Vana-Egiptuse ajalugu (0)

Vana-Egiptuse ajalugu.
4000 aastat eKr moodustusid kaks riiki – Alam- Egiptus ja Ülem-Egiptus. Riigid tekkisid Niiliuse jõe kaldale. 3000 aastat eKr rajas müütiline Ülem-Egiptuse kuningas Menes dünastia ehk samast suguvõsast põlvnenud ja üksteise järel valitsenud monarhide süsteemi.
Vana-Egiptuse ajalugu (umbes 5300 eKr – 395 pKr) jaotatakse kümneks valitsusajaks:

• Eeldünastiline periood (5300–3000 eKr)
  
• Varadünastiline aeg (3000–2686 eKr)
  
• Vana riik (2686–2160 eKr)
  
• Esimene vaheperiood (2160–2055 eKr)
  
• Keskmine riik (2055– 1650 eKr)
  
• Teine vaheperiood (1650–1550 eKr)
  
• Uus riik (1550– 1069 eKr)
  
• Kolmas vaheperiood (1069–664 eKr)
  
• Hilis periood (664–332 eKr)
  
• Ptolemaiosed (332–30 eKr)
  
• Rooma periood (30 eKr–395 pKr)
  

Vanad egiptlased (nagu kõik vanad idamaa ühiskonnad) arvestasid aega kuningate valitsemise aja järgi.
4 tähtsamat vana-Egiptuse perioodi:

1. Vana riigi periood.

Vana riiki valitsesid 3.-8. dünastia valitsejad. Riigi eesotsas oli vaarao, kes valitse arvuka ametnikkonna sabil. Ametnikkonnas olevad inimesed tegelesid vaarao korralduste elluviimisega, samuti juhtisid ehitustöid, kogusid makse ja vajadusel kutsusid kokku ka sõjaväe. Sellest perioodist pärinevad kuningate võimu ja jumalikkust kehastavad suured püramiidid, templid ja kanalid. Kujunesid välja ka tsivilisatsiooni olulisemad tunnused: rangelt hierarhiliselt korraldatud riik ja ühiskond, mis allus jumalikustatud kuninga piiramatule võimule, ning Egiptuse usk oma arvukate jumalate ning rõhutatud tähelepanuga inimese saatusele pärast surma.

2. Keskmise riigi periood.

Keskmise riigi ajaks loetakse 11.-14. dünastia valitsemisaega. Umbes 2000 aastat eKr ühendas Teeba valitseja Ülem-Egiptusest maa uuesti ühtseks riigiks. Pealinn viidi Memphisesse, kuid Teeba tõusis riigi tähtsaimaks usukeskuseks.Tähtsaim jumal sel perioodil oli Amon, keda hakati samastama päikesejumala Ra-ga. Hiljem tuli sellest nimetus Amon-Ra. Kuningate võim ulatus nüüd Egiptuse piiridest kaugemale: Egiptuse ülemvõimule allutati Nuubia põhjaosa. Tähtsamad võimukandjad olid preesterkuningad, kes juhtisid riigi erinevaid piirkondi. Loodi elukutseline sõjavägi, mis tagas julgeoleku riigi piiridel. Levisid vask- ja pronksesemed, osati valmistada ka klaasesemeid. Umbes 1650 aastat eKr tungisid Aasiast Egiptusesse hüksolased. See sündmus tähistas Keskmise perioodi lõppu.

3. Uue riigi periood.

Uue riigi ajal oli 18.-20. dünastia valitsemisaeg. 1550 aastat eKr ajasid Teeba valitsejad hüksolased Egiptusest välja ja taastasid riigi ühtsuse. Uue riigi aeg oli Egiptuse välise võimsuse hiilgeaeg . Egiptlased olid hüksoslastelt õppinud hobukaarikute kasutamist. Leiutati veetõsteseadmed ja nüüd kujunes nende kaarikuvägi ähvardavaks jõuks kogu Lähis-Idas. Edukate sõjaretkedega alistasid Egiptuse kuningad oma võimule Palestiina ja Süüria. Egiptusest oli saanud tõeline suurriik , mis oma suurima ulatuse saavutas vaarao Thutmosis III ajal kes valitses 1468-1436 eKr. Suhted naabermaadega olid nüüd märksa tihedamad, kui Vana ja Keskmise riigi ajal. Kujunesid diplomaatilised sidemed Aasia valitsejatega ka väljaspool Egiptusele alluvat Süüriat ja Palestiinat.
Tähtsaim usukeskus oli Teeba, kus paiknesid peajumal Amon -Ra peamised templid ja vaaraode hauad Niiliuse läänekaldal Kuningate orus. Tõusis preesterkonna tähtsus riigi elus, see omakorda põhjustas sisevastuolusid riigis.
Umbes samal ajal tugevnes Aasias Hetiidi riik, mille valitsejad püüdsid Süüriat ja Palestiinat Egiptuse käest oma võimu alla saada. Tulemuseks olid sõjad Egiptuse ja hetiitide vahel. Vaarao Ramses II, kes valitses 1290-1224 aastat eKr. Ramses II oli troonile saades umbes 20-ne aastane ja ta elas ligi 90-ne aastaseks. Teda peetakse Egiptuse Uue Riigi üheks silmapaistvamaks valitsejaks, sest ta taastas Egiptuse kontrolli Palestiina üle ning sõdis Süürias hetiitidega. 1274 toimus sõja suurim Kadeši lahing, kus kumbki pool ei saavutanud otsustavat edu. Selle tulemusena sõlmis Ramses pärast raskeid võitlusi rahulepingu, millega jaotati mõjupiirkonnad Ees-Aasias: Palestiina jäi Egiptuse võimu alla, põhjapoolne Süüria aga allus Hetiidi kuningatele.
Ramsese ajal teostati massiivset ehitustööd, muuhulgas rajati ka uus pealinn Per-Ramses. Ramses II kivikujud on ühed tänapäeva tuntuimad Vana-Egiptuse arhitektuurimälestised Giza püramiidide ja Sfinksi kõrval.

Sfinks tähistab lõvi keha ja inimese (tavaliselt mehe) peaga skulptuur, mis tähistas valitsejat või päikesejumalat. Kõik sfinkside kujud pärinevad Vana-Riigi perioodist. Tuntuim sfinksi kuju asub Egiptuses Giza platool Chephreni püramiidi kõrval. Arvatavasti püstitati see surnud vaaraode valvamiseks.

Egiptuse püramiidid ehitati umbes 600 aastat eKr. Nendest tuntumate kolme püramiidi nimed on: Cheopsi , Hafre ja Menkaure, mis olid loodud kolmele Egiptuse kuningale . Neist suurim on valmistatud enam kui kahest miljonist tohutu suurest lubjakivitahukast. Selle ehitamiseks kulus saja tuhande orja tööjõudu ning aega kulus umbes kakskümmend aastat. Selle ajaga ehitati Cheopsi püramiid 147 meetri kõrguseks, mis on kõrgem kui Tallinnas Oleviste kiriku torn.
Egiptlased uskusid surmale järgnevat igavest elu. Surnud palsameeriti ja neile pandi kaasa kõik eluks vajalik. Vaaraode hauakambrid olid püramiidid. Esimesed püramiidid olid tehtud astmelisteks. Inimesed uskusid, et vaarao hing ronib mööda astmeid püramiidide tippu ja ühinevad seal päikesejumalaga. Hiljem hakati ehitama siledate külgedega. Püramiidid laoti suurtest kiviplokkidest. Ehitamine kestis tavaliselt peaaegu kogu vaarao valitsemisaja. Selleks käsutati kohale mitmeid tuhandeid inimesi. See oli rahvale raske koorem , kuid vaaraode käske pidi täitma. Hiljem otsustasid vaaraod loobuda hiigelpüramiidide ehitamisest ning lasksid endale ehitada tagasihoidlikumad hauakambrid.
Püramiide rööviti sageli, kuna vaaraode hauakambrites oli igasuguseid rikkusi, mis olid röövlitele ahvatlevaks saagiks. Seetõttu hakati vaaraosi matma salajastesse haudadesse Kuningate orus, mida valvati ööl kui ka päeval. Kuid teadlased on leidnud vaid ainult ühe puutumatuna vaarao, Tutanhamoni haua. Seal oli palju kullast, hõbedast ja vääriskividest ehteid ja luksusesemeid.

Uue riigi lõpuperioodil tugevnes Ülem-Egiptuses Teeba Amoni preestrite võim. Kuningate võim seevastu nõrgenes 1075. aastal eKr eraldus Ülem-Egiptus Alam Egiptuses valitsevatest kuningatest sõltumatuks preestrite riigiks.

4. Hiline periood.

Egiptus langes pidevalt võõramaist päritolu valitsejate võimu alla. Sellegi poolest säilitas Egiptus oma traditsioonilise ilme. 525. aastal eKr langes Egiptus ligi kaheks sajandiks Pärsia võimu alla.