Adolf Hitler - referaat (10)

Adolf Hitler
Adolf Hitler
(20. IV 1889 - 30. IV 1945 )
Janno Tetsmann
XI reaal klass
Vanalinna Hariduskolleegiumi Gümnaasium
Sissejuhatus
See essee käsitleb Adolf Hitleri elu ja selle eri etappe . Eesmärgiks on selgitada põhijoontes Hitleri motiivid ja teod, mis viisid verise Teise maailmasõjani. On huvitav jälgida noore mehe teekonda noorest õpilasest suure maailmaajaloo poliitilise juhini. Hoolimata sellest, Hitlerile ei piisanud juhi kohast, vaid ta tahtis liita kõik saksa keelt rääkivate rahvaste riigid ja peale Esimest maailmasõda ta süüdistas juute , neegreid ja muid vähemusi Saksa halvas sõja tulemustes. Sellest tulenedes ta alustas Saksas vähemuste “puhastust” vägivalla abil, mis andis lõpuks ka põhjuse Teise maailmasõja alguseks. Selles essees jälgime Hitleri tegevusi ja seda, kuidas need olid võimalikud ning muid tegureid, mis võisid olukorda mõjutada. Tähtis on siiski ka meenutada Hitleri hiilgavat rahva juhtimist ja ka seda kuidas Saksa kannatas ja kannatab veelgi Hitleri mainest.
Poisi kingadest poliitiliseks juhiks
Adolf Hitler sündis 20. IV 1889 Braunaus Ülem- Austrias , tolliametniku Alois Hitleri ja tema abikaasa Klara Hitler Poezli pojana. Hitler oli väiksena väga andekas noor poiss ja see väljendus tema heades kooli tulemustes. Kahjuks piirdus see ainult algkooliga, peale Adolfi isa Alois Hitleri surma hakkas Adolfil koolis halvasti minema ja lõpuks jättis ta kooli pooleli . Hitler ja ta ema kolisid Linzi ja seal Hitler veetis aega maalides , mis sai hiljem ka tema tõeliseks kireks. Aastal 1907 läks Hitler Viini üritades sisse saada Viini kunstikooli , kuid see ebaõnnestus tal ning ta otsustas ka edaspidiseks jääda Viini. Tema ema suri samal aastal ja see oli ka üks põhjusi miks ta pikemaks ajaks Viini jäi. Ta elas vaeselt niiöelda “kunstniku elu” ja töötas ulualustes söögiraha teenides ja tihti polnud tal sooja öömajagi ning ta pidi magama pargi pinkidel . Aastal 1908 üritas ta uuesti pääseda Viini kunstikooli, kuid seegi kord lootusetult. Viinis vastuolulikes tingimustes ta õppis vihkama muid rahvusi, eriti vähemuste esindajaid.
Sõjaline taust
Aastal 1913 kolis Hitler Münchenisse vältimaks minemist Austria sõjaväkke, aga aastal 1914 pidi ta vastama kutsele, kus ta tõdeti teenistusse kõlbmatuks. Rõhumisest nördinuna otsustas ta Esimese maailmasõja eel astuda Saksa sõjajõududesse. Sõjas ta oli skaut ja tapja, alles peale sõda tunnistati teda “Ypresi mustaks koeraks”, kes oli loonud hirmu portugallaste ja belglaste rühmade keskustesse. Teeneks selle eest sai Hitler 1918 aastal esimese klassi ordeni, mida ta hiljemgi uhkusega kandis .
Teel rahva agitaatoriks
Kuigi kapralist kõrgemat auastet ta ei saanud, aitas tal tema saadud esimese klassi orden meelde tuletada mehe nimega Paul von Hindenburg , kes oli tol ajal Saksamaa juht. Sõja lõppedes esindas Hitler tõelist rahvavaenulikust süüdistades juute Saksamaale kahjutoonud Esimeses maailmasõjas. Teda olevat nähtud haiglas nutmas, kui Saksamaa alistus vastase vägedele. Hitleri arvates oli sõja lõpp alles uue sõja algus ning 1920. aastal ta liituski natsionaalsotsialistliku tööparteiga (mida tuntakse nime all “ natsid ”) ja hakkas seal levitama kinnisideed ühest rahvusest – niiöelda puhtast rassist . Ta hakkas rõhutama valitsust ja soovis Versailles ` rahulepingu katkestamist, mis mõjus vaesele ja sõjast rüüstatud rahvale. Pöörates tähelepanu Saksa tolleaegsele majanduslikule seisule, ei olnud Hitleril raske võita rahvast enda poole, lubades revanši Priisis tehtud “häbirahu” tagajärgedele. Hitler saavutas peagi “Saksa päästja maine” ja märkas, et aeg on koitnud. 9. XI 1923 Münchenis üritas ta võimu enda kätte saada, kuid see ebaõnnestus tal, ning ta saadeti viieks aastaks vangi. Vangis olles Hitleri viha ainult kasvas ning ta kirjutas vangis oma elulookirjelduse “Mein Kampf ”. Lõpuks oli ta vang kõigest üheksa kuud ja vabanedes oli tema positsioon vastuvaidlematu. Oma raamatus ta paljastas avalikult rahvale oma ideid täielikust sakslaste ühiskonnast – rahvaste liitmisest ühtseks Saksaks. Peagi ta oligi kogunud kokku uuest natsi partei ja ta alustas võitlust.
Riigikantsler Adolf Hitler
Aastal 1929 õnnestus Hitleril majanduskriisi varjus võita kesklassi poolehoidu. Ta tundis kaasa rahva tunnetele Pariisi “häbi rahu” suhtes ning süüdistas juute ja kommuniste Esimese maailmasõja tapmistes. Ta lubas puhastada Saksamaa kommunistidest ja juutidest, keda ta hirmsasti vihkas. Saksa keelt rääkivate rahvaste ühendamine oli samuti tähtis element Hitleri plaanides. Juulis 1932 natsid võitsid 40 protsenti valimishäältest, mis õnnestus tööstuse salajasel toel. Hitler lubas tööstustele suuri tellimusi, mis oleks võimaldanud Saksa majandusliku tõusu ja valmistumise kaasalööma Euroopa valitsemises. 30. I 1933 Paul von Hindenburg usaldas Hitlerile riigikantsleri kohustused, seda osaliselt tema mälu pärast. Hitler oli juba talle meeldejäänud sihikindla ja tähelepaneliku Ypresi skaudina.
Kolmas riik
Kui Hitler nimetati uueks riigikantsleriks, toimusid uued valimised, kus natsid võideldes terrori toel võitsid enamus häältega. Natuke aega peale seda tühistati Weimari vabariigi määrused koosolekute ja arvamuse vabaduse kohta, keelati ära kõik muud parteid. 1934 aasta puhatuse järel, mil hävitati partei vasemradikaalide tiib , oli Hitleri võimu positsioon vaieldamatu. Siit algas kolmanda riigi tõus suurimaks “puhastuseks”. Alguses aeti juudid vaestelinnaosadesse ja nende vara konfiskeeriti või hävitati. Lõpuks Hitler vangistas juudid laagritesse. Peale Hindenburgi surma nimetas Hitler end 1934 aastal führeriks, ehk siis juhiks.
Hitleri tahe – rahva tahe
Kolmanda riigi raudne seisukoht rahva suhtes ei jätnud rahvale sõna õigust, teisisõnu valitsus juhtis kõike. Hitler kasutas laiamõõtmelist propagandat edestamaks oma tahet puhastada rassidest ning tegi halastamatult rahvale ”ajupesu” saamaks tuge neilt . Nimetades end führeriks tegi ta kannapöörde majanduses. Samas tundsid lääne riigid end turvaliselt tänu rahulepingutele. Samas ta kindlustas natside võimu üllatavate vallutustega. Sõjaväekohustus tagastati Hitlerilt aastal 1935, samaaegselt oli käimas laiamõõduline sõjajõudude valmistumine sõjaks, Austriale lähimalolevate natside skisma tõttu. Aga see ei heidutanud Hitlerit. Hitler määras maaväeks 550 000 meest 100 000 asemel ning laskemoona oli 10 000 tonni asemel 26 000 tonni. Kõik muu tundus minevat nii nagu Hitler oli tahtnud. Ta pidas kogu muud Euroopat narrina ja samas valmistus Teiseks maailmasõjaks. Kõik oli planeeritud ja samas hulljulge, aga nagu võime tõdeda, võimaldas Hitleri julgus võimatut. Märtsikuu 7. Päeval 1936 aastal Saksa väed vallutasid Reinimaa. See oli siiamaani Hitleri hasartmängu haripunkt. On öeldud, et Saksa armee ei oleks prantsuse vägedele vastu saanud, kui nad oleksid rünnanud, aga õnneks pidas Hitler Saksamaal samal päeval kõne, milles ta rahustas Euroopat üksteise mõistmise nimel – see aga nagu näha ei olnud tõsi, ta võimaldas sellega endale ainult valmistusteks taktiliselt aega võita. Sellel ajal, kui rahvasteliit kirus Saksa juute, töötasid relvatehased nii mis jaksasid ja laevatehastes töötati pikad päevad ning Hitler uuris kaardilt kuidas teha võimalikult kummalisi ründe teid.
