.........6 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 8 VIIDATUD ALLIKATE LOETELU.................................................................................. 9 2 SISSEJUHATUS Hinnastatistika kogumises ja analüüsis valisin teemaks meditsiiniliste teenuste ja transpordi teenused, mis keskendus hinnaindeksi muutumise analüüsimisele. Vaatlusperioodiks võtsin ma 2005-2013.a ning arvutasin iga aasta keskmise hinnaindeksi. Arvutuste põhjal koostasin kaks joonist, mis näitavad ära 2005-2013.a hinnaindeksite keskmist. Samuti on töö teises osas ära toodud ka majandusteoreetiline analüüs, kus toon esile nõudluse ja pakkumise mudelid nii meditsiiniliste teenuste kasutamises kui ka teenustega, mis on seotud transpordiga.
Lisaks erasektori nõudluse kasvule võib nõudlusinflatsiooni tekitada ka ekspansiivne raha- või eelarvepoliitika. Kuluinflatsioon (pakkumispoolne inflatsioon) tekib tootmiskulude järsu kasvu tõttu (toooraine hindade tõus, liiga kiire palgakasv, kaudsete maksude tõstmine jms). Küsimus 7 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Reaalsissetulek Vali üks või enam: võrdub nominaalsissetuleku ja hinnaindeksi jagatisega on alati väiksem kui reaalpalk kujutab endast inflatsiooni tõttu kaotatud tulu osa võrdub alati nominaaltuluga Tagasiside Reaalväärtus leitakse nominaalväärtuse ja hinnaindeksi jagatisena ning hõlmab endas lisaks palgale ka muid sissetulekuid. Küsimus 8 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Inflatsioonimäär väljendab vaatlusaluse perioodi hinnataseme protsentuaalset muutust
hindade tõus, liiga kiire palgakasv, kaudsete maksude tõstmine jms). Question 3 In atsioonimäär väljendab vaatlusaluse perioodi hinnataseme protsentuaalset muutust võrreldes baasperioodi hinnatasemega. Complete Mark 1 out of 1 Select one: True False In atsioonimäär väljendab hinnaindeksi protsentuaalset muutust ja on sellega hinnataseme kasvutempo väljendaja. Question 4 In atsioonispiraali näideteks on järgmist tüüpi spiraalid: Complete Select one or more: Mark 1 out of 1 hinnad-hinnad hinnad-valuutakurss-hinnad hinnad-palk-hinnad hinnad-intressid-hinnad
STRUKTUURIPOLIITIKA 1.Regionaalpoliitika-riigi-ja omavalitsusorganite koosklastatud tegevus 2.Sektoriaalpoliitika-on suunatud rahvamajanduse kui terviku ja selle ksikosade tasakaalustatud arengule 3.Vike-ja keskmise ettevtluspoliitka-erinevate omandivormide kaudu teostuv tegevus, eriti eraettevtlus. PROTSESSIPOLIITIKA 1.Eelarvepoliitika 2.Rahapoliitika 3.Sissetulekute poliitika 4.Vlismajandusliku kindlustatuse ja tasakaalu poliitika INFLATSIOON Inflatsiooni mdetakse tarbija hinnaindeksi(THI) abil, mis saadakse kaubagruppide hundade muutuse vrdlemisel erinevate perioodidega. VLAKIRJAD E. VOKSLI 1.Lhiajalised lakirjad 2.Keskmised vlakirjad 3.Pikaajalised vlakirjad maksethtaeg,intressimr Kindlustamata vlakirju nim. debentuurides Vlakiri kinnisvaraga-hpoteek Vlakiri vrtpaberitega-obligatsioon Kokkuvtlikult eldes, antakse vlakirja kasutamisel laenu ettevttele, mis vajab raha ja vastutasuks annab ettevtte vlakirja. RAHVUSVAHELISED INVESTEERINGUD
Laenud Kokku Kokku 8. Keyneslikus rahaturu mudelis raha nõudlus väheneb ( raha nõudluskõver nihkub vasakule), kui a) intressimäär langeb b) tulutase suureneb c) hinnatase tõuseb d) intressimäär tõuseb 9. Oletame et jooksvates hindades e turuhindades mõõdetud SKP oli 2005. Aastal 25 000 dollarit elaniku kohta ja 2006. Aastal 25 300 dollarit. Kui hinnaindeksi e deflaatori väärtus 2005. a. oli 100 ja 2006. a. 98, siis reaalne SKP ühe elaniku kohta a) ei muutunud 2006. aastal võrreldes 2005. aastaga b) kasvas 2006. aastal võrreldes 2005. aastaga 3,3% võrra c) kasvas 2006. aastal võrreldes 2005 aastaga 1,2% võrra d) kasvas 2006. aastal 2% võrra võrreldes 2005. aastaga 10. Näitena kasutame Itaalia veini, mis maksab 10 eurot. Kui dollari otsene kurss euro suhtes on 1,0 ( 1EUR=1USD), siis veini hind dollarites=
olukorraks on hinnataseme stabiilsus, mille puhul hinnad ei muutu vüi on muutus minimaalne. EUroopa keskpank peab hindu stabiilseks, kui hinnideks ei kasva üle kahe protsendi aastas. Millega inflatsiooni mõõta? Inflatsiooni mõõtühikuks on inflatsioonimäär. Inflatsioonimääraks nimetatakse keskmise hinnataseme protsentuaalset muutust baasperioodiga (eelmise aasta, kuu vüi kvartaliga) võrreldes. Hinnataseme muutumist mõõdetakse hinnaindeksite abil. INflatsioon on seega hinnaindeksi kuine, vartaalne vüi aastane muutumine. Eesti Statistikaamet kasutab kuut hinnaindeksit. Neist olulisemad on jägmised. Tarbijahinnaindeks (THI) on indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust. Tööstustoodangu tootjahinnaindeks (TTHI) on indeks, mis iseoomustab Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutust, kusjuures hinnad võetakse ilma käibemaksu ja aktsiisita.
e) tõuseb üldine hinnatase vähemalt 50% aastas; f) viib selline inflatsioon riigi rahasüsteemi korrastumiseni. 21. Kui laenuandjad hindavad inflatsiooni kõrgemaks kui laenu saajad, on muudel võrdsetel tingimustel: a) a) laenunõudlus väiksem; b) laenunõudlus suurem; c) ei mõjuta laenunõudlust, sest kui keegi laenu ei taha siis pole võimalik ka anda. 22. Indekseerimine on: a) majanduse erinevate arenguetappide nummerdamine; b) hinnaindeksi regulaarne kasutamine sissetulekute, b) sissetulekute maksude ja muude väljaminekute korrigeerimiseks; korrigeerimiseks; c)8 hinnaindeksi kasutamine hindade reguleerimiseks. Lembit Viilup PhD IT Kolledz 23. Deflatsiooni tulemuseks on: a) üldise heaolu tõus tänu hindade langusele; b) likviidsuse b) likviidsusekriis, kriis,sest sestinimestel
1. Indekseerimine on: a. hinnaindeksi regulaarne kasutamine sissetulekute, maksude ja muude väljaminekute korrigeerimiseks b. majanduse erinevate arenguetappide nummerdamine c. majandusarengu prognoosimine indeksiteooria alusel d. hinnaindeksi kasutamine hindade reguleerimiseks 2 . Keynesi tarbimisfunktsiooni puhul on: a. marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter suurem kui keskmine tarbimiskalduvus b. keskmine tarbimiskalduvus suurem kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter c. keskmine tarbimiskalduvus sama suur kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter d. kasulik üldse tarbimisest eemale hoida 3. Eeldades, et teil õnnestub osta valitsuse 100000 kroonine võlakiri, mis lunastatakse aasta pärast
Eestis (nagu ka teistes riikides) kasutatakse inflatsioonimäära mõõtmiseks erinevaid hinnaindekseid. Enim on kasutatav tarbijahinnaindeks, mis väljendab eratarbija ostukorvis sisalduvate kaupade ja teenuste agregeeritud hindade muutumist. Üldisem näitaja on SKP deflaator, mis kirjeldab põhjalikumalt riigi majanduses toimuvat hinnataseme muutmist. Eraldi arvutatakse veel tootjahinnaindeksit ja ehitushinnaindeksit, ekspordi- ja impordihinnaindeksit. Hinnaindeksi abil mõõdetakse hinnataseme muutumist. Hinnaindeksid liigitatakse järgmiselt: Tarbijahinnaindeks (THI) Tööstustoodangu tootjahinnaindeks (TTHI) Ekspordihinnaindeks (EXHI) Impordihinnaindeks (IHI) Mõnel hinnamuutusel on suurem tähtsus. Keskmise hinnatõusu arvutamisel antakse neile toodetele, millele kulutatakse rohkem raha (nt elekter), suurem kaal kui sellistele toodetele, millele kulub raha vähem (nt suhkur või postmargid).
kogurahvatulu. Rahvatulu RT on teatud ajaperioodil kõigi ühiskonnaliikmete poolt kokku saadud tulude üldsumma, millest üks osa kulutatakse ja teine osa säästetakse. RT=RKP-D-T Majanduskasv reaalse SKP protsentuaalne muutus võrreldes eelmise perioodiga. Tarbijahinnaindeks THI mõõdab uuritava perioodi tüüpilise tarbija fikseeritud kaaludega ostukorvi maksumuse muutust võrreldes baasperioodi ostukorvi maksumusega. Inflatsioonimäär väljendab hinnaindeksi protsentuaalset muutust. Inflatsioonimäär = (THI1 THI0) / THI0 x 100 Majanduslikult mitteaktiivsed need, kes ei ole võimelised töötama või kes ei soovi töötada, nad on loobunud tööotsimisest, kuigi sooviksid tööd teha. Tööjõud koosneb nii täis- kui osalise tööga hõivatutest ja töötutest. Töötu need, kes on ilma tööta, otsivad aktiivselt tööd ja on nõus kahe nädala jooksul tööle asuma. Töötuse määr = (töötud / tööjõud)x100.
8. SKP - peegeldab riigis teatud ajaperioodi(aasta) jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumust. 9. SKT per capita- SKP näitaja inimese kohta ; kaup+teenus : rahvaarv 10. Inflatsioon - riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil. 11. Deflatsioon - riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus 12. Millega inflatsiooni mõõta? a)inflatsioonimääraga (keskmise hinnataseme protsentuaalset muutust baasperioodiga võrreldes) b) hinnaindeksi abli ( mõõdetakse hinnataseme muutumist) c)THI- tarbijakaupade ja tasuliste teenuste hindade võrdlus 13. Ostukorv 14. Inflatsiooni mõju tarbijale Inimene, kellelon laen, maksab inflatsiooni võrra vähem raha tagasi; suurte säästude puhul kaotab, sest hoiused kaotavad inflatsiooni võrra säästudest; raha väärtuse e ostujõu langus 15. Hinnatõusu põhjused nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine (pangad annavad kergelt laenu);
Vali üks: Tõene Väär Keynes'i rist näitab säästuläve, millest madalamatel sissetuleku tasemetel on tarbimiskulutused väiksemad kui kasutatav tulu. Vali üks: Tõene Väär Lõpptoodanguks on mingi perioodi jooksul toodetud hüvised, mida kasutatakse edasiseks töötlemiseks. Vali üks: Tõene Väär Varimajandus on üks osa varjatud majandusest. Vali üks: Tõene Väär Reaalsissetulek võrdub nominaalsissetuleku ja hinnaindeksi jagatisega. Vali üks: Tõene Väär Range rahapoliitika rakendamise tagajärjeks on muuhulgas inflatsiooni kiirenemine. Vali üks: Tõene Väär Range rahapoliitika rakendamise tagajärjeks on muuhulgas intressimäärade tõus. Vali üks: Tõene Väär Kui raha pakkumine kasvab, kuid reaalne kogutoodang ja raha käibekiirus ei muutu, siis vahetusvõrrandist tulenevalt üldine hinnatase langeb. Vali üks: Tõene Väär
keeruline. 2 Nõutakse palga indekseerimist 2. indekseerimist. 3. Inflatsiooniline ebakindlus mõjutab ebasoodsalt tööturgu. 4. Firmade ebakindlus tuleviku inflatsiooni suhtes võib takistada pikaajaliste lepingute sõlmimist. Tulemus: Alaneb majanduslik efektiivsus ja potentsiaalne SKP. 22 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Indekseerimine Sissetulekute, aga ka maksude regulaarne korrigeerimine hinnaindeksi abil. Kasutatakse vahel arenenud riikide poolt. Täieliku indekseerimise vastu oleks: Esiteks muudaks palga indekseerimine majanduse tundlikuks pakkumissokkidele: hinnaindeksi ühekordne tõus muutuks palga automaatsel tõusul kestvaks inflatsiooniks. Teiseks muudaks indekseerimine keerukaks palga seostamise tööviljakusega, mida on vaja teada ressursside efektiivseks paigutuseks. Kolmandaks võib täielikult indekseeritud lühiajaline
Üldjuhul arvutatakse hinnaindeksid tüüpiliste ostukorvide konstrueerimise teel nii tarbijatele kui tootjatele või SKP (RKP) deflaatori puhul kõigi majanduses valminud ning lõpptoodangusse kuuluvate kaupade ja teenuste alusel THI arvestusse Eestis kuuluvad nt toit ja mittalkohoolsed joogid, alkohoolsed joogid ja tubakas, riietus ja jalatsid, eluase, transport, vaba aeg Kokku on valimis üle 600 (esindus)toote ja teenuse, mille alusel koostatakse nn hinnaindeksi arvutuste aluseks olev ostukorv Tarbijahinnaindeks THI näitab ,,keskmise (tüüpilise) tarbija" ostukorvi kuuluvate fikseeritud kaaludega kaupade ja teenuste kaalutud keskmisena saadud ostukorvi maksumuse muutumist. uuritava perioodi ostukorvi maksumus Tarbijahinnaindeks THI = x 100 baasperioodi ostukorvi maksumus THI avaldatakse iga kuu vaadeldavale kuule järgneva kuu viiendal
*SKP ja RSK omavhaeline suhe! peaks teadma puhasprodukti arvutamise viisi..amortasitsioon on kuluva kapitali asendamise määr, rikkuse säilitamiseks on kuluosa kõigepealt määratleda. Rahvatulu- millest koosneb? Mis on inimeste isiklik kogutulu? Mis on isiklik kasutatav tulu? Tööhõive ja töötus. Inflatsioon, inflatsiooni määr kui oluline näitaja majanduse toimimise kohta. SKP alusel arvutatavad teised näitajad: nominaalne ja reaalne SKP, nende omavaheline suhe ja sellega seoses hinnaindeksi regulaator- muutmise peamine vahend, on veel ka raha ostujõu bariteet. Elatustaseme kaudseks mõõtjaks on SKP ühe elaniku kohta ehk perkapiita vms?? * Kogutoodangu tasakaalu saavutamise tingimused ja sellega seonduvad ..potensiaalne SKP ja selle võrdlus tegeliku SKP-ga, sellest tulenev ..sisse- ja väljavoog tasakaalu tingimustes-peab teadma mis on rahavamajanduses sissevoog ja väljavoog. Väljavoog on maksud, impordi eest tasumine, säästud
---------------- = ------------------ St ( 1 + i* ) t Näide 13 Inflatsioon USA-s ja Saksamaal on vastavalt 5% ja 3%. Spot-kurss on DM1 = $0,75. Missugune on DM kurss kolme aasta pärast? 3 Lahendus: e 3 = 0,75 (1,05/1,03 ) = $0,7945. Vastus: DM kurss kolme aasta pärast on $0,7945. Arvutame kurssi PPP hinnaindeksi alusel. Oletame, et US hinnaindeks on 112 ja Saksamaal 107, hinnaindeksi baasiks on 100. Kui DM spot-kurss on $0,48, siis vastavalt PPP ta peab kasvama umbes $0,5024-ni (0,48·112/107) ehk DM väärtus peaks tõusma 4,67%. Teiselt poolt, kui Saksamaal hinnaindeks muutub 119-ni, siis mark peab kaotama oma väärtuses umbes 5,88%, jõudes kursini $0,4518 (0,48·112/119). Seega PPP valemit võib kohandada järgnevalt: S t+1 St
tarbimine, mille tulemusel majanduskasv aeglustub ja inflatsioonimäär väheneb; intressimäärade alanedes suureneb tarbimine, millega kaasneb inflatsioonitempo tõus (4). 3.1 Inflatsiooni mõõtmine Inflatsiooni mõõtühikuks on inflatsioonimäär. Inflatsioonimääraks nimetatakse keskmise hinnataseme protsentuaalset muutust baasperioodiga (eelmise aasta, kuu või kvartaliga) võrreldes (1). Hinnataseme muutumist mõõdetakse hinnaindeksite abil. Inflatsioon on seega hinnaindeksi kuine, kvartaalne või aastane muutumine. Tarbijahinnaindeks (THI) on indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust. Tööstustoodangu tootjahinnaindeks (TTHI) on indeks, mis iseloomustab Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutust, kusjuures hinnad võetakse ilma käibemaksu ja aktsiisita. Ekspordihinnaindeks (EXHI) on hinnaindeks, mis iseloomustab Eestist välja veetavate ehk eksportkaupade hindade arengut.
b) SKT- deflaator võrdleb kõigi SKT arvestusse läinud kaupade ja teenuste hindu erinevatel aastatel. SKT- deflaator on ülevaatlikum kuna kapitalkaupade hinnale lisandub veel valitsuse poolt ostetavate ning eksporditavate kaupade teenuste hinnad. Eristatakse nominaalset ( väljendatud jooksvates hindades deflaatoriga korrigeerimata) ja normaalset ( deflaatoriga korrigeeritud püsivates hindades)SKT-d. Hinnaindeksi leidmiseks tuleb ostukorvi hind jooksval aastal jagada baasaasta ostukorvi hinnaga ning saadut tulem korrutada sajaga. c) Kolmandaks alternatiiviks on hinnatõusu kirjeldamine suhtarvuna ehk hinnataseme protsendimuuduna jooksva perioodi ja baasperioodi vahel. Tegelikult võrreldakse tarbijahinnaindeksi protsendimuutu e. Jooksvakuu inflatsiooni leidmiseks tuleb jooksvakuu THI lahutada baaskuu THI ning saadud vahe jagada baaskuu THI mida korrutada sajaga.
Lennuettevõtjate konfidentsiaalsed tariifid 1. Tavatariifid 2. Spetsiaalsed tariifid Lisatasud Turvatasu Turvatasu peab katma kaupade kontrolli ja läbivalgustamisega seotud kulud Turvatasu kehtestamine on seotud kindlustuspreemiate tõusuga Kütuse lisatasu On otseselt seotud kütuse maailmaturuhinnaga IATA määratleb kütuse lisatasu suurust kehtestatud kütuse hinnaindeksi järgi, mis kalkuleeritakse viie tähtsama kütusebörsi hindade põhjal. 22. Lennundustariifidele avaldavad mõju tegurid 23. Tegutsemine tsiviillennunduses ärilistel eesmärkidel: lennutegevusluba ja- Lennutegevusluba antakse ettevõtjale, kui: tema peamine äritegevuse koht või registreeritud asukoht on Eestis ja peamine tegevusala on õhuveondus eraldi või ühendatult mõne muu õhusõidukite käitamise või hooldusega seotud äritegevusega;
7 2 Aastatel 2000-2007 on SKP võrreldes eelneva aastaga jätkuvalt tõusnud. 2008. ja 2009. aastal on aga näha et kasvumäär on negatiivne. Selle järgi saab väita, et sel ajal oli majandusarengus seisak või lausa majanduslangus. Selline olukord Eestis ka sel ajal valitses. Alates 2010. aastast hakkas olukord taas paranema. Ülesanne 2 Tarbija hinnaindeksi muutumine võrreldes eelneva aastaga 1999-2011 Aasta 1999 3,3 2000 4,0 2001 5,8 2002 3,6 2003 1,3 2004 3,0 2005 4,1 2006 4,4 2007 6,6 2008 10,4
foorid ja muutuva teabega märgid, teekatte markeerimisele, sh. kattehelkurid, karjäärimajandusele, hoolde teostamise järelevalvele jm. Hooldekulude vajaduse prognoosi lähtealuseks on võetud 2013. aasta eelarve maht, mis on saadud kehtivatest hooldelepingutest 49,6 mln EUR. Hooldekulude prognoosimisel on arvestatud järgmiste asjaoludega: 1. Iga-aastane lepingute kallinemine maanteede hooldehinna indeksi võrra. 2014- 2020 aastate prognoosis on arvestatud hinnaindeksi kasvuks 2,5% aastas. 10 2. Olemasolevad hooldelepingud on sõlmitud erinevatel aegadel ja vastavalt lepingu lõppemisele korraldatakse uued hanked. Suurem osa kehtivatest hooldelepingutest lõpevad aastatel 2015-2018. Eeldatavalt kallinevad uute hangetega lepingute maksumused. Sellise prognoosi aluseks on järgmised asjaolud: Arvestatud on uute objektide ehitamisel lisanduvate teekilomeetrite ning uute rajatiste hooldamise vajadusega
hindades 500 0 1960 1970 1980 1986 aastad Reaalne R l jaj nominaalne i l SKP (USA näide).äid ) RReaalne l SKP (Q) lleitakse i k nominaalse SKP (Y) ja hinnaindeksi (P) abil. Q = Y/P 16 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Ostujõu pariteet 11. Erinevate E i t maaded SKP võrdlemiseks õ dl i k tuleb t l b konverteerida k t id näitajad võrreldavatesse rahaühikutesse. 2. Ühisele näitajale
Lennuettevõtjate konfidentsiaalsed tariifid i. Tavatariifid ii. Spetsiaalsed tariifid Lisatasud: a. Turvatasu a. Turvatasu peab katma kaupade kontrolli ja läbivalgustamisega seotud kulud b. Turvatasu kehtestamine on seotud kindlustuspreemiate tõusuga b. Kütuse lisatasu a. On otseselt seotud kütuse maailmaturuhinnaga b. IATA määratleb kütuse lisatasu suurust kehtestatud kütuse hinnaindeksi järgi, mis kalkuleeritakse viie tähtsama kütusebörsi hindade põhjal. 22. Lennundustariifidele avaldavad mõju tegurid 23. Tegutsemine tsiviillennunduses ärilistel eesmärkidel: lennutegevusluba: Lennutegevusluba antakse ettevõtjale, kui: a. tema peamine äritegevuse koht või registreeritud asukoht on Eestis ja peamine tegevusala on õhuveondus eraldi või ühendatult mõne muu õhusõidukite käitamise või hooldusega seotud äritegevusega;
