Henry VIII Sissejuhatus: Henry VIII oli Tudorite dünastiast Inglismaa ja Iirimaa kuningas aastatel 1509-1547. Ta sai tuntuks oma abielude ja usupoliitikaga, mis olid omavahel tihedalt seotud. Henry VIII Henry VIII oli Henry VII ja ta naise Yorki Elisabethi teine poeg nimetati 1494. aastal Yorki hertsogiks. Et ta oli Henry VII poeg nähti talle ette vaimulikukarjääri. Kuid tema vanem vend Walesi prints Arthur suri ootamatult 1502. aastal ja nii sai Henryst troonipärija. Ta armastas Arthuri leske Aragoni Katariinat, ent nende vaheline abielu osutus siiski problemaatiliseks, sest toona vaadati venna lesega abiellumisele kui verepilastusele. Siiski õnnestus Henry VII-l hankida paavsti tõend , et Arthur ja Katariina polnud abielus olles seksuaalvahekorras olnud ja nii osutus
253 tungisid frankide ja alemannide hõimud üle Gallia piiri. 5 saj lõpp ja 6 algus - kuningas Chlodovech Merovech (481- 511). 496 ristiusu vastuvõtmine Chldovech I poolt. Saali õigus kujutas endast saali frankide tavaõiguste üleskirjutamist. 6 sajandi keskel korjas Chlotar Chlodovechi valdused jälle kokku. 7 saj keskpaik laiskade kuningate ajastu. 714 võimule sai Karl Martell kes loobus majordoomuse nimetusest ja hakkas Frangi hertsogiks. 732 Poitiers'i lahing. Pippin-Lühike (741-768) tegi 754 ja 756ndal aastal korraldas ta 2 sõjaretke Itaaliasse ja aitas luua Kirikuriiki. Karl Suur (768 814). 774 võis Karl Suur panna endale pähe Itaalia valitseja krooni. 801 vallutas ta Barcelona. 782 Weseri lahing. 788 liideti Baieri hertsogkond. 796 vallutas ta avaaride keskse kindluse. 800 Keiser Karl Suur. 812 Michael I ja Karl Suure rahuleping. 817 jagas Ludwig I Vaga impeeriumi poegade vahel
eestlastest koosnev märatsev rahvahulk tungis linna kirikutesse, purustas seal pühapilte ja kujusid, altareid ja reliikviaid, mida peeti vana usu sümboliteks. Sama sündis Tartus, Viljandis, Narvas ja Uus-Pärnus. Linnade ülemkiht mõistis nõnda radikaalse tegutsemise karmilt hukka, ent usupuhastuse mõõdukam suund pääses 1525.a jooksul kõigis linnades võidule. Preisimaal astus ordu kõrgmeister Brandenburgi Albrecht lutheri usku, kuulutas ennast Preisimaa hertsogiks ja saatis ordu Preisimaa haru laiali. Liivimaal ei viiduki reformatsiooni lõpuni. Katoliku piiskopid, toomkapiitlid, Saksa ordu ja paljud kloostrid pidasid vastu keskaja lõpuni. Maal elavad eestlased kuulusid aga automaatselt samasse usutunnistusse kui nende mõisnik. Lutheri usk muutus eestis ainuvalitsevaks alles järgneval perioodil Rootsi riigivõimu toel. Reformatsiooni järel hakati suuremat tähelepanu panema rahvakeelsetele jutlustele
oma valdustes Edela-Prantsusmaal.Ta koostas luulet ja kirjutas prantsuse keeles. Juba varases eas näitas ta märkimisväärset poliitilist ja sõjalist ilmet võideldes mässumeelsete aadlikega võimu pärast. 1159. aasta märtsis oli korraldatud, et Richard abielluks Ramon Berenguer IV tütrega, kuid see ebaõnnestus ja abielu jäi katki. Hiljem abiellus ta Margaret-iga, Louis VII tütrega. 1171. aastal, Richard lahkus koos oma emaga Aquitaania poole. 1172. aastal kuulutati Richard Aquitaania hertsogiks. 1183. aastal, Richardist sai Inglismaa troonipärija. Ristisõda ja vangipõlv 1189 aastal, peale Henry II surma, Richard krooniti Westminister Abbey’s Londonis. Ta alustas raha kogumist ristisõja jaoks mida maailm tunneb nüüd kui Kolmandat ristisõda. Seal ta sõlmis Saladiniga rahuleppe. Peale ristisõda alustas ta reisi tagasi Inglismaale, kuid halbade ilmastikutingimuste pärast, leidis ta ennast Austriast. Seal valitses kuningas Leopold kellega
ja Jimi leidmiseks antake raha. Naine rääkis, et ta teab kus Jim on. Huck läks saarele. Jim ja Huck põgenesid saarelt ära. Nad sõitsid oma paadiga ja märkasid laeva. Huck tahtis sinna minna. Nad läksid Hucki ja Jimiga laevale. lavela olid mõrtsukad ja Huck ja Jim põgenesid aga nende paat oli kadunud ja nad pidid võtma mõrtsukate laevalt paadi. Nad seilasid ja seilasid ja äkki kohtasid Jim ja Huck kahte meest, kes palusid abi. Üks nimetas ennast hertsogiks, teine aga kuningaks. Jim, HUck, hertsog ja kuningas läksid ühte linna, et inimestele pettust teha. Nad nimelt tegid ühe etenduse, mis kestis ainult viis minutit. Jim, Huck, hertsog ja kuningas põgenesid linnast, sest inimesed olid väga pahased. Järgmisel õhtul jäid nad peatuma ja märkasid ühte poissi, kes rääkis neile, et mister Wilks pidi tulema Inglismaalt. Tema vend Peter oli elanud selles linnas kuni oma surmani, mis juhtus kahe päeva eest
Läksid piirama Koluvere linnust kuid äkitselt nad hävitati.) o Tallinn ja Harju-Viru taotlesid Rootsilt abi. Andsid ustavusvande ning rootsi väed tulid Tallinna. o Poola nõudis eelneva pärast Saksa ordu täielikku alistumist. Vilniuse lepinguga andsid ordu ja Riia pk end täielikult Poola kuninga Sigismund II Augusti valitsemise alla o Alad jagati kaheks: · Kuramaa hertsogiriik-Daugava jõest lõuna poolne ala(iseseisvana Poola vasallsõltuvuses). Hertsogiks-Gotthard Kettler · Üleväina-Liivimaa- Daugava jõest põhja poolne ala, sh ka ordule kuulunud Eesti ala(Poolale) o Poola kuningas Sigismund II August kinnitas Liivimaa aadlile privileegi, mis andis neile väga ulatuslikud õigused: usuvabadus, ainuõigus täita kohalikke riigiameteid, kinnitas kohaliku õiguskorra edasikehtimise ning avardas lääniõigust. o Vana-Liivimaa oli langenud. o Sõja tegelikud põhjused peitusid vastandlikes kaubandushuvides
2) 1558, 1.apr. - 3) 1558, juuli - ........................................... Tartu piiskopkonna lõpp 4) 1559 Taani kuningas Frederik II ostab vend Magnusele Saare- Lääne piiskopkonna, millega lõpeb seal piiskopi võim 5) 1560 - ................ lahing .............. vahel. Ordu purustamine ..... poolt. 6) 1560 1561 - talurahva ülestõus 7) 1561 Liivi ordu likvideerimine. Orduriigi lõpp. Vana Liivimaa lõpp. Viimane ordumeister Kettler sai Kuramaa I hertsogiks II periood: 1561(2) 1583 1) Sõtta astuvad Rootsi, hertsog Magnus (Venemaa käsilasena), Poola Leedu (Rzeczpospolita) 1561 rootslased hõivavad Tallinna 2) 1570 1571 Tallinna I piiramine venelaste poolt, (Magnus) katk, ................................. 3) 1570 1577 Liivimaa kuningriik Venemaa vasallriik, valitsejaks hertsog Magnus, pealinnaks Põltsamaa 4) 1577 1578 - Tallinna II piiramine (Magnus), ..........................................
sõdis Leedu liitlase Poolaga, toetas Liivimaa Ordu Saksa Ordut. 15. sajandi II poolel sai Liivimaa Ordu peavaenlaseks Vene riik. Vene-Liivimaa sõjas vallutasid venelased enamiku Liivimaa Ordu linnuseid ja purustasid Oomuli lahingus (1560) tema väliväe. Ordu alistus Vilniuses 28. IX 1561 sõlmitud lepinguga Poola kuningale ja lõpetas 5. III 1562 tegevuse. Ordumeister Gotthard Kettler sai Poola kuninga vasallina Kuramaa hertsogiks. https://et.wikipedia.org/wiki/Liivimaa_ordu http://entsyklopeedia.ee/artikkel/liivimaa_ordu
koostas luulet ja kirjutas prantsuse keeles. Teda peeti atraktiivseks. Juba varases eas näitas ta märkimisväärset poliitilist ja sõjalist ilmet võideldes mässumeelsete aadlikega võima pärast. 1159. aasta märtsis oli korraldatud, et Richard abielluks Ramon Berenguer IV tütrega, kuid see ebaõnnestus ja abielu jäi katki. Hiljem abiellus ta Margaret-iga, Louis VII tütrega. 1171. aastal, Richard lahkus koos oma emaga Aquitaania poole. 1172. aastal kuulutati Richard Aquitaania hertsogiks. Peale noorema Henry surma 1183. aastal, Richardist sai Inglismaa troonipärija. Richard sai oma venna valdused ja talt oodati andma oma Aquitane vennale Johnile, kuid ta keeldus loobumast oma ema kodumaast Ristisõda ja vangipõlv 1189 aastal, peale Henry II surma, Richard krooniti Westminister Abbey's Londonis. Ta alustas raha kogumist ristisõja jaoks mida maailm tunneb nüüd kui Kolmandat ristisõda. Seal ta sõlmis Saladiniga rahuleppe. Peale ristisõda alustas ta
Jeesus valis Matteuse kaheteistkümne jüngri hulka. Pärast Kristuse taevasse minemist olevat ta jutlustanud Juudamaal, Pärsias ja Etioopias. Etioopias noomis ta kuningat, et see ihales ühte süütut kristlasest neidu. Noomimise peale vihastunud kuningas käskis Matteuse tappa. Pärimuse järgi raiutigi tal 21. septembril pea mõõga või kirvega maha. Matteuse põrm maetud Bretagne'i, kust selle omakorda viinud Apuulia ja Calabria hertsogiks tituleeritud normannide väejuht Robert Guiscard Lõuna-Itaaliasse Salernosse. Neli Prantsusmaa kirikut on väitnud end omavat Matteuse maharaiutud pead. Nagu paljude teiste varasemate kristlike apostlite ja pühakute puhul, puuduvad ka Matteuse elust tõepärased andmed. Matteuse nime algkuju Mattai on heebrea keeles ,,kingitus".Pikem nimekuju Mattathiah tähendab «Jahve kingitust». Eestiga seostub evangelist Matteus madisepäeva lahinguga 1217. aastal 21. septembril
täielikku alistumist. 28.nov 1561 Sõlnmitakse Vilniuses leping, millegi nii ordu kui ka piiskopkond viimase veel iseseisva Liivimaa riigina andsid end täielikult Poola kuninga Sigismund II Augusti valitsemise alla. Nende alad jagati kaheks. Kuramaa hertsogiriik jäi suhteliselt Poola vasallsõltuvusse. Esimeseks hertsogiks sai G. Kettler. Üleväina-Liivimaa, sh ka ordule kuulunud Eesti ala allutati vahetult Poolale. Alistumislepinguga samal päeval kinnitas Poola kuningas Liivimaa aadlile privileegi, mis andis neile õigused: usuvabadus, ainuõigus täita kohalikke riigiameteid, kinnitas kohaliku õiguskorra edasikehtimise ning avardas lääniõigust. Ordu ja peapiiskopkond olid kapituleerunud Poolale(eestis pärnu, paide, karski ja helme linnus).
Ajalugu. 1) Lnemaa anti Riia piiskopile, mis pani aluse Saare-Lne piiskopkonnale. lejnud hivatud alad vttis ordu endale. 2) a)Balduni katse paavsti lemvim taastada. Mis ei nnestund. Leedulased koos semgalitega nad Saue lahingus hvitasid. b)Ta oli roomast saadetud esindaja, kes pidi paavsi levimu taastama, aga lahkus ilma midagi muutmata. Modena Wilheim tuli Baltimaile korda looma. c) Mille jrgi sai Taani ordult tagasi Harju- ja Virumaa ( neist moodustati nn. Eestimaa hertsogkond, mille hertsogiks oli Taani Kuningas). Jrva ji ordule mndusega, et sinna htki kindlusti ei ehitata. 3) a) Saarlasid jtkasid vastupanu mitukmmend aastat. Need lppes iga kord mitte tingimusteta allaandmise, vaid lepinguga. 1236.nda aasta vastuhaku jrel oli saaremaa mitu aastat jlle vaba, sest uus alistumisleping slmiti alles 1241.ndal aastal. Saarlased ristiti ja nustusid maksu maksma. b) Jlahingus vitis Vene ved, Aleksander Nevski juhtimisel. Nevski vallutas ajutiselt Tartu linna (leedulaste lepingu alusel)
sinna oma juuksekarvu ja tekkis mulje et ta oleks ära tapetud. Ta tegi verejälgi metsani ja pani sinna sea, et arvataks, et Finn viidi metsa ja maeti maha. Siis võttis Finn asjad ja sõudis parvega minema. Paar päeva hijem kohtas ta oma sõpra Jimmit. Ta oli saare peal üksi. Siis jätkasid nad koos oma reisi allavoolu. Nad sõidsid öösel ja päeval oleksid peidus. Kord kohtasid nad kahte meest. Üks neist oli vana ja teine oli noor. Neid kutsuti kuningaks ja hertsogiks. Nad tulid ka nendega kaasa ja nad jätkasid teed neljakesi. Hertsog ja kuningas esinesid linnades teatriga ja said selle eest raha. Finn sai teada ja tahtis koos Jimmiga ära põgeneda aga kuningas ja hertsog said nad kätte. Kord läksid Finn ja hertsog kuningat otsima. Kui Finn tagasi jõudis avastas ta, et Jim on kadunud. Ta küsis elanike käest, et kas nad teavad midagi Jimmist. Üks poiss ütles, et Jim võeti kinni ja viidi minema. Peale seda kutsus Finn Tommi ja nad hakkasid
Tavaliselt normannid ei sõida avamerele ainult kui on häda juhus.984 aastal jõuab Islandlane Eirikr Punane Gröönimaale ning asutab seal koloonia. Tema poeg Leif Eriksson liigub 1000.aastal edasi ameerika poole. Ta jõuab Põhja-Ameerika rannale Vinclandi. Tema avastus jääb unustusse, kuna side katkeb Ameerika ja Gröönimaa vahel 1400. aasatal. Sel aastal toimus kliima muutus. 1059 Lõuna-Itaalias tunnistavad normannid Melfi sinodil paavsti oma lääniisandaks. Robert Guiscard saab hertsogiks. Viikingid teevad lõpu bütsantslaste võimule Lõuna- Itaalias, samuti ka araablaste Sitsiialas. 1061 aasatl vallutati Messina ja 1072 aastal vallutati Palermo. 1130 aasatal Roger II ühendab Kalaabria ja Apuulia ning teeb Palermost pealinna. Amalfi vallutamine toimus 1137 ning kaks aasata hiljem 1139 toimus Napoli ja Gaeta vallutamine. 1186 aastal võttab Heinrich VI endale naiseks Roger II tütre ja pärijanna Constancia ning saab 1194 aasatal päranduseks normannide riigi.
a. Madalmaades Gentis: isa Burgundia hertsog Philipp Ilus, ema Kastiilia printsess Juana(vaimuhaige). · Kasvas üles Madalmaades. · Rääkis mitmeid keeli- prantsuse keel(emakeel), itaalia, saksa, hispaania, ladina keelt. · Tema rahvus on seatud kahtluse alla- teda kasvatati kui hispaanlast(ema), kuid dünastia tõttu peetakse teda sakslaseks. Karl V tiitlid · Karlil oli eri aegadel erinevaid tiitleid: 1506.a. sai Burgundia hertsogiks (Charles II), 1516.a. sai Hispaania kuningaks (Carlos I), 1519 sai Saksa kuningaks, 1519-1531 Itaalia ja Napoli kuningas (Carlo IV), 1530.a. sai Saksa-Rooma keisriks. Karl V impeerium · Habsburgide dünastia võimu kõrgaeg Euroopas · Impeerium laienes ka Kesk- ja Lõuna-Ameerikasse vallutati asteekide ja inkade alad Karl V ja religioon · Karl V oli katoliiklane ja seega oli ta 1517 .a. algatatud reformatsioonile vastu · 1521.a
LIIVI SÕDA 1.Sõja aeg ja põhjused. 1558-1583. Liivimaa kaupmehed takistasid venelastel vaba kauplemist Lääne-Euroopaga ning see ajendas Liivimaad vallutama. 2.Sõja osapooled. Venemaa, Poola-Leedu, Rootsi, Taani. 3.Liivi sõjaga seotud isikud. Gotthard Kettler Viimane Ordu meister, sai Kuramaa hertsogiks. Ivan IVGoroznõi (Julm) Vene tsaar Hertsog Magnus Taani kuninga vend, Taani hertsog, valitses Saaremaad, Ivan Julm tegi temast Liivimaa (mille pealinn oli Põltsamaa) kuninga. Balthasar Rossow Tallinna Pühavaimu Kiriku õpetaja, kroonik Ivo Schenkenberg Tallinna käsitööliste salga juht, ründas venelasi Sigismund II August Oli Rootsi päritolu Poola kuningas, Riia Peapiiskopkond andis end täielikult tema valitsemise alla Stefan Batory 1576 a
vaimustatud Henry vaimuannetest ning rüütellikust kasvatusest ning pühendas talle isegi ühe oma Inglismaast jutustava teose. Suurt mõju avaldas Henryle mõistagi ka tema isa, kuid kes oma elu viimastel aastatel kannatas mitmete tervisehädade käes, mis paraku ka tema vaimujõudu pärssisid. 3. Troonile pääsemine Henry VIII oli Henry VII ja ta naise Yorki Elisabethi teine poeg. 1494.aastal nimetati Henry VIII Yorki hertsogiks. Olles Henry VII teine poeg, nähti talle ette vaimulikukarjääri. Kuid kuna tema vanem vend, Walesi prints Arthur, suri ootamatult 1502.aastal sai Henryst tulevane troonipärija. Pärast Arthuri surma keskenduti Henry VIII valitsejaks kasvatamisele, nõnda ei saa teda troonile tõusmise ajal riigiasjades kogenematuks pidada. Henry peamiseks õpetajaks, hiljem abiliseks valitsusasjades oli kardinal Thomas Wolsey.
renessansiajastu kuningatele ei olnud tütar samaväärne pojaga. See muserdas Henryt väga. Pärast viimast sünnitust jääb Catherine südamehaigeks ja ilmnevad esimesed vesitõve märgid. Samal ajal, kui Henry VIII püüab edutult troonipärijat saada, teeb Anne Boleynile Henry de Percy abieluettepaneku. Pärast tütre saamist sünnitab keegi Elizabeth ,,Bessie" Blount terve poisslapse, kes saab ristinimeks Henry Fitzroy ja hiljem Richmondi hertsogiks. Arvatakse, et see laps oli tegelikult Henry VIII oma, ent anti kasvatada Thomas Morusele. Ned Lark, kardinali jooksupoiss jälgib kõiki Anne ja Percy tegemisi. Nende suhe tuleb avalikuks ja Henry de Percy naib Shrewsbury krahvi tütre Jane'iga. Henry VIII tütar üheksa aastane Mary kihlub Catherine'i lihase õepojaga kahekümne viie aastase keiser Karl Vga. Tol ajal tegutses Inglismaal kaks parteid: üks pooldas kindlalt keisrit, eelkõige vana
3 olevate territrooriumitega. Enda ilmalike võimualade piirid määrasid ordu ning Saare-Lääne piiskoplõplikult kindlaks 1254. aastal. 1.1 Eestimaa hertsogkond Eestimaa hertsogkond oli Taani kuninga valdus, mille moodustas Taani poolt vallutatud osa Eestist. Hertsogkond eksisteeris ala vallutamisest kuni aastani 1346, mil see müüdi Saksa ordule.Esimeseks Eestimaa hertsogiks nimetas kuningas oma poja Knudi. Vahepealse tüli käigus orduga kaotas Taani oma alad, kuid 1238. sõlmitud Stensby lepinguga sai need tagasi. Eestimaa hertsogid Eestis ei asunud, selle asemel määrati hertsogkonna asevalitsejaks kuberner, kelle residents asus Tallinnas. Kuberneri ülesandeks oli: ● maa haldamine ● maksude kogumine ● vägede ülemjuhatajaks olemine ● sõja korral peakohtuniku amet Aastast 1240 on pärit ka Valdemar II -se Eesti hertsogkonda puudutav Taani
armulikkusest, samuti olid tehtud ka need keisrid, kes sõjaväge äraostes tõusid riigi etteotsa. Need võimukandjad sõltuval ainult saatusest ja suvast. Need tegurid on juba ise väga ebakindlad, rääkimta uuest valitsejast endast, sest lihtkodanikul puudub juhtimisoskus ja neil puudub jõud. Samuti puuduvad neil igasugused sidemed. Ainus võimalus püsima jäämiseks on iseenda tublidus. Näiteks F.Sforza ja C.Borgia. Sforza sai lihtkodanikukst Milano hertsogiks sobilike vahenditega ja omaenda tublidusega. Borgia aga saavutas tiitli isa staatuse toel ning ka kaotas selle seetõttu. Valitsejaametis on oluline: kindlustada end vaenlaste eest, nõustada sõpru, võita jõu või pettumuse abil, panna kodanikke endst lugupidama ja kartma ning sõdureid endale järgenema ja armastama, kõrvaldada neid, kes endast ohtu kujutavad, uuendada korrraldusi, olla karm ja heasüdamlik ning
Stuartid olid katoliiklased, seega tekkisid usulised vastuolud. Inglismaa riigikirikuks oli anglikaani kirik ning selle kõrval tegutsesid veel puritaanid. Halvenesid suhted parlamendiga. Charles I Stuart( kuningas oli alates 1625- 1649) Oli Inglismaa ja sotimaa kuningas. Sünnist saati viletsa tervisega, kardeti, et sureb peagi. *kõndis halvasti, sellepärast oli samm kiire, et keegi ei märkaks *oli suur keel, seega rääkis halvasti ja kogeles. *Põdes rahhiiti 4-aastaselt sa York'i hertsogiks. Kasvatati üles kui protestant, kuid ema poolt(Anne, Taani kuninga tütar) võttis omaks ka katoliikluse. 1616.a. sai Wales'i printsiks- sellest ajast saadik oli aktiivne poliitikas. Isa(James I) püüdis temast kasvatada absoluutset monarhi, kuid troonile saades oli ta oma isast tunduvalt paindlikum. Sai troonile 25-aastane. 1625-1629 kutsus kokku 3 parlamenti, ent ei leidnud nendega üksmeelt, seega otsustas parlamendi laiali saata.
tundmatut päästjat, kes Ortrudi arvates võib Elsa iga hetk hüljata. Järgmisel hommikul kuulutab kuningas Heinrich Friedrichi pagendatuks ning kõiki tema kollaborante ootab samaväärne saatus. Rahva seast astub välja Ortrud, kes üritab õõnestada Elsa ning rahva usaldust nende kangelase vastu. Ilmub ka Telramund, kes väidab, et Rüütel võidutses duellil mitte Jumalate, vaid pettuse ning maagia abil. Elsa ning Rüütel abielluvad ning kuningas kuulutab Rüütli Brabanti hertsogiks. Tiitlist aga Rüütel loobub, soovides, et teda kutsutaks Brabanti kaitsjaks. Elsa ning Rüütel on viimaks üksi ning väljendavad teineteisele oma armastust. Õnn jääb aga üürikeseks, kuna Elsa ei leia oma südames rahu Ortrudi õhutuste tõttu ning küsib saatusliku küsimuse. Neid katkestab Friedrich, kes on tulnud tapma tundmatut kangelast, kuid langeb ise. Rüütel on Elsas pettunud ning lubab oma nime ja päritolu paljastada järgmisel päeval kuninga ees.
sündis Madalmaades Genti linnas Burgundia hertsogi Philipp Ilusa ja Kastiilia printsessi Juana pojana. Tema isapoolne vanaisa oli Saksa-Rooma keiser Maximilian I. Vanaema, Burgundia pärijanna Maria, oli juba surnud. Emapoolne vanaisa oli Aragóni kuningas Fernando II, vanaema aga Kastiilia kuninganna Isabel I. Karlil oli vend Ferdinand ning õed Eleonore, Isabella, Maria ja Katharina. Karl kasvas üles Madalmaades ning sai pärast oma isa ootamatut surma 1506. aastal Burgundia hertsogiks, mis tähendas toona Madalmaade ja Burgundia vabakrahvkonna, hilisema Franche-Comté valitsejaks saamist. Teoreetiliselt oli tal õigus saada ka Kastiilia kuningaks (ta isa oli Felipe I nime all selle valitseja olnud 1504–1506), kuid tema võimukas vanaisa Aragóni Fernando püüdis seda igati takistada, mistõttu riigi formaalseks valitsejaks sai Karli nõdrameelne ema Juana, tegelikult aga läks võim Fernando kätte. Fernandole lemmikuks oli Karli vend Ferdinand, kelle ta võttis oma
seepärast otsustati 911.a. anda viikingite väepealik Rollole (algne nimekuju tõenäoliselt Ralf või Rolf) anda ala Põhja-Prantsusmaalt (Normandia hertsogkond), vastutasuks lubasid viikingid Prantsuse linnasid enam mitte rüüstada. Normandias elanud viikingid võtsid paari aastakümne jooksul omaks prantsuse keele ja kombed, osalt säilisid muidugi ja viikingite kombed, nii et tegemist on omapärase piirkonnaga. b) 11. sajandi keskpaiku oli Normandia hertsogiks (seega oli ta Prantsuse kuninga vasall) William Sohipoeg, ta oli võimekas ning ambitsioonikas valitseja; kui selgus, et Inglismaa kuningas oli surnud ning troon vakantne, soovis ta ise Inglismaal võimule tulla. 1066. a. Hastingsi lahingus alistas William koos oma väega anglosaksid, algas normandlaste (ehk prantsuse tavad omaks võtnud viikingite) valitsemisaeg Inglismaal
riigid tugevnesid. 1385 moodustati Vana Liivimaast Lõunas Krevo unioon. St, et tekkis Poola-Leedu personaalunioon. St juhtis üks inimene. Läänes toimus samuti tugevnemine. 1397 sõlmiti Kalmari unioon Taani (oli varem endaga ühendanudNorra) ja Rootsi (oli ühendanud Soome). Suur skandinaavia unioon. Ei olnud väga püsiv, lagunes hiljem uuesti Taaniks ja Rootsiks, aga mõlemal olid kasvavad lootused Vana Liivimaale. Taani kunn hakkas end uuesti kutsuma Taani hertsogiks. Eestist ida pool toimub konsolideerumisprotsess. Tõuseb esile Moskva suurvürstiriik. See riik liidab endaga teised vürstiriigid. Kõige olulisem 1478 Moskva suurvürstiliit liidab endaga Novgorodi suurvürstiriigi. Sellega viiakse vene alade ühendamisprotsess lõpule. On üks tugev Moskva suurvürstiriik. Kõigi nende jaoks on Vana Liivimaa kerge saak, sest seal ei ole ühtset tugevat riiki ja väikeriikide vahel puudub ühtsus.
