Griegi ja Sibeliuse võrdlus Sibelius Grieg · Soome helilooja. · Norra helilooja. · Pole kunagi kasutanud · SÜGAVALT rahvusliku audentset rahvalaulu, kuigi tema helikeelega, mis iseloomustab inspiratsioo-niallikateks on olnud suurepäraselt sealset rahvast. eepos, runolaul ja loodus. · Lemmikuteks väikevormid: · Loomingus valitsevad eeskätt laulud, klaveri- ja orkestripalad. suurvormid. · Rändava eluviisiga. · Teoseid mõjutasid valitsevate riigikordade muutused. · On loonud ka poeeme. Sarnasused · Ühed suurimad heliloojad oma kodumaades.
Teise, tunniajalise lühiooperi "Antigone" (1927) libretto kirjutas Sophiklese tragöödia ainetel Jean Cocteau. Ajaliselt langes teose kirjutamine kokku Stravinski "Kuningas Oidipuse" valmimisega, kuid Honegger läks Stravinskiga võrreldes täiesti vastupidist teed. Stravinski püüdis taaselustada Händeli suurte oratooriumide traditsiooni ning stiliseeris seetõttu ima muusika pisut arhailiseks, Honegger aga käsitas oma ooperit kui võimalikult modernistliku helikeelega muusikalist tragöödiat. Vähe sellest, helilooja alustas siin oma eksperimente prantsuse keele prosoodiaga- kõnelõikude vältus, hääle valjus ja kõrgus jms nähtused. Teose vokaalses safaris avaldub see lauljate artikulatsiooni erilise rõhutamises ning muusika rütmiaktsentide ja sõnarõhkude vastavusseviimises. Nii paigutab Honegger sõnade rõhutud algussilbid kas nõrgale taktiosale või eellöögile ning kuna prantsuse keeles on rõhk enamasti
Eduard Tubin Hariduse sai Eduard algul Naelavere koolist, hiljem Torila Ministeeriumkoolist. Ta õppis pikkoloflööti ja mängis ka kooli orkestris. Innukalt harjutas ta ka klaverit. 1920. aasta sügisel astus Tubin Tartu Õpetajate Seminari. Teiste ainete seas õpetati seal ka laulmist ja muusikat. Klaveritunnid olid seal kõigile kohustuslikud. Tartu Õpetajate Seminaris alustas Tubin ka heliloominguga. Ta töötas Nõos õpetajana. Ta andis algkoolis peamiselt matemaatika ja füüsika tunde. Samuti juhatas Nõo segakoori ja töötas kirikus organistina.1924. aasta sügisel astus Tubin Tartu kõrgemasse muusikakooli, olles samal ajal Nõos õpetaja. Seal õpetasid teda Johannes Kärt ning Heino Eller. Eduard Tubina õpingud Tartus lõppesid aga ootamatult 1927. aastal. Pärast seda asus Tubin õppima Tallinna Konservatooriumi , mille ta edukalt lõpetas. Pärast seda naasis ta Tartusse, kus sai tänu uue muusikakooli asutamisele jä...
aga kogu õppemaksust. Kolmel suvel 1904, 1907 ja 1910 võttis Saar osa alanud süstemaatilisest rahvaviiside kogumisest. Pärast konservatooriumi lõpetamist asus Saar elama Tartusse. Tundideandmise kõrvalt esines Saar kontsertidel organistina, esitas enda loomingut klaverisolisti või saatjana ning kirjutas muusikaarvustusi. Heliloojana paistis ta silma müstilisuse, saladuslikkuse ja modernistliku helikeelega, tekitades kuulajais vastakaid arvamusi. Samuti kippusid tema kooriteosed olema taidluskollektiividele liiga rasked. Aastail 1909 11 elas Saar vaheldumisi Peterburis ja Tartus, jätkates kompositsiooniõpinguid Anatoli Ljadovi juures. Peterburis puutus Saar kokku Euroopa tuntumate heliloojate teoste nootidega, eelkõige köitsid teda Chopin, Grieg, Debussy ja Skrjabin. Esimese maailmasõja ajal töötas Mart Saar lühikest aega muusikaõpetajana Tartu Õpetajate Seminaris. 1919
Rahvuslikkus ,,Vägilassümfoonia" Klaverisüit ,,Pildid näituselt" eriti ,,Baaba- Kasutanud ja võtnud eeskujuks vene laulu- ja Ooper "Vürst Igor" (aluseks Jagaa", ,,Kiievi Võiduvärav " ja tantsuviise, paljude teoste materjaliks rahvajutud, eepos "Lugu Igori sõjaretkest") ,,Jalutuskäigud". Rahvuslikku helikeelega. vanad kombed ja tavad. Muinasjuttudel põhinevad ooperid ,,Kuldkikas", ,,Surematu Kastsei" ja ,,Muinasjutt tsaar Saltanist"