Deflatsioon riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus.Hinnataseme stabiilsus on inflatsiooni ja deflatsiooni vahepealne olukord, mille puhul hinnad ei muutu v muutuvad minimaalselt.Hinna indeks ei kasva üle 2% aastas.Inflatsiooni mõõdetakse inflatsioonimääraga.Inflatsioonimääraks nim keskmise hinnataseme protsentuaalset muutust baasperioodiga võrreldes.Hinnataseme muutumist mõõdetakse hinnaindeksite abil.Inflatsioon on seega hinnaindeksi kuine,kvartaalne või aastane muutumine.Tarbijahinnaindeks on indeks, mis isel tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust.Tööstustoodangu tootjahinnaindeks on indeks,mis iseloomustab Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutust.Ekspordihinnaindeks on hinnaindeks,mis isel Eestist välja veetavate e eksportkaupade hindade arengut.Impordihinnaindeks on hinnaindeks,mis isel Eestisse sisse veetavate kaupade ja teenuste hindade arengut.THI arvutamise aluseks on
1. Majandusteaduse põhiidee on a) inimese soovid on piiratud b) ressursid ei ole piiratud c) oma piiratud ressursse kasutades peavad inimesed tegema valikuid d) nappuse, piiratud ressursside probleem on vaid arengumaades 2. Kõige mõjuvam on hinnaindeksi kasvu (inflatsioonimäära) peatamiseks: a) uue raha kehtestamine b) eelarve tasakaalustamine c) keskpanga funktsioonide piiramine d) maksumäärade tõstmine 3. Loodushoiu jaoks turgude loomine ja tugevdamine toimub a) madala tootlikkuse kaudu b) saastemaksude ja kaubeldavate lubade kaudu c) tarbeesemete hinnatõusu kaudu d) madalama elustandardi kaudu 4. Kaitsvad tollid impordile a) vähendavad pingeid riikide vahel b) soodustavad ,,eluliste tööstusharude" arengut kodumaal
antud kolme sektori omavaheliste seoste kirjeldamist. Kinnisvarasektori käitumismustrite ja tsüklilisuse parimaks hindamiseks on arvutatud kinnisvara hinnamuutusi iseloomustav indeks. Kinnisvara hinnaindeks on üheks indikaatoriks indiviidide rikkuse mõõtmisel ning näitab üldist riigi finantsrikkust. Mida suurem on riikide finantsrikkus, seda elavam on majandus ning riskid on kõrgemad ja tagajärjed karmimad. (Bianconi, Yoshino 2011: 12) Kinnisvara hinnaindeksi arvutamise aluseks on eelkõige usaldusväärsed andmed hinnastatistika kohta. 16 Kinnisvarariski hindamise mudelis (property risk scoring model) on Adair ja Hutchison (2005: 262) jaganud vara koguriski neljaks alamkategooriaks: ● turu läbipaistvuse risk; ● investeeringu kvaliteedi risk; ● juriidiline (lepinguline) risk; ● amortisatsiooni ja kulumi risk.
Eesti Panga töövaldkonda Eesti lähenemisel Euroopa Liidule puudutab eelkõige Euroopa Majandus- ja Raha-liidu teine pool rahaliit. Lühidalt öeldes tähendab see ühisraha sisseviimist ja ühtset rahapoliitikat, esialgu küll meiepoolset ettevalmistust selleks (Hagelberg, Pollisinski 1999, lk. 58). 14 Euroopa rahaliiduga ühinemine on meie lõppeesmärk. See tähendab teatud väga rangetest piirajatest kinnipidamist, mille hulgas on hinnaindeksi kasv ja eelarve puudujääk. See, kas meid peetakse eurorahaga ühinemiseks kõlbulikuks, sõltub eurotsooni riikide ühisarvamusest. Meie hindade struktuur erineb oluliselt naabermaade omast ja kui tahame kiiremat majanduskasvu, siis kaasneb sellega hindade struktuuri muutmine, millega omakorda kaasneb hinnaindeksi kasv. Ja kui me jõuga hoiame tagasi majanduskasvuga meil kaasnevat hinnatõusu, hoiame jõuga tagasi ka elanikkonna tulude kasvu
). Keskmise brutopalk on pidevalt kasvanud: 1995. aastal oli see 2375 kr., 1997. aastal 3573 ja 1999. aastal 4440 kr (Statistikaamet, 2000: 186). Tegevusalade kaupa oli 1999. aastal suurim brutopalk finantsvahenduses (10 046 kr), maakonniti Harjumaal koos Tallinnaga (1,2 korda keskmisest kõrgem). Tarbekaupade ja teenuste hindade muutust iseloomustavad hinnaindeksid. Eestis kallinesid tooted väga kiiresti taasiseseisvumise algaastatel. Näiteks, 1993. aastal oli hinnaindeksi muutus, võrreldes varasema aastaga, 89,8%. Käesolevaks ajaks on hinnad enam-vähem stabiliseerunud (hinnaindeksi muutus 1999. aastal oli 3,3%). Samal aastal alanesid esmakordselt ka toidukaupade hinnad (hinnaindeksi muutus -2,2%). Kõige roh- kem on hinnaindeksit mõjutanud eluasemekulutuste suurenemine, sideteenuste ja mootorikütuse hinnatõus ning toidukaupade hindade alanemine (Statistikaamet, 2000: 255256). Tarbijate ostud sõltuvad ka krediidi saamise võimalustest
tingimustes. Vaatleme arvulist näitajat, mis võimaldab raha ostujõu muutust ajas arvesse võtta. Selliseks arvuliseks näitajaks üldnimetusena on hinnaindeks (price index) I p , mis näitab mitu protsenti moodustab vaadeldava ajahetke hinnatase mingi muu ajahetke hinnatasemest. Hinnaindeks arvutatakse alati teataval ajahetkel kehtinud hinnataseme suhtes; nimetatud ajahetke (või ajaperioodi) nimetame hinnaindeksi arvutamise baashetkeks. Oletame, et 1. jaanuar 2005 on võetud hinnaindeksi arvutamise baasiks. Kui soovime teada, milline on 59 hinnaindeks 1. jaanuaril 2007, siis arvutatakse teatava kaupade ja teenuste ostukorvi hind V1 2005. aasta 1. jaanuari seisuga ning sama ostukorvi hind V2 2007. aasta 1. jaanuari seisuga. Otsitav hinnaindeks on siis V2
