Muistne hiina (0)

Rakvere Gümnaasium
6.b klass
Tim Leesnurm
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
MUISTNE HIINA
Referaat
 
 
 
 
 
 
 
 
Juhendaja : Urve Peintjärv
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Rakvere 2011
Hiina asend ja loodus
Hiina asub Aasia idaosas Vaikse ookeani rannikul. Hiinat läbivat mitmed suured jõed, mis saavad alguse Tiibeti mägismaalt ja suubuvad ja suubuvad Vaiksesse ookeani. Tähtsamad jõed on Huang He e Kollane jõgi ja Jangtse e sinine jõgi. Mägesid jõgede ümbruses kattis vanaajal mets.
Põlluharimine
Põlluharimine sai alguse Huang He orus rohkem kui 2000 a eKr ja levis sealt ka mujale Hiinasse.
Algul kasvatati hirssi, kuid kui hakati tammisid ehitama kasvatati ka riisi rohkem. Riis vajab kasvamiseks palju vett. Kasvatati ka sigu ,veiseid ja lambaid . Kasvatati ka siidiusse. Nende niidist kooti siidi .
Siidi tegu hoiti saladuses.
Tekivad riigid
Umbes 1700 a eKr takkisid Huang He orus mitmed linnad. Elanikud oskasid teha pronksist relvi ja tööriistu. Arvatavasti tekkis samal ajal ka kiri. Seda tõendavad luutükid millel on peal kirjamärgid. Linnad olid piiratud müüridega mis kaitsesid ülikute elamuid. Ülikud pidutsesid ja käisid jahil. Sõjas ,aga võitlesid nad kergetel hobukaarikutel pildudes vaenlaste sekka odasid ja nooli . Tavainimesed elasid väljaspool müüre ja tegelesid põlluharimisega. Kõik linnad allusid ühe kuninga võimule. Kuninga võim oli piiramatu.
Hiina Keisririik
221 a eKr allutas ühe Hiina riigi valitseja kõik teised riigid oma võimule ja rajas Hiina keiserriigi. Riigi rajaja võttis endale aunimeks Shi Huangdi e esimene keiser . See riik kestis kuni XX sajandi alguseni . Keisri võim oli piiramatu. Kuningas Zheng rajas Qini dünastia (221-206 a eKr) ja hakkas ehitama Suurt Hiina müüri.
Hiina ja naabermaad
Hiinast põhjapool elasid sõjakad hunnid e rändkarjakasvatajate hõimud. Hiina õitsvad linnad pakkusid neile huvi. Hiinlased tegid kaitseks hunnide vastu müüri. Valmis Suur Hiina müür, mille ehitamist alustati juba üle 2000 a tagasi.
Hiinlased vallutasid Tiibeti mägismaa ja osa Väike-Aasiast.
Sisesegadused ja ülestõusud
Tavaliselt oli Hiina keisri võim piiramatu. Kuid tuli ka aegu , mil valitsejad ei suutnud tervet riiki oma võimu all hoida. Ülikud ei kuulanud enam keisri sõna. Puhkesid sisesegadused. Talupoegade elu oli sageli raske. Nad pidid maksma keisrile suuri makse ja kohalikele ülikutele andamit. Lisandusid näljahädad ja puhkesid talupoegade ülestõusud. Ajutisest segadusest hoolimata oli Hiina siiski kindlal ja püsiva korraga maa.
Kiri ja kooliharidus
Umbes samal ajal , kui Huang He jõe ääres tekkis ühtne Hiina riik , tekkis seal ka kiri. Kirjamärgid ehk hieroglüüfid tähendavad enamasti igaüks üht sõna. Hieroglüüfe on tuhandeid ja nende õppimine nõudis ränka vaeva. Algul kirjutasid hiinlased luukildudele ja bambuse plaatidele. Peagi hakati hieroglüüfe maalima ka siidile. Umbes sadakond aastat eKr õppisid hiinlased valmistama paberit ja Hiinast levis paberi valmistamise oskus ka teistesse maadesse. Kirja tekkega tekkisid ka koolid kirjaoskuse edastamiseks. Koolis käidi mitmeid aastaid ja õppimine tähendas visa ning ennastsalgavat tööd.
Hiinlaste usk
Kõige rohkem austasid hiinlased Taevast. Looduses kulgeb kõik Taeva tahtmise järgi ja kõik on seal kenast tasakaalus. Taevale on vastukaaluks maa ja päevale öö, mehele naineja nii edasi. Keiser on Taeva poeg ja peab kindlustama, et maa peal toimuks kõik tõepoolest Taeva tahte järgi. Umbes 550 aastat eKr elas Hiinas mõttetark Laozi kelle õpetus rääkis asjade loomulikust kulgemisest.
Konfutsius ja tema õpetus
Umbes 500 a eKr elas Hiinas õpetlane Kong Fuzi ehk euroopapäraselt Konfutsius. Konfutsius õpetas „Ära tee teisele seda mida sa ei taha , et sulle tehakse“. Konfutsius käis mööda Hiinat ringi ja otsis valitsejat kes suudaks riigi korra korrastada.
Teadus
Hiina õpetlased tegid hoolega tähevaatlusi. Nad teadsid taevakehade liikumist ja tegid kalendreid . Aasta koosnes neil 12. kuust, igaühes 30 päeva. Meremehed tegid ka merekaarte ja et paremini orienteeruda leiutasid hiinlased kompassi. Ka arstiteadus oli neil kõrgel tasemel.