• Sümfooniline prelüüd “Fauni pärastlõuna” Puudub läbiv muusikalis-dramaturgiline arendus • Nokturnid • Meri • Klaveripalad (Prelüüdid) • jne Maurice Ravel • Tuntuim lugu “Boolero” – 18 variatsiooni ühele teemale, pidev crescendo • Klaverikontsert D-duur vasakule käele Neoklassitsism • Suund, mis taotleb objektiivsust ja antiromantilisust, ühendab eelmiste sajandite muusikavormis ja stiilivõtted kaasaegse helikeelega. • Harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustamine, temaatilise materjali lakoonilisus ja lühikesed meloodiad • Selge joonis, vorm • Kujutavast kunstis tinglik võrdlus kubismiga. • Igor Srtavinski Balletid “Petruška”, “Kevadpühitsus” Ooper-oratoorium “Kuningas Oidipus” Sümfooniad • Arthur Honegger “Pacific 231” Sümfooniad Carl Orff “Carmina burana” Sergei Prokofjev Sümfoonia nr.1 “Klassikaline ” EKSPRESSIONISM
eesti professionaalse muusika alusepanijaist, kavastuvad tänapäevalgi. Tähtsal kohal Cyrillus eriti koorimuusika vallas. Kreegi loomingus on vaimulikud rahvalaulud. Ta oli esimene eesti helilooja, kes tunnetas eesti Eriti hindas ta puhkpilliansambleid. Oma vanema rahvalaulu olemust, suutis avada selle stiilini jõudis Cyrillus Kreek varakult ja selles omapära ja sünteesida arhailist rahvalaulu pole hiljem suuri muutusi. kaasaegse helikeelega. Lisaks sellele kogus ta Tema helikeeles peegeldub helilooja rahulik, rahvaviise ning analüüsis ja süstematiseeris neid. tasakaalukas iseloom. Mõlemad heliloojad on On eesti muusikas tähtis, kuna tema lood on esimesed, kes sel määral tuginesid oma STEN SAAREKIVI 12 HUM tuntud. Ja neid esineb ka tänapäeval. muusikas regivärsilisele rahvaviisile. "Meil aiaäärne tänavas" "Põhjavaim" "Mu süda ärka üles" "Leelo"
Kuldar Sink, Veljo Tormis. Kava oli väga nõudlik, kuid koor esitas seda kvaliteetselt. Ants Soots oli kava hästi kokku pannud, see oli vaheldusrikas ja millest umbes poole moodustas eesti muusika. Tänu heale ülesehitusele ei jäänud ükski lugu teise varju ning kuulajal ei tekkinud tüdimust. Ester Mägi „Kuidas elaksid?”, Eduard Tubina „Taganejate sõdurite laul” , Veljo Tormise „Tõmbtuul” väljendasid hästi oma helikeelega 20. sajandi muusika keerukust ning iseloomu. Barberi „A stopwatch and an ordnance map” ehk „Stopper ja topograafiline kaart” ja Sandstörmi „Lay a garland” ehk „Asetage pärg” erinesid teistest lugudest. Need lood tõid koori kõlas välja hoopis teised värvid ja teise energia, koor hoidis hästi pinget üleval, peale nende lugude lõppu oli kohe kergem hingata. Meeskoori kõla oli tõesti väga kena, seda oli nauditav kuulata.
Sost. alandas end avalikkuse ees nagu `etikett' ette nägi, vabandas ja kahetses kibedalt see päästis vangistusest. Materiaalne viletsus oli suur, hakkas kirjutama pühendusteoseid Stalinile ja nõuk.võimule, massilaule jms. Peagi rehabiliteeriti taas, pälvis isegi Stalini preemia. Esindas Venemaad kongressidel USAs ja Euroopas, muutus vähemalt väliselt partei tööriistaks. Neil aastail kujunes välja "kaks Sostakovitsit": tõeline ehk terav, kriitiline, moodsama helikeelega, ja ametlik ehk kangelasliku ja lüürilise helikeelega, ideoloogia mõju all. Kirjutas "Neli Puskini romanssi" ja "Kuus romanssi inglise poeetide tekstidele", kuid ei saa neid avaldada. Valmis Viiulikontsert (1948). Pöördus üha rohkem kammermuusika poole, sest see zanr huvitas võime kõige vähem, tsensuur oli palju väiksem. Keelp.kvartetid olid S.-ile kõige isiklikum, tõsisem, ausam zanr, muusikaliselt hästi kontsentreeritud (võib luua paralleeli Beethoveniga).
Impressionism · Tekkis Prantsusmaal · Tähtis meeleolu loomine · C. Debussy on impressionismi aluse panija muusikas · Puuduvad teravad viisi käigud ja soe pehme harmoonia · C. Debussy, M. Ravel; · Maurice Ravel ,,Boolero" · Neoklassitsism · Orkestratsiooni lihtsustumine · Lühikesed meloodiad · Aluse panija I. Stravinski · ühendab eelmiste sajandite muusikavormis ja stiilivõtted kaasaegse helikeelega. · Igor Stravinski kandkend balletist ,,Kevadpühitsus" · Arthur Honegger ,,Pacific 231" · Francis Poulenc ooper ,,Inimhääl" · I. Stravinski, A. Honegger, F. Poulenc, P. Hindemith; Ekspressionism · Iseloomulik kõrgepingeline emotsionaalsus · Teravajoonelised meloodiad, äärmuslikud kondrastid · Teosed traagilised, sünged · ATONAALSUS- helistik puudub, pinge püsib kogu aeg. · Looja Arnold Schönberg · Loob uue helide süsteem
ALEKSANDER BORODIN (1833-1887) Loomingu iseloom ning sümfooniad: Borodin on tugeva isikupära ja rahvusliku helikeelega komponist. Tema mehine ja jõuline muusika kannab kuulaja muistsetesse vägilasaegadesse. Rahulikult ja laialt, arhailiste meloodiliste ja harmooniliste kujundite abil jutustavad tema teosed iidsest minevikust, vägilastest, nende kangelastegudest ja tugevusest. Borodinit nimetatakse vägilasooperi, vägilassümfoonia loojaks. Eriti palju vägilaslikkust on II sümfoonias, mida tuntakse kui "Vägilassümfooniat", mis valmis aastal 1876
Eesti esimesed heliloojad Nad olid kõik asjaarmastajad, nendel ei olnud muusikalist kõrgharidust. Heliloojate elukäikudes on palju sarnast. Nad olid lõpetanud Cimze seminari, edasi läksid elama ja töötama Peterburgi. Nende loomingu tähtsaim zanr oli koorimuusika, -laul. Aleksander Saebelmann-Kunileid (1845-1875) Tema oli Eesti esimene helilooja ja ta oli väga omapärase helikeelega. Tema elust on vähe teada, kuna elu lõpul sõitis ta Poltaavasse tervist parandama, kuid suri seal. Ta on sinna maetud. Tema loomingust on säilinud ainult Eestis valminud teosed (6-7 koorilaulu ja umbes 10 rahvaviisi seadet). Tema laulude iseloomustus: -laulud on vabad Saksa liedertafeli mõjudest -ta võttis eeskuju hoopis Soome rahvaviisidest, kus ta leidis ühist Põhjamaist hõngu -tema lauludes esines ka polüfooniat -tähtsamad laulud: ,,Mu isamaa on minu arm", ,,Sind surmani"
kus tema õpilasteks olid näiteks Ester Mägi, Harri Otsa ja Jaan Rääts. 6 aastat enne surma tabas teda osaline halvatus. Mart Saare isatalus Hüpassaares on ka tema majamuuseum Tähtsus muusikaajaloos Mart Saar oli üks rahvusliku stiili rajajaist ja eesti professionaalse muusika alusepanijaist, eriti koorimuusika vallas. Ta oli esimene eesti helilooja, kes tunnetas eesti vanema rahvalaulu olemust, suutis avada selle omapära ja ühendada vanamoodset rahvalaulu kaasaegse helikeelega. Lisaks sellele kogus ta rahvaviise ning analüüsis ja süstematiseeris neid. Click to edit Master text styles Second level Looming Third level Fourth level Fifth level Koorilaul Tema loomingus on kõige suurem osa koorilaulul, mida ta on kirjutanud umbes 350, aga lisaks sellele
Mõne aja pärast vahetas bändi senise basskitarristi välja Kuriraivo ning 2004. aasta alguses asus trummide taha Marko Atso. Pärast albumi "Hiiekoda" (2004) valmimist hakkas Metsatöllu publiku mahutamiseks vaja minema üha suuremaid saale ning album tõi 2005. aasta Eesti Muusikaauhindade jagamisel bändile aasta metalartisti karika. 2006. aastal toodi sama auhind ära albumi "Terast mis hangund me hinge 10218" ehk bändi esimese plaadi täienenud helikeelega uusversiooni eest. Nende albumite vahele mahub DVD "Lahinguväljal näeme, raisk!" salvestuskontsert Rock Cafés 2005. aasta sügisel, mis selle saali sõna otseses mõttes lõhki ajas ukse taha jäid pea pooled huvilised. Aastatel 20062007 tegi Metsatöll koostööd Eesti Rahvusmeeskooriga, tuues lavale (ja salvestades Pirita kloostri kontserti ka DVD-le) Veljo Tormise suurteose "Raua needmine" pikituna bändi loominguga. Seaded tegi Tauno Aints, dirigeeris Mihhail Gerts.
· Alates 1960. aastatest süvenes Tormis aina enam vokaalmuusikasse. Samas polnud modernse helikeele otsingud tema jaoks kõige olulisemad, ka suhteliselt traditsioonilises helikeeles on tal mitmeid töid, nagu "Kolm mul oli kaunist sõna" (Paul-Eerik Rummo, · Sarnaselt Pärdiga katsetas Tormis dodekafooniaga (ooperis "Luigelend", 1964 ja laulutsüklis "Kümme haikut", 1966 Jaan Kaplinski sõnadele) ning otsis lühemaid vorme. · 1960. aastate keskel pani Tormis aluse modernse helikeelega koorimuusikale, lisades teostele klastreid, paralleelseid intervalle ja kunstlikke helilaade ("Hamleti laulud" 1964/65, "Maarjamaa ballaad" 1969), kõnelähedase laulu, sosistamise, karjed ("Pikse litaania", 1974 ). Palju uusi kõlavõtteid on miniatuuridetsüklis "Looduspildid" (19641969, alaosadega "Kevadkillud", "Suvemotiivid", "Sügismaastikud", "Talvemustrid"). · Oluline koht Tormise loomingus on ühiskonnakriitilistel teostel, mis on kirjutud 1970. ja 1980. aastatel
looduse vastu ja armastuslüürikat. Teosed on võrreldavad parimate saavutustega maailmas. Klaverilooming on üldiselt tõsine, raskemeelne, napisõnaline. Stiilis hilisromantismi, impressionismi, ekspressionismi. Ta kogus rahvaviise, analüüsis, süstematiseeris neid. Oli üks rahvusliku stiili rajajatest ja professionaalse muusika alusepanijaist eesti koorimuusikas. Oma teostes avab vanema rahvalaulu omapära ja sünteesib kaasaegse helikeelega. Rahvalaul säilib võimalikult ehedal kujul. Mitmed teosed on inspireeritud loodusest. Ta süvenes igasse soosilma, oksakesse, linnukesse ja viimistles teoseid detailselt. Looming on põhjamaiselt karge, lüüriline; olulised on kõlavärvid. Hiljem loobub romantilisest harmoniseeringust ja viib eesti koorimuusika uuele tasemele. Teoseid: · Soololaul ,,Must lind" · Leelo · Koorilaul ,,Põhjavaim" · Lindude laul Cyrillus Kreek (1889-1962)
Neil oli samasugune helikeel, sarnaseid jooni muusikas. Münchenis 6 klaverisonaati. Küpsena kasutas fuugavormi võimalusi, Viini ajal suurim osa klaverisonaate (nr. 10-18), variatsioonitsükleid. Viinis 15 klaverikontserti. Beethoveni looming, muutused klassikalises vormides - töötas pidevalt oma teoseid ümber, täiendas ja parandas neid alatasa. Seetõttu on Beethoveni loomingunimekiri lühem kui teistel Viini klassikute. 32 KLAVERISONAATI. Esimesed neist sarnanesid paljuski Haydni helikeelega. Mida aeg edasi, seda tõsisemaks ja omanäolisemaks Beethoveni muusikaline ,,käekiri" muutus. Mitmed sonaadid on nimelised,näiteks ,,APPASIONATA", ,,KUUPAISTE", ,,PATEETILINE". 5 KLAVERIKONTSERTI, 1 VIIULIKONTSERT. Kuulsaim VIIULISONAAT kannab nime ,,KREUTZERI SONAAT". 9 SÜMFOONIAT. Lisaks palju KEELPILLIKVARTETTE. Beethoveni LAVATEOSED: ooper ,,FIDELIO", ballett ,,PROMETHEUS", 2 missat ( üks neist ,,MISSA SOLEMNIS"), oratoorium ,,KRISTUS ÕLIMÄEL". 19. saj
sajandi jooksul aplodeerinud seitsmel esietendusel. Võrratuid osatäitmisi on teinud Estonia solistide kõrval mitmed kuulsad külalisesinejad: Jelena Voznessenskaja, Inga Kalna, Sonora Vaice, Anna Samuil, Kristine Gailite, Virginia Wagner, Irina Dubrovskaja, Aleksandrs Antonenko, Senol Talinli, Sauli Tiilikainen, Juhan Tralla jt. 6. Tannhäuser-Richard Wagner „Tannhäuser“ kuulub koos „Lendava hollandlase“ ja „Lohengriniga“ Wagneri romantilisema helikeelega loominguperioodi. Jutustades inimlikest püüdlustest oma unistuste poole, põimib „Tannhäuser“ ajaloolise lahutamatult müütilisega, moodustades Wagneri ooperitele iseloomuliku maagilisrealistliku maailma. Ooper põhineb legendidel, mis jutustavad minnesinger Tannhäuserist ja Wartburgis toimunud lauljate võistlusest. Wagner seob Tannhäuseri ajaloolise isiku müüdiga Veenuse naudinguterohkest armumaailmast, vastandades sellele Elisabethi puhta ja lunastava armastuse
omanäolisteks teosteks. Lisaks koorimuusikale on tema loomingus ka orkestrisüite ja ansamblimuusikat. Eriti hindas Kreek puhkpilliansambleid. Kõige ulatuslikum valdkond on aga a capella koorimuusika. Vaid väike osa sellest on niinimetatud originaalmuusika kuid nene hulgas on ka põnevaid laule näiteks ,,Nõmmelill" ja ,,Talvine õhtu" (mõlemad 1912)- tollase eesti koorimuusika keskmist taset arvestades on mõlemad väga uudse helikeelega. Niinimetatud originaalmuusika on ka Kreegi loodud ,,Taaveti laulud", neid on ta kirjutanud kolmel etapil, tänaseks on populaarseimad 1923. loodud ,,Õnnis on inime", 104. Taaveti laul ,,Kiida mu hinge", 121. laul ,,Päeval ei pea päikene sind vaevama" ja 141. laul ,,Issand ma hüüan Su poole." Suurem osa tema loomingust põhineb rahvalaulul- regivärsilise rahvaviisi kasutamisel paistab Kreek
koolides. Alates 1927 kompositsiooniprofessor Berliinis. 1933 tekkinud natsionaalpartei suhtes näitas avalikku antipaatiat. 1934 keelustati tema muusika. Goebbels: "Hindemith on atonaalne mürategija". Hindemith on öelnud: "Muusikaga tegelemine on tähtsam kui muusika kuulamine. muusikast aru saada, peab ise seda mängima." Hindemithi traagika: tema elitaarne muusika oli raskesti mõistetav, kuid ka tema tarbemuusika ei meeldinud publikule, sest eelistati leebema helikeelega muusikat. Klaverit käsitles löökpillina nagu oli iseloomulik 20- ndatele aastatele. "Unusta kõik, mis on õpetatud klaveritunnis, mängi metsikult, kuid ranges rütmis.“ Hindemithi stiilis on tunda keelpillimuusika mõju (lineaarsus). Kirjutas peaaegu kõikidele pillidele. Eesmärgiks oli partituur läbikirjutada: 7-osaline Kammermusik erinevatele pillidele. Muusikale omane lineaarsus, kus heli ei ühine harmoonilise funktsiooniga. "Ludus tonalis" klaverile jätkas Bartoki liini
valmisolek esitada ülikeerukat muusikat. Sellisesse kategooriasse liigitub avateos kindlasti, esitus oli ansambliliselt laitmatu ja kõlaliselt hästi mahutatud Pärnu kontserdimaja vägagi kammerliku akustikaga väikesesse saali. Aile Asszonyi astus lavale Arvo Pärdi teosega ,,L'abbé Agathon" sopranile ja kaheksale tsellole. Teos on dateeritud aastanumbriga 2004, mil esiettekande tegi Barbara Hendricks koos Beauvais' tsellistidega. Teos on ootamatult väga kirgliku helikeelega ja seetõttu ka väga sobiv Asszonyile, s.t vastab esitaja temperamendile, professionaalsusest ei pea siin rääkimagi. Igal juhul kujunes ,,Isa Agathoni" esitus üheks õhtu tippudest. Kava teine pool algas John Taveneri teosega ,,Ahmatova laulud" sopranile ja tsellole või keelpillikvartetile (19931995) ja sedagi oli põnev kuulata. Kuuest laulust koosnev tsükkel on väga-väga kammerlik ja ses mõttes kontrastne eelnenuga, kuid seda komplitseeritum esituslikult
neoklassikuna. Tema esimesed teosed, prelüüdid ja fuugad klaverile (1958) ning Avamäng nr 1 (1956) ja 2 (1959), on kirjutatud zanrites, mille juurde Tormis enam tagasi ei pöördunud. Tormise 1950. aastate teise poole kooriloomingus on veel rahvusromantilisi jooni. Kuuekümnendatel saab aga valdavaks rahvalaulu modernne, struktuurist lähtuv töötlemine. Sellest ajast süvenes Tormis aina enam vokaalmuusikasse. 1960. aastate keskel pani Tormis aluse modernse helikeelega koorimuusikale, lisades teostele klastreid, paralleelseid intervalle ja kunstlikke helilaade, kõnelähedase laulu ja sosistamise karjeid. 1970. aastatest sai helilooja sihiks anda eesti rahvaviisile uus elu kunstmuusika raamides, säilitades seda võimalikult ehedas vormis. ,,Mitte mina ei kasuta rahvaviisi rahvaviis kasutab mind," on helilooja iseloomustanud rahvalaulu rolli oma loomingus. Tormise arvuka kooriloomingu aluseks on rahvalaul. Lisaks eesti rahvalaulule on ta oma
aastal Tartus, osalesid esimesed külaliskoorid ning toimus interpreetide võistlus. Kuues laulupidu toimus 1896. aastal Tallinnas, Eesti heliloojate looming oli ülekaalus, võistulaulmisele lubati ka naiskoorid. Seitsmendal, 1910. aastal Tallinnas toimunud laulupeol kõlas vaid eestlaste looming. Esimesed heliloojad-asjaarmastajad Kunileid, Saebelmann, Thomson, Hermann. Aleksander Saebelmann-Kunileid (1845-1875) Tema oli Eesti esimene helilooja ja ta oli väga omapärase helikeelega. Tema elust on vähe teada, kuna elu lõpul sõitis ta Poltaavasse tervist parandama, kuid suri seal. Ta on sinna maetud. Tema loomingust on säilinud ainult Eestis valminud teosed (6-7 koorilaulu ja umbes 10 rahvaviisi seadet). Tema laulude iseloomustus: -laulud on vabad Saksa liedertafeli mõjudest -ta võttis eeskuju hoopis Soome rahvaviisidest, kus ta leidis ühist Põhjamaist hõngu -tema lauludes esines ka polüfooniat -tähtsamad laulud: ,,Mu isamaa on minu arm", ,,Sind surmani"
Arstiteaduse Akadeemiasse. Muusikaga tegeles ta vaid pühapäeviti või vabadel päevadel, selle pärast ei ole ta kirjutanud väga palju väärtuslikke teoseid. Kuid kõik, mis ta on kirjutanud, kuulub vene muusikasse. Muusika kõlab rahvuslikult ning võimsalt. Lemmikteemad on rahvakangelased ja vägilased("Vägilassümfoonia"). Meloodiad on voolavad ja laulvad. Looming on klassikaline. Eeskujuks oli Mihhail Glinka looming. Borodin on tugeva isikupära ja rahvusliku helikeelega komponist. Kuigi lai, vägilaslik eepika on Borodini muusikale kõige iseloomulikum, on tema loomingus ka palju hella lüürikat. Lüüriline on Jaroslavna muusika ,,Vürst Igorist", lüürilised on mitmed romansid (,,Kauge kodumaa kallastele" jt.) Kõige paremini näitab Borodin end lüürikuna keelpillikvartettides. Eriti palju õrnust on Kvartetis nr. 2, mille südamlik III osa ,,Nokturn" on populaarsemaid teoseid vene kammerloomingus.