Nt: hind (Ip)x kogus (Iq) = Maksumus (Ipq) kogus hind = tarbitud kauba maksumus; kogus omahind = toodangu maksumus; aeg kiirus = tee pikkus; külvipind saagikus = saak; töötundide arv tootlus = toodete arv. · Ühismõõtsustamine ehk ühismõõtseks saamine. · Varasema perioodi kaubakogus Laspeyres hinnaindeks: ILP= p1q0/p0q0 Juhul kui võrrelda hilisema perioodi kaubakogumi maksumusi hilisemates ja varasemates hindades, saab Paasche hinnaindeksi: IPP= p1q1/ p0q1 · Juhul kui ühismõõtsustajateks on varasema perioodi hinnad, saab Laspeyresi koguseindeksi: ILq=p0q1/p0q0, kus q1 tänane kogus, q0 baas, eilne kogus. Juhul kui ühismõõtsustajateks on hilisema perioodi hinnad, saab Paasche koguseindeksi: IPq=p1q1/p1q0 VALIMID · Kui vaatlusega ei ole võimalik vaadelda kõiki uuritava kogumi liikmeid, vaid on võimalik vaadelda vaid osa neist, siis sellist vaatlust nimetatakse väljavõtuvaatluseks
Projekti tulud Projekti tulud määratakse vastavalt koostatud prognoosidele, võttes arvesse sõitjatevoo liiklusprognoose, mis esitatakse Projekti finantsanalüüsi tegevustuludena. Investeeringu jääkväärtus Projekti viimasel aastal on tulutegurite seas ka investeeringu jääkväärtus. Jääkväärtus peab sisaldama ka kõigi tulevikus pärast prognoositud perioodi lõppu saadavate diskonteeritud tuludega. Inflatsiooni järgi kohaldamine Inflatsiooni mõju või pigem hinnaindeksi üldine kasv või võnked suhtelistes hindades võivad mõjutada investeeringu finantsilise kasuminormi arvutusi. Jätkusuutlikkus Projekti finantsplaan peab näitama ka finantsilist jätkusuutlikkust, mis näitab, et Projekt ei kanna riski, et finantsressursid võiksid otsa saada; tulude ja kulude ajaline tekkimine on Projekti realiseerimisel elutähtis. Jätkusuutlikkus ilmneb, kui puhas rahavoog kogu rahavoogude real on kõigi aastate jooksul positiivne.
järgi Värvimine ja tapeetimine Viimistluse pinda tuleb arvutada kaetava pinna mõõtmete järgi või kuni piiravate tarinditeni Kui ehitusprojektis ei ole nõutud teisiti, tuleb seina viimistluse kõrgust mõõta aluspõrandast või vahelaetarindi pealt kuni kõrgemalasuva vahelaetarindi alla, ripplae korral sellest 10 cm kõrgemale Vähem kui 10 cm kõrguseid põrandaliiste seinapinnast maha ei arvata Avatäidete ja piirete viimistlemist näidatakse eraldi 51. Hinnaindeksi definitsioon. Arvutusvalem. Baasiaasta mõiste ja tegurite väärtused baasiaastal Hinnaindeks näitab ühe kuluartikli muutust kahe ajahetke vahel. On oluline maksumusteabe kasutamiseks prognoosimisel. Baasaasta (base year) on andmekogumi arvestusaasta, mille andmeid võrreldakse teiste aastatega. Baasaastat käsitletakse seejuures (vabalt) valitud aastana, mille suhtes saab välja tuua muutused erinevate aastate hinnaindeksite või hinnatasemete arvutusel
Raha tegelik ostujõud - praktiline väärtus muutub. Raha reaalse väärtuse mõõtmiseks kasutatakse erinevaid indekseid ehk indekseerimine. Reeglina mõõdetakse indeksitega väärtuste muutusi erinevate perioodide vahel (nt mida saab 10 euro eest ühel aasta ja siis mis selle eest järgmisel aastal saab). Üldlevinud on hinnaindeks - suhtarv, mis näitab valikulise kaupade komplekti hinna muutumist mingi perioodi jooksul. Enamlevinud 2 meetodit hinnaindeksi arvutamiseks: ● alus- ehk baasindeks (valitakse kauba hind ühel aastal - see on baas ning selle hinda võrreldakse järgmiste aastatega. Kõik võrdlused käivad selle ühe baasi suhtes). Valem: hinnaindeks n perioodil = ostukorvi maksumus n perioodil x 100 ostukorvi maksumus baas perioodil ● ahelindeks (võrreldakse eelneva aastaga/perioodiga, 2014 võrreldakse 2013ga ja 2013 2012ga jne)
rahaline vääring. Deflatsioon Riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus Devalvatsioon Alandatakse raha kurssi välisvaluuta suhtes Indekseerimine korrigeerib hindu ja makseid vastavalt inflatsiooni määrale Annulleerimine Endine vääring tunnistatakse kehtetuks, rajatakse uus rahasüsteem Millega mõõdetakse inflatsiooni? 1. Inflatsioonimääraks nimetatakse keskmise hinnataseme protsentuaalselt muutust baasperioodiga võrreldes. 2. Hinnaindeksi abil mõõdetakse hinnataseme muutust Tarbijahinnaindeksi arvutamine 1. Indikatiivne ostukorv koosneb teatud, erineva osakaaluga tarbekaupadest ja kajastab keskmist tarbimist. Inflatsiooni mõju tarbijale: Tarbekaubad vaestele Luksuskaubad rikastele Raha väärtuse ehk ostujõu langus Hinnatõusu põhjused: 1. Nõudlusinflatsioon 2. Kuluinflatsioon 3. Palgainflatsioon 4. Hinnainflatsioon 5. Maksuinflatsioon Teadmusühiskond Ühiskond, mis toetub teadmistele Innovatsioon uuendus
