Kelly Olvi 2012 Muistne Hiina Hiina asend ja loodus Hiina asub Aasia idaosas Vaikse ookeani rannikul ja on suur ja rahvarohke maa. Läänest piirab seda Tiibeti mägismaa põhjast aga Mongoolia tasandikud. Hinnat läbivad ka mitmed suured jõed, mis saavad alguse Tiibeti mägismaaltja suubuvad Vaiksesse ookeani. Kaks neist on eriti tähtsad. Põhjapoolne kannab nime Huang He e. Kollane jõgi ja see suubub kollasesse merre ja lõunapoolne Jangtse jõgi. Põlluharimise algus Põlluharimine sai alguse Huang He orus rohkem kui
Tema võim oli piiramatu.kui kuningas suri,tapeti tema haual palju teenijaid,et nad jätkaksid oma isanda teenimist ka pärast surma. ________________________________________________________________________ Hiina laguneb Kuningate võim hakkas nõrgenema.Linnade valitsejad,kes seni nende sõna olid kuulanud,muutusid nüüd iseseisvateks valitsejateks.Nii tekkisid Hiinas mitmed sõltumatud riigid,mille valitsejad olid olid üksteisega alatasa sõjajalal.Sõdadest hoolimata Hiina jõukus kasvas.tööriistu ja relvi hakati nüüd valmistama rauast.raud aeti nii kuumaks,et seda saadi valada vormidesse,Hiinlased olid esimesed malmi valmistajad maailmas. Jõudsalt edenes kanalite ja tammide rajamine.lisaks põlluharimisele arenes kauplemine maa eri osade vahel.Ülikute kõrval rikastusid nüüd ka kaupmehed. ________________________________________________________________________ Keisririik 221
Seal on kaks suurt jõge: Indus ja Ganges. Ilmastik on lõunamaiselt soe. Induse orus on kliima kuivem. Seal sajab vihma väga harva ja põlde on vaja kunstlikult niisutada. Gangese orus on igihaljas dzungel, seal sajab vihma terve aasta. Indias asub ka maailma suurim mäestiks. Hiina asub Aasia idaosas Vaikse ookeaini rannikul. Lääne poolt piirab Tiibeti mägismaa ja põhja poolt Mongoolia tasandikud. Tiibeti mägismaalt saabuvad suured jõed, mis läbivad Hiina ja siis suubuvad ookeani. Hiinat läbib kaks tähtsat jõge: Huang He ning Jantse. Huang He'd kutsutakse ka Kollaseks jõeks kuna ta suubub Kollasesse merre ja kannab vooluga kaasas kollast muda ehk lössi, mis on kasulik põlluharimisel. India riik ja muistsed linnad Umbes 2600 aastat eKr tekkisid Induse jõe kallastele uhked linnad. Ühed tähtsamad olid Mohenjo Dore ja Karappa. Nendes kahes llinnas elas kümneid tuhandeid inimesi
Sisukord 1.Põhiosa 1.1 India Asukoht Tegevusalad Linnade, riikide teke Kastikord Usk, Kultuur 1.2 Hiina Asukoht Tegevusalad Linnade, riikide teke Usk, kultuur 2. Kasutatud kirjandus Põhiosa India Asukoht Induse ja Gangese jõe ääres, Himaalaja mäestikust põhjapool. Hindustani poolsaarel Lõuna-Aasias Tegevusalad India tegevusaladeks olid karjakasvatamine ja põlluharimine. Selleks rajati põldude äärde niisutuskanaleid. Põlluharimiseks kasutati pronksist ja vasest tööriistu. Karjakasvatamisega tegeleti
Paikuse Põhikool HIINA Uurimistöö Kristo Ruuto 7a. Klass Juhendaja: õp. Mait Lind Paikuse 2009 Sisukord SISSEJUHATUS 1. 2. 3. KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS LISAD Sissejuhatus Minu uurimustööks on Hiina.Valisin selle teema seetõttu, et see oli kõige huvitavam ja Hiina oli vanasti kõrgarenenud riik. 1. Vana Hiina e. Muistne Hiina Vana-Hiina oli hiinlaste maa vanaaja hiina tsivilisatsiooni perioodil. Muistse Hiina tsivilisatsioon sai alguse umbes 8000 aastat tagasi, kui inimesed asusid elama Hiina kirdeossa ja kolme jõe kallastele Huang He (Kollase jõe) äärde põhjas, Weihe (Jangtse lisajõgi) äärde loodes ja Jangtse äärde lõunas. Ühe hüpoteesi järgi on hiinlased Huang He ja Jangtse vesistusse idast sisse rännanud. Teise hüpoteesi järgi on
HIINA Hiina tsivilisatsioon kujunes kahe Tiibeti kiltmaalt algava ja Vaiksesse ookeani suubuva jõe, Huang He ja Jangtse alam- ning keskjooksu aladel. Huang He tasandikul on kliima parasvöötmeline ja suhteliselt kuiv, selle kevadised ja äraarvamatud ning hukatuslikud üleujutused niisutavad ja väetavad maapinda viljaka mudaga. Lõunapoolne Jangtse voolab rahulikumalt, kliima on siin subtroopiliselt soe ning niiske, kuid pinnas seevastu vähem viljakas
tasandikul on kliime parasvöötmeline ja suhteliselt kuiv. Huang He kevadised üleujutused, mis sageli on äraarvamatud ja hukatuslikud, niisutavad ja väetavad maapinda viljaka mudaga. Pinnasest tingitult on seda läbiv jõgi iseloomulikku kollast värvi ja see on andnud Huang He´le ka nime (tõlkes Kollane Jõgi). Lõunapoolne Jangtse voolab aasta läbi märksa rahulikumalt, kliima on siin subtroopiliselt soe ning niiske, kuid pinnas seevastu tunduvalt vähem viljakas. Seetõttu sai Hiina tsivilisatsioon alguse põhjapoolsel Huang He tasandikul. Alles meie ajaarvamise algul, kui põlluharimised arenesid õpiti Jangtse jõgikonna klimaatilisi eeliseid täiel määral ära kasutama. Sellest sai Hiina majanduslikult arenenuim ning kõige tihedamini asustatud piirkond. 2. Riiklus ja ühiskond 2.1 Tsivilisatsiooni teke ja esimesed riigid Alates V aastatuhandest eKr tekkis Hunag He äärsetel küngastel põlluharijate asulaid, mille elanikud kasvatasid otra, nisu ja hirssi
Looduslikud olud on eri piirkondades erinevad. Tsivilistatsioon sai alguse Huang He tasandikult. Alles meie ajaarvamise algul sai Jangtse asustatud rohkem ja maad õpiti täielikult ära kasutama. Algul tekkisid põlluharujate asulad. Elanikud kasvatasid hirssi, otra ja nisu. Hiljem ka riisi. Hakati valmistama savinõusid , kasutama vaske ja pronksi. 1500ekr Võtis üks sugukond peaaegu terve Huang He tasandiku oma võimu alla. Kujunes suurim riik Hiina ajaloos.Samal ajal võeti kasutusele ka kiri. Oraakliluud- loomaluudele vajutatud piltkirjatekstid, mille abil ennustati jumala tahet. Nende järgi selgus, et paljud kogukonnad olid ühendatud tugeva valitsejaga. Järgmistel sajanditel oli valitseja võim nõrgem, tulemuseks olid kodusõjad ning maa killunemine mitmeteks vaenutsevateks osastisriikideks. 221 ekr võttis Shi Huangdi võttis kogu Hiina oma võimu alla. Lisaks suurele ametnikkonnale tugines võim
Kõik kommentaarid