Artikli analüüs juhtimine (1)

Tallinna õppekeskus, 1. kursus , juhtimine KAUG
Artikli analüüs teemal: „Psühholoog kampaaniast: laps jääb isata sageli ema tõttu“
( Postimees , 07.12.2012 07:47, link artiklile veebis : http://arvamus.postimees.ee/1066462/psuhholoog-kampaaniast-laps-jaab-isata-sageli-ema-tottu/ )
Pärast lõputuna näivaid otsinguid Eesti meediamaastikul sobiva analüüsimaterjali leidmiseks, sattusin viimaks ajalehe “Postimees” arvamusrubriigis 07.12.2012 avaldatud psühholoog Jüri Uljase artiklile, mis arutleb tänavatel märgata võiva isakriitilise sotsiaalkampaania „Issi, kus sa oled?“ teemal.
Üksikvanema Heaks MTÜ kodulehel on kirjas:“nimetatud kampaania puhul on tegemist ühingu sooviga pöörata tähelepanu üksikvanemate temaatikale ning rõhutada, et lapsed ootavad ja vajavad mõlemat vanemat“. Üksikvanema Heaks MTÜ on loodud eesmärgiga ühendada Eesti üksikvanemaid, pakkudes neile tuge ja nõustamist.
Artiklis esitatud tees, et laps jääb sageli isata ema tõttu, tugineb järgmistele esitatud argumentidele:

• Noorukite seas läbiviidud küsitlus näitas, et laste suhted isaga sõltusid eelkõige emast - kui isal olid head suhted emaga, olid ka nende suhted lastega paremad.
  
• Peale lahutust tahavad sageli emad laste läbi mehele kätte maksta, rõhudes majanduslikele aspektidele. Sellise käitumise tulemus aktiviseerib isa distantseerumise oma lapsest/lastest.
  
• Eeldatakse, et lapsele parim vanem on ema, kuid tegelikkuses seda ainult soole tuginedes hinnata ei saa.
  

Ülalnimetatud argumente võib pidada üldiselt asjakohasteks. Nad kannavad endas peamiselt psühholoogilist eesmärki, veenmaks lugejat, et tihtipeale ei ole isa see, kes on ühe või teise, ennekõike lapsele, ebasoodsa olukorra algataja. Vaatamata sellele, et antud artikkel ei too konkreetselt välja, mille alusel on tekkinud väide, et emad soovivad peale lahutust oma meestele kätte maksta, eeldasin lugejana, et psühholoog on teinud üldistuse tuginedes oma erialase praktikale. Seega eeldan, et tegemist on oma ala spetsialisti väidetega.
Artiklis esitatud teesi argumenteerimisel on tegemist otsese argumentatsiooniga.
Argumentide seos teesiga on pigem kogemuslik. Artikkel ei käsitle ühtki konkreetset uuringut , millest selguks, millisel põhjusel on lapsed isata jäänud.
Olen arvamusel, et teesi kohta käivad argumendid ei anna piisavalt kinnitust – argumente on vähe ja need rõhuvad peamiselt psühholoogilisele eesmärgile.
Argumentatsioon on osaliselt vigane . Vastavalt C. Sagani „tüüpvigade loendile“ on analüüsitavas artiklis mahavaikitud tõed või pooltõed – ei ole ühtki viidet sellele, kui palju on neid üksikisa staatuses mehi, kelle juurest on naised lahkunud (nt uue pere (mehe) juurde vms). Sarnaselt mahavaikimisele võib antud artikli puhul tüüpveana loetleda ka valikulist väljatoomist, kus info üldine toon on emade suhtes pigem liialt negatiivne ning isade suhtes vastupidi, liialt positiivne.
Kokkuvõtteks leian, et ajaleht „Postimees“ arvamusartiklis esitatud psühholoog J.Uljase seisukohad liialt pinnapealsed, asjakohaseid argumente on vähe ning argumentide seosed ei ole piisavalt veenvad esitatud teesi kinnitamiseks. Antud arvamusartikkel sobib oma sisult pigem suhterubriikidesse ja/või -portaalidesse.