SUURE-JAANI GÜMNAASIUM
AJALUGU
Sirelin
KovalHOLOKAUSTISTreferaat
Suure-Jaani
2015
1. Holokaust
1.2. Eellugu Saksamaal
Esimene
maailmasõda lõppes 1918. aastal Saksamaa lüüasaamisega.
Versailles` lepinguga sai Saksamaale määratud kõrged
reparatsioonid. Järgneval aastal(1919) loodi Weimari Vabariik, kuid
inimesed elasid vaesuses ning töötute arv küündis miljoniteni.
Inflatsioon kasvas pidevalt ning 1923. aastaks oli raha oma väärtuse
peaaegu kaotanud. Saksa rahvas oli langenud depressiooni. Kuna
Versailles` rahule olid alla kirjutanud Weimari Vabariigi juhid, siis
hakkasid tavakodanikud neid saksa rahva alandamises ja rahvuslike
huvide reetmises süüdistama.
Hitler uskus, et I maailmasõja kaotuse süü langeb sotsiaaldemokraatidele.
Sotsiaaldemokraatidest kujunesid hiljem välja kommunistid. Hitleri
arvates olid just nemad need, kes õhutasid streike ja
rahulolematust . Kui Hitler leidis oma tee erakonna etteotsa, oli tema
eesmärgiks selle suurendamine.
Atraktiivsuse suurendamiseks muudeti
erakond Saksa Natsionaalsotsalistlikuks Töölisparteiks. Oma
eesmärkide saavutamiseks kasutasid natsionaalsotsialistid mitmeid
korda vägivalda. Nas ründasid oponente ning lõid oma
armee , mida
hakati kutsuma rünnakrühmaks. Kuna olukord riigis oli halb,
otsustas Hitler, et on õige aeg võim haarata, sest Weimari Vabariik
oli oma toetajaskonda kaotamas tänu halvale majanduslikule seisule.
1923 toimus esimene riigipöördekatse, mis ebaõnnestus. Hitler koos
kaaslastega arreteeriti ja mõiteti viieks aastaks vangi. Olles
vanglas vähem kui aasta, kirjutas Hitler raamatu „
Mein Kampf“,
kus tõi välja oma
eluloo ning poliitilised vaated.
Majanduskriisi
ajal kasvas rahva toetus Hitleri parteile, sest nad lubasid rahvale
tööd, toitu ja turvalist elu. Hitler mainis oma kõnedes, et
majanduskriisis pole nendel
süüd , kõiges olevat süüdi juudi
rahvas. 1933.
aasta 30. jaanuaril määras Weimari Vabariigi viimane
president Paul von
Hindenburg Adolf Hitleri Saksamaa valitsusjuhiks ehk
kantsleriks.
Et
saada valitsuses
enamust , kuulutas Hitler välja ennetähtaegsed
valimised, et saada valitsuses oma parteile rohkem kohti.
27.
veebruaril 1933. aastal, vahetult enne valimisi puhkes Saksamaa
parlamendihoones tulekahju, milles süüdistati kommuniste. Hiljem
selgus, et tulekahju oli ettekäändeks oma
vastaste kõrvaldamisel.
Kuigi natsid ei saanud riigikogus enamust, olid neil sarnased vaated
Saksa Rahvusparteiga. Hitleril oli võimalik läbi suruda kõik
endale meelepärased seaduseelnõud. 1933. aastal lõpus võttis
Reichstag vastu seaduse, mis kehtestas riigis eriolukorra ning andis
Hitlerile
neljaks aastaks piiramatu võimu. Ametiühingute ja
poliitiliste erakondade tegevus
keelustati , ajakirjandus allutati
tsensuurile. 30. juunil 1934. aastal, kõrvaldas Hitler ka oponendid
natsionaalsotsialistlikus
parteis . Sündmust tuntakse ka kui pikkade
nugade
ööd . Selle käigus kõrvaldati 400 pruunsärklast ja teisi
poliitikuid , keda Hitler ei usaldanud. 1934. aasta augustis suri
president Paul von Hindenburg. See andis Adolf Hitlerile Saksamaal
kogu võimut – uut presidenti enam ei valitud ja presidendi
funktsioone hakkas täitma Hitler.
