lapsevanem ega õpetaja. Mõnedes koolides annavad psühholoogid ka psühholoogia ja perekonnaõpetuse tunde. Soovitatav on siiski, et tunde annaks eraldi õpetaja et koolipsühholoogis ei nähtaks õpetajat. Millised on töötingimused? Koolipsühholoogid töötavad eelkõige koolides, mõned ka noorte nõustamis- ja karjäärikeskustes, laste tugikeskustes, erapraksises. Koolis on arvestatud 600 õpilase kohta üks psühholoogi ametikoht. Tööaeg on 40 tundi nädalas. Koolipsühholoog vajab töötamiseks eraldi ruumi, kus ta saab abivajajaga segamatult tegelda. Nõustamisse kaasatakse vajadusel ka lapsevanemad ja/või õpetaja. Psühholoogil peab olema võimalus kujundada kabinet nii, et inimesed tunneksid end seal mugavalt ja turvaliselt. Nõustamistöö on pingeline. Psühholoogile on oluline enese ületöötamise ehk nn läbipõlemise vältimine. Peetakse õigeks, et psühholoog ei tohiks teha rohkem kui viis individuaalset konsultatsiooni päevas
Gustav Adolfi Gümnaasium ,,Oska olla enda psühholoog" Anti Kidron Elen Kahro 10D Tallinn, 2008 Anti Kidron on praegu Akadeemia Nord professor ja psühholoogiaosakonna juhataja. Enne on ta olnud Kirjastus- ja koolitusfirma ,,Mondo" juhataja ja Kvalifikatsiooni Tõstmise Instituudi direktor. Omab ajakirjaniku diplomi Tartu ülikoolist ning on hariduselt ka sotsiaalpsühhologia aspirant Ajaloo Instituudis. Nord
JEKATERINA TSINJAJEVA O15-012 · 1.Psühhiaater spetsialist, kes tegutseb psühhika- ja käitumishäirede diagnoosimisega, hindamisega, ravimisega ja ennetamisega. Tavaliselt tegeleb raske haigustega inimestega ning eelistab rohkem kasutada ravimeetodi pillidega. Psühholoog diplomeeritud spetsialist, kes sai haridust pedagoogilise või kliinilise proofilis. Psühholoog saab kasutada oma teadmised, mis oli omandanud õppimise ajal, et tegeleda psühhodiagnostikaga, psühhokorrigeerimisega, kutseuunitlusega, psühholoogilise konsulteerimisega, teadustegevusega ning ka õppimise ja töötamise protsessi negatiivsetega tagajärjedega. Psühholoogil on olemas neli suunda: -Kliilinepsühholoog -Lapsepsühholoog -Koolipsühholoog -Kohtupsühholoog Psühhoterapeut arst, kes tegeleb ,,psühhilise mõjutamise" ravimis meetodiga nagu vestlused,
Vastused küsimustele 1. Veel mitu nädalat tagasi ütleksin, et psühhiaater, psühholoog ja psühhoterapeut on sama inimene. Aga juhtus nii, et juhuslikult sattusin huvitavale kirjutisele, kus oli kõik põhjalikult selgitatud. Õnneks mõned asjad ma jätsin meelde ja võin praegu kasutada. Minu arvates psühhiaater on arst kelle kohuseks on tõsiste psüühiliste häirete ravimine , näiteks skisofreenija, psühhoos, hallutsinatsioonid ja muud.
Tallinna õppekeskus, 1. kursus, juhtimine KAUG Artikli analüüs teemal: ,,Psühholoog kampaaniast: laps jääb isata sageli ema tõttu" (Postimees, 07.12.2012 07:47, link artiklile veebis: http://arvamus.postimees.ee/1066462/psuhholoog-kampaaniast-laps-jaab-isata-sageli-ema- tottu/) Pärast lõputuna näivaid otsinguid Eesti meediamaastikul sobiva analüüsimaterjali leidmiseks, sattusin viimaks ajalehe "Postimees" arvamusrubriigis 07.12.2012 avaldatud psühholoog Jüri Uljase artiklile, mis arutleb tänavatel märgata võiva isakriitilise sotsiaalkampaania ,,Issi, kus sa oled
Kodune töö 1. Analüüsi pealkirja vastavust tekstile. Põhjenda oma seisukohti. Mina arvan, et see pealkiri ei sobi sellele tekstile, kuna rohkem räägib ta mis üldse õnn on. Intervjueeritav vastab ainult ühes lõigus küsimusele: "Kui palju õnne saab raha eest osta?", ülejäänud tekst räägib üldisemalt õnnest. Minu arvates võiks olla selle teksti pealkiri: "Mis on õnn?", kuna intervjuu on nii laia tekstiga st põhiteema on ikkagi õnne kohta, mitte selle ostmise. 2. Autor väidab, et paljudel inimestel on ebatäpsed või vigased arusaamad sellest, mis on õnn. Nimeta kolm põhjust, mis teeb õnne/ebaõnne tunnetamise keeruliseks. Arvan, et keeruliseks teevad õnne tunnetamise, näiteks harjumus. Kui sa ikka liiga tihti saad kingitusi, siis see muutub harjumuseks ja enam ei paku nii palju rõõmu, kui harva said neid. Lisaks veel ma arvan, et kurb meel või halbade asjadele mõtlemine teeb õnne tunnet...
