Mikro-ja makroökonoomika kodutöö (1)

Mikro -ja makroökonoomika kodutöö
Kodutöö esitamise tähtaeg: 10.04.2012
Koostas: (Materjali taaskasutus I)
Ülesanne 1
Aasta
Nominaalne SKP(mln-it eurot)
Reaalne SKP (mln-it eurot, referentsaasta 2005)
SKP deflaator
2000
6159,83
7914,532
77,8
2001
6970,869
8411,695
82,8
2002
7776,305
8963,538
86,7
2003
8718,898
9659,591
90,2
2004
9685,274
10272,28
94,2
2005
11181,74
11181,74
100,0
2006
13390,77
12310,8
108,8
2007
16069,4
13233,15
121,4
2008
16304,21
12747,4
126,6
2009
13839,56
10929,89
126,6
2010
14305,26
11177,29
128,0
2011
15973
12030,75
132,7
b) Reaalse ja nominaalse koguprodukti eristamine on oluline, kuna reaalse SKP abil saab elimineerida hindade muutuse mõju kogutoodangule ning seeläbi hinnata millised muutused on toimunud. Reaalne SKP peab kirjeldama toodangu mahu muutust. Jagades nominaalse SKP reaalsega saadakse SKP deflaator , mida peetakse kõige üldisemaks inflatsiooni mõõduks.
c) SKP ei mõõda rahva heaolu, sest ei arvestata selliseid tegureid:
1. kõik toodetud kaubad ei lähe müügiks- kodumajapidamistes osutatavad teenused
2. Ei arvestata inimese taastumiseks tehtavaid kulutusi (nt reisid)
3. Ei arvestata tulusid varimajandusest
4. Ei mõõdeta kahjulike kaupade tõttu tekkivaid kulutusi
d) Reaalse SKP arvutamisel kasutatakse baashindadena 2005.aasta hindu. Sellepärast on 2005.aasta nominaalne ja reaalne SKP samad ning deflaator 100. Eestis on keskmine hinnatase aasta aastalt kasvanud. 2011.aastal on see ligikaudu 55% võrra kõrgem kui 2000.aastal.
SKP deflaator= (Nominaalne SKP / Reaalne SKP) x 100%
e) Nominaalse ja reaalse SKP kasvumäär (%)
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
Nomin.
13,166
11,554
12,121
11,084
15,451
19,756
20,00
1,461
-15,117
3,365
11,658
Reaalne
6,282
6,560
7,765
6,343
8,854
10,097
7,492
-3,671
-14,258
2,264
7,636
Aastatel 2000-2007 on SKP võrreldes eelneva aastaga jätkuvalt tõusnud. 2008. ja 2009. aastal on aga näha et kasvumäär on negatiivne. Selle järgi saab väita, et sel ajal oli majandusarengus seisak või lausa majanduslangus. Selline olukord Eestis ka sel ajal valitses. Alates 2010. aastast hakkas olukord taas paranema.
Ülesanne 2
Tarbija hinnaindeksi muutumine võrreldes eelneva aastaga 1999-2011
Aasta
1999
3,3
2000
4,0
2001
5,8
2002
3,6
2003
1,3
2004
3,0
2005
4,1
2006
4,4
2007
6,6
2008
10,4
2009
-0,1
2010
3.0
2011
5.0
*Statistikaameti kodulehe andmetel muutus THI 2011. aastal võrreldes 1999.aastaga tervelt 64,3% .
b) Tarbijahinnaindeks on indeks mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hinna muutust. 2008.aastal muutus „ostukorvi“ sisu 10,4 protsenti kallimaks võrreldes eelmise aastaga, seevastu aga 2009.aastal selle hind alanes 0,1% võrra. Selle põhjustas transpordi, side ja vaba aja teenuste hinnalangus.