Antisemitism
on termin, mis kujutab endast vaenulikkust juutide suhtes. See
tuleneb vastumeelsusest nende religiooni, kultuurilise tausta vastu.
Mõiste tuli kasutusele
1879 aastal Saksa ajakirjaniku Wilhelm Marri
poolt. Esimene märk juudivihast on täheldatud aastast 70, kui
juutide tempel hävitati roomlaste poolt.
Juudid võtsid seda kui
märguannet juutidele osaks saavatest kannatustest jumala poolt.
Judaism on levinud
ka rahvaste seas, keda ei saa ei kultuuriliselt ega rassiliselt
seostada vana iisraeli või judaistliku piirkonna elanikega. Saksa
natsionaalsotsialistidel oli mitmeid põhjendusi antisemitismi kohta.
Juute seostati saastava ja rassiliselt alaväärtusliku elemendina.
Neid peeti massilise tööpuuduse, linnastuminse, marksismi ja
kapitalismi põhjustajaks.
Enne 1930. aastate
algust
juutidel probleeme ei olnud, nad olid sulandunud Saksa
ühiskonda. Enne Hitleri võimule tulekut ei viidanud miski juutide
tagakiusamisele.
Tasapisi toimus üleminek juudivihale, kui
rahvuslikud parteid olid juudivastase hoiakuga. Juutide vastu olid
tõrjuvad ka kooliõpetajad ja kirikutegelased. Saksa rahva hulgas
levitati arvamust, et juudid varastavad sakslastelt raha, olles
pankurid ja kõrgetel ametikohtadel.
Juutlus võrdus
röövkapitalismiga. Nad
olevat ebanormaalsed, haige psüühikaga, alaarenenud ja ebausaldusväärsed. Natside partei
eesmärk oli
puhastada Saksamaa „saastast“(juutidest).
Natsionaalsotsialistliku
rassiteooria üheks tähtsamaks loojaks oli
Alfred Rosenberg. „
Aaria rassi“ peeti ülimuslikuks ning teiste rahvuste poolt ohustatuks.
Aaria rassi tuli „säästa“ teiste
rasside kahjulike mõjude
eest. Verepuhtuse nimel keelati ära segaabielud(abielu teist
rahvusest inimesega). Natsid uskusid, et aarialaste
veri on kõige
puhtam ning seda tuleb hoida. Ideaalsel aarialasel oli hele nahk,
heledad juuksed ning sinised silmad.
1.3.
Getodest surmalaagriteni
Hitlerile
oli antud täielik võim riigis.
Politseile oli antud õigus
vahistada keda tahes, ilma
seadusliku aluseta. Esimene ohumärk
juutidele oli 1933 aasta, kui boikoteeriti Berliinis juutide
äriühingud . Loodi mitmeid salaükssusi, kaasaarvatud
Gestapo . Juute
hakati piirama igal võimalusel. 1933. aastal 3. mail toimus suur
raamatute
põletamine . Põletusse läksid kõik kirjatükid, mis olid
juutide poolt kirjutatud või ei sobinud kuidagi natside
ideoloogiaga. Enamik juute kaotasid oma töö ning lapsed visati
koolidest välja. Juutidel keelati osaleda kohalikel pidustustel ning
tähistada koos
teistega . 1935. aastal avaldati Nurembergi seadused,
mis kirjeldas antisemitismi ja rassiteooriat. Lisaks määrati ära,
kuidas kindlaks teha, kes on nn puhast verd. Nurebergi seadused ei
lähtunud juutide traditsioonidest, vaid puhtalt rahvusest. Kui
kellelgi oli kolm või rohkem vanavanemat
juut , siis olid ka sina
juut. Paljud inimesed, kelle juured olid pärinenud juutidelt,
hukati. Isegi usku vahetanud(judaismist mõnda
teisse ) inimesed said
osa natside terrorist. 9-10. novembrit 1938 toimus kristalliöö.