5. Albert Einstein-1879-1955; Relatiivsusteooria, muutis senised arusaamu ajast ja ruumist ; kõigi aegade targeim inimene 6. Dmitri Mendelejev-1834-1907; Vene keemik; koostas 1869.a. nimekirja tol ajal tuntud keemilistest elementides, reastades need aatommassi suurenemise alusel 7. Louis Pasteur-1822-1895; Prantsuse bioloog ja keemik; uuris Siberi katku lammastel ja tekistas neil nõrgestatud bakterei d süstides immuunsuse 8. Sigmund Freud-1856-1939; arst ja psühholoog; 19-20 saj said tuntuks ta teosed, mis põhjalikult muutsid kujutlust inimese hingeelut;näitas, kuidas inimese alateadvus mõjutab tema käitumist, kajustub unenägudes ja võib põhjustada haigusi; Freudo poolt on oluliselt mõjtanud kogu 20.sajandi kultuur
17.12.2011 13:33 Lenno Vaitovski, Hooaeg Kommenteeri | Prindi Konstruktor on ilmselt üks universaalsemaid mänguasju, mille kohta ei saa ükski laps öelda, et see talle ei meeldi. Meeldivuse määrab ju ära alles see, mida mängu osadest valmis teha! Ja teha saab vaat et kõike... Mis teeb aga konstruktorist lapsele ka väga kasuliku mänguasja, rääkis Kaubamaja ajakirjale Hooaeg psühholoog ja Tallinna Ülikooli arengupsühholoogia lektor Kadi Liik. Konstruktorite pakendeid uurides kohtab tihti teksti: «arendab loomingulisust ja loogilist mõtlemist». Kas neid saab pidada lapse arengu seisukohast kõige olulisemateks? Loovus ja loogiline mõtlemine on kindlasti lapse arengu seiskohast olulised omadused. Need mõlemad on probleemilahendamise oskused ja kui laps mängides harjutab oma mänguprobleemidele erinevate lahenduste otsimist ja leidmist, siis
SOLOMON ELIOT ASCH Grupitöö Õpetaja: Merle Õun Mõdriku 2014 SOLOMON ELIOT ASCH (14.071907- 20.02.1996) Asch oli Poola päritoluga Ameerika psühholoog ja sotsiaalpsühholoogia teerajaja. Ta sündis Varssavis 1907 aastal juudi perekonnas ja kasvas üles Poola väikelinnas Lowicz. 1920 aastal emigreerus Aschide pere Ameerikasse, kus nad elasid New Yorgis. Sõbrad kutsusid teda Shlaym. Ameerikas läks ta naabruses asuvasse Rahvakooli kuuendasse klassi.
Kirjanduse kodutöö Arvamus ,,Kui palju õnne saab raha eest osta." Claudia Dreifusi intervjuu sotsiaalpsühholoogi Daniel Gilbertiga (New Yor Times 2008) Vastused küsimustele. 1. Kas pealkiri vastab tekstile? Claudia Dreifusi intervjuu pealkiri on ,,Kui palju õnne saab raha eest osta?" Pealkiri vastab tekstile osaliselt. Artikli algust lugedes sügavalt sisukat vastust sellel küsimusele ei saa. Ajakirjanduslikus mõttes on see aga huvitekitav ja lugejaid ligitõmbav. Põhiliselt räägitakse inimese loomusest, reageerimisest edule ja ebaedule ning viidatakse, et inimese käitumine tulevikus ei pruugi olla ootuspärane. Raha või materiaalse heaolu ja õnnelikkuse võrdlus tuuakse sujuvalt sisse eelviimases küsimuses ,,... rahaga ei saa õnne osta?" ja siis on vastus küsimusele lihtne: ,,Andmed näitavad, et vaeste puhul saab väikese rahaga osta palju õnne. Kui oled rikas, saad suur...
andekate laste jaoks midagi ära teha v Testimine ja abimaterjalid koolipsühholoogidele. Koolipsühholoogidel puuduvad ametlikud ja kaasaegsete normidega psühholoogilised testid. Kuna andeka lapse identifitseerimine ei ole ka mitte mingil moel reguleeritud, siis andeka märkamine ja esile toomine on üsna keeruline. Puuduvad ka muud abimaterjalid lihtsamad hindamisvahendid laste õpi- ja emotsionaalsete vajaduste hindamiseks. Kui koolipsühholoog kohtab andekat last, siis tunneb ta puudust reaalsest infost, mida selline laps vajab ning kuidas on kõige õigem teda aidata. ANDEKATE LASTE ARENDAMINE v Keskkond peab pakkuma valikuid, iseseisvust ning ClickClick icon to icon add to picture
ettevõtmine, mille läbi leitakse endaga või teistega vastuolus olevatele lastele tugiisikud. Uudishimu ja samas võimalus olla tarkade sõnade jagajaks oli põhjus, miks ma eelnimetatud projektis otsustasin osaleda. Kuid kas mu sooritused olid eesmärkide kõrgusel? Mingist aspektist küll, kuigi seda kirjutades pean silmas asjaolu, et osutusin hoopis nooruki ema vajalikuks käepikenduseks. Leidsin ennast korduvalt situatsioonist, kus korraga sai minust lapsevanem, psühholoog ja lõpuks võib-olla see ,, vanem õde". Ei olnud ka üllatus, kui mina pidin olema isik, kes lapsele politseijaoskonda järgi läheb, sest ema pidas vajalikuks linnast ära sõita. Kuigi seaduse ees ma ei ole lapse eest vastutav. Samas oli ,,õde" kaks päeva varem tagaotsitavaks kuulutatud. Kes siis lõpuks täidab vanemale usaldatud kohustust kaitsta ja tagada lapse huve? Ei saa naiivselt eeldada, et nooruk täidaks konventsiooni, kui vanemgi seda ei tee.
PSÜHHOLOOGIA: - Teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid - Psühholoogid uurivad, kuidas inimesed ja teised organismid mõtlevad, õpivad, tajuvad, tunnevad, suhtlevad - Käitumise kirjeldamine, seletamine, ennustamine, vajadusel muutmine ja parandamine PSÜHHOLOOG: - teadlane ("teoreetik") ja/võinõustaja ("praktik"), ,kes uurib ja/või õpetab psühholoogiat või praktiseerib psühholoogilise nõustajana PSÜÜHIKA: - Organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist NS tegevuse tulemus - Eesmärgiks maailmast tervikpildi loomine - Funktsioonid:taju,mälu,mõtlemine,keel,tunded,tegevuse juhtimine Teadvus- teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest, tegudest.
likvideerimisel, kui koolis kes ainut sõnades tegudest räägivad. Ülekoolilise kiusamisvastase tegevuskava käivitamiseks on koolidel mitmeid erinevaid võimalusi: 1. Kiusamisprobleeme arutletakse terviseõpetuse tundides 2. Koolil on avalik kiusamisvastane tegevusjuhend 3. Koolil on kiusamisvastased sisekorraeeskirjad 4. Kool ilmutab kiusamise puhul null-tolerantsi 5. Õpilasi julgustatakse kiusamisjuhtumitest rääkima 6. Nõustaja/kooli psühholoog kasutab alati mitte-süüdistavat lähenemist 7. Perioodiliselt viiakse sisse ja rakendatakse ka teisi kiusamisvastaseid strateegiaid. Turvaline kool tagab aktiivse ja tegutseva õpikeskkonna. Selline kool tunnustab ja toetab mitmekesisust nii õpetajaskonna kui õpilaste hulgas ning püüdleb kultuuripõhise afektiivse intelligentsi kasvatamise poole, intellektuaalse aktiivsuse ning koostöö ja vastastikuse austuse poole
ning raskendab õpitavast arusaamist (varajane depressioon, ADHD, afaasia jne... ) (APA, 2013, Birmaher et. al, 1996); * Mardil esinevad üleüldised õpiraskused, mis pärsivad tal teistega samas tempos kaasategemist ning ülesannete üheselt mõistmist. Õpiraskused mõjutavad tema võimet kuulata, keskenduda ning samas ka kirjutada, lugeda, matemaatiliselt mõelda või põhjendada (Barnes, Fletcher & Fuchs, 2007). SPETSIIFILINE OSA 3. Psühholoogi tegevuskava Esmalt koostab psühholoog endale tegevuskava, mille abil on hea omada ülevaadet ning samuti jälgida protsessi kulgemist. Psühholoog püstitab õpetaja kirjelduse abil (ning kaasab sinna ka Mardiga vestlemisest saadud info) võimalikud hüpoteesid ning seejärel planeerib võimalikud uurimiskavad ning testid, et määrata kindlaks, milline hüpotees Mardi puhul tõeseks osutub. Töö käik algab kõigepealt klassijuhatajaga vestlemisega, et saada põhjalikum
juukseid süüa). Need seisundid võivad esineda ka eraldi, kuid pahatihti on nad koos. Mõnikord ei piirduta ainult juustega, vaid kisutakse välja ka ripsmeid, kulme, käe- ja jalakarvu, kubemekarvu, kaenlaaluse karvu jne. Karvad tõmmatakse välja koos karvasibulaga. Piirkond, kust juuksed on välja tõmmatud, on ebamäärase kujuga. Kuidas ravida ? Nii Rapuntseli sündroom kui trihhotillomaania on sundkäitumisel põhinev haigus, mida saab ravida eelkõige psühholoog või psühhiaater. Algpõhjustena on välja toodud stressi, depressiooni, lapsepõlvetraumasid, seksuaalsest ärakasutamist ja muud sarnast. http ://www.google.ee/search?q=trihhotillomaania&hl=et&tbo=d&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=gIgbU http://www.google.ee/search?q=trihhotillomaania&hl=et&tbo=d&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=gIgbUbW0K8eJ4ATGq4GIAQ&sqi=2& http://www.google.ee/search
Kas seksuaalvähemusi tuleb kaitsta? Inimesed on läbi aegade süstematiseerinud oma elu läbi teatavate vajaduste. Igapäevaselt nendest ei mõelda, kuid need püsivad kõigidel psühholoogiliselt tervetel inimestel alateadvuses. Ameerika psühholoog A.H.Maslow on kirja pannud inimvajaduste hierarhia( kolmnurk, mille järgi on võimalik eristada kõiki meie vajadusi). Ta jagas vajadused kaheks - põhivajadused( füsioloogilised vajadused ja turvalisus) ning kõrvalvajadused( sotsiaalsed vajadused, tunnustus ja eneseteostus). Füsioloogiliste vajaduste alla kuulub seksuaal-, vee-, toidu- ja unevajadus. Enamik meist on oma seksuaalvajaduste poolest heteroseksuaalid, mis on peaaegu ainus jätkusuutlik seksuaalorientatsioon
FREDERICK HERZBERG'I KAHE FAKTORI TEOORIA Motivatsiooni kahe faktori teooria (tuntud ka kui motivatsiooni hügieeniteooria) esitas psühholoog Frederick Herzberg 1950-ndate aastate lõpus, olles eelnevalt põhjalikult uurinud inimeste töössesuhtumist. Herzbergi peamine teooriat kujundav seisukoht oli, et tööga rahulolu sõltub töö edukusest. Ta leidis oma teooriale kinnituse, kui küsitles 4000 raamatupidajat ning inseneri. Küsitluses paluti kirjeldada situatsioone, mil küsitletavad tundsid end tööga eriti rahul olevat või vastupidi eriti rahulolematuna. Tulemusi analüüsides
- Inimene - Hing on Biheiviorism- selle rajajaks oli ameerika 3. Kuidas nimetas G. Berkeley oma seisukohta keha ise ebaselge psühholoog John Watson. Kaasajal ja vaimu probleemis? Miks just selline nimetus? kirjeldab mõiste eristatakse metodoloogilist biheiviorismi ning Berkeley nimetas oma seisukohta immaterilistiks, sest
Kes rahastab, haigekassa rahastus Logopeed ja psühholoog LOGOPEED viib vähemalt üks kord õppeaastas läbi kõikide laste läbivaatuse, sh jälgib ta laste suhtlemist kaaslastega vabategevustes ning õpprotsessides. Samuti viib logopeed läbi individuaalse kõneuuringu iga lapsega. Uuringute alusel koostab logopeed iga lapse arengu kohta kirjelduse, mis saadetakse e-posti vahendusel igale perele. Vajadusel saavad lapsevanemad logopeedi konsultatsioonil ülevaate lapse arengu eripäradest,
arendamiseks, muutes need oma kogemusteks. (Kadajas, 2005) Õppimise olemuse sügavamaks avamiseks on oluline mõiste, mis õppimist ajendab. Vastavalt inglise loodusteadlase Charles Darwini (1809-1882) teooriale kujunesid intellekt ja sealhulgas õppimisvõime inimestel ja kõrgematel loomadel evolutsiooni käigus välja selleks, et elukeskkonnaga paremini kohaneda. Neid seisukohti arvestades ja edasi arendades tõi USA filosoof, pedagoog ja psühholoog John Dewey (1859-1952) ühena esimestest selgelt esile, et ka hariduse valdkonnas on õppimine käsitletav ümbritseva maailmaga kohanemisena. Sellest arusaamast lähtudes on mõistetav, et klassis õpitav ei piirdu üksnes õppeainega. Õpilase käitumises toimub teisigi muutusi, mis aitavad õpilasel klassi ja kooli keskkonnaga kohaneda. Näiteks võib õpilase õpimotivatsioon tõusta kui ta tunneb aine õppimisest rahuldust, või hoopis langeda kui ta pidevalt kogeb ebaõnnestumisi
Chol)-kollane sapp-kergesti ärritub.Väga aktiivne , tujukas,aga suudab tohutult hästi süveneda. Melanhoolik(kr.Melaschol)-must sapp-kurvameelne.Elab sügavalt läbi solvumisi,äärmiselt tundlik,unistav,mõtisklev,tasakaalutu Sangviinik(kr.Sanguis)-veri-keevavereline.Lõbusaloomuline,seltskondlik,elava käitumisega,kiired liigutused,pealiskaudsed,püsimatud. Flegmaatik(kr.Phlegma)-lima-tuim,loid.Aeglase mõtlemisega,ei armasta muutusi,väga usaldusväärne,ustavad,kannatlikud. Psühholoog-on inimene kes rakendab ,õpetab ja uurib psühholoogiat ja tegeleb normaalse ja terve inimesega Psühhaater-on arst , kes diagnoosib kõrvale kalduvaid inimesi Psüühhopaat-inimesed , kelle jaoks ei kehti sotsiaalsed reeglid.Käitub vägivaldselt ja tundetult teiste inimeste suhtes. INIMESE ARENG Inimese areng tähendab süstemaatilisi muutsui munaraku viljastumise hetkest kuni inimese surmani.Arengupsühholoogia uurib,kuidas need muutused toimuvad.
Laste kõne arengut iseloomustavad järgimised tunnused: psüühiliste protsesside ja kõne vahekord arengus, lapse tegevus ja kõne, kõnetegevuse motiivide ja kõne funktsioonide areng (Karlep 1998: 242). Mitmed teooriad on proovinud seletada keele arengut (Tulviste, Tulviste 2002:160). Lapse kõne arengu kolm peamist teooriat on biheivioristlikud, nativistlikud ja kognitiivsed (Karlep 1998: 242). Biheivioristlike teooriate (Õppimisteooria) tuntud esindajaks on Ameerika psühholoog Burrhus Skinner (1904-1990) (Karlep 1998:242). Biheivioristide väitel on kõne areng keskkonna mõjutuste tulemuseks (Veisson, Veispak 2005:40). Biheivioristide põhiseisukohad on järgmised: laps õpib kõnelema imiteerimise teel; keelenormile vastavate sõnade ja grammatiliste vormide omandamise määrab see, kas need leiavad täiskasvanutelt positiivse või negatiivse kinnituse; kõne omandatakse seoste abil; peamised omandamist vajavad keeleüksused on sõnad
füsioloogilised vajadused – seksuaal-, vee-, toidu- ja unevajadus; turvalisusvajadus – vajadus kaitstuse järgi; armastus- ja kuuluvusevajadus – vajadus kuuluda mingisse enda jaoks olulisse rühma ja tunda, et temast hoolitakse; tunnustusvajadus – vajadus teiste poolt väljendatava tunnustuse järele; eneseteostusvajadus – vajadus saavutada kõik see, milleks inimesel jätkub võimeid, oskusi ja teadmisi. Kõige tuntuma motivatsiooniteooria looja on ameerika psühholoog Abraham Maslow (1. aprill 1908 – 8. juuni 1970). Ta on tuntud kui inimvajaduste hierarhia kontseptsiooni looja. Hierarhia madalaimad neli astet on füsioloogilised vajadused. Neid nimetab Maslow ka puudulikkus-vajadused (deficiency-needs, D-needs). Viies, eneseteostusvajadus, ning püramiidist väljapoole jääv kuues, enesetranstsendentsivajadusdus on kõrgemad või Olemus-vajadused (Being-needs, B-needs).
4. osavõtmatud vanemad. Uuringute kohaselt on kõige paremaid akadeemilisi tulemusi saavutanud autoriteetsete ehk demokraatlike vanemate lapsed ning küllaltki rahuldavaid tulemusi autoritaarsete vanemate lapsed. See-eest leebete ja järeleandlike ning osavõtmatute vanemate laste akadeemilised saavutused on peamiselt rahuldavad kui mitte negatiivsed. (Okorodudu 2010; viidatud Lepik 2011 magistritöö järgi) Philadelphia Temple'i ülikooli psühholoog Laurence Steinberg kinnitab, et autoriteetsete vanematega peredes kasvavad lapsed ja teismelised on psühhosotsiaalse ning vaimse arengu valdkonnas eelisolukorras. Lisaks on neil uuringutulemuste põhjal suurem eneseusaldus ja eneseaustus ning tõenäosus antisotsiaalseks käitumiseks, sealhulgas kuritegevuses osalemiseks ja uimastite tarbimiseks, väiksem kui ülejäänutel. Autoritaarsed on sellised vanemad, kes tavaliselt ei seleta lastele oma nõuete tagapõhja, kuid
Mänguline käitumine on pärilikkuse poolt määratud ja kulgeb vastavuses inimese arengulooga. Röövli- ja jahimehe mängud, onnikeste ehitamine- kõik need mängud peegeldavad esivanemate eluviise. (Hall arvas, et mäng on vahend, mille abil lapsed liiguvad läbi primitiivse kõikumise, peegeldades meie evolutsioonilist minevikku. ) *Ameerika ühendriikide laste psühholoog, kes on väga tugevalt mõjutanud hariduse psühholoogiat. Sõnastas biogeneetilise seaduse ja kohandas Darwini printsiibid vastavalt inimese arengule, arvates, et lastele meeldib puu otsas ronida vaid selle pärast, et nad „kordavad“ oma ahvidest esivanemaid. Karl Groos (1861 – 1946): Psühholoog K.Groos näeb mängu tähtsust selles, et ta valmistab last või noort ette tulevaks eluks. Tema seletab
Ema Irene töötas Stockholmi kindlustusfirmas ning 1948. aastast õppis Stockholmi Ülikoolis keelt ja kirjandust ning hiljem ka raamatukogundust. Pere kolis Ameerika Ühendriikidesse 1957. aastal. 1962. aastal said nad USA kodanikuks. Ka Toomas Hendrik Ilvesel oli USA kodakondsus kuni 1993. aasta 1. aprillini, mil ta sellest loobus. Ilves õppis USA-s nii Columbia ülikoolis kui ka Pennsylvania ülikoolis psühholoogiat. Ameerikas sõlmitud abielust psühholoog Merry Bullockiga on Toomas Hendrik Ilvesel lapsed Luukas Kristjan ja Juulia Kristiine. Aastal 2004 abiellus Toomas Hendrik Ilves Evelin Int-Lambotiga(praegu Evelin Ilves), kellega tal on tütar Kadri Keiu. Ilves valdab eesti, inglise, saksa, hispaania keelt. 1997. aasta lõpus astus Ilves Eesti Talurahva Erakonda, mis ühines aprillis 1998 erakonnaga Parempoolsed. Ilves oli parteide liitumisel
l 319 liikmelist isoleeritud populatsiooni l Ekman (1980) nimetab nende ja hilisemate uuringute alusel kuut põhiemotsiooni, l millega seonduvaid näoväljendusi tuntakse ära kultuurist sõltumata. l Need on rõõm,kurbus, hirm, l viha, vastikus ja üllatus. l Hiljem lisas Ekman sellesse loetellu l veel seitsmendana põlguse. Jaak Panksepp (1943) Eesti päritoluga Ameerika psühholoog On kasutanud aju koorealuste piirkondade stimulatsiooni selleks, et leida millised on looduse poolt imetajatele antud baasemotsioonid. Roti aju elektrostimulatsiooni katsete tulemustest selgub, et eristada võib nelja erinevat esilekutsutud emotsionaalset käitumismalli: l paanika l raev l ootus/uudishimu l hirm Emotsioonide väljendamise sotsiaalsed reeglid Emotsioonide väljendamise sotsiaalsed reeglid