Olulised mõisted · Deflatsioon on riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus · Devalvatsioon alandatakse raha kurssi välisvaluuta suhtes · Indekseerimine korrigeerib hindu ja makseid vastavalt inflatsiooni määrale · Annulleerimine endine vääring tunnistatakse kehtetuks, rajatakse uus rahasüsteem Millega inflatsiooni mõõta? · inflatsioonimääraks nim keskmise hinnataseme protsentuaalset muutust baasperioodiga võrreldes · hinnaindeksi abil mõõdetakse hinnataseme muutumist Hinnaindeksite liigid: · Tarbijahinnaindeks (THI) · Tööstustoodangu tootjahinnaindeks (TTHI) · Ekspordihinnaindeks (EXHI) · Impordihinnaindeks (IHI) THI arvutamine · indikatiivne ostukorv -koosneb teatud, erineva osakaaluga tarbekaupadest ja kajastab keskmist tarbimist Inflatsiooni mõju tarbijatele · Mõju sõltub kaupadest: o tarbekaubad vaestele o lukskaubad rikastele
hinnatõusu mingil ajaperioodil. Tarbija ostukorv on teatud kindlale tarbimistasemele vastav kaupade ja teenuste kindlaksmääratud struktuuriga kogum. Vastavalt selle THI = ostukorvi maksumus uuritaval perioodil jagatud ostukorvi maksumusega baasperioodil ja korrutatud 100-ga. Tarbijahinnaindeks võib ka inflatsiooni üle tähtsustada, sest ei ole võimalik hinnata kaupade kvaliteeti ja tarbijate ostusoovide muutusi. Inflatsioonimäär näitab hinnaindeksi protsentuaalset muutust ja seega ka hinnataseme kasvutempot. Inflatsioonimäär = ((uuritava perioodi THI baasperioodi THI) / baasperioodi THI)) x 100. Inflatsiooni iseloomustab ka tema suurus (%) aastas ehk inflatsioonimäär. Inflatsioonimäär on ühe perioodi üldise hinnataseme protsentuaalne muutus võrreldes teise perioodi hinnatasemega. Sellest põhimõttest lähtudes jaotatakse mõõdukas, galopeeriv ja hüperinflatsioon.
- kui tekivad muutused töötasudes, tooraine hindades ja turusegmentides, - vastusena konkurentide ettevõtmistele, - kui toode jõuab elutsükli uude faasi. Muutused majandustingimustes võivad olla nii kiired, et uute kataloogide trükkimine ja jaotamine pole võimalik. Siin aitavad hinnaparandusklauslid ja lisatasud. Kasvanud turunõudluse korral võib olla otstarbekas kehtestada lisajuurdehindlusi. Hindu saab kohandada: - hinnaparandusklauslitega (escalator clause) tingimus hinnaindeksi kohandamise kohta e. indekseerimisklausel, - lisatasu abil (surcharge) lisamaks, täiendav maksustamine, kõrgendatud hind, - lisajuurdehindluse näol (added markup), - hinnaalandina (mark-down), - rabatina (rebate) mahahindlus, tagasimakse, enammakse tagastus. Majandustegevuses kasutatakse ka vahendajate suhtes püsivalt rakendatavaid hinnakirjahindade kohandamise võtteid. 26. Hinnasoodustused ja allahindlused. Hinnasoodustuste kasutamise strateegilised ja taktikalised probleemid.
Lk 7. esimene pool Selleks, et saaks võrrelda erinevaid kulu- ja hinnagraafikuid omavahel, on vajalikud eeskirjad. KLASSIFIKATSIOONISÜSTEEMID PEAKSID SOBIMA: -investeeringutele vajaliku hinnangu andmiseks. -konstrukt. elementide järgi jaotatud hinnanormatiivide koostamiseks. -ühikhinnetel põhinevate eelarvete ja pakkumiste koostamiseks -tegelike kulude arvustamiseks ja võrdlusandmestikku kogumiseks -tellija ja töövõitja vaheliste arvelduste korraldamiseks. -ehituskulude ja eh. hinnaindeksi arvutamiseks. -eh. korraldavate projektide koostamiseks -eh. tööde operatiivjuhtimisplaanide koostamiseks. Nende süst. ülesehitamisel on vaja arvestada: 1.liigitada eh. maksumus tema osade ja elementide kaupa 2.liigitada eh. rajamiseks vajalikud kulud nende kulude kandjale järgi üksikutest ehitustöödeks jaotamine. Jaotus kuluartikliteks kulud jaot. tööjõu- ja materjali kulud, -masinateks jne. KULUARTIKLID (KULULIIGID) Eelarve dok
Inflatsiooni ja deflatsiooni vahepealseks olukorraks on hinnataseme stabiilsus, mille puhul hinnad ei muutu või on muutumine minimaalne. Euroopa Keskpank peab näiteks hindu stabiilseteks kui hinnaindeks ei kasva üle 2% aastas. Inflatsioonimäär - Inflatsioonimääraks nimetatakse keskmise hinnataseme protsentuaalset muutust võrreldes baasperioodiga (eelmise aasta, kuu või kvartaliga). Hinnaindeksid - Hinnataseme muutumist mõõdetakse hinnaindeksite abil. Inflatsioon on seega hinnaindeksi kuine, kvartaalne või aastane muutumine. Eesti statistikaamet kasutab kuut eriliiki hinnaindeksit. Neist olulisemad on järgmised. Tarbijahinnaindeks (THI) on indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust. Tööstustoodangu tootjahinnaindeks (TTHI) on indeks, mis iseloomustab Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutust, kusjuures hinnad võetakse ilma käibemaksu ja aktsiisita.
