Vana-Egiptuse sisearhitektuur (1)

Sissejuhatus
Perioodid
Egiptus jagunes : Vana riik – 2778-2263 a. eKr (pealinn Memphis)
Keskmine riik - 2040-1730 a. eKr
Uus riik - 1562- 1085 a. eKr
Hilis -Egiptus – 1085-332 a. eKr
Egiptuse ehituskunsti tuntuimaks mälestusmärkideks peetakse püramiide, mis olnuud vaaraode hauakambrid . Esimese püramiidi ehitas Dposeri käsul arhitekt Imhotep. U. 60 m kõrge, laotatud tellistest, asub Sakkaras. Püramiidi ümbritseb suurem hoonetekompleks. Giza püramiidideväljal asuvad suurimad – Cheopsi, Chephreni ja Mycerinose – püramiidid. Ehitatud 26. Saj. eKr. Suurim on Cheopsi püramiid. Mõõtmed 233x233x146. Ehitatud looduslikest kiviplokkidest, mis kaalusid u. 2,5 tonni. Chephreni püramiidi kõrgus on 142 m, Mycerinose püramiidil 66m. Üks tuntumaid vaaraosid oli Tutanhamon . Tutanhamoni hauakamber avastati 1922. aastal kunagise Teeba lähedal kuningate orus. Tema hauakamber on seni ainus teadaolev hauaröövleist puutumata. Tema hauakambrist leiti ka hulgaliselt mööblit. Tähtsaks ehitiseks olid templid. Templeis toimusid rituaalid jumalate auks. Neid toimetasid preestrid, kelle ainsana oli juurdepääs ruumi, kus asus templis austatava jumalla kuju. Inimesed said teenistuses osa võtta ainult kõrvaltvaatajaaina. Lihtrahva jaoks olid templi lahtises eesõue sammaskäigud, parem rahvas kogunes kinnisesse põikisaali. Templis asusid ka preestriite elu- jja majapidamisruumid. Sageli oli templi all koobastik või kunstlik katakomb . Tumtumad templid on näiteks Karnaki tempel, Hatshepsuti tempel.
Vana Egiptuse elumajad ja eramud
Maju ehitati põhiliselt muda-
tellistest. Seina laius oli umbes
40 cm. Maapealse korruse
seinad olid mõnikord ehitatud
lubjakivist. Suuremates majades kasutati ka sambaid. Lihttöölise majad olid ühekorruselised ja 2-4 toalised. Katused olid lamedad, mille peal sai ka tegutseda(sest ruumid olid pimedad ,kuna päike loojub vara).paljud inimesed magasid ka katustel.
Rikastel egiptlastel olid 2—3 korruselised eramud. Kindlasti oli aed, kõrvalhooned, teenijatehooned, basseinid ja aed, sageli ka dušširuumid ja tualetid. Kõik toad olid paigutatud ümber sisehoovi või mõlemal pool koridori . Aknad olid väikesed ning kaetud mattidega või ustega, et tolm ja kuumus sisse ei pääseks. Linnades oli keeruline kanalisatsioonisüsteem. Aiad olid väga kaunid, neid oli raske istutada kuna Egiptus on väga kuiv ja vihmavaene. Istutati viinamarja põõsaid ja teisi puid, tehti tiike. Kogu elamine oli ja on Niiluse ümber(välja arvatud beduiinid).
Mööbel
Mööblist oli peamiselt kasutusel kirst , kus hoiti riideid ja asju. Hiljem pandi see püsti (kapp). Veel on läbiaegade kasutusel klapptool.
Väga huvitavas stiilis tehti toole. Need olid kumerad ja istme nurgad olid ülespoole. Ei ole teada,kas selliseid toole tehti esteetilisel põhjusel või mugavuse pärast. Võibolla moodustus see kumerus looduslikult.
Egiptuse mööblil on keerulised vormid,mis nõuavad käsitöö oskust. Palju tehti kuninglikke ehitud voodeid, toole, laudu ja kummuteid.