Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Hiina". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
müür, dünastia, siid, zhou, konfutsius, siidi, hani, hiinlased, metall, kong, vürst, jangtse, traditsioon, tsivilisatsioon, zhang, siiditee, keiser, wang, tang, 1368, ming, aasia, ehitasid, nomaadid, muistsed, ringis, fuzi, harmoonia, rituaalid, muusika, kronoloogia, 1766, shang, sang, 1644, poolse, paikuse, suguharude, kohtadesse, qian, sajandeidValisin selle teema seetõttu, et see oli kõige huvitavam ja Hiina oli vanasti kõrgarenenud riik. 1. Vana Hiina e. Muistne Hiina Vana-Hiina oli hiinlaste maa vanaaja hiina tsivilisatsiooni perioodil. Muistse Hiina tsivilisatsioon sai alguse umbes 8000 aastat tagasi, kui inimesed asusid elama Hiina kirdeossa ja kolme jõe kallastele Huang He (Kollase jõe) äärde põhjas, Weihe (Jangtse lisajõgi) äärde loodes ja Jangtse äärde lõunas. Ühe hüpoteesi järgi on hiinlased Huang He ja Jangtse vesistusse idast sisse rännanud. Teise hüpoteesi järgi on hiinlaste ürgkodumaa Hiina praeguse territooriumi keskpaik riigi kahe suurema jõe Huang He ja Jangtse vahel. Nende kahe jõebasseini vahel olnud alul kaks iseseisvat kultuuri-keskkohta, mis hiljem ühte sulanud, kusjuures juhtiv osa jäänud Huanghe basseini elanikele, kes on alati rohkem ühte hoidunud kui lõunapoolsed, kes jagunesid lugematute mäeahelikkude tõttu üksikuisse piiratud osadesse
HIINA Merlyn & Mariin Asukoht Asub Huang He ja Jangtse alamil ning keskjooksu aladel. Põhja poole jäävad Mongoolia stepid ja poolkõrbed. Läänes ja edelas aga eraldavat Hiinat Indiast Tiibeti mägismaa ja Himaalaja mäestikuahel. AJALUGU U.5000 e.Kr. Arenes Huang He orus põllumajandus kultuur. 1766-1066 e.Kr. Shang-Yini dünastia 1066-256 e.Kr. Zhou dünastia. 221-210 e.Kr. Keiser Shi Huangdi ühendas Hiina ja hävitas feodalismi, alustati hiina müüri ehitamist. 206 e.Kr.-220 p.Kr. Hani dünastia ajal oli riigi hiigelaeg. 13.saj. Vallutasid mongolid Tsingis-khaani juhtimisel Hiina. 1839-1842 avati Hiina eurooplastele,Hong Kong loovutati Suurbritanniale. 1912 sai Hiina vabariigiks. 1949 kuulutati Mao Zedongi juhtimisel välja Hiina Rahvavabariik. 1989 purustati Pekingis dem. liikumine
klass Rakke 2009 Sisukord Sissejuhatus lk 2 Üldine ülevaade lk 3 Keskaegne kool lk 45 Eksamite süsteem lk 67 Kultuur lk 89 Arhitektuur lk 1012 *** lk 10 Suur Hiina müür lk 10 Kindlustatud linnad lk 11 Lossikompleks lk 11 Koobastempel lk 11 Pagood lk 11 Matuseehitised lk 12 Elamuarhitektuur lk 12 Kultuuri kuldne ajastu lk 13 Kokkuvõte lk 14
Tähtsamad jõed on Huang He e Kollane jõgi ja Jangtse e sinine jõgi. Mägesid jõgede ümbruses kattis vanaajal mets. Põlluharimine Põlluharimine sai alguse Huang He orus rohkem kui 2000 a eKr ja levis sealt ka mujale Hiinasse. Algul kasvatati hirssi, kuid kui hakati tammisid ehitama kasvatati ka riisi rohkem. Riis vajab kasvamiseks palju vett. Kasvatati ka sigu,veiseid ja lambaid. Kasvatati ka siidiusse. Nende niidist kooti siidi. Siidi tegu hoiti saladuses. Tekivad riigid Umbes 1700 a eKr takkisid Huang He orus mitmed linnad. Elanikud oskasid teha pronksist relvi ja tööriistu. Arvatavasti tekkis samal ajal ka kiri. Seda tõendavad luutükid millel on peal kirjamärgid. Linnad olid piiratud müüridega mis kaitsesid ülikute elamuid. Ülikud pidutsesid ja käisid jahil. Sõjas ,aga võitlesid nad kergetel hobukaarikutel pildudes vaenlaste sekka odasid ja nooli.