e) tõuseb üldine hinnatase vähemalt 50% aastas; f) viib selline inflatsioon riigi rahasüsteemi korrastumiseni. 21. Kui laenuandjad hindavad inflatsiooni kõrgemaks kui laenu saajad, on muudel võrdsetel tingimustel: a) a) laenunõudlus väiksem; b) laenunõudlus suurem; c) ei mõjuta laenunõudlust, sest kui keegi laenu ei taha siis pole võimalik ka anda. 22. Indekseerimine on: a) majanduse erinevate arenguetappide nummerdamine; b) hinnaindeksi regulaarne kasutamine sissetulekute, maksude ja muude väljaminekute b) korrigeerimiseks; korrigeerimiseks; c) hinnaindeksi kasutamine hindade reguleerimiseks. 23. Deflatsiooni tulemuseks on: a) üldise heaolu tõus tänu hindade langusele; b) likviidsuse b) likviidsusekriis, kriis,sest sestinimestel inimestelpuudub puudubvõlgade
reaalsest väärtusest ehk ostujõust. Raha reaalse väärtuse muutumise mõõtmiseks kasutatakse indekseerimist ehk indekseid. Tavaliselt mõõdetakse mingi kindlaks määratud kaupade kogumi väärtus(ostukorv) mingi ajaperioodi jooksul. Ostukorvi väärtuse muutumise iseloomustamiseks arvutatakse vastav indeks mida nimetatakse hinnaideksiks. Hinnaindeks on suhtarv, mis iseloomustab valikulise kauba komplekti hinna muutumist perioodi jooksul. Hinnaindeksi n periood – ostuk. Maksumus n per(2011,2010) / ostuk. Maksumus baas.per(nt2005) x 100% Ahelindeks – nt : n periood on 2010 ja eelmise aasta periood 2009 jne. 1 aasta madalam. Tarbijahinnaindeks – mõõdab tarbekaupade ja teenuste ostukorvi maksumuses suhet mingi valitud perioodi suhtes. Hindame ostukorvi väärtuse muutust ajas. Iga aasta muutub. Ostukorvi mõjutab tehnoloogia. Tootja hinnaindeks – iseloomustab teatud riigis valmistatud toodete hindade muutumist ning seda
ka riigipoolse kontrolli maksude laekumise üle. Eestis puudub ettevõtte tulumaks, maksustatakse dividende. o Inflatsioon Inflatsioon RIIGI KESKMISE HINNATASEME JÄTKUV KASV PIISAVALT PIKAL PERIOODIL (KUU, KVARTAL, AASTA). Inflatsiooni mõõtühikuks on inflatsioonimäär keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga (eelmine kuu, aasta) võrreldes. Hinnataseme muutumist mõõdetakse hinnaindeksite abil, inflatsioon on seega hinnaindeksi muutumine. Inflatsioon mõjub inimestele erinevalt; nt, esmatarbekaupade kallinemine mõjutab ennekõike vaeseid, samas eluasemelaenu võtnutele mõjub inflatsioon hästi, sest laenu peab vähem tagasi maksma. Inflatsiooni ohjeldamise abinõud: deflatsioon - osa rahatähti eemaldatakse ringlusest, üldine hinnatase alaneb devalveerimine- raha kursi alandamine välisvaluuta suhtes (vastandmõiste revalveerimine raha kursi tõstmine välisvaluuta suhtes)
kinnitatakse vastavate institutsioonide poolt, kuna minimaalne toidukorv on üheks elatusmiinimumi osaks. Arvestusliku minimaalse toidukorvi kalorsus Eestis on 2400 kcal päevas. Vastavalt selle THI = ostukorvi maksumus uuritaval perioodil jagatud ostukorvi maksumusega baasperioodil ja korrutatud 100-ga. Tarbijahinnaindeks võib ka inflatsiooni üle tähtsustada, sest ei ole võimalik hinnata kaupade kvaliteeti ja tarbijate ostusoovide muutusi. Inflatsioonimäär näitab hinnaindeksi protsentuaalset muutust ja seega ka hinnataseme kasvutempot. Inflatsioonimäär = ((uuritava perioodi THI – baasperioodi THI) / baasperioodi THI)) x 100. Inflatsioonimäära järgi jaotatakse inflatsioon mõõdukaks, galopeerivaks ja hüperinflatsiooniks. Hüperinflatsiooni kriteeriumiks loetakse üle 50%- list inflatsioonimäära kuus ja see on tavaliselt antud riigi rahasüsteemi hävitav, laastav ning võetakse kasutusele uus valuuta.
· -fikseeritud kogumaksumus (ehitaja on huvitatud kiiresti valmis ehitamisest; puuduseks on kindlasti ka oluline sõltuvus inflatsiooni mõjust, sest suured ehituslepingud on sõlmitud aastaiks ja pole otstarbekas nõuda töövõtjalt kogu inflatsiooniriski kandmist. Ehitajad ei taha kanda riski ja eelistavad sel juhul pakkuda üle; lühiajaliste lepete puhul- ei arvesta inflatsiooni) · libisev (summa lepitakse kokku, aga seda hakatakse korrigeerima vastavalt tegelikule hinnale-hinnaindeksi abil) Kulude kokkuhoid tööde käigus on vaid töövõtja huvides, samas kui teenuse investor/tellija peab tasuma igal juhul (kui töövõtja täidab oma kohustused) varem kokku lepitud summaga. Tellija on huvitatud, et töövõtja teeks talle tasutava rahasumma eest maksimaalselt tööd. Sisuliselt on aga tegemist olukorraga, kus tööde tellijal puudub võimalus ise tegutseda nii, et mõjutada kulude kokkuhoidu, sest puudub igasugune
Eraldi lisatasu võimaldab lennuirmadel kiiresti reageerida lennukikütuse hinna muutumisele. Võib tõsta või langetada kütu- se lisatasu, jättes seejuures põhitariii muutmata. Kütuse lisatasu suurust arvestatakse IATA kehtes- tatud kütuse hinnaindeksi järgi, mis arvutatakse viie suurema kütusebörsi hindade põhjal. Lennukompaniid kasutavad soodushindu selleks, et konkureerida paremini muude veo- viisidega suurte kaubapartiide vedudel. Soodushind sõltub kauba liigist või eripärast, kauba kogu- sest ja tarnesagedusest
annaabi.ee 