Hitleri tõus ja häving
Varsti peale Reinimaa vallutamist liideti Saksaga 1938 aastal Austria ja Tšehhoslovakkia. Kui Tšehhoslovakkia oli lõplikult vallutatud 15. III 1939, andis Hitler 11. IV käsu rünnata Poolat. Sõda algas üsna pea ja sellega liitusid varsti ka teised Euroopa riigid. Et siduda Itaaliat tihedamini Saksaga, sõlmis Hitler Itaaliaga 22. V 1939 sõjaliidu. Natsid olid oma edu tipus ja nende edu pani kogu maailma hämmingusse. Hitler mängis veel oma pokkerit sõlmides 23. VIII 1939 Nõukogude Liiduga lepingu et nood Saksamaad ei ründa. Pidades paar päeva nõu algas jälle rünnak Poolasse, täpsemalt 1. IX 1939 ja maailm oli jälle sõja leekides. Poola vallutati kiiresti ja edukalt, seda juba selle pärast, et Poola ei jõudnud moodustada isegi vasturinnet, kui nad olid juba omadega sees. Sõjakäigus hakkasid paljasuma natside korraldatud piinamised ja küsitlemised, kus kasutati nii elektrit kui ka hukutamist, see tõi hirmu vastastes, aga samas ka viha. Hitlerit võeti nüüd kui tõelist ohtu. Peagi peale Poola lüüa saamist liitunud riigid kuulutasid sõja Saksamaale. Kummaline küll, aga see üldse ei heidutanudki Hitlerit, Natsid kulgesid võidust võitu, nii läänes kui ka idas. Detsembri 18. Päeval 1940 andis Hitler ajalooliselt märgitava käsukirja, kus märgitakse ära “ Operatsioon Barbaros” – rünnak Nõukogude Liitu. Nõukogude Liit oli vaja vallutada kiire sõjaretkega. Ettevalmistused pidid olema selged maikuu 15. Päevaks. Siit algas kergena näiv vallutus, mis ei osutunudki nii lihtsaks. Hitler oli täis enesekindlust ja käis kohapeal vägesid julgustamas. 1941 aastal 11. detsembril Hitler kuulutas välja sõja Ameerikale ja oli öeldu üle väga uhke. Tema – osav kõneleja oli teinud seda jälle, pilganud muud maailma ülbitsedes kindla võidu üle. Tõde on aga see, et sõda Nõukogude liiduga kulutas Saksa vägesid liiga palju, et jõuda Moskvasse. Talv ja külm oli teinud oma töö.
Ülemjuhataja pöördekohana
Aastast 1941, mil Hitler võttis üle ülemjuhataja koha von Brauchitschilt, pidi ta jätkuvalt taganema. Peale 20. VII 1944 talle tehtud atentaadi ebaõnnestumist tema kahtlused kõrgemate ülemuste kohta aina lisandusid . Goebbelsi , Himmleri ja Bormanni poolt ümbritsetuna ta tõrjus kõik rahulepingu pakkumised ning väitis maailmale, et suudab vastu hakata tohutule Nõukogude Liidule Berliinis. Hitler ise aga elas riigi kantseleis, mis asetses 20 meetri sügavusel maa sees, sealt ta andis oma viimased käsud. Vältimatu tõsiasi aga on, et 1945 kevadel Hitlerit ümbritsenud sõjaväed ja muud teenistuses olevad inimesed olid natsiriigile truud. Hitler oli ise nad valinud Himmleri ja Goebbelsi abiga. Oli koitnud lõpp “dünastiale”, räägitakse, et Hitler olevat olnud täiesti murtud , kui nõukogude liitlased laamendasid berliini tänavatel ja pommitasid armutult riigi kantseleid, sellel hetkel arvatakse, et ta tegi enesetapu koos oma abikaasaga Eva Brauniga – maikuu 30 päeval 1945. Laibad oli vaja hävitada põletades need ning see toimus riigi kantselei pargis. Tõesti on mitmeid teooriaid , justkui oleks Hitler põgenenud koos Goebbelsiga lennukiga Berliinist plaanides siis enesetappu, aga millestki pole konkreetset näidet.
Kasutatud kirjanus:
Amsler, Jean 1963: Adolf Hitler. Suomentanut
Pentti Linnonen. WSOY, 1965.
Keltikangas-Järvinen, Liisa 1994: Hyvä itsetunto. WSOY, Juva.
Langer, Walter C. 1972: Adolf Hitler- mies ja myytti. Suomentanut
Keijo Kylävaara. Yhteiskirjapaino Oy, Helsinki 1973.
Wylie, Ruth C. 1970: The Self Concept. University
of Nebraska Press. Lincoln , Nebraska.
7