Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Richard Lõvisüda (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Richard Lõvisüda
Anete  Samelselg
Li sbeth Kal akmaa
10.klass
Kes ta oli?
Richard lõvisüda ehk Richard I
 Oli Inglismaa kuningriigi kuningas  11891199 .
Temaga hirmutati lapsi: "Vaata ette, et kuningas Rick sind ära ei viiks!"
Richard Lõvisüda oli oma aja kangelane ja teda on sageli kujutatud 
kirjandusteostes. Ta sai  tuntuks  auahne  mehena .
Ta isa oli  Henry  II kolmas seaduslik poeg.
Elulugu
Richard sündis 8.septembril 157 Beaumonti palees. Ta oli Wil iam IX, Henry,  Matilda  noorem vend, 
kolmanda  pojana  ei oodatud, et ta troonile asub. Richardi kasvatas üles üks naine, keda kutsuti 
Hodiernaks. Kuningaks  saades  andis Richard talle helde pensioni. Vähe on teada tema hariduse kohta, 
teda peeti haritud meheks. Ta sündis küll Oxfordis, Richard I ei rääkinud peaaegu üldse inglise keelt ning 
oma kümneaastasest valitsusajast veetis ta Inglismaal kokku vaid umbes kuus kuud. Peamiselt elas ta 
oma valdustes Edela-Prantsusmaal.Ta koostas luulet ja kirjutas prantsuse keeles. Juba varases eas 
näitas ta märkimisväärset poliitilist ja sõjalist  ilmet  võideldes mässumeelsete  aadlikega võimu pärast. 
1159 . aasta märtsis oli korraldatud, et Richard abielluks Ramon Berenguer IV tütrega, kuid see 
ebaõnnestus ja abielu jäi katki. Hiljem abiellus ta  Margaret -iga, Louis VII tütrega. 1171. aastal, Richard 
lahkus koos oma emaga Aquitaania poole. 1172. aastal kuulutati Richard Aquitaania hertsogiks. 1183. 
aastal, Richardist sai Inglismaa troonipärija. 
Ristisõda  ja vangipõlv
1189 aastal, peale Henry II surma, Richard krooniti Westminister  Abbey ’s Londonis. Ta alustas 
raha kogumist ristisõja jaoks mida maailm tunneb nüüd kui Kolmandat ristisõda. Seal ta 
sõlmis Saladiniga rahuleppe. Peale ristisõda alustas ta reisi tagasi Inglismaale, kuid halbade 
ilmastikutingimuste pärast, leidis ta ennast  Austriast . Seal valitses kuningas Leopold kel ega 
ta oli ristisõjas tülli läinud ja si s Leopold vangistas Richardi, süüdistades teda tema  nõbu  
Konradi mõrvaplaanitsemises. Kuigi kuningas rändas ringi, kui  palverändur , avastati tema 
olemasolu, sest ta kandis kallist sõrmus.28. märtsil 1193, Richard osteti ära Speyeri poolt ja 
anti üle Henry VI. Lunarahaks küsiti 150 000 kaubamärki mis oli võrdne kolme tonni 
hõbedaga, enne kui Richard võis jälle kuningaks  asuda .
Richardi surm
25. märtsil 1199.aastal, Richard kõndis ilma oma rüüta lossipeal ringi. Laske kuuldi  vahepeal , kuid 
nendele ei pööratud suurt tähelepanu. Üks kaitsja lahutas kuninga meelt eriliselt. Tal oli ühes käes amb ja 
teises pann mida ta oli terve päev kasutanud et mürske tõrjuda. Ta sihtis meelega kuningat, mil e peale 
see aplordeeris. Üks teine vibukütt lasi kuningat ja tabas teda vasakusse õlga, kaela lähedale. Ta üritas 
seda eemaldada enda telgis, kuid ei õnnestunud. Üks arst nimega „ lihunik “ eemaldas selle, kuid väga 
hooletult, mil epeale kuningal tekkis gangreen. Kuningas kutsus vibuküti enda juurde ning selgus, et see 
oli olnud poiss, kelle isa ja kaks venda oli Richard tapnud ja sellepärast ründas ta ka Richardi. Richard 
suri kuuendal april il 1199.aastal, oma ema käte vahel.
Kasutatud allikad
https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Ch%C3%A2lus&action=edit&redlink=1
https://et.wikipedia.org/wiki/Richard_I
https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5jaratsu
Täname kuulamast!

Document Outline

  • Slide 1
  • Kes ta oli?
  • Elulugu
  • Ristisõda ja vangipõlv
  • Richardi surm
  • Slide 6
  • Kasutatud allikad
  • Täname kuulamast!
Vasakule Paremale
Richard Lõvisüda #1 Richard Lõvisüda #2 Richard Lõvisüda #3 Richard Lõvisüda #4 Richard Lõvisüda #5 Richard Lõvisüda #6 Richard Lõvisüda #7 Richard Lõvisüda #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-11-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor liisuuk Õppematerjali autor
Richard lõvisüda ehk Richard I
Oli Inglismaa kuningriigi kuningas 1189–1199.
Temaga hirmutati lapsi: "Vaata ette, et kuningas Rick sind ära ei viiks!"
Richard Lõvisüda oli oma aja kangelane ja teda on sageli kujutatud kirjandusteostes. Ta sai tuntuks auahne mehena.
Ta isa oli Henry II kolmas seaduslik poeg.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
docx

Richard Lõvisüda

..............................................................................4 2.3.surm............................................................................................................5 3.KOKKUVÕTE............................................................................................................6 4.KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................7 1 Sissejuhatus Richard I valitses Inglismaad 6. Juulist 1189 kuni oma surmani. Teda tunti paremini Richard Lõvisüda nime all, sest ta oli suur sõjaline juht ja sõdalane. 16 aastaselt juhtis ta oma sõjaväge ning hiljem võttis osa kolmandast ristisõjast. Kuigi ta rääkis ainult prantsuse keeles ja veetis vähe aega Inglismaal, pidasid tema alamad teda suurejooneliseks kangelaseks. 2 Richard Lõvisüda Varajane elu Richard sündis 8

Ajalugu
thumbnail
80
docx

Keskaeg

1. LOENG 01.09.2020 - 1453 – Konstantinoopoli langemine türklastele - 1492 – Ameerika avastamine Sissejuhatus (vaata ka eksami faili!) - 1517 – reformatsiooni algus Saksamaal Mis on keskaeg? Fenomen seisneb selles, et teaduslikult põhjendatud Keskaja sisemine periodiseerimine: kujutlus ja tavakujutlus keskajast on üsna erinevad. - Varakeskaeg – 5. – 11. sajand Keskaja mõiste on tulnud hiljem, seda pole kaasajal kasutatud – see - Kõrgkeskaeg – 11. – 13. sajand aeg on millegi „keskel“. Keskaeg kui negatiivne hinnang – seda on - Hiliskeskaeg – 13. – 15. sajand nähtud kui allakäiku (ladina keele allakäiku), keskaja lõpus hakati

Keskaeg
thumbnail
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus
thumbnail
0
docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep?

Kirjandus



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun