
11
doc

Adolf Hitler ja unistus rassilisest puhtusest

Adolf Hitler 1889 - 1945 2009 Sissejuhatus Maailmas on vähe inimesi, kellest on kirjutatud nii palju raamatuid, avaldatud ajaleheartikleid, tehtud ajaloosaateid ning korraldatud seminare, kui 20. aprillil 1889. aastal Austria piirilinnas Braunaus sündinud Adolf Hitlerist. Esimese maailmasõja päevil keelduti kapral Hitlerit ülendamast allohvitseriks põhjendusega, et tal puudusid juhiomadused. Ent paarkümmend aastat hiljem nägi kogu maailm, milliseid masse ja milliseid tegusid Hitler juhtima asus. Hitlerist räägitakse tänaselgi päeval palju ­ veelgi enam, 50 aastat pärast Hitleri surma. Päritolu ja lapsepõlv Adolf Hitler sündis 20. aprillil 1889 kell 6.30 õhtul võõrastemajas Gasthof zum Pommern väikelinnas Braunaus Inni jõe kaldal, mis on piiriks Austria ja Baierimaa vahel. Ta sündis tolliametnik Alois Hitleri (1837­1903) ja tema abikaasa Klara kuuest lapsest neljandana. Lastest jõudsid täiskasvanuikka ainult tema ja ta õde Paula. Aloi

Ajalugu
Rassism
24
pdf

Rassism

.................................................................................................................................................................... 5 Holokaust ..........................................................................................................................................................................

Avalik haldus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun