Hitleri võimuletulek Saksamaal (0)

Põhikool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Tallinna Mustamäe Gümnaasium

Carmen Keerde

Hitleri võimuletulek Saksamaal

Referaat

Juhendaja :

K. Küngas

Tallinn 2011

SISUKORD

SISSEJUHATUS…………………………………………………………3

HITLERI NOORUSAASTAD ……………………………………………4

HITLERI TEE POLIITIKASSE....………………………………………..4

NATSIPARTEI ASUTAMINE…………………………………………...5

SAKSLASED JÕUAVAD HITLERIGA KOKKULEPPELE…………...5

KOGU VÕIM HITLERILE………………………………………………7
KOKKUVÕTE……………………………………………………..…….8
KASUTATUD KIRJANDUS……………………………………………9

SISSEJUHATUS

Adolf Hitleri nimi on jäädavalt seotud 20. sajandi esimese poole Euroopa ajaloo kõige traagilisemate lehekülgedega. Natsionaalsotsialistid mõtlesid välja laagrid , mis olid mõeldud miljonite inimeste tööstuslikuks tapmiseks rassikriteeriumite alusel. Teises maailmasõjas kaotas elu kümneid miljoneid mundrikandjaid ja tsiviilisikuid. Natsionaalsotsialistide diktaatorid ise olid Esimesest maailmasõjast põhjustatud muutuste sünnitised. Enne 1914 aastat olid nad märkamatud tegelased ja neil polnud vähimatki lootust astuda poliitikaellu. Ainult unistustes võisid nad kujutleda ennast kõikvõimsate valitsejate ja massiliste rahvaliikumiste juhtidena [1 lk 19]. Esimene maailmasõda ja selle lõpetanud Versailles ’ rahuleping andis radikaalselt mõtlevatele inimestele täiesti uued võimalused oma unistusi ellu viia.
Käesolevas referaadis on uuritud Saksamaa ajaloo kõige vastuolulisema tegelase – Adolf Hitleri võimuletulekut. Töö eesmärk on ülevaate andmine Adolf Hitleri kujunemisest Saksa natsionaalsotsialistide liidriks ja tema isiksuse mõjust Saksamaa edasisele ajaloole.
1. Hitleri noorusaastad
Adolf Hitler sündis 20 aprillil 1889 aastal Braunaus , Austra-Ungaris [2. lk 444]. Sünnilt oli ta tagasihoidlikku päritolu. Kuueteistkümneaastaselt jättis ta kooli pooleli ja suundus Viini, kus lootis saada kunstnikuks või arhitektiks [1 lk.46]. Oma elu kolm esimest aastakümmet ei hellitanud ta mingit lootust karjäärist poliitikuna ja elas üksildasena, kes püüdis tegeleda kunstiga. Ta polnud isegi Saksamaa kodanik, vaid kummalise lõunapoolse aktsendiga kõnelev austerlane kes enne kahekümnendat eluaastat siirdus Saksamaale, kus üritas oma teoseid müüa. Tema isikuomadused polnud sugugi niisugused, mis sobivad sündinud juhile. Ta oli väga häbelik, rääkis avalikkuse ees vähe ja kirjutas veelgi vähem. Teenis vabatahtlikuna kogu esimese maailmasõja Saksa sõjaväes, aga ei saanud kõrgemat auastet kui kapral. Teistest eraldi hoidus ta isegi rindel kaevikutes [1 lk.25]. Sõja lõppedes läks Hitler kummalisel kombel kaasa sõja kaotanud riiki haaranud pahameele ja kibestumuse lainega. Ta pulbitses vihast nende vastu, kes olid väidetavalt Saksamaa kaotuses süüdi. Nagu paljud teisedki ihkas ta puruks rebida Versailles rahulepingu, mis kuulutas suure sõja süüdlaseks tema uue kodumaa [1 lk. 26]. Hitler pidas riigi lüüasaamist isiklikuks alanduseks [3 lk. 47].

Hitleri tee poliitikasse
Hitleri eluloolised andmed on märksa avalikumad teiste 20. sajandi diktaatorite omast.
Tema mõtted ja arvamused väga paljude asjade kohta on säilinud nii kirjatöödes kui ka jäädvustatud vestlustes. Samas on Hitleri mõistmine erakordselt raske. Lõhe kohmetu, silmapaistmatu, väga endassetõmbunud mehe ning avaliku poliitilise Hitleri vahel tundub lausa ületamatuna [3 lk. 46]. Sõja järel alustas Hitler sõjaväeagitaatorina Münchenis, kogudes teavet radikaalsete liikumiste kohta ja esinedes aeg-ajalt kõnedega marksismi ja juutide ohu teemal. 1919 aasta septembris liitus ta väikese Müncheni erakonnaga, mille olid rajanud Saksa rahvusradikaalid [3 lk. 47]. 1920 aasta veebruaris võttis erakond endale nimeks Rahvussotsialistlik Saksa Töölispartei. Ei saa olla mingi üllatus, et Hitler sattus ühte leeri natsionalistlike rühmitustega. Tema kirglik pühendumus saksa rahva taassünnile oli lahutamatult seotud arvamusega, et kõigis hädades on süüdi juudid. Juba septembris 1919 oli ta jõudnud oma kavasse võtta eesmärgi “ koristada ” juudid Saksamaalt “üleüldse”. Ta suutis 1920 aastal kokku meelitada 7000 pealise kuulajaskonna juudivastastest ja natsionalistlikest rühmitustest [2 lk. 98]. Nii algas Hitleri üle 10 aasta kestnud võitlus võimule pääsemiseks eesmärgiga kujundada ümber Saksamaa ja kogu Euroopa.
3. Natsipartei asutamine
Hitler hakkas juba pidama poliitikat oma kutsumuseks. See andis talle elus eesmärgi ja ta söandas isegi kujutleda ennast kellenagi kes võib mõjutada Saksamaa saatust [2 lk. 97]. Saksa Töölispartei muudeti Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks (NSDAP) 1. veebruaril 1920. Hitler töötas välja 25-punktilise partei programmi. Võrreldes näiteks Lenini ja Stalini töödega jättis programm lahja mulje. NSDAP seadis eesmärgiks pakkuda midagi igaühele. NSDAP juudivastast olemust rõhutati mitmel viisil ja seda oli võimatu mitte märgata. Aastaks 1920 oli Hitler saanud NSDAP sünonüümiks, aga ta ei olnud selle juht. Hitler ootas õiget hetke, et saavutada domineeriv seisund. Ta oli ääretult kannatlik. Hitleri meelest pidi juht olema eelkõige propagandist, kes äratab rahvamasse “suure idee” nimel [2 lk. 99-101]. Aasta hiljem valiti Hitler NSDAP esimeheks, kellena alustas ka riigipöördekatset, mis viis ta 1924 aastal lühikeseks ajaks vanglasse. Need sündmused tegid temast üleriigiliselt tuntud poliitiku [3 lk. 48].
4. Sakslased jõuavad Hitleriga kokkuleppele
NSDAP kui organisatsiooni aparaat oli paigas 1928 aasta lõpuks. Samuti kasvas liikmeskond, mille suurus oli 1928. aasta oktoobris 100 000 ja 1929. aasta septembris juba 150 000. Aktiivseid liikmeid oli tõenäoliselt umbes kümnendiku võrra vähem, sest mõned lahkusid liikumisest ja mõned siit ilmast. Hitler ja tema partei nägid 1929. aastal lootusrikkaid märke, et neil võib järgmistel üleriigilistel valimistel minna juba paremini. Hitler polnud ainsana suur tõmbenumber, vaid ka teised natside kõnelejad tõid kokku aina suuremaid rahvahulki. Politsei hinnangul kogunes Nürnbergi parteipäevale 26 300 inimest, natside enda ütlust mööda oli see arv 200 000. Väliselt viisaka kesta all peitus aga vägivaldsus. Hitleri kõnede teema oli “rassipuhta riigi” loomine aarialastele [2 lk. 182-185].
Natside populaarsuse kasvule aitas kaasa 1929 aastal alanud majanduskriis . Üks hiljutine hinnang väidab, et 1932 – 1933 oli tööta peaaegu 40% kõigist töölistest ja ametnikest. Sisuliselt ähvardas majandus kokku variseda. 1932. aasta juulivalimised näitasid, et Hitleril on selgelt suurem toetajaskond kui ühelgi teisel Saksa poliitikul. Oli ta ju sõnum, Führer, kes vaimustas miljoneid inimesi, rääkides neile seda mida nad juba teadsid või kuulda tahtsid. Ta oli võimeline tooma kokku kahekümne viie tuhandelise või isegi suurema rahvahulga hoolimata sellest, et ta kangekaelselt keeldus andmast mingeid lubadusi, kuidas ta kavatseb hakata ravima Saksamaa arvukaid probleeme. Natsipartei propagandajuhi Goebbelsi päeviku sissekanded sellest ajast kirjeldavad , et Hitler seisab juba üsna “võimu lävepakul” ja et “suur hetk on päris lähedal”. Ehkki Hitler kogus endiselt suure ja innuka kuulajaskonna, olid ka 1932. aasta novembrivalimiste tulemused pettumus. Natside teerulli hoog näis olevat aeglustunud. Goebbels oletas, et nii mõnegi valija peletas eemale Hitleri keeldumine võtta vastu talle pakutud kohta valitsuses. Hitler rõhutas järjekindlalt, et küsimus on kas “kogu võim või mitte midagi”. Hitler oli uskumatult kannatlik võimu juurde pürgimisel. Kindlasti ei tulnud kõne alla vägivaldne riigipööre Lenini eeskujul. Hitler üritas president Hindenburgiga läbirääkimistel kantsleriks saada, ilmutades nii tugevaid närve kui ka sihikindlust. Ka seekord ei andnud tema jõupingutused tulemusi. Detsembris 1932 nimetati kantsleriks Kurt von Schleicher. Kas Hitleri täht oli langemas? Natsid oletasid, et Schleicher on Hindenburgi viimane kaart enne Hitleri nimetamist kantsleriks. Nagu kassil on seitse elu, sai ka Hitler veel ühe võimaluse. 15 jaanuaril 1933 toimusid veel ühed valimised väikeses Lippe-Detmondis. Nendel valimistel oleks natside kaotusel olnud erakordselt suur tähtsus ja nii tormasid nad ägedalt valimisvõitlusse. Natsid said küll vähem hääli kui eelmisel korral, aga tulemus oli küllalt hea, et ajakirjandus võis hüüda: “astuge tagasi härra Schleicher, Hitleri võit Lippes!” Hitleri otsusekindlus võidelda lõpuni, kui peaaegu kõik tema ümber olid meelt heitmas, oli tähelepanuväärne.
Järgnenud kahe nädala jooksul töötasid poliitilised niiditõmbajad Berliinis hoolega kulisside taga. Kui kantsler Schleicher avastas, et ei suuda kokku panna valitsust, mille president Hindenburg heaks kiidaks, hakkas ta mängima mõttega parlament laiali saata ja lükata valimised sügiseni edasi. Selline teguviis oleks põhjustanud Saksamaal kodusõja. Schleicheri aeg sai ümber ja ta astus 28. jaanuaril 1933 tagasi. Ta teatas presidendile , et on ainult kolm võimalust: Hitleri enamusvalitsus, Hitleri vähemusvalitsus või kantslerina jätkab ta ise. Hindenburg koos lähemate nõuandjatega pidasid juba alates 18. jaanuarist Hitleriga pingelisi läbirääkimisi. Hitler kinnitas üha, et ei nõustu millegi muu kui kantsleriametiga. Hindenburg keeldus ja osutus peaaegu sama kangekaelseks. Lõpus otsustas president määrata “boheemlasest kaprali” uueks riigijuhiks [2 lk. 197-204].
5. Kogu võim Hitlerile
Et Hitler tuli võimule täiesti seaduslikult, oli tema vastastel teda raske takistada. Ei kavandatud mingit üldstreiki või muud tegelikku vastupanu. Nädal enne ametissemääramist pidas Hitler Berliinis kõne tüüpiliselt suurele, kahekümne tuhande pealisele rahvahulgale. Ta kuulutas, et tema selja taga on juba viiskümmend protsenti rahvast. Eesmärk olevat aga haarata “mõne aastaga kaasa 60, 70, 80 ja viimaks 100 protsenti rahvast”. Hitleri ametissemääramise õhtul pani Goebbels kirja oma muljed natside “ revolutsioonist ”: See on otsekui unenägu. Wilhelmstrasse on meie. Füürer juba töötab riigikantseleis . …Saksamaa on jõudnud ajaloo pöördepunkti. …Lõputu rahvavool täidab Wilhelmstrasse. … Saksamaa on ärganud. [2 lk. 205-206]. Hitleri revolutsiooni eesmärk oli rahva heakskiidul kehtestatud diktatuur, mis võimaldaks tal saavutada seadusliku tunnustuse oma järeleandmatule sõjale demokraatia, kommunistide ja juutide vastu. Hitleri tegevust pärast kantsleriks määramist võib käsitleda “seadusliku revolutsioonina”. Hitler vältis Lenini meetodite kasutamist. Uut tüüpi diktatuur oli sellega kehtestatud.
Hitleri uus valitsuskabinet tuli kokku 30. jaanuaril 1933. Mõned ministrid kohtusid nüüd kantsleriga esimest korda, aga kõik nad teadsid tema eesmärke, mille hulgas oli rassism , antikommunism, fanaatiline natsionalism ja Saksamaa taasrelvastumise soov [2 lk. 261]. Nädala jooksul leidis ühiskonna toetus Hitleri uuele valitsusele vastukaja ka ohvitserkonnas. Hitleri ja kaitseminister Blombergi kohtumine leidis aset 30. jaanuaril. Mehed leidsid otsekohe ühise keele. Blomberg mainis, et on külastanud Nõukogude Liitu ja Ameerika Ühendriike ning on jõudnud veendumusele, et moodsad relvajõud peavad rajanema tööstusel. Tulevikus, märkis ta, hakkavad tooniandvat osa etendama õhujõud [2 lk. 264]. Hitleri ainus sõjaväekogemus pärines ajast, mil ta osales kapralina Esimeses maailmasõjas. Seejärel ei puutunud ta sõjandusega kokku enne, kui 1933. aastal võimule tuli. Algul jäi ta suhteliselt ettevaatlikuks, kuid oodanud ära feldmarssal Blombergi errumineku aastal 1938, hakkas ta otseselt sõjaväe asjadesse sekkuma. Hitler koondas enda kätte sõjaministri funktsioonid ning asutas relvajõudude ülemjuhatuse OKW. Sellest alates allus sõjavägi tervikuna füüreri võimule. [4 lk. 64]. Aasta hiljem algas Teine maailmasõda.
KOKKUVÕTE
Töös kasutatud materjali läbitöötamine ja töö kirjutamine oli huvitav kogemus. Hitleri erakordne eneseusk , mis segunes tema osava manipuleerimisvõimega tegid temast ühe maailma ohtlikuma tegelase. Samas ma arvan, et Teist maailmasõda ei oleks ära hoidnud Hitleri võimuletuleku takistamine. Versailles´ rahuleping oli kui viitsütikuga pomm , mis oli paika pandud lääneriikide poolt ja plahvatas 1939. aastal Hitleri abiga. Kui poleks olnud natsionaalsotsialiste, oleksid Saksamaal tõenäoliselt võimu haaranud kommunistid . Sõda lääneriikidega oleks ikkagi olnud paratamatu.
KASUTATUD KIRJANDUS