Peaaegu kõikides Saksamaa suurtemates linnades lõhuti juutidele
kuulunud poeaknaid. Sünagoogid lõhuti ning põletati.
Samal
ajal kui toimus pidev juutide alavääristamine, valmisid eemal
koondulaagrid ja kerkisid müürid. Ehitati getosid, et eraldada
juute teistest inimestest. Getod ehitati linna vaestemasse
piirkondadesse, kus elamistigimused olid halvad. Kaasa lubati neil
võtta vaid mõned isiklikud asjad. Getodes nappis toidust, joogist
ja ravimitest. Paljud surid nälga,haigustesse või külma. Müüdi
maha kõik väärtuslik, et saada midagigi kõhtu. Mitmed
smuugeldasid toitu sisse, seades ohtu enda ja oma pere elu. Iga päev
jäi lapsi orvuks, kes seeläbi jäid tänavatele nälgima. Getod
olid asutatud ainult
ajutiselt , kuid juudid seda ei
teadnud .
1941
pandi alus „lõplikule lahendusele“, mis kujutas endast massilist
juutide hävitamist. Juudid viidi getodest kas koonduslaagritesse
sunnitööle oma
järjekorda ootama või otse surmalaagritesse.
Koonduslaagritesse viidi need, kes olid vähegi elujõulisemad. Juute
hoiti halbades tingimustes, vähese söögi ja joogiga.
Koondulaagrites kasutati ära juutide tööjõudu, kus tööpäev
kestis vähemalt 12 tundi. Paljud surid halbade elutingimuste ja
raske töö tulemusel. Inimesed elasid ülerahvastatud barakkides.
Need, kes olid haiged, vanad või ei suutnud tööd teha tapeti
gaasikambrites. Inimesed ei näinud enam inimeste moodi välja, neid
kutsuti elavateks surnuteks – muselmänner. Surmalaagritesse
saabuti rongidega, mis olid pilgeni inimestest täis. Need, kes olid
saabunud surmalaagrisse, olid sisenenud järjekordsesse Hitleri
tapamasinasse. Neid hävitati,
saades osaks üheks kuuest miljonist,
kes olid langenud juudiviha ohvriks. Juudid ei teadnud, mis neist
edasi saab ning paanikat hoiti eemal. Gaasikamber oli nagu duširuum.
Enne sisenemist kästi juutidel võtta riided seljast. Riided pidi
korralikult kokku panema ja
kingad kokku siduma. Et vale oleks
usutavam, anti
paljudele kätte
tükk seepi ja lubati tass kohvi
peale dušši. Kui ruum oli juute täis, suleti uksed ning
gaas keerati lahti. Viisteist minutit karjeid ja kõik oli läbi. Laipadel
eemaldati kuldhambad,
abielusõrmused ning naistel ka juuksed. Kehad
viidi põletusashjudesse. Selline
rutiin kestis aastaid ning samal
ajal
tuhamäed kerkisid. Need, kes tegelesid juutide hävitamisega,
neil puudus süütunne. Adolf Eichmann isegi ütles: „Ma
hüppan naerdes oma hauda mõtte pärast, et minu südametunnistusel
on viie miljoni juudi
elud ning see on mulle suureks rahulduseks.“
1.3.1.
Lõpp
1944
aastaks Hitleri võim hakkas taanduma. Siiski, juutide hävitamine
käis viimane sekundini. 24 juuli 1944 Nõukogude Liit vabastas
esimene laagri, Majdaneki Poolas, kus tapetuid oli ligi 360 000. Kuna saadi aru, et varsti saab sõda läbi, käskis Henrich
Himmler hävitada
gaasikambrid . Mitmeid ellujäänud hakati eemale viima,
neist moodustati nö surmamarssijad. Need, kes ei jaksanud sammu
pidada, hukati.