· J. Dewey arvates on haridus sõltuv mõjutustest. Teadmised ja mõtted kerkivad esile olukordades, kus õppijad mõtlevad kogemustele, mis omavad nende jaoks tähendust ning on olulised. Need olukorrad esinevad sotsiaalses kontekstis, nagu ka koolis, kus õpilased võtavad osa materjalide käsitlemisest ja seega moodustavad ühenduse õppijaist, kes koos loovad oma teadmised. · Konstruktivismi idee tegelik algataja oli Sveitsi psühholoog Jean Piaget, kes tegeles 60 aastat konstruktivistlike teadmiste teooria arendamisega. · J. Piaget` konstruktivism tugineb tema uuringutele lapse psühholoogilisest arengust. Oma hariduslike mõtete lühikokkuvõttes nõuab Piaget õpetajatelt lapse arenguastmete mõistmist. Tema arvates on õppimise põhialuseks avastamine. Peamiste nähtuste mõistmisele jõudmiseks peab laps Piaget arvates läbima teatud astmed, kus nad
seletama selle spetsiifi list sisu, ka haaratakseheaolu konstrueerimisse komponente, mis on vastuolulised ja/või mida pole võimalik empiiriliselt kontrollida. Sotsiaalteaduslikes uurimustes on heaolukontseptsiooni defineerimisel ilmselt ühekspopulaarsemaks meetodiks lähtumine Allardti heaolu dimensioonide käsitlusest. Aga enne saab tuua klassikalise näite ajaloost: Ameerika psühholoog A. Maslow (1908 - 1970) on koostanud inimvajaduste hierarhia, kus ta rühmitabinimesele omased vajadused püramiidi kujuliselt. Kõige aluseks, millele ülejäänud ehitis ehk püramiid toetub, on inimese esmased füsioloogilisedvajadused: eluaseme-, joogi- ja toidu-, une- ja seksuaalvajadus. Sellele toetub turvalisuse vajadus, mis tagab inimesele rahu ja kindlustunde, sellele omakorda armastuseja kuuluvuse vajadus ning vajadus tunnustuse järgi.
Eeldused läheduseks: · lähedus lapseeas, · identiteet, · eneseaustus, · emotsionaalne küpsus. Takistused läheduseks: · madal enesehinnang, · kiirustamine, · läbitöötamata vaenulikkus, · mineviku mõju, · manipulatsioonid, · rivaalitsemine. Üksindus ja üksildus - võimalik kogeda nii paarisuhetes, kuid ka nende lõppedes. Üksik inimene ei pruugi olla üksildane. Üksilduse teemat arendanud psühholoog Weiss'i järgi on kahte tüüpi üksildust, mis võivad esineda koos või teineteisest sõltumatult: sotsiaalne ja emotsionaalne üksildus. Sotsiaalne üksildus kujuneb, kui puudub võimalus kuuluda sotsiaalsesse võrgustikku, mille liikmetel on samad huvid, puuduvad kaaslased igapäevasteks interaktsioonideks või pole tähenduslikke sõprussuhteid. Emotsionaalne üksildus areneb kui puudub kiindumusisik; seda kogevad inimesed peale lähedase inimese kaotust, nt
esemete ja nähtuste (pilvede, maastiku reljeefi jt) suhtes. Eksistentsiaalne intelligentsus – religioosne, kosmiline ja müstiline teadlikkus. Võimekus mõista religioosseid ja spirituaalseid ideid (Burnett, Jarvis 2004). Intelligentsusest rääkides, tuleb mainida ka IQ testi, mis on mõeldud intelligensuse mõõtmiseks. Esimene IQ test ilmus maailmas aastal 1916 ning termini võttis kasutusele Willian Stern, kes oli saksa psühholoog ja filosoof. Stern määratles IQ suurust valemiga. Intelligentsuskvoot näitab intelligentsuse suhtelist, mitte aga absoluutset taset. Testide tulemuste põhjal on võimalik leida andekaid inimesi, samuti tuvastada, kas inimese probleemid tulenevad tema vaimsest maha jäänud seisundist, dementsusest1 või käitumishälvetest (Wikepedia 2015). Inimesele endale annab testi tulemus ettekujutust oma võimetest ja võimaldab sellega arvestades, oma tulevikku planeerida. Tuleb arvestada,
paluda-kallista ning keelavad öelda, kui tähtsad nad teineteisele on. Kõike sellega teevad nad ainult haiget. Aga sa ei pea seda kartma, sest tõelist armastust ei ole mõtet otsida, ta tuleb ise kui on õige aeg, seda ei pea ka otsima, sest armastus leiab su ise ja midagi armastust ei takista ei vahemaad ega aeg, sest inimesed on alati teineteisega koos- alati mõtetes teineteisega. Armastuse komponendid Ameerika psühholoog Robert Sternberg on armastuse kirjeldamisel keskendunud selle komponentidele. Ta on välja pakkunud kolmnurkse mudeli, mille järgi sisaldab armastus intiimsust, mis on suhte emotsionaalne komponent, mis avaldub lähedustundes – aususes, avatuses, usalduses; pühendumist – soov, kohustus suhet jätkata ja kolmandaks kirge, mis annab suhtele energiat. Ma arvan, et Sternbergi komponendid toimivad vaid abielus olevate
Paraku ei ole tänapäeval veel sugugi kõik psüühilised nähtused üheselt mõõdetavad. Psühholoogia ja psühhiaatria Mõlemad teadusharud uurivad psüühikat.Psühholoogiat loetakse ühiskonnateaduste hulka kuuluvaks, psühhiaatria on aga arstiteaduse haru.Kui psühholoogia uurib peamiselt tervet, normaalset psüühikat ja käitumist, siis psühhiaatria käsitleb psüühika patoloogiat, s.o psüühika haiguse või kahjustuse olemust, põhjusi , teket, arengut, mõju ning ravi.Psühholoog ja psühhiaater on erineva ettevalmistusega spetsialistid ega saa teineteist asendada, mis sest, et nende eriaalade teabe vastastikune tundmine on oluline, isegi hädav ajalik.Psühhoteraapia ühe- 2 või teistsuguseid vorme tunnevad ja kasutavad nii meditsiinilise haridusega kui ka psühholoogilise haridusega psühhoterapeudid. Psühholoogia meetodid Põhinõuded on objektiiivsus ja evolutsioonilisus
Vajaduste kestev rahuldamatus ehk vajaduste rahuldamisvõimaluste puudumine mõjub organismile häirivalt, nende rahuldamine toob aga kaasa heaolutunde. Inimese mitmesuguseid vajadusi võib kirjeldada kolme põhinäitaja järgi: nende modaalsuse, jõu ehk vajaduse aktiveeriva toime ja teravuse ehk vajaduse tingimatu laadi alusel. Mõned vajaduse on regulaarse, teise episoodilised. Vajadust võib vaadelda veel mitmest aspektis. Vene psühholoog rõhutab järgmisi momente. 1 1. Vajadus on millegi defitsiidi- nappuse, piiratud varude , olulise puudumise- tajumine. Vajaliku puudumine põhjustab rahulolematus, selle saavutamine aga taastab tasakaalu ja heaolutunde. 2. Vajaduses on esiplaanil kahjutundmine minge hüve või väärtuse puudumises. 3. Vajadus on möödapääsmatu, vältimatu tarve midagi saavutada. 4. Vajadus on emotsionaalne seisund
BIHEIVIORISTLIK ÕPITEOORIA · 20saj. alguses hakati katsetama empiirilisi uurimismeetoteid- süstemaatiline vaatlus kontrollitud tingimustes. · Premeerimine õige (ootatud) käitumise korral Klassikaline tingitus · Õppides seostatakse kogemused, mõtlemine ja käitumine- premeerimine · Assotsiatsioonide avastamine õppimises= kahe stiimuli seostamine, mille tulemusena suudame tulevat aimata · Kuulsaim katsete uurija vene psühholoog Ivan Pavlov- koerte katsed Operatiivne tingitus · Mõjukaimaid biheiviorist B.F. Skinner- katsed rottidega (rotid õppisid raskusi ületama,et tasu e. toiduni jõuda). Sellest järeldas Skinner, et operatiivse tingitusena võib õpetaja kontrollida ja kujundada õppija käitumist soovitud suunas. VARASEMAD UURIMUSED · John B. Watson (üks esimesi biheivioriste) väitis, et kõikidest suutetakse vormida
Tema tähelepanu köitsid sotsiaalsed suhted vanema ja lapse vahel ning nende roll isiksuse ja vaimse heaolu kujundamisel. Bowlby seotusteooria põhiidee seisneb selles, et ema pakub turvalist tagalat, kust arenev laps võib minna maailma uudistama ja kuhu ta võib aeg-ajalt kindlustunde saamiseks tagasi pöörduda. Emotsionaalne seotus ema ja lapse vahel pakub lapsele turvalisus- ja kindlustunnet. Inimese arengu seletamiseks kasutas Bowlby mõningaid psühholoog Harlow' ideid. Nimelt uuris Harlow emaliku hoolitsuse puudumise mõju reesusahvide peal. Harlow' järgi on ema armastus oma järelkasvu vastu ning ahvilapse seotus emaga pikas perspektiivis oluline, sest paneb aluse baasilise usalduse tekkimisele, mis valmistab ahvilast ette sotsiaalsete suhete loomiseks eakaaslastega. Võtnuks eeskujuks Harlow' järelduse, väitis Bowlby, et inimeste esimene seotussuhe sarnaneb reesusahvide omale, kuid põhineb inimese liigispetsiifilisel käitumisel
seesmisi kogemuslikke ning sageli ka protseduurilisi aspekte. Teaduses on biheiviorism 20.sajandil tekkinud psühholoogia, sotsioloogia, etoloogia ja kasvatusteaduse suund, mis seletab inimeste ja loomade käitumist reaktsioonidenavälismaailmast saadud stiimulitele, ignoreerides teadvust või organismi aktiivsust. Tänapäeva psühholoogias on see suurelt jaolt tähtsuse minetanud.(Wikipedia) • J. B. Watson (1878-1958) - oli Ameerika psühholoog, kes võttis kasutusele termini biheiviorism, tehes uuringuid loomade peal. Teda peetakse biheiviorismi alusepanijaks. Ta on kuulsa eksperimendi "Väike Albert" autor. • Sisend Must kast Väljund • 1920 “Väikese Alberti” eksperiment lapse ja rotiga • B. F. Skinner (1904-1990)- oli Ameerika psühholoog, biheiviorist, autor, leiutaja ningsotsiaalfilosoof. Leiutas operantse tingimise kambri (tuntud ka kui Skinneri kast)
passiivne raskuste hindamine; Weberi konstant. 10. Gustav Fechner (1801-1887) - (medits.haridus) füüsik, filosoof, religiooni, esteetika, ps. jm. uuringud; värvinägemine, järelkujundid (1830 A). Psühhofüüsika looja. 1850.a. alustas probleemiga, milline on suhe füüsikalise stiimuli ja selle sensoorse representatsiooni (sub mulje) vahel. 11. Wilhelm Wundt (1832-1920) - esimene "pärispsühholoog" (füsio; med.) 874 "Füsioloogiline psühholoogia". Ei uskunud, et saab eks. uurida kõrgemaid ps. protsesse. Neid saab uurida, kõrvutades kogu tsivilisatsiooni ajalugu ja erinevate rahvase elu, kogemusi ja arengut rahvaste psühholoogia. Põhipanus - ps. organiseerimine. 1.labor 1879.a., mida kokkuleppeliselt loetakse pshholoogiatea duse kui iseseisva teaduse alguseks. Wundt asutas ka 1. pshhol.ajakirja. 12
Eesti kehaline kasvatus ja meie laste liikumisaktiivsus Minu analüüsiv kirjalik mõtteväljendus põhineb põhiliselt 2015. aasta veebruarikuu Jorgen Matsi artikli „Psühholoog: laste liikumisaktiivsusest sõltub Eesti rahva tulevik“ põhjal. Tartu Ülikooli spordipsühholoogia õppejõud Jorgen Mats ütles liikumisfoorumi „Laste liikumisaktiivsuse langus – kuidas on võimalik seda peatada?“ üritusel esinedes, et lapsed valivad teadlikult kehaliselt passiivsemaid tegevusi, sest ka lapsevanematele on tihti mugavam, kui lapsed tegelevad vaiksete tubaste tegevustega. Kõik teavad, et kehaline aktiivsus on hea, aga siiski ei liigutata end piisavalt