Teatmeteos. Eesti Entsüklopeedia, 3. kd. Tallinn, kirjastus “Valgus”, 1988

Raamat. Robert Gellately. 2009. Lenin , Stalin ja Hitler: sotsiaalse katastroofi ajastu. Tallinn, kirjastus Varrak

Raamat. Richard Overy. 2007. Diktaatorid: Hitleri Saksamaa ja Stalini Venemaa. Tallinn, kirjastus Varrak

Raamat. Bernd Freytag von Loringhoven. 2008. Hitleri viimased päevad. Tallinn, kirjastus Varrak.
9

.DOC Laadi alla originaalfail 9 lk · .doc · 48 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-11-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

48 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

WhiteSpider Õppematerjali autor

See on referaat hitlerist. Hitleri iseloomust ja kuidas ta võimule tuli.

SISSEJUHATUS

Adolf Hitleri nimi on jäädavalt seotud 20. sajandi esimese poole Euroopa ajaloo kõige traagilisemate lehekülgedega. Natsionaalsotsialistid mõtlesid välja laagrid, mis olid mõeldud miljonite inimeste tööstuslikuks tapmiseks rassikriteeriumite alusel. Teises maailmasõjas kaotas elu kümneid miljoneid mundrikandjaid ja tsiviilisikuid. Natsionaalsotsialistide diktaatorid ise olid Esimesest maailmasõjast põhjustatud muutuste sünnitised. Enne 1914 aastat olid nad märkamatud tegelased ja neil polnud vähimatki lootust astuda poliitikaellu. Ainult unistustes võisid nad kujutleda ennast kõikvõimsate valitsejate ja massiliste rahvaliikumiste juhtidena [1 lk 19]. Esimene maailmasõda ja selle lõpetanud Versailles’ rahuleping andis radikaalselt mõtlevatele inimestele täiesti uued võimalused oma unistusi ellu viia.
Käesolevas referaadis on uuritud Saksamaa ajaloo kõige vastuolulisema tegelase – Adolf Hitleri võimuletulekut. Töö eesmärk on ülevaate andmine Adolf Hitleri kujunemisest Saksa natsionaalsotsialistide liidriks ja tema isiksuse mõjust Saksamaa edasisele ajaloole.

KASUTATUD KIRJANDUS

1. Teatmeteos. Eesti Entsüklopeedia, 3. kd. Tallinn, kirjastus “Valgus”, 1988
2. Raamat. Robert Gellately. 2009. Lenin, Stalin ja Hitler: sotsiaalse katastroofi ajastu. Tallinn, kirjastus Varrak
3. Raamat. Richard Overy. 2007. Diktaatorid: Hitleri Saksamaa ja Stalini Venemaa. Tallinn, kirjastus Varrak
4. Raamat. Bernd Freytag von Loringhoven. 2008. Hitleri viimased päevad. Tallinn, kirjastus Varrak.

hitler saksamaa nats natsid

Sarnased õppematerjalid

doc

Saksamaa 1920.-1930. aastatel

Saksamaa 1920.-1930. aastatel I Weimari vabariik Weimari /vaimari/ vabariigiks nimetatakse aastaid 1919-1933 Saksamaa ajaloos (1919 kukutati monarhia, 1933 Hitler tuli võimule). . Kuna I maailmasõda oli rahva olukorda tugevasti halvendanud, puhkes novembris 1918 Saksamaal revolutsioon, keiser Wilhelm II põgenes. Võim läks sotsiaaldemokraatide kätte. Weimari vabariik oli parlamentaarne riik. Tegutses parlament ehk Riigipäev. Riigipea oli president. Valitsust juhtis kantsler.Weimari vabariigi vastu olid aga saksa vasakpoolsed ehk kommunistid (kes tahtsid kommunistlikku riiki. Majanduslik olukord peale Esimest maailmasõda oli Saksamaal väga raske tasuda tuli reparatsioone. 1923 puhkes.Riik oli suures rahapuuduses, raha trükiti aina juurde,

Ajalugu

doc

SAKSAMAA 1871-1945

SAKSAMAA 1871-2009 EELLUGU Germaanlased.. Rooma riik. Frangi riik. Karl Suur 800 Frangi keisriks. 843 Verdun'i lepinguga Frangi riigi jagamine kolmeks. Keisritiitli üleminek Ida-Frangi riigile 962, kui Otto I paavstile Itaaliasse appi tuli. Saksamaa rahvusriiki ei olnud, Püha Rooma keisri tiitel oli rohkem au kui praktilise väärtuse kandja. Kuningatel ja vürstidel oli sisulist võimu rohkem. 1250-1312 keisrit ei olnud, ent see ei tähenda, et Saksamaad ei olnud. Kuningad ja vürstid ja aadel olid olemas ka keisrivõimu interregnumi ajal. Rudolf von Habsburg'i valimine Saksamaa kuningaks 1273 tähendas Habsburgide suguvõsa tõusu Saksamaa valitsejate hulka, tema tegi oma pojast ka Austria hertsogi (Austriast kujunes

Ajalugu

docx

Adolf Hitler ja natsism Saksamaal

Lagedi Põhikool Adolf Hitler ja natsism Saksamaal 1933-1939 Koostaja: Mariin Virolainen Juhendaja: Sirje Piho Lagedi, 2008 Sisukord · Põhimõisted · Lühidalt Adolf Hitlerist ehk sissejuhatus · Hitleri võimuletulek · Valitsemislaad · Majandus · Repressioonid · Kultuur · Juutide küsimus Kasutatud kirjandus · Ian Kershaw ,,Hitler" · Richard Overy ,,Diktaatorid" · Stephen J. Lee ,,Euroopa diktatuurid" Pildid: · www.google.ee Lühidalt Adolf Hitlerist ehk sissejuhatus Adolf Hitler sündis 20.aprillil 1889. aastal väikeses Austria piirilinnas Inni-äärses Braunaus alamkeskklassi perekonnas. Tema varasem elu ei vihjanud vähimalgi määral

Ajalugu

docx

Adolf Hitler ja natslik Saksamaa

Väike-Maarja Gümnaasium 12.klass Natslik Saksamaa ja Adolf Hitler Referaat Väike-Maarja 2009 Sisukord 1. Natslik Saksamaa, Gestapo ja Molotovi-Ribbentropi pakt ....................................................... 3-5 2. Adolf Hitler ...................................................................................................... ................................ 6-8 Natslik Saksamaa, Gestapo ja Molotovi-Ribbentropi pakt Diktatuuri tekkele aitas kaasa sõjajärgses maailmas kujunenud olukord, mille olulisemateks tunnusjoonteks olid: 1) Uute, kergemini manipuleeritavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu

Ajalugu

pptx

Adolf Hitler

Adolf Hitler 12c Päritolu ja lapsepõlv Adolf Hitler sündis 20. aprillil 1889 Ülem-Austria väikelinnas Braunaus Inni jõe kaldal Ta sündis tolliametnik Alois Hitleri ja tema abikaasa Klara kuuest lapsest neljandana Üheteistkümneselt asutus Linzi reaalkooli, kus ta õppis 4 aastat Lahkus Linzi reaalkoolist kuna tema õpitulemused olid liiga kesised Päritolu ja lapsepõlv Alates 1905. aastast elas Hitler toitjakaotuspensionist ja ema toetusest 1907 üritas Hilter sisse saada Viini kunstikooli, kuid ebaõnnestunult Hitleri ema suri 1907 rinnavähki, Hitler hakkas saama orvupensioni Algul oli tema rahaline olukord hea, kuid kiirelt muutus see olukord kehvemaks Hitleril hakkas vähehaaval raha otsa saama. Detsembris 1909 kolis ta Meidlingisse kodutute varjupaika Sõjaline taust Mais 1913 maksti Hitlerile välja isa pärandus, siis kolis ta Viinist Münchenisse

Ajalugu

docx

Adolf Hitleri elulugu, Müncheni ja Viini aastad

Väike-Maarja Gümnaasium REFERAAT Adolf Hitler Koostaja: Birgit Basmanova Juhendaja: Kadri Polski 2011.a Sisukord 1. Sissejuhatus lk 3 2. Elulugu lk 4 3. Viini ja Müncheni aastad lk 5 4. Hitleri esile kerkimine lk 6 5. Füürer lk 9 6. Lõpp lk10 7. Seosed Eestiga lk10 8. Pildid lk11 9. Kasutatud materjal lk12 Sissejuhatus Adolf Hitler (20. aprill 1889 Braunau Inni ääres, Austria-Ungari 30. aprill 1945 Berliin, Kolmas Reich) oli Austriast pärit Saksamaa poliitik ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht (19211945). Aastatel 19341945 oli ta Saksamaa diktaator

Ajalugu

doc

Hitler

11.a klass Miks olid rahvamassid Hitlerist vaimustuses? Referaat Juhendaja: Erika Rummel Viljandi 2008 Sisukord SISSEJUHATUS 3 1. OLUKORD SAKSAMAAL HITLERI VÕIMULE TULEKU HETKEL 5 2. POOLEHOID LIHTTÖÖLISTE SEAS 6 2.1 1.mai kui ametlik riigipüha ja muutused tööliste kasuks 6 2.2 Moodustati üks suur Riiklik Ametiühing 8 2.3 Majanduse areng ja töötuse vähenemine 8 3. PRESIDENT HINDENDBURGI HEAKSKIIT 10 3

Ajalugu

doc

Adolf Hitler ja unistus rassilisest puhtusest

1889 - 1945 2009 Sissejuhatus Maailmas on vähe inimesi, kellest on kirjutatud nii palju raamatuid, avaldatud ajaleheartikleid, tehtud ajaloosaateid ning korraldatud seminare, kui 20. aprillil 1889. aastal Austria piirilinnas Braunaus sündinud Adolf Hitlerist. Esimese maailmasõja päevil keelduti kapral Hitlerit ülendamast allohvitseriks põhjendusega, et tal puudusid juhiomadused. Ent paarkümmend aastat hiljem nägi kogu maailm, milliseid masse ja milliseid tegusid Hitler juhtima asus. Hitlerist räägitakse tänaselgi päeval palju veelgi enam, 50 aastat pärast Hitleri surma. Päritolu ja lapsepõlv Adolf Hitler sündis 20. aprillil 1889 kell 6.30 õhtul võõrastemajas Gasthof zum Pommern väikelinnas Braunaus Inni jõe kaldal, mis on piiriks Austria ja Baierimaa vahel. Ta sündis tolliametnik Alois Hitleri (18371903) ja tema abikaasa Klara kuuest lapsest neljandana. Lastest jõudsid täiskasvanuikka ainult tema ja ta õde Paula.

Ajalugu

Rohkem sarnaseid