Nõukogude
armee jõudis
Auschwitzi 27 jaanuar 1945, sealt leiti ligi 1,5
miljonit juuti, lisaks veel Poola vange ning mustlaseid. 30. aprill
1945, ümber piiratud, sooritas Hitler enesetapu ning tema riik
lagunes. Selleks ajaks olid peaagu kõik Euroopa juudid tapetud. Ligi
neli miljonit hukkusid gaasikambrites ning ligi kaks miljonit tapetud
muul viisil. Sõja võitnud riigid hakkasid välja selgitama, kellele
panna süü. Esialgu mõisteti süüdi 22 natsi inimkonna vastases
tegevuses.
2. Raul Wallenberg
Raul
Wallenberg(1912-1947) oli üks
nendest inimestest, kes riskis enda ja
oma lähedaste eluga, et päästa teisi
kindlast surmast. Saabudes
Rootsi saatkonda Ungaris, kasutas Raul kohe oma diplomeetilist
staatust ära. Ta lasi teha nn kaitsvaid
passe tuhandetele juutidele,
kes võeti rootsi kodaniku nimetuse alla. Ta rentis üle 30 maja, et
majutada ligi 10 000 juuti. Ta pani osadele majadele sildi „Rootsi
uuringute instituut“, et hajutada tähelepanu. Jaanuaris 1945
vangistati Raul punaarmee poolt teadmata põhjustel.
3.Nicholas Winton
1938 aastal Nicholas otsustas minna
puhkusele Alpidesse, kuid peale kõnet oma sõbralt, kes kirjeldas
olukorda Tšehhoslovakkias, otsustas ta jääda. Ta läks
viivitamatult Prahasse, et aidata teisi.Winton teavitas
rahvusvahelisi saatkondi, kuid ainuke positiivne vastus tuli
Suurbritanniast. Kõik teised riigid olid oma piirid sulgenud. Lubati
läbi ainult lapsi ning iga lapse pealt tuli maksta 50 inglise naela.
Wintoni kabinet hakkas täituma vanematega, kes tahtsid oma lapsi
päästa. Kõik andmed laste kohta pandi kirja ning fotod väljastati
Inglismaa ajalehtedes, et keegi neid adopteeriks. Kõige raskem oli
Wintoni jaoks garanteerida kõigile
pass ning turvaline reis. Kaheksa
rongi jõudsid edukalt
Inglismaale läbi Saksamaa jaPrantsusmaa.
Viimane, üheksas
rong , kus peal oli 250 last, eti jõudnud
sihtkohta, sest sõda oli juba alanud. Nicholas suuti kokku päästa
669 last.
4. Pildid
Kasutatud materjalid
http://www.yadvashem.org/yv/en/holocaust/about/04/introduction.asphttp://www.syg.edu.ee/oppematerjalid/U_Kiil_ajalugu/weimari_vabariik.html http://www.jewishvirtuallibrary.org/jsource/Holocaust/history.htmlhttp://www.ushmm.org/outreach/en/article.php?ModuleId=10007708http://www.eays.edu.ee/aja/images/Oppematerjalid/ajalugu/holokaust%2030.12.pdf http://www.projetaladin.org/holocaust/en/history-of-the-holocaust-shoah/the-killing-machine/concentration-camps.htmlhttp://www.ushmm.org/wlc/en/article.php?ModuleId=10005263http://web.zone.ee/kristlik_elu/09092002.htmlhttp://www.shalomshow.com/holocaust_heroes.ht m
http://www.nicholaswinton.eu/en/pribeh-nicholase-wintonahttp://static.wix.com/media/e68a92_c1a5f2d2014683c334ab96d092e48a01.jpg https://encrypted-tbn0.google.com/images?q=tbn:ANd9GcTb0qvRwY7Km1JE7AYLxwYheXUCeWNMFyH26zqQ8gH0EFmrpraW https://c1.staticflickr.com/5/4139/4818751372_aa55b6b6ba_z.jpg http://i2.cdn.turner.com/cnnnext/dam/assets/150126142509-europe-map02-large-png-large-169.png http://isurvived.org/Pictures_iSurvived-5/holocaust-march_FLIP.GIF http://classracegender.files.wordpress.com/2011/03/arms-with-numbers.jpg
Kõik kommentaarid