Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Liivi Sõda (0)

1 Hindamata
Punktid
LIIVI SÕDA ( 1558 – 1583 )
1. Rahvusvaheline taust ja eellugu:
1) Läänemere valitsemise probleemi teravnemine 16.saj., sõja põhjused:
- taotlus ülemvõimule
- Hansa Liit
- Taani : valitses Läänemere väinades
- Rootsi: 1523 oli vabanenud Taani võimu alt ( oli sattunud seoses võitlusega
Hansa Liidu vastu); Rootsi valduses oli ka Soome (al.1323)
Rootsi eesm. - laiendada valdusi ida suunas
- Poola (oli jõudnud Läänemere äärde); lõhestatud sisetülidest
- Vene riik: oli alustanud pärast mongolite võimu lõppu 1480 .aastal kogu maa ühendamist
seadnud eesmärgiks saada pääs Läänemerele; pidevad tülid Liivimaaga
- Liivimaa : kiusles Venemaaga, pidevalt sõjajalal; keelas vene kaupmeestel Liivimaal
kaubelda ning kaupade läbiveo
2) Sõjale eelnenud sündmused:
- 16.saj. algul – hõõrumised Vana- Liivimaa ja Venemaa vahel; mõlemapoolsed rüüsteretked
- 1501 – 1503 toimus sõjategevus Liivi ordu ja Venemaa vahel.
- 1503 – vaherahu sõlmimine, mida tuli pikendada iga 3 aasta järel kuni 1554,
mil hakati nõudma Tartu maksu.
Liivimaa ordumeistriks oli Wolter von Plettenberg ( kokku 41 aastat), suri 1535.
- 1554 – Liivimaa saadikud Moskvas rahu pikendamas, sooviti 30 aastaks, pikendati
15 aastaks. Venamaa nõudis aga ka Tartu maksu ära maksmist 3 aasta pärast.
- 1557 – Liivimaa saadikud jälle Moskvas, maksu kaasas pole. Ivan IV ütleb: tuleme ja
võtame ise.
3.Liivi sõja ajend: Tartu maks .
4. Liivi sõja personaalia:
Ivan IV – Vene tsaar (1533 – 1584 )
Gustav I Vasa ( 1523 – 1560 ) - Rootsi kuningas
Erik XIV ( 1560 – 1568 ) - Rootsi kuningas
Johan III ( 1568 – 1592 ) - Rootsi kuningas
Pontus De la Gardie – Rootsi väepealik
Sigismund II August ( 1544 – 1572 ) - Rzeczpospolita ( Poola – Leedu ) kuningas
Stefan Batory ( 1576 – 1586 ) - Rzeczpospolita kuningas
Christian III (1534 – 1559 ) - Taani kuningas
Frederik II ( 1559 – 1588 ) - Taani kuningas
hertsog Magnus ( 15701577 ) - Taani kuninga Frederik II vend, Liivimaa kuningriigi
kuningas
Wolter von Plettenberg ( 1494 – 1535 ) - Liivimaa ordumeister
Wilhelm Fürstenberg ( 1557 – 1559 ) - Liivimaa ordumeister
Gotthard Kettler ( 1559 – 1592 ) - Liivimaa viimane ordumeister, I Kuramaa hertsog
4. Ajalooallikad: Balthasar Russow „ Liivimaa provintsi kroonika“
Johann Renner „Liivimaa ajalugu 1556 – 1561.
5. Elu Vana – Liivimaal :
- aadlikel
- talupoegadel
6. Sõja käik:
I periood: 1558 – 1561
1) 1558, jaan. -
2) 1558, 1.apr. -
3) 1558, juuli - ........................................... Tartu piiskopkonna lõpp
4) 1559 – Taani kuningas Frederik II ostab vend Magnusele Saare- Lääne piiskopkonna,
millega lõpeb seal piiskopi võim
5) 1560 - ................ lahing .............. vahel. Ordu purustamine ..... poolt.
6) 1560 – 1561 - talurahva ülestõus
7) 1561 – Liivi ordu likvideerimine. Orduriigi lõpp. Vana – Liivimaa lõpp.
Viimane ordumeister Kettler sai Kuramaa I hertsogiks
II periood: 1561(2) – 1583
1) Sõtta astuvad Rootsi, hertsog Magnus (Venemaa käsilasena), Poola – Leedu
(Rzeczpospolita) 1561 – rootslased hõivavad Tallinna
2) 1570 – 1571 – Tallinna I piiramine venelaste poolt, (Magnus) katk, .................................
3) 1570 – 1577 – Liivimaa kuningriik – Venemaa vasallriik , valitsejaks hertsog Magnus,
pealinnaks Põltsamaa
4) 1577 – 1578 - Tallinna II piiramine (Magnus), ..............................................
5) 1577 – Liivimaa vasallriigi likvideerimine, Põltsamaa hõivamine venelaste poolt
6) 1581 – Rootsi vägede suur pealetung , Narva vallutamine Pontus De la Gardie poolt
7) 1581 – Pihkva piiramine .............. poolt
8) 1582 – Jam Zapolski vaherahu Venemaa ja Poola vahel
Lõuna – Eesti läheb Rzeczpospolita võimu alla
9) 1583 – Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel: Põhja – Eesti Rootsile
Saaremaa oli jäänud Taani kätte.
Venemaa tõrjuti Eestimaalt välja.
Eestis algas kolme kuninga aeg: Rootsi, Poola, Taani
1600 – 1629 toimus Rootsi – Poola sõda, võitis Rootsi
1629 – Altmargi rahu : kogu mandri – Eesti läks Rootsile
1643 – 1645 toimus Rootsi – Taani sõda
1645 – Brömbsebro rahu : kogu Eesti ala läks Rootsile
1660 – Ruhnu saar Oliva rahuga läheb Rootsi riigi alla (oli kuulunud Kuramaa piiskop-
konnale)
Rootsi aeg Eestis 1645 – 1710
Eesti ala minek Rootsi võimu alla:
1561 – Tallinn
1583 – Põhja – Eesti
1629 – Kogu mandri – Eesti
1645 – Kogu Eesti, s.t. ka Saaremaa
1660 – ka Ruhnu saar
Liivi Sõda #1 Liivi Sõda #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor briti Õppematerjali autor
Daatumid ja konspekt

Sarnased õppematerjalid

Liivi Sõda-Eesti alade minek Rootsi kuningriigi kooseisu
14
docx

Liivi Sõda. Eesti alade minek Rootsi kuningriigi kooseisu

1 VI. SÕDADE AJAJÄRK EESTIS (1558 - 1620. AASTAD) SÕDADE AJAJÄRGU KRONOLOOGIA Sajan Olulisemad sündmused d 16. 22. jaanuar 1558 – Vene-tatari väed tungisid Vana-Liivimaale ja alustasid saj rüüstamist; Liivi sõja algus. 11. mai 1558 – Vene väed sundisid alistuma Narva linna. 18. juuli 1558 – Tartu alistumine, piiskopi ja osa sakslastest elanikkonna küüditamine Venemaale. 1559 – Taani kuningas Frederik II ostis oma vennale hertsog Magnusele Saare-Lääne piiskopkonna. 1560 – Liivi odu saab viimases välilahingus Härgmäe lähedal venelastelt hävitavalt lüüa. 1560 – 1561 – talupoegade ülestõus Harju- ja Läänemaal.

Ajalugu
Liivisõda
11
doc

Liivisõda

VALGA GÜMNAASIUM KERIT POTTER X B klass Liivi sõda Referaat Juhendaja: Jaan Uudelt Valga 2008 SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. Liivi sõda 4 1.1 Eellugu 5-6 1.2 Sõjategevus 6 1.3 Sõjalõpp 6 1.4 Põhjused 6-7 1.5 Liivi sõja tulemused 7-8 1.6 Tähtsamad sündmused 8-9 KOKKUVÕTE 10 KASUTATUD KIRJANDUS 11 2 SISSEJUHATUS Liivi sõda on koondnimetus tähistamaks neid Vana-Liivimaa aladel aastatel 1558­1583 aset leidnud relvakonflikte, mille üheks osapooleks oli Vana-Liivimaale sissetunginud Venemaa ning teiseks algul tema vastu sõdinud Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja

Ajalugu
Liivi sõda kuni Põhjasõjani
5
rtf

Liivi sõda kuni Põhjasõjani

1. Variant - Liivi sõda: 22 jaanuar 1558 Wolter von plettenberg(1494-1535) liivi ordu ordumeister, tajus vene ohtu. 1502 tungis ta Oma vägedega pihkvasse, suurem lahing oli smolino järve ääres kus venelased sunniti taand Ivangorodi linnus 1492. sõlmiti vaherahu ja seda pikendati juhul kui kastakse tartu maks. Seda võib pidada sõja ettekäändeks. 1558 jaanuar algas sõda, tungiti tartu piiskopkonda. Seda võis pidada niisama hirmutusretkeks. 1558 kevadel alustasid vene väed pealetungi Liivimaa täielikuks hõivamiseks. Aprill- narva piiramine, suur kahju, alistumisemeeleolu. Kastre vallutamine andis võimaluse tuua veeteed mööda tartu alla võimsad pommid. Tartu Vallutati. 1559 sõlmiti pooleaastane vaherahu. Aega kasutati abi saamiseks. Gotthard Kettler Liiviordu uus meister, fürstenberg lükati tahaplaanile. 1559 üritati tartut tagasi saada

Ajalugu
Liivisõda
8
doc

Liivisõda

Liivi sõda. Koostaja: Käti Peedumäe. Juhendaja: Maie Kahju. Klass: Majutusteenindus 13. Kuressaare Ametikool 2007. 1 Sissejuhatus. Liivi sõda on koondnimetus tähistamaks neid Vana-Liivimaa aladel aastatel 1558­1583 aset leidnud relvakonflikte, mille üheks osapooleks oli Vana-Liivimaale sissetunginud Venemaa ning teiseks algul tema vastu sõdinud Liivimaa orduriik, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond, hiljem ka Poola-Leedu, Rootsi ja Taani, hõlmates ka viimaste omavahelist sõjategevust. "Liivi sõja" termin ja ajaline piiritlemine pärineb Vene ajalookäsitlusest, jättes kaasa arvamata ka pärast 1583

Ajalugu
Vana-Kreeka ja Vana-Rooma
7
docx

Vana-Kreeka ja Vana-Rooma

Perioodid Eesti ajaloos: Kirjalikud o kroonikad 1. Muinasaeg u 11 000 eKr ­ 13. o ajakirjad sajandi algus (Muistne vabadusvõitlus o fotod 1206-1227) 2. Keskaeg (Vana-Liivimaa) ­ Suulised 13.sajandi algus (Liivi sõda 1558-1583) o laulud 3. Kolme kuninga aeg (Poola, Taani, o legendid Rootsi) 1583-17. sajandi algus o suulised mälestused 4. Rootsiaeg 17. sajand ­ (Põhjasõda Arheoloogiilised 1700-1721) o matmispaigad 5. Veneaeg 1710/1721-1918 6. Eesti Vabariik 1920-1940 7. I nõukogude okupatsioon 1940- Esemelised

Ajalugu
Liivi sõda
18
ppt

Liivi sõda

Laiuse, Põltsamaa, Toolse 1559 sõlmiti vaherahu Mõisameeste laager Olukord 1559 Tartu piiskopkond oli likvideeritud ordumeister Fürstenberg ei suuda organiseerida vastupanu, tema asemele valiti Gotthard Kettler katsed tagasi vallutada Tartu ja Laiuse kindlusi ebaõnnestusid sept.1559 SaareLääne piiskop müüs oma valdused Taani kuningale, see läänistas omakorda oma vennale hertsog Magnusele Laiuse lossi vare med Liivi ordu häving pillav eluviis sõjaline nõrkus 1560 alustasid Vene väed uut pealetungi: 2.08.1560 Hoomuli lahing Viljandi ordulossi vallutamine Fürstenberg viidi Venemaale 1560 Kettler palub abi Poolalt/1561 vannub truudust Poola kuningale 1561 poolakad aetakse Tallinnast minema ja asendatakse rootslastega Talupoegade ülestõus 1560 sõja majanduslik raskus lasus talupoegade õlgadel abistati vaenlase vaenlasi 1560 sept

Ajalugu
Liivi sõda
4
doc

Liivi sõda

Liivi Sõja Lisa Eellugu 15. sajandi lõpul oli Vana-Liivimaa formaalselt Saksa-Rooma keisri võimu all, sisuliselt kuulus võim Liivi ordule, piiskoppidele, mõisnike-läänimeeste rüütelkondadele ja teatud määral ka linnadele. Kohalikud võimud olid tihti omavahel vastuolus. Samal ajal hakkas killustatud ja nõrgale Vana-Liivimaale järjest tugevamat survet avaldama naabruses asuv Ivan III karmikäelise valitsuse all võimsust koguv Moskva suurvürstiriik, mis huvitus kaubandusõigustest Läänemere piirkonnas. 1480­ 81 ja 1501­1502 tegid venelased Liivimaale rüüsteretki. Võimeka ordumeistri Wolter

Ajalugu
Läänemere võitlused 16-sajand
2
docx

Läänemere võitlused 16. sajand

AJALUGU 16.sajandi keskel oli Vana-Liivimaa killustatud viieks omavahel sõdivaks väikeriigiks: Saksa Ordu Liivimaa haru, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare- Lääne ja Kuramaa piiskopkond. Läänemere piirkonnas tugevnesid järgmised jõud: Moskva suurvürstiriik, Poola-Leedu, Taani, Rootsi. Liivi sõda (1558- 1583). Põhjused:1) Moskva suurvürstiriigi välispoliitika allutada Läänemere idarannik 2) Vana-Liivimaa poliitiline ja sõjaline nõrkus 3) Rootsi püüe oma võimu laiendada ida suunas. Sõja vallandas Moskva suurvürstiriik, kes tungis 1558 Tartu piiskopkonda ja samuti asuti vallutama narva ordulinnust. 1559 andis alla Liivimaa suurim riik Saksa ordu Liivimaa haru. 1561 sekkus sõjategevusse Rootsi, tugipunktiks Tallinn. Saksa ordu ja Tartu piiskopkond läksid ametlikult

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun