Rapuntseli sündroomi puhul ulatuvad maos oleva besoaari sabakiud või juuksed tühisoolde. Tegemist ei ole ainult psühholoogilise häirega, mis mõjutab esteetilist väljanägemist, vaid seisundiga, mis tõsiselt ohustab tervist. Tüsistusena võivad tekkida haavandid, aneemia, obstruktsioon, perforatsioon. Seisundi juurde kuuluvad ka sellised tunnused nagu oksendamine, valud kõhus, pearinglus, kehakaalu langus, tasakaaluhäired ja kõhulahtisus.Nii Rapuntseli sündroom kui trihhotillomaania on sundkäitumisel põhinev haigus, mida saab ravida eelkõige psühholoog või psühhiaater. Algpõhjustena on välja toodud stressi, depressiooni, lapsepõlvetraumasid, seksuaalsest ärakasutamist ja muud sarnast.On leitud ka seos pärilikkusega, ning on lausa väidetud, et enamasti on sellist seisundit põdeval inimesel lähisugulane, kes kannatab isiksusehäire all. Mängurlus Hasartmängimine on atraktiivne meelelahutuse vorm. On olemas üldine
• Hoolitse naha puhtuse eest. • Joo piisavalt palju. • Väldi alkoholi. • Ära unusta külastada arsti peale ravikuure. • Ära unusta pöörata tähelepanu puhkusele, meelelahutusele, liikumisele, toitumisele ja värskes õhus jalutamist. Ravi tulemused Õigete võtetega saab haiguse oluliselt kontrolli alla, kuid ravida tuleb terve elu jooksul. St. psoriaasi ei ole võimalik täiesti välja ravida, igaveseks. Trihhotillomaania Rapuntseli sündroom ja trihhotillomaania rapuntseli sündroomi nimi tuleneb vendade Grimmide muinasjutust, kus tütarlast nimega Rapuntsel läks päästma prints, kes tegi tema juustest redeli. Nimi kõlab paljulubavalt ja võiks arvata, et juttu tuleb inimestest, kes suudavad mingi imeväega oma juuksed peaaegu maani kasvatada. Kahjuks on aga nii, et Rapuntseliga on see sündroom seotud ainult seetõttu, et tegemist on juustega
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Kõik kommentaarid