Tõde on see mida inimene usub tõeliselt ning emotsionaalselt. • Isikliku vabaduse kolm astet: esteetiline, eetiline, religioosne – viimases täielik vabadus, isiklik, emotsionaalne suhe jumalaga. Friedrich Wilhelm Nietzsche • Apollonlikud ja dionüüslikud aspektid inimloomuses – ratsionaalsus vs irratsionaalsus – parim osa kirjanduses ja kunstis kasutab mõlemat – kontrollitud kirg. • Nietzsche kui psühholoog – On vaja aidata indiviide saavutada kontrolli oma jõuliste irratsionaalsete impulsside üle, saavutamaks loovamat ja tervemat elu. • Jumala surm. Inimese ilmajäetus kõikidest võimalikest juhistest. Filosoofid on ta tapnud. Darwini teooria – „õige, aga surmav“. Me pole millegi poolest erilised. • Võimutahe. Elus oluliste tähenduste leidmine iseendast – inimene peaks alati tahtma enamat.
L. Võgotski kultuurilis-ajalooline arenguteoori. Elas aastatel 1897-1934. Tema teoseid avaldati palju hiljem. Teda ei ole eesti keeles saada. rõhutab sotsiaalset aktiivsust võimete arendamisel lapse arengut mõjutab keskkond - mida laps oskab teha täna teistega, seda oskab ta teha ka homme üksinda lähima arengu tsoon täiskasvanu ja eakaaslane arengu ning õppimise juhendajatena koos õppimine ja aktiivne õppimine Eriksoni psühhosotsiaalne areng Rootsi psühholoog elas aastatel 1902-1994 8 tsüklit: 1. usaldus vs usaldamatus kõige tähtsam on turvalisus, sisemine ebakindlus 2. iseseisvus vs häbi ja kahtlemine oluline see, et lapses tekiks võime ise hakkama saada, iseseisvust ei tohi maha suruda, oluline mõlema vanema roll, vanus 1-3, last vaja julgustada. 3. initsiatiiv vs süütunne 4-7 aastat; on ettevõtlik, tähtsad on kõik perekonnaliikmed, laps tahab maailma tundma õppida ja keskkonnaga manipuleerida. 4
Intelligentsus on üldine vaimne võimekus, mis hõlmab loogiliste järelduste tegemise võime, planeerimisvõime, ülesannete lahendamise võime, abstraktse mõtlemise võime, mõistetest ja keelest arusaamise võime ja õppimisvõime. “The measure of intelligence is the ability to change.” - Albert Einstein INTELLIGENTSUSE TEOORIAD Lisaks erinevatele definitsioonidele on olemas ka väga mitmeid intelligentsuse teooriad. Mitmese intelligentsuse teooria Ameerika psühholoog Howard Gardner kirjeldas oma mitmese intelligentsuse teoorias kuut võrdse osatähtsusega intellektuaalset võimet Igalühel neist on oma seaduspärasused ja loogika. Esimest kolme võimet mõõdetakse tavaliselt ka mitmesugustes intelligentsustestides. 1) Keeleline e lingvistiline – seondub keelekasutusega (kirjanikel, kõnelejatel hästi arenenud) 2) Loogilis-matemaatiline – eriti oluline mitmesuguste abstraktsete probleemide
Psühholoogia peaks keskenduma inimeste abistamisele; oluline on mõista subjektiivset kogemust ja inimeste pürgimist eneseteostusele V: HUMANISTLIK PSÜH Psühholoogia peaks keskenduma inimeste abistamisele; oluline on mõista subjektiivset kogemust ja inimeste pürgimist eneseteostusele V: PSÜHHOBIOLOOGIA 19. Iga kord, kui väike Mari ütleb "aitähh," ema kiidab teda. Mari ema kasutab operantse õppimise tehnikat. V: TÕENE Eesti rahvusvaheliselt tunnustatud psühholoog Endel Tulving tegeleb sellise valdkonna uurimisega nagu V: MÄLUPROTSESSIDE JA STRUKTUUR 20. Spontaanne ____________ on kustutatud tingitud refleksi uuesti ilmumine peale mõne aja möödumist. V: TAASTUMINE
- haigustunnetus (tajume sümptomeid HÄIRETE ERISUSED STAATILINE VS DÜNAAMILINE (enamus lähevad dünaamilise faasi – mingil hetkel võib olla teatud häiretunnused täidetud, kuid siis on need jälle leevenenud – psühhootilised episoodid nt) PRIMAARNE VS SEKUNDAARNE (kas ilmnevad tunnused on omased konkreetsele häirele või see, mis inimesega juhtub, on sekundaarne ehk „lihtsalt ei oska veel“) KUTSESTANDARDID *kliiniline psühholoog VII, VIII *koolipsühholoog III, IV, V *psühholoogi kutsetegevus on eestis hetkel reguleerimata *seaduse poolt ei ole tööandjale või ettevõtlusega tegelevale psühholoogiline mingeid piiranguid *kutset omistab Eesti Psühholoogide Liit ja kutsetunnustuse annab välja Kutsekoda VAIMSETE HÄIRETE TEKKEPÕHJUSED - demonoloogia: inimese keha hõivavad kurjad deemonid või vaimud (kiviaeg kuni keskaeg) *rituaalid, piinamine - ohjeldav mudel *vaimne häire = pole hinge
suurem on mure ja halvem enesetunne. Platseebo on seega mõjus, kõige levinum ja kõige odavam ravivahend. Teraapia ajalugu ongi põhiliselt platseebo ajalugu, kus on kasutatud mitmesugusedi antud haigust objektiivselt mitteravivaid ainedi ( näit: krokodilli sõnnik, kihvad jms.) 11.SUHE PATSIENDIGA Psühholog ja ka arst peab täitma patsiendi intellektuaalseid ja emotsionaalseid vajadusi. Ei aita kui vuristatakse ette selgitusi ja diagnoose. Rahustavalt mõjuv psühholoog peab olema tugev, tark, sihikindel, sõltumatu ja teda ei tohi häirida patsiendi käitumine. Enesekindel kindel oma ravimeetodis. Juba esimesel kohtumisel psühholoogia tekib patsiendil kujutlus psühholoogist. Haigega tuleb rääkida ehedalt ja spontaasnselt. Kui tegid vea täpsusta patsiendiel NB Tuleb säilitada teatud distants. Sina peale minek- kas patsiendi ettepanekul või siis pikaajalisel teraapia korral. See võib soodustada avanemist.
õpilasele on jõukohane õppida konkreetse klassi programmi alusel ehk kooliküpsuse hindamise testid. Kui see skaala sai tuntuks Am. Üh.-s, siis kohaldati see kohalikele oludele ja võeti laialdaselt kasutusele. 1916.aastal tänapäevastas seda L. Madison Terman Stanfordi ülikoolist. Standford-Binet’ skaala on algne individuaalne IQ test, mille küsimused on jaotatud rühmadesse raskusastme kasvamise järjekorras - lausete lõpetamine, arvude rida jt. Läbiviija on psühholoog ja kestab tunde. On individuaane test, seetõttu aeganõudev ja kulukas. *Kirjalikud intelligentsustestid - alates I Maailmasõjast. Võimaldavad testida mitut inimest korraga. Testides lastakse sageli defineerida järjest keerulisemaks muutuvaid mõisteid, kontrollitakse tekstilõikudest arusaamist, aritmeetilist arutlusoskust ja matemaatikateadmisi. *Raveni progresseeruvate maatriksite test - levinud test ruumilise kujutlusvõime mõõtmiseks (leida seaduspära mõistes kolmanda rea
Olulised on mõistmine, tegutsemine ja muutus. Psühhosotsiaalses töös peab valima teooria, mis aitab mõista ja selgitada inimese käitumist, ning leida õige lähenemisviis efektiivseks tegevuseks. Sellist tegevust võimaldab enamike autorite arvates just psühhodünaamiline lähenemine. Antud teadusartikkel on aastast 1994, kuid psühhoanalüüs on aktuaalne ka meie ajal. Iga aastaga suureneb vajadus sotsiaaltöötaja, psühholoogi, psühhoterapeudi abi järele. Ka praegu on ajakohane psühholoog G. Sandelli (1985) määratlus: „ Psühhosotsiaalse töö eesmärgiks on anda probleemses situatsioonis elavatele indiviididele ja peredele võimalus mõjutada ise ja koos teistega muutuse toimimist oma elusituatsioonis.“ 10 3.2 Kliendi vajaduste hindamine sotsiaaltöös. Dagmar Narusson, sotsiaaltöö doktorant. Sotsiaaltöö nr 2, 2005
seetõttu on teda vahel nimetatud ka ökoloogiliseks psühholoogiks. * Tal oli hästi palju ideid, mis ka tänaseni leiavad rakendust näiteks, peetakse teda ka pere teraapia loojaks. Neofreudism * Neofreudistid rõhutavad, et isiksuse arengul on märksa rohkem kultuuri ja ühiskonna mõju. -) Tuntuimad neofreudistid: Erik Erikson, Erich Fromm, Karen Horney. Erich Fromm * Elas 1900-1980 oli filosoof, psühholoog ja sotsioloog, kes oli saksapäritolu juut. Ise pidas ta ennast marxistiks. -) Innukas kapitalismi kriitik. * Ta kasutas väga paljusid Marx'i termineid, millest tema lemmik oli võõrandumise mõiste, kus all ta ei mõelnud niivõrd majanduslikku võõrandumist, vaid rääkis kolmest erinevast võõrandumise liigist: -) Majanduslik võõrandumine ehk töö on inimesele vaid selleks, et teenida raha ning tihtipeale teeb inimene vaid üht osa suuremast pildist, ilma et ta teaks sellest
Valehääl, mis juhib inimest suurel määral. 3. Reaalne mina- algne jõud, tänu millele toimub areng. Horney loosung- idealiseeritud mina asemele reaalne mina. Neuroosist jagusaamine on tegelikult oma idealiseritud minast vabanemine. Patsient peab võtma ennast reaalselt kõigi puudustega. E.Fromm (1900-1980). Humanistlik psühhoanalüüs. Neofreudistidest kõige sotsaliseeritum, vahel raske vahet teha, kas ta on sotsioloog või psühholoog. Alustab oma töid tihti Marxi tsitaatidega. Väidab, et Marxi ühiskondlik- majanduslikul aspektil põhinevat võõrandumisteooriat saab laiendada inimese psüühlisele tegevusele. Urbanisatsioon viib selleni, et inimesed võõranduvad üksteisest ja nimetas seda "negatiivseks vabaduseks". See kurnab inimesi ja tekitab neuroose. Inimene kannatab vabaduse koorma all. Ta ei taha olla vaba, tahab omada suhteid inimestega ja on seetõttu üksi.
annaabi.ee 