HIINA RIIGI TUTVUSTUS Hiina on muistne tsivilisatsioonipiirkond Kaug-Idas, mis alates 1949. aastast jaguneb Hiina Rahvavabariigi ning Hiina Vabariigi vahel Rahvakeel: hiina keel Rahvaarv: 1 350 695 000 inimest Pealinn: Peking Pindala: 9 640 821 km² Hiina Rahvavabariik hõlmab suurema osa kultuurilisest, ajaloolisest ja geograafilisest Hiinast See on maailma rahvarikkaim riik, mille rahvaarv ületab 1 350 000 000, kellest enamik on hiinlased Hiina president on Xi Jinping AJALUGU Traditsiooniliselt peetakse hiina tsivilisatsiooni hälliks Huanghe jõge. Hiina ajalugu algas Shangi dünastiaga Shangi dünastia ajast pärinevates hieroglüüfkirjas olevate ennustusluude vanimaks vanuseks on dateeritud 1500 eKr Hiina kultuuri, kirjanduse ja filosoofia alused arenesid välja Zhou dünastia (1045256 eKr) ajal. Ajaarvamise järjepidev kirjalik dateerimine algas
..Kokkuvõte,Kasutatud kirjandus. 1 Sissejuhatus Vana-Hiina suurele mõtlejale Konfutsiusele on omistatud väga palju teeneid ja voorusi. See Hiina mõtleja paistis silma niivõrd suure mõju ja teenetega, et tema elulugu uurides tuleb olla ettevaatlik kroonikud on sageli lisanud sellele liialdusi ja müüte. Ka eesti keeles kättesaadav materjal on küll põhjalik, kuid sageli räägivad erinevad teosed teineteisele vastu. Konfutsius (või Kong Fuzi) oli Vana-Hiina mõtleja ja õpetlane, kes elas 5. saj. e.Kr (551-479 a. e.Kr) ning mõnede arvamuste kohaselt andis tõuke uut tüüpi mõtlemisele ja kultuuriorientatsioonile, mis levis Hiinas 4. saj. e.Kr (Läänemets 2001). Konfutsius oli erakordselt silmapaistev iseseisev mõtleja, kelle ideed leiavad kuulajaid ka aastatuhandeid hiljem tänapäeval. Ühiskondlik olukord Vana-Hiinas Vana-Hiina kõrgkultuur on maailmas üks vanimatest kultuuridest; teise aastatuhande keskel e
rändkarjakasvatajate hõimud-hunnid. Hiinlaste linnad pakkusid neile ahvatlevat saaki ja meelitasid neid nii mõnigi kord laastavatele retkedele. Need sõjakäigudtõid Hiinamaale ja rahvale palju kannatusi. Kaitseks hunnide vastu olid mitmed valitsejad juba enne keisririigi tekkimist lasknud Hiina põhjapiirile rajada pikki müürilõike. Nüüd ühendati keisrite korraldusel kõik need üheks pikaks müüriks. Nii valmis Suur Hiina müür. Sisesegadused ja ülestõusud Tavaliselt oli Hiina keisri võim piiramatu. Kuid tuli ette aegu, mil valitsejad ei suutnud tervet riiki oma võimu all hoida. Rikkad ülikud ei kuuletunud alati keisrile. Nad elasid oma suurte maavalduste keskel uhketes mõisades ja paljudel oli oma sõjavägi. Kui keiser polnud küllalt tark ja võimas, keeldusid sellised suurmaaomanikud tema korraldustele allumast. Siis puhkesid riigis sisesegadused. Dünastiad
Alexander Peremees Konfutsius ja konfutsianism Konfutsiuse e. Kong Fuzi elukäik Konfutsius sündis 551 eKr Hiinas väikeses Lu vürstiriigis, tänases Shadongi provintsis. Tema isa suri, kui Kong oli kolmeaastane, jättes oma naise ja lapse vaesusesse. Sellest hoolimata sai poeg väga tugeva hariduse nii riigi poolt kui ka eraõpingutes, ehkki pidi noores eas ema toetamiseks tööle minema. Koolis käis ta eluaastatel 8-18 pannes enda õpetajaid imestama enda täiskasvanulikkuse üle. Pärast ema surma 527 eKr muutis Konfutsius oma vanematekodu kooliks, kus õpetas ajalugu, luulet ja kombeid. Õpetamine ei toonud palu sisse ning endiselt pidi ta olema töötama
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS HIINA & JAAPANI KUNST Indrek Aas K09B Haapsalu 2010 HIINA KUNST II aastatuhandel e.Kr. pronksiaegne: Shang Yimi riik 11.-3. saj. e.Kr. Zhou riik 6.-5. saj. e.Kr. raua kasutuselevõtt 551-479 e.Kr. Kong Fuzi 6. saj. e.Kr. Laozi 221-207 e.Kr. Qini dünastia 221-210 e.Kr. Shi Huangdi kannab esimesena keisri tiitlit 214 e.Kr. Suure Hiina müüri ehitamise algus 206 e.Kr. 220 p.Kr. Hani riik 136 e.Kr. Konfutsianism saab riiklikuks ideoloogiaks 618-907 Tangi riik 960-1279 Songi riik 1271-1368 mongolite Yuani dünastia 1368-1644 Mingi dünastia 1644-1912 Mandzude dünastia Hiina kunsti arengust on olemas märksa selgem ülevaade kui India kunstist, sest hiinlased ise
Arhitektuur Suur Hiina müür Aasia, Hiina Suur Hiina müür on rida kivi fortifications ehitatud Hiinas 5. sajandil eKr kuni 16. sajandini. Müür oli ehitatud kogu mitme dünastiate kaitsta impeerium alates Xiongnu rünnakuid. Suur Hiina müür ulatub üle umbes 6700 kilomeetrit, mis kulgeb läbi Gansu provintsist Ninxia Hui autonoomse piirkonna, Shaanxi provintsis, Shanxi Province, Sise-Mongoolia, Hebei Province ja Liaoning Province. See oli kunagi väitis, müür on näha inimeste silmis alates moon. Aga see on osutunud lihtsalt müüt, sest ükski astronaut on kunagi väitnud nad olid näinud Hiina müür alates moon. Kolm peamist läbimisel Suur Hiina müür on Juyongguan, Jiayuguan ja Shanhaiguan. Juyongguan asub põhja lõpuks müür, mis on sees Changping maakond Peking City. Jiayuguan on lääne lõppu müür asub Gansu provintsis, samas Shanhaiguan on ida lõpuks müür asub linna Qinhuangdao, Hebei provintsi.
Hiina usundid Hiina ideoloogilisel maastikul domineerivad juba 2000 aastat 3 põhilist Hiina maailmavaadet (san jiao): konfutsionism, taoism ja budism, kuid seal leidub ka teiste usundite järgijaid. 4-3.saj. e.m.a. valitses Hiinat Zhou dünastia (mitte ainsana, oli ka teisi dünastiaid, kelle vahel sõdimine käis). Budism jõudis Hiinasse 1.saj. m.a.j. Indiast, pole ainsana Hiinas tekkinud. Nn 100 ideoloogilist koolkonda, millest igaüks pakkus välja oma lahenduse, kuidas Hiinat kriisist välja tuua. Esivanemate austamine levis Hiinas üldisemalt Zhou dünastia ajal (1122- 325 eKr). Ka Kong Fuzi õpetas vanemate austamist nii eluajal kui ka peale surma. Hiinlased usuvad, et peale surma jaguneb esivanema hing kolmeks
ja kärpida sõjaväelise aristokraatia mõjuvõimu. Lisaks käskis ta kogu maal ühtlustada nii kaalu- ja mõõdusüsteeme kui ka kirjaviisi. Tugevdamaks riigi põhjapiire stepirahvaste vastu, lasi Shi Huangdi ühendad kaitsemüüri lõigud ühtseks kindlustussüsteemiks. Nii algas Hiina müüri kujunemine. Shi Huangdi järeltulija kukutati kodusõja ajal, kuid riigi ühtsuse kindlustas uus, Hani dünastia. Hani dünastia kujundas välja Hiina keisririigile omased võimustruktuurid ja valitsusviisi. Enamik hiinlasi nimetab end tänaseni hani rahvaks. Hani keisrid jätkasid kohaliku sõjalise aristokraatia võimupiiride kärpimist, nad ei edutanud riigiametisse mehi mitte niivõrd päritolu, kuivõrd teenet ja hariduse põhjal. Riigi finantseerimiseks pandi alus kindlale maksusüsteemile. Hani dünastiale järgnes uus killustatuse ajajärk ja ajutisi segaduseperioode tuli ette hiljemgi
