SAKSAMAA VALITSEJAD (0)

SAKSAMAA VALITSEJAD!
OTTO SUUR

• Saksa kuninga Otto I (936-973) ajal koondus riigi kogu võim valitseja kätte.
  
• Otto sündis aastal 912
  
• Isa oli Saksa kuningas (Ida-Frangi) Henrich I
  
• Tema varastest aastatest vähe teada
  
• Tal oli kaks seaduslikku naist: Edith(Eadgyth)- inglane, Adelaide - itaallane.
  
• Esimesest abielust Edithiga omandas Otto õitsva linna Magdeburgi (kaasavarana)
  
• Mgdeburg on tänapäeval Saksamaal olev linn.
  
• U. 950.a. paiku abiellus Otto Adelaide’ga (esimene naine oli 946.a. surnud)
  
• Kahe naisega kokku oli Ottol vähemalt 7 last.
  
• Otto I haud Madeburgi katedraalis- suri 973
  
• Tähtsus: keisrivõimu taastamine, paavstivõimu allutamine, Saksamaale rahu ja julgeoleku tagamine.
  

Otto kriinomine keisriks.

• 962.a. krooniti Otto keisriks
  
• Otto I peetakse keisrivõimu taastajaks- Saksa- Rooma keisrite aeg (962-1806)
  
• Otto kandis ka Itaalia kuninga tiitlit.
  

Püha Rooma keisririik

• Keisrile allusid : Saksamaa, Põhja- ja Kesk-Itaalia, Burgundia (Prantsuse kaguosa), Tšehhimaa.
  
• Keisrid rahvuselt sakslased
  
• Ennekõike Saksamaa kuningad
  
• Keisriks saamiseks pidi minema Itaaliasse ning seal kroonis paavst ametlikult keisriks.
  
• Otto I allusid paavstid keisrile, hiljema enam mitte
  

Saksa-Rooma keiser

• Talle allusid vasallidena riigivürstid, kelle arv läbi ajaloo oli äärmiselt muutlik, olulisemad neist olid kuurvürstid, kellel oli õigus valida kuningas.
  
• Keisritiitel oli tõsine asi, seda võis senise arusaama kohaselt olla vaid 1
  
• Selleks, et keisriks saada, tuli kuningatel mina Itaaliasse, kus paavst pidulikult kroonimise korraldas.
  
• Minek Saksamaalt Itaaliasse võis tihti tekitada sõdasi.
  

KARL V(1519- 1556 )

• Habsburgide soost. Saksa-Rooma keiser
  
• Karl von Habsburg sündis 1500.a. Madalmaades Gentis: isa Burgundia hertsog Philipp Ilus, ema Kastiilia printsess Juana(vaimuhaige).
  
• Kasvas üles Madalmaades.
  
• Rääkis mitmeid keeli- prantsuse keel( emakeel ), itaalia, saksa, hispaania , ladina keelt.
  
• Tema rahvus on seatud kahtluse alla- teda kasvatati kui hispaanlast(ema), kuid dünastia tõttu peetakse teda sakslaseks.
  

Karl V tiitlid

• Karlil oli eri aegadel erinevaid tiitleid: 1506.a. sai Burgundia hertsogiks (Charles II), 1516.a. sai Hispaania kuningaks ( Carlos I), 1519 sai Saksa kuningaks, 1519-1531 Itaalia ja Napoli kuningas (Carlo IV), 1530 .a. sai Saksa-Rooma keisriks.
  

Karl V impeerium

• Habsburgide dünastia võimu kõrgaeg Euroopas
  
• Impeerium laienes ka Kesk- ja Lõuna-Ameerikasse – vallutati asteekide ja inkade alad
  

Karl V ja religioon

• Karl V oli katoliiklane ja seega oli ta 1517 .a. algatatud reformatsioonile vastu
  
• 1521.a. lasi panna Martin Lutheri Wormsi riigipäevale riigivande alla- kuulutati lindpriiks.
  
• Karl V ja Martin Lutheril oli ka sarnaseid põhimõtteid- nad mõlemad olid vastu paavsti poliitikale
  
• 1530.a. võeti vastu Augsburgi usutunnistus , mis lubas protestantidel tegutseda, kuid sellega Karl V lõpuni rahule ei jäänud.
  

Karl V

• 1554.a. paiku alustas Karl V oma võimu jagamist poegadele ja vendadele .
  
• 1556.a. asus elama San Jeronimo de Yuste kloostrisse Hispaanias
  
• Elas esiilis, kuna tervis kehv (vaevas ka podagara- liigesepõletik)
  
• 1558.a. suri 58-aastasena.
  

Karl V perekond

• 1526- 1539 oli abielus Portugali kuninga tütre Isabellaga, kellega sündis 5 last
  
• 1539.a. Isabella suri, kui oli sünnitamas kuuendat last
  
• Karl V rohkem ei abiellunud (oli leinas, kandis musta), kuid olid armusuhted ja ka sohilapsed.
  

FRIEDRICH II
Preisimaa valitseja (Saksamaa üks osa)
Preisimaa 18. Sajandi alul

• 20. Saj algul oli Saksamaa killustunud enam, kui 300 riigiks
  
• Habsburgide soost keiser valitses tegelikult: Austrias , Ungaris, Böömimaal, Määrimaal( kaks viimast Tšehhi alad)
  
• Habsburgide valduste kõrval kujunesid tugevateks riikideks Saksamaal PREISIMAA ja AUSTRIA.
  