Ülesanne 3
12. Maksebilanss    
Jooksevkonto saldo (mln eurot)                              
1995 -115,7
1996 -307,2
1997 -499,2
1998 -432,1
1999 -230,6
2000 -330,9
2001 -360,7
2002 -825,0
2003 -985,4
2004 -1 095,1
2005 -1 116,0
2006 -2 053,0
2007 -3 318,5
2008 -1 577,8
2009 512,3
2010 513,1
2011 506,1
Jooksevkonto jaguneb neljaks osabilansiks. Väliskaubandus kajastab kaupade eksporti ja importi . Teine osa on teenused, mida osutatakse välismaalastele ja mida nemad osutavad meile ( turism , transport). Tulude bilanssi kantakse võõrtööliste palgad ja tulud investeeringutelt. Kulude bilanssi rahvusvaheline abi , rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud jm. Üheks defitsiidi põhjuseks võib olla see, et impordime rohkem kaupu kui suudame eksportida. Teiseks see, et välisinvestorid on saanud meie riigist rohkem tulu kui meie oma välisinvesteeringutest. Ülejäägi korral võib põhjus olla tasuta abis või ülekannetes välismaalt.
Ülesanne 4
Ostuvõime partiteedi printsiip- Printsiip, mille kohaselt erinevatel turgudel peab rahadel olema ühesugune ostujõud ehk kaupadel peavad olema võrreldavad hinnad
Seega võib raha ametlik kurss alahinnata raha ostuvõimet selles riigis. Seepärast ei saa väita, et kui kahe riigi SKP erineb 2 korda, elatakse ühes riigis halvemini kui teises. Tuleks kasutada THI meetodit ning võrrelda ühe riigi keskmise tarbija keskmise ostukorvi teise riigi keskmise tarbija keskmise ostukorviga.
Ülesanne 5
Rahvaarvu vähenemine kolmandiku võrra tõi endaga kaasa tööjõu nõudluse kasvu. Inimesi oli vähem, kuid töötajaid olid tarvis. Palgad tõusid kuna inimestel oli suurem valikuvõimalus ning töötajate leidmiseks tuli neile paremat palka pakkuda.
Inimesed said rohkem palka kui varem ja seega vähenes nende inimeste arv , kes soovisid laenu võtta. Nad hoopis säästsid ja investeerisid oma teenitud raha. See aga tõi kaasa raha pakkumise suurenemise turul, mis omakorda põhjustas intressimäära alanemise. Rikkad, kes varem välja laenatud raha intressimäära tõttu kasumit teenisid, enam nii teenida ei saanud. Süsteem muutus ning vaesed said rikasteks.
Ülesanne 6
Kuna kodukino tootmise maksumus on vähenenud , saadakse sama hinna juures kodukinosid toota rohkem kui varem. St et pakkumine turul suureneb. DVD-d on kodukino täiendkaup. Seega kui inimesed saavad osta rohkem kodukinosid kasvab turul nõudlus ka DVD-de järele. Seetõttu võiks DVD-de tootja pakkumist suurendada. Kuna aga DVD-de tootmine on sama kallis (või ka kallim kui nõudluse kasvades kasvab ka DVD plaatide valmistamiseks vaja mineva tooraine hind) kui varemgi , siis selleks et suurema tootmismahuga tekkivaid suuremaid tootmiskulusid katta , peab DVD-de hind tõusma.
Joonis
Enne oli tasakaaluhinnaks 15(eurot) ning päevas pakutav kogus 4tk. Varem poleks tootjal tasunud DVD-sid müüa 17,5(euro) eest, kuna tal oleks tekkinud kauba ülejääk. Nüüd aga nõudluse kasvades saab ta oma toodet müüa 17,5 euroga ning DVD-sid ostetakse päevas 5 tk. Tegemist on tasakaaluhinna-ja kogusega. Sel juhul tarbijal hinnavaru ei jää. Kui aga tootja poleks hinda tõstnud ja pakkumist suurendanud oleks tarbija ostnud ühe DVD 15 euroga, kuigi ta oleks olnud nõus maksma 20 eurot. Seega oleks tema hinnavaruks jäänud 5 eurot.