VIII ja James I. · Esimene loss ehitati sellesse kohta arvatavasti alles 1624. See põles 1674 maha. · Järgmisel aastal hakati ehitama uut lossi, mille nimeks sai Arlington House, sest selle rajas Henry Bennet, 1. hertsog Arlington. See on säilinud ja moodustab Buckinghami palee lõunatiiva. · Bennet müüs lossi, mis oli tema pärusmõis, 1703 kuninganna Anne'i soosikule John Sheffieldile, markii Normanbyle, kes 1703 tõsteti Buckinghami ja Normanby hertsogiks. · Sheffield rajas Buckinghami lossi enamiku tänapäevaseid osi ja tema järgi on see ka nime saanud. · Tema poolvend Charles Herbert Sheffield müüs lossi 1761 kuningale George III-le 21 000 naelsterlingi eest, mis 2010. aasta seisuga vastab umbes 3 miljonile naelale. · Sellest ajast kuni tänapäevani kuulub Buckinghami palee Suurbritannia kuninglikule perekonnale. · Esialgu elas lossis peamiselt George III abikaasa, kuninganna Charlotte, kes oma 15
'' ''Yorki peapiiskop, te unustate ennast?'' ''Inglismaa kuninga ja tema meessoost järeltulija nimel unustan end meelsasti, mu vürst'' 5 ... Üheksa kuud hiljem sünnitab Elizabeth 'Bessie'' Blount terve poisslapse. Poiss saab ristimisel nimeks Henry Fitzroy. Tema kasvatajaks nimetab Henry VIII ei kellegi muu kui oma sõbra, suure humanisti ja alamvarameistri Thomas Moruse. Kuus aastat hiljem nimetab Henry poisi Richmondi hertsogiks. 9-aastane Mary... Henry VIII tunneb tohutult rõõmu asjaolu üle, et tema üheksa-aastane tütar Mary, ainuke abielujärgne laps, on kihlatud tema abikaasa Catherine'i lihase õepoja, kahekümne viie aastase keisri Karl V-ga. Seeläbi saab tema tütrest kunagi maailmariigi keisrinna ja sellisel juhul, aga ainult sellisel juhul, oleks koguni parem, kui Henryle ei sünniks abielust ühtegi poega. Takistus ? Saadik Hispaaniast...
See arv kõikus 2-35% vahel erinevate arvamuste põhjal. Arvati siiski, et läänimeeste tehtud edasiläänistusi saanud allvasallide ja ordualade väikeläänimeeste seas oli eesti päritoluga mehi rohkem. Vappide hulk Eestis jäi esialgu suhteliselt tagasihoidlikuks, vappi omasid põhiliselt suurmaavaldajad, kes kuulusid hoolimata tiitli puudumisest, kohalike vasallide eliiti. Ainus tiitlilään oli Põhja-Eesti maakondadest moodustatud Eestimaa hertsogkond. Esimeseks Eestimaa hertsogiks oli kuningas Valdemar I sohipoeg Blekingi hertsog Knut, kelle tiitlivapil kujutati ühte lõvi. Kolme leopardiga vappi võib Eestimaaga tihedamalt seostada pärast seda, kui 1271. aastal võttis endale eestlaste hertsogi tiitli kuningas Erik V. (ibid, lk 16) 14. sajandi esimesel poolel suurenes oluliselt vasallidele kuulunud vapipitserite hulk. Eestimaal vasallide suurenenud privileegidele viitab siinsete vapipitserite oluline kasv. Kui vasallide seast
kiriklikult allus Riia peapiiskopile. 3. Saare-Lääne piiskopkond (samuti vormiliselt Saksa-Rooma keisri riigi lään, kiriklikult allus Riia peapiiskopile). Piiskopi asupaigaks Lihula linnus, hiljem Vana-Pärnu, siis Haapsalu ja lõpuks pikemat aega Kuressaare. Üheks tähtsamaks linnuseks Koluvere. 4. Taani valdused Harju-Viru e. Eestimaa hertsogkond. Maahärraks (Eestimaa hertsogiks) oli Taani kuningas. Tallinna linnuses asus tema asehaldur. Tallinnas asus ka piiskop kellel oli vaimulik võim. Taani vägedes palju sakslasi, kellele teenistuse eest läänistati maid. Vormiliselt olid nad Taani kuninga vasallid, kes kuningavõimust eriti ei hoolinud ja kuningal oli raskusi maa valitsemisega. Algul anti lään (maavaldus) ainult teenistuse ajaks, hiljem muutus see päritavaks. Ka osa eesti vanemaid (eriti Järvamaalt) lülitusid vasallina
.. · 1385.a moodustati Vana-Liivimaast lõunas Krevo unioon ja see tähendas seda, et tekkis Poola-Leedu personaalunioon. · 1397.a loodi Kalmari unioon, mis ühendas Taani (oli endaga ühendanud varem Norra) ja Rootsi (oli varem ühendanud Soome). See ei olnud püsiv, lõpuks lagunes Taaniks ja Rootsiks, kuid neil olid kasvavad ambitsioonid Vanal-Liivimaal. Taani kuningas hakkas end taas Eestimaa hertsogiks tituleerima, aga nüüd võtab ta selle tiitili taas kasutusele. · Eestist idapool tõuseb esile Moskva suurvürstriik, mis liidab enaga teised vürstiriigid ja 1478.a Moskva suurvürtsiriik liidab endaga Novgorodi ja sellega viidakse Vene alade ühendamise protsess lõpuni. Pole enam palju väikseid vürstiriike, vaid on üks tugev Moskva suurvürtsiriik ja kõikide nende tugevnevate suurrikide
keda kutsus Giacomoks. · Leonardo loomejõu kõrgaastad möödusid Sforza kindluses. · Renessanssiskulptorid valasid oma kujud ise pronksi. · Insener oli Leonardo arust samasugune kunstnik nagu skulptorgi. · "Vittoria vince e vinci tu vittore" võit kuulub võitjale ja võitjaks on siin Leonardo da Vinci. "Cavallo" demonstreerimisel rahvale. "Püha õhtusöömaaeg" · 22.okt 1494.a suri Milano hertsog Cian Caleazzo ja uueks hertsogiks sai Ludvico il Moro. · Leonardo leiutas "Cavallo", pronksskulptuuri transportimiseks tõstekraanad. · Leonardolt võeti aga ära 170 tuhat naela pronksi, et valmistada sellest suurtükke prantslaste vastu. · Savist "Cavallot" hakkasid läbi leotama vihmad. · 43-aastaselt sai Leonardo tellimuse maalida Santa Maria delle Grazie kloostrisse "Püha õhtusöömaaaeg". · Kunstnik ei tahtnud kujutada seda maali nii, nagu tema eelkäijad. Ta
kogu tiraa hävitati tollal veel katoliiklust pooldanud Lübecki rae käsul. Usupuhastus oli religioossete loosungite all toimunud revolutsioon, mis, nagu revolutsioonid ikka, tõi palju hea kõrval kaasa piisavalt halba. Pärast usupuhastuse võitu esindasid ülevad ja alamad ühelt poolt ordu ja piiskopid, teiselt linnad ja vasallid erinevaid usutunnistusi. Saksa Ordu kõrgmeister läks luteri usku, kuulutas end Preisi hertsogiks ja sekulariseeris ordu valdused. Liivimaa Ordu jätkas küll tegevust, kuid kaotas ainsa kindla liitlase. Seesmiselt lõhestatud Vana-Liivimaa seisis ihuüksinda silmitsi kasvava idaohuga. Rahvastik kasvas: 1350 Eesti alal u. 100 000 1550 u.300 000 elanikku Suuremad linnad: Tallinn, Tartu-kummaski 7-8 tuh. Elanikku (selleaegsed suurlinnad) Pärnus 1000-1200 el. Maarahvas keskajal 16. Sajandik tekkisid mõisad eestlased sattusid teoorjusesse (talupoegade kohustus teha
Põhja-Euroopat hõlmava suurriigiga (Taani, Norra, Lõuna-Rootsi, Inglismaa). Tema surma järel (1035) suurriik lagunes ning võim Inglismaal läks taas anglosaksist kuninga Edward Usutunnistaja (valitses 1042-1066) kätte. · Normandlaste vallutus: 10.saj olid Prantsusmaa põhjarannikule asunud viikingid (normannid Rollo juhtimisel) rajasid sinna Normandia hertogkonna. 11.sajandiks prantsuse keele üle võtnud normandlaste hertsogiks oli alates 1035 Guillaume II (eluaastad 1028-1087), kes oli Edward Usutunnistaja kauge sugulane. 1066 maabusid normannid Inglismaa lõunarannikul ning anglosakside väge juhtinud uus taani päritolu kuningas Harold II langes 14.oktoobril Hastingsi lahingus. Guillaume II vallutas seejärel Londoni, kus ta kuulutati William I Vallutaja nime all uueks Inglismaa kuningaks (valitses 1066-1087). Paari aasta jooksul
Norra, Lõuna-Rootsi, Inglismaa). Tema surma järel (1035) suurriik lagunes ning võim Inglismaal läks taas anglosaksist kuninga Edward Usutunnistaja (valitses 1042-1066) kätte. 1.6. Normandlaste vallutus: 10. saj olid Prantsusmaa põhjarannikule asunud viikingid (normannid Rollo juhtimisel) rajasid sinna Normandia hertogkonna. 11. sajandiks prantsuse keele üle võtnud normandlaste hertsogiks oli alates 1035 Guillaume II (eluaastad 1028-1087), kes oli Edward Usutunnistaja kauge sugulane. 1066 maabusid normannid Inglismaa lõunarannikul ning anglosakside väge juhtinud uus taani päritolu kuningas Harold II langes 14. oktoobril Hastingsi lahingus. Guillaume II vallutas seejärel Londoni, kus ta kuulutati William I Vallutaja nime all uueks Inglismaa kuningaks (valitses 1066- 1087)
kaval, julm, salalik abiellus Burgundia kuningatütrega, et saada uusi maid võttis vastu ristiusu katoliikluse vormis laskis kirja panna saali frankide seaduste kogu "saali õigus" tema järeltulijate ajal võimuvõitlus - VII saj. nn Laiskade Kuningate ajastu MAJORDOOMUSED kuningakoja majapidamisjuhid, kes omasid tegelikku võimu majordoomus Karl Martell sai Frangi hertsogiks 732 Poitiers'i lahingus peatati araablased sõjaväereform: lõi frangi raskeratsaväe , mis püsis üle 600 aasta (sõduri varustuses pikk mõõk ja sadulajalused) sai kiriku toetuse Pippin Lühike VIII saj tekkis tugev Paavstiriik e. Kirikuriik diplomaatiline, tark, ettenägelik paavst kroonis kuningaks 3. Karolingide Gallia VIII saj. - Karl Suur (768 814)
Itaaliat sellest tekkisid vastuolud. Friedrichi Itaalia poliitika ebaõnnestus Lombardia liiga linnad iseseisvusid, samuti ei suutnud ta paavsti oma kontrolli all hoida. Tema abielu Sitsiilia printsessiga tõi ta pojale Heinrich VII-le ka Sitsiilia trooni. Staufen+Welf-Itaaliaskeiser-Roncagliariigipäev-sõdisLombardiaga-kodusõdaHei nrichLõvi-liitKapetingiga-abieluSitsiilia-hukkusIIIristisõjas Heinrich Lõvi (valitses 1142-1180,suri 1195) Welf. Saksimaa hertsog 1152 sai Baieri hertsogiks. Pidas ristisõdu vendide vastu.1166 moodustasid teised aadlikud ta vastu liiga, kuid ei suutnud teda alistada. 1176 keeldus abistamast keisrit Itaalia sõjakäigus. 1178-1180 toimus tema vastu protsess. Heinrich Lõvi kohtu ette ei ilmunud ja pandi riigivande alla. 1180 võttis keiser talt kõik ta valdused. 1180-1181 kodusõda Heinrich Lõvi ja keisri vahel, mille tulemusena sai Heinrich Lõvi tagasi oma pärusvaldused, kuid pagendati Inglismaale. 1194 leppis ta keisriga ära.
o Alemannia · 8-dal saj lisandus: o Kaskoonia o Tüüringi o Baierimaa · 7-dast saj algas nn laiskade kuningate ajajärk st, et vormiliselt valitsesid meovingid aga tegelikult juhtisid riiki majordoomused (kojavanem) peaministrid, kes sisuliselt tegelesid riigi juhtimisega · Kõige silmapaistvamaks majordoomuseks oli Karl Martell, kes oli Pippin II sohipoeg Tema aega iseloomustas: · Nimetas end hertsogiks · 732 Poetieus lahingus pani seisma Araablaste (Islami) pealetungi Euroopale · Pani aluse rüütlite sõjaväele · Jaluste kasutuselevõtt · Raskemõõga kasutuselevõtt · Alustas maade läänistamisega- maade jagamist tasuks sõjaväes teenimise eest · Ajutiselt ilmalik võim kirikliku võimu üle suurenes Frangi riik karolingide ajajärgul e. Frangi keisririik Karl Martelli surma järel päris võimu tema poeg Pippin Lühike 741-768
sellega kaasaskäiv tublidus säärane, et ei hoia võimul ainult valitsejaks sündinuid, vaid aitab sageli selle ametini tõusta lihtsurelikelgi; ja vastupidiselt on valitsejaid nähtud kaotamas võimu siis, kui nad on mõelnud rohkem mugavustele kui relvadele. Peapõhjuseks, mis paneb sind võimu kaotama, on selle ameti hooletussejätmine; tõeline asjatundlikkus selles ametis on eelduseks, mis aitab sul võimu saavutada. Francesco Sforza sai tavalisest inimesest Milano hertsogiks tänu sellele, et oli relvastatud; tema pojad langesid hertsogist tagasi lihtinimeseks, 3 sest hoidusid väeteenistusega kaasnevatest raskustest. Muudab ju relvitu olek - lisaks muule halvale - sind ka põlatuks ja nagu allpool jutuks tuleb, on põlgus üheks neist häbistustest, millest valitsejal tuleb hoiduda. 2. Ei saa ju juttugi olla suhete võrdsusest relvis ja relvitu vahel, ka pole mõistlik arvata, nagu kuuletuks relvastatu meeleldi relvitule või tunneks relvitu end relvastatud
vasallid - erinevaid usutunnistusi. Üksteisemõistmisele ja koostööle see muidugi käsuks ei tulnud. Tagatipuks raputati talupojadki vaimsest loidusest üles ja pandi mõtlema probleemide üle, mis olid nõnda keerulised, et otse kutsusid kasutama lihtsaid lahendusi. Mis veel hullem, 1525. aastal võitis luterlus Preisimaal. Saksa Ordu kõrgmeister läks luteri usku üle, kuulutas end Preisi hertsogiks ja sekulariseeris ordu valdused. Liivimaa Ordu jätkas küll tegevust, kuid kaotas nüüd oma ainsa kindla liitlase. Ka Taanis ning Rootsis ja tema võimu all olevas Soomes pää- ses võidule luterlus. 1530. aastal kuulutati Lävi ordumeister küll Saksa-Rooma keisri Karl V poolt ametlikult impeeriumi riigivürstiks, kuid see jäi vaid hea tahte avalduseks - Saksamaal ja kogu Lääne-Euroopas möllav ususõda ei jätnud enamaks võimalusi
sellega kaasaskäiv tublidus säärane, et ei hoia võimul ainult valitsejaks sündinuid, vaid aitab sageli selle ametini tõusta lihtsurelikelgi; ja vastupidiselt on valitsejaid nähtud kaotamas võimu siis, kui nad on mõelnud rohkem mugavustele kui relvadele. Peapõhjuseks, mis paneb sind võimu kaotama, on selle ameti hooletussejätmine; tõeline asjatundlikkus selles ametis on eelduseks, mis aitab sul võimu saavutada. Francesco Sforza sai tavalisest inimesest Milano hertsogiks tänu sellele, et oli relvastatud; tema pojad langesid hertsogist tagasi lihtinimeseks, 3 sest hoidusid väeteenistusega kaasnevatest raskustest. Muudab ju relvitu olek - lisaks muule halvale - sind ka põlatuks ja nagu allpool jutuks tuleb, on põlgus üheks neist häbistustest, millest valitsejal tuleb hoiduda. 2. Ei saa ju juttugi olla suhete võrdsusest relvis ja relvitu vahel, ka pole mõistlik arvata, nagu kuuletuks relvastatu meeleldi relvitule või tunneks relvitu end relvastatud
4) Tsitaadid o "Eks ole õhtu ja hommiku taevas sageli samad värvid." o "Mis tähendab ühe mehe õigus või ülekohus, kui kogu rahvas kannatab!" 5) Kavapunktid 1. Kuningas Richard annab sõrmuse keiser Friedrichile, kes upub. Sõrmus satub eri valitsejate kätte. Petistest Friedrichid. Sõrmus jõuab ränduri abil Konradinini, mis sobib nagu valatult. 2. Konradin, äsja 14-aastaseks saanud, kuulutatakse hertsogiks. Tuuritab suvel Svaabimaal. Rahvas armastab teda. Vanematekodus näidend, kus teda kehastab Rupert, kes sõjaväkke värvatakse. 3. Augsburgi kokkutulek. Konradini laekasse kogutakse sõjakäiguks raha. Juut tuleb öösel Konradini jutule. 4. Konradin lõhub teel ema juurde oma vana mantli ära. Ema tahab talle hukkunud kuningale, Konradini isale, mõeldud mantlit retkele kaasa anda. Mantlit üle andes räägib taasabiellumisest ja krahv Meinhardist.
4) Tsitaadid o "Eks ole õhtu ja hommiku taevas sageli samad värvid." o "Mis tähendab ühe mehe õigus või ülekohus, kui kogu rahvas kannatab!" 5) Kavapunktid 1. Kuningas Richard annab sõrmuse keiser Friedrichile, kes upub. Sõrmus satub eri valitsejate kätte. Petistest Friedrichid. Sõrmus jõuab ränduri abil Konradinini, mis sobib nagu valatult. 2. Konradin, äsja 14-aastaseks saanud, kuulutatakse hertsogiks. Tuuritab suvel Svaabimaal. Rahvas armastab teda. Vanematekodus näidend, kus teda kehastab Rupert, kes sõjaväkke värvatakse. 3. Augsburgi kokkutulek. Konradini laekasse kogutakse sõjakäiguks raha. Juut tuleb öösel Konradini jutule. 4. Konradin lõhub teel ema juurde oma vana mantli ära. Ema tahab talle hukkunud kuningale, Konradini isale, mõeldud mantlit retkele kaasa anda. Mantlit üle andes räägib taasabiellumisest ja krahv Meinhardist.
eemal Läänemeres asuv Bornholm. Taani riigi autonoomsed osad on veel Fääri saared, mis asuvad Suurbritannia ning Islandi vahel, ning Gröönimaa. Eestimaa hertsogkond (taani keeles Hertugdømme Estland) oli Taani kuninga valdus (Ladina keeles dominimum directum) , mille moodustas Taani poolt vallutatud osa Eestist (Taani valdused Eestis). Hertsogkond eksisteeris ala vallutamisest kuni aastani 1346, mil see müüdi Saksa ordule. [1][2] Esimeseks Eestimaa hertsogiks nimetas Taani kuningas Valdemar II aastal 1220 oma poja Knudi[1]. Alates aastast 1269 kuulus tiitel Taani kuningatele. Eestimaa hertsogid Eestis ei asunud, selle asemel määrati hertsogkonna asevalitsejaks kuberner (ladina keeles capitaneus), kelle residents asus Tallinnas [3]. Kuberneri on teadaolevalt esmakordselt mainitud 1240. Kuberneri ülesandeks oli maa haldamine, maksude kogumine, vägede ülemjuhataja sõja korral ning peaohtuniku amet
luterlane. Tema hertsogiaja lõpuks oli kirikuid 72. Kuramaal, lihtrahvas kuramaal oli lätlased, ning Gotthard tahtis et ka luterlus jõuaks ka talurahvale, hakati palkama kooliõpetajaid kes õpetasid läti lastele lugemist. Ilmus väike katekismus Luterlik, läti keeles. Oli ta veel ka Riia asehaldur, lootiski mõlemaid alasid enda all hoida, riia asehalduriks sai olla 5 aastat 1566, vahetati välja leedulase vastu, nüüd jäi vaid Kuramaa hertsogiks. Gotthard otsustas Miitavi (Jelgava) linna kasuks kuhu resideerus, asub hertsogi riigi keskel enamvähem, lisaks Miitavi paikneb Lielupe jõel, jõe kaubateid , tol hetkel polnud midagi tol ajal, kui Gotthard tahtis oma pealinna sinna rajada. Kinduluse ümber võis olla toona vaid paarkümmend elamut ja elanikke võis olla 200 piires, tookord ta oma õukonnaga Miitavisse ümber kolis andis see sellele linnale uue tähtsuse.10 kond aastat hiljem sai
kirjutatud reaktsioonilise kodanluse poolt "patu ja alatuse kroonikuks" nimetatud V. Hugo draama "Kuningas lõbutseb" põhjal. Ooper oli juba peaaegu lõpetatud, kui valvas tsensor selle keelu alla pani. "Eemaletõukavalt kõlvatu ja sündsusetult triviaalse" süzeega teos ooperilavale ei sobivat! F. M. Piave püüdlus kompromissi saavutada põrkas Verdi ägedale vastuseisule. Helilooja keeldus sündmustikku teise riiki ja epohhi üle viimast ning kuningas Francois I Vendóme'i hertsogiks muutmast. Hertsogi kõlvatu loomuse retuseerimine aga tundus teose idee ja tegevustiku seisukohalt hoopis lubamatuna. Erilise innu ja energiaga kaitses Verdi ooperi keskset kuju, Rigolettot, keda järeleandlik Piave oli nõus tavapäraselt kauni kangelasega asen- dama. Küürakas ebard ooperi peategelasena oli "seaduse silma" arvates ilmkuulmatu häbituse tipp!! Kestvate vaidluste tulemusena pidi Verdi mõningaile korrektiividele siiski alla vanduma.
> Läänemaa läks algul Riia piiskopile, Saaremaale loodi oma piiskopkond. 1234. a moodustasid Läänemaa ja saared Saare- Lääne piiskopkonna, mida juhtis Saare- Lääne piiskop. Selle keskusteks olid järgemööda Lihula, Vana-Pärnu, Haapsalu ja Kuressaare. > Eestimaa hertsogkonnaks ehk Harju- Viruks nim. Taani kuninga valdusi Põhja- Eestis: Harju, Rävala mk ja Tallinna linn ja Viru. See ala laks Taani valdusesse 1219. a. ja teistkordselt pärast sakslastelt tagasi vallutamist 1238. a. Hertsogiks oli Taani kuningas, Tallinna linnuses asus tema asehaldur. Pärast Jüriöö ülestõusu müüs Valdemar II Harju- Viru 1346. a. Mõõgavendade ordule ja järgmisel aastal läks see orduriigi koossisu. VÕÕRVÕIMUDE SÕJALISED KONFLIKTID. Muistse vabadusvõitluse lõppedes algas terav tüli ordu ja Taani vahel. 1227. a. vallutas ordu Toompea linnuse. Paavst saatis seejärel kohale oma legaadi, Modena piiskopi Wilhelmi, kel tekkis kavatsus rajada Järva,- Viru,- ja Läänemaast
tekkimiseni. Sõna ,,viiking" oli esialgu mitte inimrühma, vaid elukutse nimetus. Rahutud hinged otsustasid ,,minna viikingiks" see tähendab minna rüüsteretkele. Viikingid, tuntud ka kui põhjalased ja varjaagid, olid Norra, Taani ja Rootsi päritolu sõdalased, kaupmehed ja asunikud, kes võtsid ette ulatuslikke ekspeditsioone, mis viisid neid isegi Kaspia merele ja Põhja-Ameerikasse. Viikingid koloniseerisid Islandi ja Gröönimaa, tõusid Normandia hertsogiks ja valitsesid Knudi ajal Inglismaad. Rahu, mille Lääne-Euroopas kindlustasid tugevad valitsejad nagu Karl Suur ja Offa, rikkusid viikingite kallaletungid. Paganatest sõdalased, keda ilmselt tugevamad Skandinaavia kuningad olid välja tõrjunud, lahkusid oma kodumaalt ja võtsid ette rea välkrünnakuid mandrile. Oma kiirete ja merekindlate laevadega rüüstasid nad jõesadamaid ja rannikuäärseid asundusi, röövisid kloostreid ja linnu, võtsid pantvange ja müüsid neid orjadeks
1558 Posvoli leping, milles tehti Leeduga liit. S-L aga otsis abi Taanist. Loodeti ka Saksa keisrilt abi, kuid asjata. 22. jaanuar 1558 tuldi Liivimaale ja Narva langes. 1560. said orduväed kenasti lüüa ja ordu sõjaline tegevus lõppes. Juulis 1558 lõpetas tegevuse Tartu piiskopkond. Ordumeister Kettler orienteerus Poolale (Sigismund August), 1561 novembris tehti alistumisleping – Kettler sai Kuramaa hertsogiks. 1562 Kettler läänivande andis Poolale ja orduga on lõpp. S-L piiskop Münchausen andis maa Taani Magnusele. 1560 sai Magnus ka P-Eesti, kuid 1561 läheb P- Eesti Rootsile. Riia peapiiskopi ala Poola kontrolli alla. Wilhelm suri ja sekulariseeriti Riia toomkapiitel. Riia linn vabastati ordu truudusest ja oli kuni 1582 vaba. Vana-Liivimaaga ka lõpp. Keskaegse Liivimaa territoriaalne ja halduslik kord
aastal ja leidsid väga kiiresti poolehoidjaid. Pildirüüste-vallandus 1524. aastal ordumeistri ja piiskoppide vaenuliku suhtumise tõttu. Sakslastest ja eestlastest koosnev rahvahulk tungis linna kirikutesse, purustas seal pühapilte ja kujusid. 1525. aastal pääses usupuhastuse mõõdukam suund linnades võidule. Reformatsioon seadis Saksa ordu aga täiesti uude olukorda. Preisimaal astus kõrgmeister Brandenburg Albreich luteri usku, kuulutas ennast hertsogiks Ja saatis ordu Preisimaa haru laiali. Sama pakuti Liivimaa meister Plattenbergile aga ta jäi oma ordule truuks ja lükkas sarnased ettepanekud tagasi. Nii ei viidudki Liivimaal reformatsiooni lõpuni. Peale reformatsiooni hakati veel suuremat rõhku panema rahvakeelse jutluse pidamisele, sest üks luteri usu põhimõtteid oli see, et iga kristlane peab kuulma või lugema Jumala sõna vahetult oma emakeeles. 13. HARIDUS JA KULTUUR VANA-LIIVIMAAL
paljud Mõõgavendade Ordu liikmed tapeti ning järelejäänud liikmed ühendati Saksa orduga (Liivimaal tegutses suhteliselt iseseisev Saksa ordu Liivimaa haru) ning seda sai juhtima ordumeister ning algselt asus keskus Riias, kuid varsti viidi see üle Cesis'esse ehk Võnnusse. *) Teine väikeriik oli Eestimaa hertsogkond, mis polnud mitte iseseisev riik, vaid tegemist oli Taani kuninga valdustega, kus hertsogiks oli ka Taani kuningas. Kohapeal asendas Taani kuningat asehaldur ja keskus paiknes Tallinnas. 1346 müüs Taani kuningas oma valdused Liivimaa Ordule ehk pärast Jüriöö ülestõusu läksid need alad Liivi Ordu koosseisu. *) Riia peapiiskopkond, mida valitses Riia peapiiskop ja mille keskus asus Riias. *) Eesti aladel oli kaks piiskopkonda Tartu piiskopkond, eesotsas Tartu piiskopiga ja asus Tartus. *) Teine piiskopkond oli Saare-Lääne Piiskopkond, eesotsas Saare-Lääne piiskop
annaabi.ee 