muudetud või kohandatud vähesel määral. Referaadi põhiülesandeks on konfutsianismi ning selle sisu tutvustamine, mis annaks lugejale põhjalikuma ülevaate sellest fiosoofiasüsteemist ja selle tähtsusest nii Hiinas kui ka mujalgi maailmas. 2. LÜHITUTVUSTUS Konfutsianism on Hiina filosoofiasüsteem, millele pandi alus 6. sajandil eKr. Konfutsianismi loojaks peetakse Hiina filosoofi Konfutsiust, keda Zhou dünastia ajal (1122-256 eKr) valitsenud segadused sundisid järele mõtlema, kuidas Hiina saaks tagasi Shangi dünastia (1766-1122 eKr) aegse rahuaja. Tema väitel on kõlbelised väärtused hea riigi alus. Konfutsianism teab palju väärtusi, aga tavaliselt peetakse neist kõige olulisemaks viit voorust: ren, yi, li, xiao ja xin. Konfutsianismi tuumaks on sügava inimlikkuse (ren) tunnetamine, mis tähendab tegutsemist, arvestades inimsuhete tundikkust. Konfutsius
Hiina filosoofia ja üldiseloomustus Referaat Grete Remmel 11. H Hiina filosoofia ja üldiseloomustus Hiina filosoofia on kujunenud järgides hiina mõttele omaseid kultuuritraditsioone. Lääne filosoofias on seda enamasti käsitletud osana ida filosoofiast. Hiina filosoofia pärineb Shangi ajal tekkinud ennustamise kasutamise läbi Zhou ajal väljakujunenud ,,Zhiu Yis". Esimene teadaolev viide sellele teosele pärineb aastast 672 eKr. Rääkides "Zhou Yist", millele Hani dünastia ajal kinnistati ka kanooniline nimi "Yi Jing", kui hiina filosoofia alusest, peetakse silmas ,,Xici Zhuani" - ühte sellele lisatud lisadest. Hiina filosoofia mõju Hiina, Korea, Vietnami ja Taiwani kultuuridele on võrreldav vanakreeka filosoofia mõjuga Euroopa kultuurile.
Rapla Ühisgümnaasium Konfutsianism Referaat Rain Rosimannus 10R Rapla 2012 Konfutsianism Konfutsiuse elulugu Konfutsius sündis 551 a. e.Kr väikeses, kuid mõjukas Lu vasallriigis vaesunud, kuid nimekas aadliperekonnas, mille sugupuu ulatus Yini dünastia tekkeaega (16. saj. e.Kr). Tema isa Shu Liang-Ho oli Zou väikelinna haldur ja Konfutsiuse sündides juba üle 70 aasta vana ta oli võtnud 70selt noore lisanaise, et poega saada. Kong Fuzi ema Ching Qi oli linna tuntud perekonna noorim tütar. Ta oli poja saamiseks palvetanud Niqiu mäe jalamil mäe järgi sai Konfutsius oma nime. Viimane seik võib siiski olla kroonikute väljamõeldis. Isa suri, kui poeg oli kahe-kolme aastane. Noormees oli ebatavaliselt kuulekas emale, oma ea
Hiina ehk taevadraakoni maa on üks maailma tsivilisatsiooni hälle. Tema ajalugu on igivana, tema ürghallidest aegadest tänaseni kandunud kultuur on hunnitu, lõplikult haaramatu oma miljoninäolises elutarkuses. Hiina kultuuri arengulugu on olnud katkematu ja võimas. Ei kokkulangemist, ei katastroofi ega arenemise peatumist. Hiina puhul on tegu ühe omanäolise, mõistatusliku ja lummava nähtusega. 1 Palun öelge mulle kes on hiinlased? Näidake mulle, kuidas pidada kalliks mälestust. Palun rääkige mulle selle rahva suurusest. Öelge vaikselt; ärge hõisake liiga valjult. (Wen Yiduo) 2 Järgnevate lehtede jooksul pole võimalik edasi anda kogu Hiina kultuuri, kuid kindlasti on võimalik tekitada huvi selle hämmastava ja suurejoonelise kultuuri vastu
Konfutsianism (hiina keeles ; pinyin'is: Rúxué "õpetlaste koolkond") on Hiinast pärinev Kaug-Ida eetika- ja filosoofiasüsteem, mis sai alguse Kong Fuzi (eestipäraselt Konfutsius) õpetustest. Konfutsianismi tuumaks on sügava inimlikkuse (ren) tunnetamine, mis tähendab toimimist, arvestades inimsuhete tundikkust. Konfutsius seadis esikohale vanema ja lapse vahelise suhte. Tema vaadete kohaselt pidi laps näitama üles pojalikkust, see tähendab olema oma vanemate vastu kuulekas ja kohusetundlik, kusjuures vanemad võlgnesid talle armastuse ja hoole. Selline suhe kajastus ka mujal, näiteks suhetes mehe ja naise või valitseja ja ministri vahel. Täielik võrdsus oli võimalik vaid sõprade vahel. Konfutsianism rõhutab ka selliseid inimlikke voorusi nagu ustavus, õiglustunne ja otsekohesus.
Tugevdamaks riigi põhjapiire stepirahvaste vastu, lasi Shi Huangdi ühendada varem rajatud kaitsemüüri lõigud ühtseks kindlustussüsteemiks. Nii algas tema valitsusajal tuhandete kilomeetrite pikkuse Hiina müüri kujunemine. Lisaks suureke ja kuulekale ametnikkonnale tugines keisri võim ka hiiglaslikule armeele, mida kasutati Hiina müüri ehitamiseks. Shi Hugandi järeltulija kukutati kodusõja ajal, kuid see ei toonud kaasa keisririigi lagunemist. Riigi ühtsuse kindlustas uus, Hani dünastia (209 eKr 220 pKr), mis kujundas suurel määral välja Hiina keisririigile omased võimustruktuurid ja valitsusviisi. Hani dünastia tähtsus Hiina ajaloos on sedavõrd suur ,et enamik hiinlasi nimetab ennast tänaseni hani rahvaks. Hani keisrid jätkasid kohaliku sõjalise aristokraatia võimupiiride kärpimist, nad ei edutanud riigiametisse mehi mitte niivõrd päritolu, kuivõrd teenete ja hariduse põhjal. Riigi fiantseerimiseks pandi alus kindlale maksusüsteemile.
aastal. Aarjalaste sõjaväepealikest hõimujuhte nimetati radsadeks. Põhja-Indias rajatud aarjalaste väikeriigid ühendati 4. saj. eKr. kogu Põhja-Indiat hõlmavaks suurriigiks. Antud ajajärku jääb ka Makedoonia Aleksanderi sõjakäik Induse jõe äärde 400. aastatel. Asoka Suur oli esimene, kelle valitsemisajal 272-232 eKr. ühendati suurem osa Indiast (Maurjate dünastia). Tänu temale levis Indias budism. 3-6. saj. pKr. valitses Põhja- ja Kesk-Indias asuvat suurriiki Guptade dünastia. Indias kuldajastu - teadus ja kultuur õitses India on kohaks, kus tekkis tänapäevane arvusüsteem ja esimestena maailmas võtsid indialased kastusele arvu ,,0". Keskajal said eurooplased selle araablastelt. Ka strateegiline mäng male on pärit Indiast, kus see tekkis u. 6 saj. paiku ja hiljem moslemite vahendusel Euroopasse jõudis (10-11 saj.). Islami sissetung sai Indias alguse pärast seda, kui moslemid oli kanda kinnitanud Afganistanis ja alustasid sealt 12. saj
eelajaloolise ilme. Siinse maastiku tuntuim sümbol on enam kui 360 miljonit aastat vana Elevandilondi mängi, mis kõrgub majesteetlikult Guilini linna kaugosas Li jõe läänekaldal. See suur karstimoodustis meenutab tohutut elevanti. Kes lonksab oma pika londiga jõevett. 55 meetrit kõrge, 108 meetrit pika ja 100 meetrit laia elevandi londi ja jalgade vahel on täiskuukujuline koobas, mis läheb läbi mäe. Koopa ümber ja siseseinte on üle seitsmekümne Tangi ja Songi dünastia ajastust pärit kujutise, mis ülistavad ümberkaudsete mägede ja jõe ilu. Poolel teel mäkke asub teine mäge läbiv koobas, läbi mille võib vaadata Guilini linna ilu. Mäetipul seisab Mingi dünastia ajal ehitatud Pu Xiani pagood, mis näeb välja nagu mõõga käepide. Pagoodil on palju kujutisi, millest kõike kuulsam on Lõuna-Songi dünastia ajastu ühe kuulsaima poeedi Lu You luuletus. Reis mööda Li jõge Guilinist Yangshuosse on Hiina kaguprovintsi Guangxi külastuse
Nende järgi selgus, et paljud kogukonnad olid ühendatud tugeva valitsejaga. Järgmistel sajanditel oli valitseja võim nõrgem, tulemuseks olid kodusõjad ning maa killunemine mitmeteks vaenutsevateks osastisriikideks. 221 ekr võttis Shi Huangdi võttis kogu Hiina oma võimu alla. Lisaks suurele ametnikkonnale tugines võim ka hiiglaslikule armeele , mida kasutati Hiina müüri ehitamiseks. Kodusõja ajal kukutati ta järeltulija. Sai alguse uus Hani dünastia. Kujunes välja võimustruktuur ja valitsus viis mis oli keisririigile omane. Tänapäevani nim osad end hani rahvaks. Hiinas tekkisid Hiina heiroglüüfkiri u 1500ekr.See on kasutusel tänapäevani. Hiina keiser oli jumaliku päritoluga piiramatu võimuga valitseja. Kelle võim tugines armeel ja õpetatud ametnikkonnal. Tähtsaimad keisririigi saavutsued on : porstelan, püssirohi, paber ja trükikunst. Hiina pere oli patriarhaalne, nooremad pidid kuuletuma vanematele ja naised meestele.
ala, mis lisaks Päris-Hiinale hõlmab ka Mandzuuria, Sise-Mongoolia, Tiibeti ja Xinjiangi. Ajakirjanduses mõistetakse Hiina all tavaliselt Hiina Rahvavabariiki ja Taiwani all Hiina Vabariiki. Ajaloolised Hiina pealinnad on olnud põhiliselt idas. Kõige tuntumad on Nanjing, Peking, Xi'an ja Luoyang. Ametlikud keeled on olnud hiina keel, mongoli keel ja mandzu keel. Sõna "Hiina" pärineb tõenäoliselt Qini dünastia nimest. Enne Euroopasse jõudmist käis see sõna Siiditeel läbi mitmest keelest. Hiina Rahvavabariik Hiina Rahvavabariik hõlmab suurema osa kultuurilisest, ajaloolisest ja geograafilisest Hiinast. Alates riigi asutamisest 1949 on seda juhtinud Hiina Kommunistlik Partei. See on maailma rahvarikkaim riik, mille rahvaarv ületab 1 250 000 000, kellest enamik on hiinlased. Pindalalt on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas neljas. Hiina piirneb 14 riigiga. Need on Afganistan,
Hiina müür Suur Hiina müür (hiina keeles: Wànl Chángchéng; ('10 000 lii[1] müür') on Hiina kaitserajatis, mida on ehitatud alates 3. sajandist eKr kuni 17. sajandi alguseni, eesmärgiga kaitsta valitsevaid dünastiaid võõrvõimude (mongolid, türklased jt.) sissetungi eest. Mitmeid müürilõike ehitati alates 3. sajandist eKr, kuid Suur Hiina müür sai alguse ajavahemikus 220200 eKr, kui esimene Hiina keiser Qin Shi Huangdi lasi erinevad müürilõigud omavahel ühendada. Müüri kogupikkuseks loetakse pärast 2009. aasta arheoloogilisi avastusi 8851,8 km (peamüüri pikkus 2400 km) ja praegu ulatub müür mererannikult Pekingist idas kuni Gobi kõrbeni Gansu provintsis keset Hiinat. Müür on 9 meetrit kõrge, ülaosas 5,5 meetrit lai ning varustatud müüripealse tee, vahitornide, väravate ja
.....................3 1. Arhitekuuri omadused 1.1 sümmeetria arhitektuuris................................................................................................................4 1.2 kosmiline konseptsioon..................................................................................................................5 2. Vana-Hiina arhitektuuri Omadused............................................................................................6 3.Hiina arhitektuuriimed 3.1 Suur Hiina müür..........................................................................................................................8-9 3.2 Hiina aiad................................................................................................................................10-11 3.3 Keelatud linn...........................................................................................................................12-13 3. Kasutatud kirjandus...........................................................
Referaat Hiina müür Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Hiina müür * Hiina müüri ajaloost * Tööjõud * Müüri efektiivsus * Hiina müüri ümbrus ja ehitusmaterjalide tähtsus * Nähtavus Kuult * Hiina müür tänapäeval * Soovitused hoiatused 3. Kokkuvõte 4. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Suur Hiina müür (hiina keeles: Wànl Chángchéng) on Hiina kaitserajatis, mida on ehitatud alates 3. sajandist eKr kuni 17. sajandi alguseni, eesmärgiga kaitsta valitsevaid dünastiaid võõrvõimude (mongolid, türklased jt.) sissetungi eest. Müüri kogupikkuseks loetakse pärast 2009. aasta arheoloogilisi avastusi 8851,8 km (peamüüri pikkus 2400 km) ja praegu ulatub müür mererannikult Pekingist idas kuni Gobi kõrbeni Gansu provintsis keset Hiinat.
Tallinna Nõmme Gümnaasium Suur Hiina müür Referaat Kätriin Vossi 11. D klass Juhendaja: Rainer Vilumaa Tallinn 2011 Sisukord: Suur Hiina müür ..................................................................................................................... 3 Ajalugu.................................................................................................................................... 3 Tööjõu hankimine.................................................................................................................... 5 Müüri efektiivsus.................................................................................
erinevad kombinatsioonid. Katkendjooned naiselikku energiat - ying. Nende kaudu ennustati tulevikku. Ei ole ilukirjandus, ebamäärases vormis tuleviku ennustamine. Oluline, kuna kasutati siis päris palju, nüüd klassikalise teosena, palju seletusi. Laulude kaanon Shijing. Koosneb ligi 300 rahvalaulust, erinevat tüüpi rahvalaulud, osad töölaulud, rituaalsed, armastuslaulud, kurvad laulud. Mõõdult neljasilbilised read, hiljem arenes sellest klassikalise luule zanr. Konfutsius kogus ja koostas raamatu. Umbes 3000 laulust valis 300. Shujing dokumentide raamat. Valitsejate kõnede kogumik valitsejate auks. Samuti Konfutsiuse koostatud ja toimetatud, tema vaatega kooskõlas. Rõhutas lojaalsust. Liji - rituaali raamat, kirjeldab käitumisreegleid, rituaali reeglid, kombed ja kommete järgimine. Chunqiu - kevade ja sügis annaalid, ajalookroonika. Konfutsiuse enda koduriigi ajalookroonika, sündmused ja nendele hinnang. Kongzi (Konfutsius) 551-479 ema
moodustavad omapärase taladeks, piitadeks. Eriline terviku. katusevorm ja glasuuritud savist katusekivid. Pagoodid (ehitis-monument Buddhale) 4. ehitusmaterjalid Kiviblokid, põletatud tellis Kivi, puu 5. arhitektuuri näited Boroboduri tempel Jaava Suur Hiina müür saarel, Angkor Vat Kambodzas 6. skulptuur Dünaamilisus, mänglevus, Keraamika, kivi, pronks, puu, liigutuste ja zestide elevandiluu jne. Peen ja mitmekesisus, painduvad puhas detailide töötlus, kehad, ei peeta kinni armastus voolava joone ja proportsioonidest ja vormi vastu ning peen
loomasöödaks ja toonud kaasa tekkima jõukad moodustas hiljem sai sellest keisririigi linnad. Nendes omaette tekstiilitooraine. lagunemist. Riigi linnades arenes ka võimukeskuse Linn asus ühtluse kindlustas kõrge kultuur. kohaliku valitseja künkal ning Hani dünastia. Hani Beduiinid elasid ja preesterkonna telkides. Olid seal oli ka loss, dünastia tähtsus võimu all. meeste telgipooled milles elas Hiina ajaloos on ja naiste Umbes 400 eKr valitseja. sedavõrd suur, et telgipooled. tabas olmeekide
kaanoni kuulub nelik ja viiskik raamat. Laozi 4-3. Saj ema. Tema õpetused oli vastandlikud kongfuzile. Dao on kui haaramatu printsiip- tegutsematus (toimi toimimata). Filosoofiline taoism ja rahvausund- taolased tegelesid alkeemiaga- otsisid surematust! Tema peateos on Daodejing filosoofiline traktaat, mille peateemaks on kulg. Maailma enim tõlgitud teos. Keele kasutus lihtne, lakooniline, struktueeritud, kuid sisu on üsnagi keerukas. Sima Qian 2-1 saj ema. Hiina kirjanik Han dünastia õukonnas. Peetakse hiina ajalookirjutise isaks, kuna ta koostas Hiina ajaloo 2 tuh. aasta vältel. Tema kirjutistes on palju elavat, realistliku ja vahel ka humoorikat temaatikat. Teos ,,Shiji" Qu Yuan hiina õpetlane, kuninga õukonna minister ja ka poeet. 4-3 saj. ema. Tema kuulsamaid teoseid on Chu Ci (või siis CHU laulud/ Li Sao), mis oli loodud sõja perioodi ajal. Sima Xiangru - 2 saj. ema. Hiina kirjanik ja väikeametnik Lääne- Hani dünastias. Tuntud oma luuletamis oskuste pärast
kitatanite vastu. Kuid churchanid vallutasid need alad, nähtes kui nõrgad kitanid on. Nad asutasid LÕuna- dünastiat. Valitsus ei saanud oma vahel põhajs läbi, nõrk sõjavägi, majanduslikult oli ka nõrgad ja nomaadid kasutasid seda ära. Churchanid lõid oma riigi, nad olid tugevad.' Kui tshid vallutasid põhja alad, keiser Huizong langes 1127 vangistusse. Eelmise keisri noorem poeg Gaozong ei langenud vangistusse. Koos Songi dünastia õunkonnaga põgenes lõunasse, kus nad rajasid uut linna. Sellest hetkest algas Lõuna-Songi dünastia, tasapidi said Lõuna-Hiina alad oma kontrolli alla. Suhteline stabiilsus saavutati üsna varsti peale kolimist, aga sellist hiilgust, nagu P-S ajal, ei saavutatud. Gaozongi ajal märgata tagasilööki, progress jääb tahaplaaniline. Probleemid – kuidas hoida lõuna ala nii, et seda uuesti ära ei vallutataks. L-S ajal vastasseis konservatiivide ja reformatistide vahel kaob ära
kõikides kultuurides läbi aja. Kasvatus eri kultuurides I Hiina Kronoloogiline ülesehitus ja ajalugu I Periood: teadmata - XVI eKr: Legendaarne periood II Periood: XVI eKr - XI saj. eKr: Shang-Yin-i riik. Sellest pronksi ajastu perioodist pärinevad Hiina kultuuri vanimad kirjanäidised. III Periood: XI saj. eKr - III saj. Ekr: Zhou valitseja periood. See on Hiina kultuuris raua aja varajane staadium, milles sirgusid üles hiinlaste ühed kuulsamad õpetlased nagu Konfutsius, Laozi, Mengzi IV Periood III saj. eKr - III saj. pKr: Han dünastia aeg. Selles ajastus algas budismi levik, müntide valuutana käibelevõtt ja Kompassi kasutusele võtmine. Konfutsiusest saab pühak. Riigipiiride sõjalise jõuga laienemine V Periood 220-590: Kolmevalitsuse periood
põlluharimise tegeleti ka koduloomadega. Peeti sigu, veiseid ja lambaid. Lisaks veel siidiusside kasvstamine. Siidiusside eristatud niitidest kooti siidiriiet. Seda hinnati igal pool. Tänu siidile tekkis Suur Siiditee. Seda kaudu veeti siidiriiet ja muud kaupa. Sõdadega kais kaasas ka tööriistade ja relvade tugenemine. Neid hakati valmistama rauast. Meistrimees ajas rauamaadi nii kuumaks, et see muutus vedelaks ja see valati vormi. Sellist valamise teel saadud rauda nimetatakse malmiks. Hiinlased olid esimesed malmi valmistajad maailmas. Jõudsalt edenes ka kanalite ja tammide ehitamine. Hiinast põhja pool elasid sõjakad rändkarjakasvatajate hõimud hunnid. Neile meeldisi Hiina rikkad ja ilusad linnad. Kaitseks nende vastu lasi kuningas Zheng ehitada Suure Hiina müüri. Muistsete hindulaste tegevused Põllud asusuid linnade ümber. Seal kasvatati teravilja, puuvilla ja viljapuid. Kasvatati ka kariloomi. Sellel ajal võisid juba indialased elevandi kodustada.
annaabi.ee 