Ülesanne 7
Toodang
1
2
3
4
5
6
7
8
Kogukulu (TC)
100
200
300
400
500
600
700
800
Kogutulu /TR)
135
260
375
480
575
660
735
800
Keskmine kulu (AC)
100
100
100
100
100
100
100
100
Piirkulu (MC)
0
100
100
100
100
100
100
100
Piirtulu (MR)
0
125
115
105
95
85
75
65
Hind(P)
135
130
125
120
125
110
105
100
Kasum
35
60
75
80
75
60
35
0

Keskmine kulu leitakse kogukulu/ toodang. Piirkulu võrdub kogukulu muutuse ja koguprodukti muutuse jagatisega. Piirtulu võrdub kogutulu muutuse ja koguprodukti muutuse jagatisega.Kasumit maksimeeriv tootmismaht on selline, kus MC=MR. Antud juhul täpselt sellist olukorda ei eksisteeri, aga sellele kõige lähem on kui MC=100 ja MR= 105. Sel juhul oleks kasum 80. Järelikult tuleks toota 4 ühikut.

Piirtulu ja hinna seos. Hind on kogutulu/ koguprodukt , piirtulu aga kogutulu muutus/ koguprodukti muutusega

Kui fikseeritud kulud kasvaksid 30 euro võrra, lisanduks see summa igal juhul kogukulule, olenemata mitu ühikut toodetakse. Seega oleks endiselt kõige kasulikum toota 4 ühikut, seejuures kahaneks kasum 50-neni.
Ülesanne 8
Hind
8
10
12
14
16
Kogus
40
32
24
16
8
E = -ΔQ/Q : ΔP/P . Nõutava koguse suhteline muutus/ hinna suhteline muutus
Nõudluse hinnaelastsus kui hind muutub vahemikus 14 kuni 16.
E= 5
Kuna E >1 , on tegemist elastse nõudlusega. Üldiselt tähendab see seda, et hinna kallinedes tarbijal läheb kallima hinnaga kohanemiseks rohkem aega, ta ostab pigem asenduskaupu vms e nõudlus väheneb.
Ülesanne 9
Selgita, kas järgnev väide on õige või vale (Põhjenda oma vastust.): „Ühe osa ülikoolis käimisega seotud alternatiivkulust moodustab sissetulek mida oleks võimalik saada selle asemel et käia loengutes.“
Õige. Loengutes käimiseks kulutame aega. See aeg aga oleks võinud kuluda tööl käimiseks , millega oleksime teeninud raha. Me tegime aga oma valiku ning valisime õppimise sissetuleku asemel. Sissetulek on õppimise alternatiivkulu .
Ülesanne 10
Selgita, kas järgmine väide on õige või vale (Põhjenda oma vastust.): „Vastavalt kahaneva piirkasulikkuse seadusele, saadav rahulolu apelsini mahla joomisest väheneb kui mahla hind tõuseb.“
Vale. Piirkasulikkuse seadus keskendub sellele, et tarbijal oleks võimalik piiratud vahenditega saavutuda maksimaalne heaolu. Kahanev piirkasulikkuse seadus näitab seda, et kui tarbija ostaks nt 10 apelsinimahla paki asemel 5, jääks tal raha üle osta veel nt 3 kg viinamarju. Rahulolu oleks suurem , kuna ostja on saanud 2 toodet, mis rahuldavad tema erinevaid vajadusi. 5 apelsinimahla paki juures on kasulikkus seega suurem kui 10ne.
Ülesanne11
Selgita, kas järgnev väide on õige või vale (Põhjenda oma vastust): „Kui ettevõte saab küsida erinevat hinda erinevatel turgudel, küsib ta suurema elastsusega turul madalamat hinda.“
Õige. Suurema elastsusega turul madalamt hinda pakkudes nõudlus kasvab. Nõudluse kasvu tulemusena teenib ettevõte rohkem kasumit kui ta teeniks suure elastsusega turul oma toodet kallimalt müües. Kallimalt müües ostetaks toodet nii palju vähem, et kasulik on müüa odavamalt.
Ülesanne 12
Selgita, kas järgnev väide on õige või vale (Põhjenda oma vastust): „Kui ettevõtte tootmismaht on null, siis on muutuvkulud samuti võrdsed nulliga.“
Õige. Muutuvkulud on seotud otseselt tootmisega ning kui midagi ei toodeta ei ole ka muutuvkulusid( nt ei maksta töölistele palka). Fikseeritud kulud on need, mis mitte tootes, ettevõttele endiselt alles jäävad. Nt hoone rent vms.