Selle põhiosad olid :

• Endine Saksa ordu ala Poola kirdeosas,
  
• Praeguse Kaliningradi (Königsberg) oblast
  
• Brandenburgi kuurvürst Berliini ümbruses
  
• 17.saj ühendati need alad Hohenzollern IIite dünastia võimu all
  
• Kulsaim valitseja Preisimaal oli Friedrich wilhelm I poeg Friedrich II
  

Friedrich II (1740- 1786 )

• Sündis 1712 .a.
  
• Hochenzollernite sünastia esindaja
  
• Isa karm sõjaväelane ja ema Sophie Dorothea oli leebem ning püüdis poega kasvatada valgustatud kirjandusega.
  

Perekond

• Friedrich’i ei huvitanud naised ja olevat elanud terve elu tsölibaadis
  
• Isa sundis abielluma Elisabeth Christine’ga kellega ei suhelnud peaaegu üldse (külastas kord aastas)
  
• Pärast isa surma kolis abielupaar lahku ning kinkis naisele vastukaaluks Schönhauseni lossi.
  
• Abielust ei sündinud lapsi.
  
• On väidetud, et oli homoseksuaalsetes suhetes, kuna ei käinud läbi naisega.
  
• Väidetavaks amukeseks Hans Hermann von Katte
  
• Arvatud on ka, et ta oli suguvõimetu (tal olevat olnud operatsioon , et kõrvaldada mingisugust suguhaigust)
  

Kuningaastad
Oma valitsemise päevadel:

• Andis korralduse jagada vaesemale rahvale soodsa hinnaga vilja
  
• Keelas kohtutes piinamise
  
• Kuulutas välja usuvabaduse (Friedrich polnud sügavalt usklik ), propageeris usulist mitmekülgsust.
  
• Vaatles riiki, kui hästi töötavat kellavärki, kus igaühel on oma kindel ülesanne
  
• Ennast pidas rahva esimeseks teenriks!!
  

Sansscous’i loss

• Ehitati 1745-1747, rokokoo stiilis
  
• Tõlge prantsuse keelest- ’’murest vaba’’
  
• 1786.a. suri ka selles lossis.
  

Kultuurilembus

• Huvitatud muusikast, ise mängis flööti
  
• Õukonna muusikute hulgast oli tuntuim J.S. Bach
  

• Kõneles saksa (emakeel), prantsuse, itaalia, inglise, hispaania, portugali keeli (tundis ka ladina ja kreeka ning heebrea keeli)
  

Majanduse edendamine

• Friedrch II majanduspoliitika oli merkantilistlik
  
• Kuningas toetas kodumaist kaubandust ja kodumaist tööstust
  
• Riigi kulul kuivendati Oderi-äärsed sood ja sinna rajati mitu tuhat uut küla.
  
• Nõudis, et talupoegade koormiste suurused oleksid määratud kindlaks- määrataks kindlad piirid (et ei laostusk)
  
• Kuninga maadel vähendati teokohustust 6 päevalt 3-le
  
• Rajati viljamagasine ( talupoeg sai häda korral abi-laenu)
  
• Arendas kartulikasvatust (lisaks kaalikas ), mis oli seni vähelevinud
  
• Vajadusel jagas ise talupoegadele õpetust
  

JOSEPH II
Austria hertsog, Saksa-Rooma keiser
Joseph II ja Maria Theresia

• Juba keiser Joseph II ema- Maria Theresia viis ellu reforme, mille eesmärgiks oli Austria valduste parem valitsemine
  

Joseph II (võimul 1765 -1790)

• Esimene Habsburgi-Lotringi soost Saksa-Rooma keiser
  
• 1765.a. sai keisriks, valitses koos emaga
  
• 1780.a. sai ainuvalitsejaks, sai hakata reformima ühiskonda.
  

Ümberkorraldused:

Maksustas mõisnikud ja aadlikud

Kaotas pärisorjuse- 1781.a.

Kehtestas usuvabaduse (katoliku kiriku vara jagati vaestele)

Kirik allutati riigile

Inimesed sai kodanikuõigused

Saksa keel muudeti asjaajamiskeeleks ( Austriast pidi saama täielik saksa riik)

Kaotati surmanuhtlus- 1787.a.
Pereelu

• 1760 .a. abielus Isabellaga (isa hispaanlane, ema prantslane )
  
• 1763.a. Isabella suri, Joseph II oli väga löödud.
  
• 1765.a. abiellus Joseph II siiski uuesti- Marie Josepha’ga
  
• Teine abielu oli õnnetu ning 1767.a. Maria suri rõugetesse, Joseph rohkem ei abiellunud.
  

Prantsuse revolutsioon

• 1789.a. algas Prantsuse revolutsioon ning Joseph II jälgis sündmusi hoolega
  
• Prantsusmaa kuningannna Marie Antoinette oli Joseph’i õde
  
• 1790.a. paraku Joseph suri ning ei saanud rohkem õde aidata
  
• 1793.a. löödi Marie Antoinette’l pea maha.
  

Reformid

• Algharidus muudeti kohustuslikuks , et inimeste kirjaoskust parandada.
  
• Vaestele õpilastele pakuti stipendiume
  
• Vähendati kloostrite arvu- paljud suleti
  
•