üpris nõudlikke osi ning paljud repliigid partituuris lasevad arvata, et etenduses oli rohkelt ka toredat vaatemängu ja barokkteatrile iseloomulikku lavatehnikat. Juba noorusest oli Meder tuttav itaalia muusikaga, eriti Cesti ja Carissimi loominguga. Ta laenas neilt mõndagi, nagu ka prant suse teatrimuusikast, ometi ei püüdnud ta päriselt jäljendada itaalia ooperi stiili. "Argeniat" on ta ise nimetanud laulumänguks (Singspiel) ning paljude salmilaulude ja suhteliselt lihtsa helikeelega sarnaneb see mõnevõrra tõesti hilisemate Singspielidega. Ent samalaadne oli algselt ka saksa "päris" ooper Hamburgis ning Mederi viie vaatusega "Argenia" ei vaja anriliselt mingeid hinnaalandusi. "Argenia" lugu on omaaegne poliitiline allegooria. Väljamõeldud riigid Tracia ja Licia kujutavad täpselt Rootsi ja Taani kuningriigi situatsiooni, kus rahu ja poliitilise liidu nimel sõlmiti Karl XI ja Taani printsessi Ulrika Eleonora abielu. See sündis vaid aasta enne ooperi
Aastatel 19431956 töötas Mart Saar kompositsiooniprofessori erialal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, kus tema õpilasteks olid näiteksEster Mägi, Harri Otsa ja Jaan Rääts. Tähtsus muusikaajaloos Mart Saar oli üks rahvusliku stiili rajajaist ja eesti professionaalse muusika alusepanijaist, eriti koorimuusika vallas. Ta oli esimene eesti helilooja, kes mõistis eesti vanema rahvalaulu olemust, suutis avada selle omapära ja sünteesida arhailist rahvalaulu kaasaegse helikeelega. Lisaks sellele kogus ta rahvaviise ja analüüsis ning süstematiseeris neid. Mart Saare looming oli algusaastatel tugevalt mõjutatud sajandi alguse uutest suundadest: impressionismist (klaveriprelüüdid) jaekspressionismist (soololaul "Must lind"). Koorilaul Tema loomingus on kõige suurem osa koorilaulul, mida ta on kirjutanud umbes 350, aga lisaks sellele kuulub tema loomingusse ka sümfooniline ja vokaal-sümfooniline muusika.
Aastal Tallinnas. 16. Kes on kirjutanud eesti esimese sümfoonia? Artul Lemba 1908. Aastal ,,Armatuse poeem" 17. Millise tuntud helilooja majamuuseum asub Viljandimaal Hüpassaares? Mart Saar (1882-1963) 18. millistes anrites kirjutas Mart Saar? Saare varasemas loomingus on rohkesti impressionistlikke ja ekspressionistlikke sugemeid, helikeele moderniseerimise taotlusi. 19. Miks nimetatakse Saart eesti esimeseks modernistiks? Kas tema lauluparemik on modernistliku või rahvusliku helikeelega? Tema teostes oli helikeele moderniseerimise taotlusi (kromatismi- ja dissonantsirohke harmonia, keerukas fraktsioonikäsitlus, kõlavärviotsingud) Seega võib Saart nimetada esimeseks modernistiks eesti muusikas. 20. Milline oli C. Kreek´i panus eesti muusikasse? Kreegi suurim teene on ilmselt meie vaimuliku rahvalaulu päästmine jäljetust hääbumisest. 21. Heino Ellerit on võrreldud kahe Põhjamaa heliloojaga? Kellega ja miks?
3. Maurice Ravel (1875-1937) Teine suurkuju Prantsuse 20.sajandi alguse muusikas, kelle muusikaline andekus avaldus juba varases nooruses: 14-aastaselt sai temast Pariisi konservatooriumi üliõpilane, kus ta õppis korraga nii klaveri kui ka kompositsiooni eriala. Rooma preemiast jäeti ta kolmel korral ilma, ning selle tulemuseks oli avalik skandaal. 1901. aastal kirjutatud klaveripala ,,Vetemängud" ennetas oma täiesti uudse harmoonia ja värvika helikeelega Debussy uut klaverimängustiili. Raveli muusiku isikupäraseks jooneks on küllalt selgete piiridega meloodiline teema. Ta pööras tähelepanu ka muusika rütmilisele küljele, lemmikuks osutusid Hispaania traditsiooniliste tantsude rütmid, näiteks habaneera ning boolero. Teoseid iseloomustab selge ja kindlapiiriline muusikaline ülesehitus ning faktuur. Klaverimuusikas läheneb tema vormikäsitlus osalt neoklassitsismile. Tuntumad
oleme end vabaks laulnud ja laulame edasi. Kõik koonduvad ühte. Samuti on see ka tantsuga. 6. Millised olid hoiakud muusika rahvuslikkuse suhtes 20. sajandi I poolel? 1.Rahvuslikkus oli esmalt seotud professionaalsusega 2.Rahvuslikkus oli esmalt seotud rahvaviiside kasutamisega 3.rahvuslikkus pole midagi välist, vaid sisemine kriteerium, rahvaviisi autentsus pole tähtis. 4.Rahvuslikkus on seotus eesti rahvaviisi ja rahvusromantilise helikeelega. 8. Anna ülevaade tähtsamatest eesti koorilaululoojatest. Aleksander Saebelmann Kunileid-eesti rahvusliku koorimuusika rajajaid. Esimese üldlaulupeo üks üldjuhte ning koorilaulude võistulaulmisel žürii esimees. laulud „Mu isamaa on minu arm“ ning „Sind surmani“ kõlavad tänaseni laulupidudel. Friedrich Saebelmann-Aleksandri noorem vend. Tuntumad laulud on „Kaunimad laulud“, „Ema süda“ Karl August Hermann- üks tähtsamaid muusikategelasi 19
koore. Oli üks kolmanda, viienda ja kuuenda Eesti Üldlaulupeo üldjuhte. Teoste hulka kuuluvad ,,Eesti keisri laul" (1881; meeskoorile ja bassile; tekst Jaan Bergmann), ,,Kroonimise laul" (1882; kantaat mees- ja segakoorile; tekst Jaan Bergmann) ning ,,Päikesele" (1892; kantaat meeskoorile; tekst Mihkel Veske). Miina Härma (1864 - 1941) oli Eesti esimene naishelilooja, kasutas oma loomingus palju rahvaviise. Muusika oli lihtsa helikeelega, kuid värvikate kujunditega. Ei tulnud liedertaffellikust stiilist veel välja. Konstantin Jakob Türnpu (13. august 1865 16. aprill 1927) oli helilooja, organist ja koorijuht, kes ei sallinud Miina Härmat. Muusikat õppis Tallinnas E. Reinicke juures. Pikki aastaid töötas ainult baltisakslaste heaks. 1884 1886 juhatas ,,Lootuse" seltsi meeskoori. Lõpetas Peterburi Konservatooriumis 1891 L. Homiliuse oreliklassi. 1891 1892 täiendas end Berliinis koorijuhtimise alal
1945. aastal pälvis Mart Saar ENSV teenelise kunstniku ja 1952. aastal ENSV rahvakunstniku aunimetuse. 1972. aastal avati Hüpassaares Mart Saare majamuuseum ning 1982. a. mälestussammas Tallinnas. Mart Saar oli üks rahvusliku stiili rajajaist ja eesti professionaalse muusika alusepanijaist, eriti koorimuusika vallas. Ta oli esimene eesti helilooja, kes tunnetas eesti vanema rahvalaulu olemust, suutis avada selle omapära ja sünteesida arhailist rahvalaulu kaasaegse helikeelega. Lisaks sellele kogus ta rahvaviise ning analüüsis ja süstematiseeris neid. Cyrillus Kreek Cyrillus (sünninimega Karl Ustav) Kreek sündis 1889. aastal Läänemaal Ridalas ja oli suure muusikalembese pere üheteistkümnest lapsest üheksas. Koos kooliõpetajast isaga laulsid lapsed mitmehäälselt nii koolides, kus isa õpetamas käis, kui kodus. Cyrillus harjutas hoolsalt isa muretsetud trombooni, võttis klaveritunde ning laulis kohalike seltside koorides
Hüpassaare laulik on Mart Saar. Hüpassaare laulik on ta sellepärast, et oma enamus aja oma elust veetis ta oma isatalus hüpassaares, ta sündis ka seal. Peale tema surma on seal Mart Saare majamuuseoum. Mart Saar oli üks rahvusliku stiili rajajaist ja eesti professionaalse muusika alusepanijaist, eriti koorimuusika vallas. Ta oli esimene eesti helilooja, kes tunnetas eesti vanema rahvalaulu olemust, suutis avada selle omapära ja sünteesida arhailist rahvalaulu kaasaegse helikeelega. Lisaks sellele kogus ta rahvaviise ning analüüsis ja süstematiseeris neid. 9. Keda kutsutakse laulutaadiks, miks? Laulutaadiks kutsutakse Gustav Ernesaksa. Ernesaks oli laulupidude traditsiooni jätkaja ja laialdase kooriliikumise propageerja sõjajärgses eestis. Ta oli paljude laulupidude korraldaja ja üldjuht, tema idee oli ehitada Tallinnasse laululava. Ernesaks kirjutas laule kogu rahvale, ta uskus kooslaulu jõusse ja teadis et laulupeod aitavad eestlastel hoida rahvustunnet
Tal on rohkesti teoseid ühele ja kahele klaverile, mida pianistid ka palju mängivad - sonaadid, "Klimper", "In beat" jpt. Eriti kuulsad on tema kontserdid ühele ja kahele klaverile orkestriga, menukaid kontserte on Kangrol aga teistelegi pillidele. Kangro muusikale omased energilisus, rütmiline aktiivsus, virtuoossus ja teravad kontrastid on just kontserdizanriga heas kooskõlas. Klaverikontsert nr 1 (1976, esiettekandel soleeris Rein Rannap) pälvis oma julge klaverikäsitluse ning uudse helikeelega kohe kuulajate ja kriitikute tähelepanu. Hiljem kirjutas helilooja kolm kontserti kahele klaverile (vastavalt 1978, 1988, 1992). Kõik need olid kirjutatud klaveriduole Nora Novik-Raffi Haradzanjan, kellega heliloojat sidus aastatepikkune koostöö. Neid kontserte on esitatud mitmel pool maailmas. Pikaajaline koostöö oli Kangrol pianist Kalle Randaluga, kes on mänginud peaaegu kõiki tema klaveriteoseid ja neid ka salvestanud. Randalule on Kangro pühendanud 2. klaverikontserdi op.60.
Mart Saare teosed on võrreldavad parimate saavutustega maailmas. Klaverilooming on üldiselt tõsine, raskemeelne, napisõnaline. Stiiliselt esineb hilisromantismi, impressionismi, ekspressionismi. Ta kogus rahvaviise, analüüsis, süstematiseeris neid. Samuti oli üks rahvusliku stiili rajajatest ja professionaalse muusika alusepanijatest eesti koorimuusikas. Oma teostes avab vanema rahvalaulu omapära ja sünteesib kaasaegse helikeelega. Tema loomingus säilib rahvalaul võimalikult ehedal kujul. Mitmed teosed on inspireeritud loodusest. Ta süvenes igasse soosilma, oksakesse, linnukesse ja viimistles teoseid detailselt. Looming on põhjamaiselt karge, lüüriline; olulised on kõlavärvid. Hiljem loobub romantilisest harmoniseeringust ja viib eesti koorimuusika uuele tasemele. Teoseid: Soololaul ,,Must lind" Leelo Koorilaul ,,Põhjavaim" Lindude laul
sümfooniatest kõige eepilisem, haaravam ja tundelaadilt väljapoole pööratud. Helikeel on antud sümfoonial lihtne ja mitmed teemad meenutavad lihtsat rahvalaulu. Neljas sümfoonia valmis 1943. aastal, 1978. aastal tegi helilooja sellest ka veidi lühendatud variandi. Kogu sümfoonia temaatiliseks aluseks on I osa peateema, mis pärineb Tubina 1943. aastal kirjutatud soololaulust ,,Õnne ootel" ja on loodud Marie Underi sõnadele. Teose III osa on kaunis ja lüüriline. Sellise helikeelega teose ilmumine keset sõda, oli tolleaegsete kuulajate jaoks ootamatu. 1978. aastal valmis neljanda sümfoonia põhjal uus, tihendatud redaktsioon. 7 Rootsi-perioodi sümfooniad: · V sümfoonia h-moll (1946) · VI sümfoonia (1954) · VII sümfoonia (1958) · VIII sümfoonia (1966) · IX Sinfonia semplice (1969) · X sümfoonia (1973) · XI sümfoonia (lõpetamata) Viies sümfoonia sai õpetatud 1946. aastal
“Lohengrinile” viidatakse kui ühele Wagneri romantilistest ooperitest (neid on kokku kolm: “Lendav Hollandlane”, “Tannhäuser” ja “Lohengrin”) kuid selles on juba tunda tema muusikadraama ideoloogia rakendust. Ooper pakub hea kuulde- ja vaatemängu nii tulihingelisele Wagneri fännile kui ka harilikule muusikaaustajale. Wagner ooper „Tanhäuser“ sisu „Tannhäuser“ kuulub koos „Lendava hollandlase“ ja „Lohengriniga“ Wagneri romantilisema helikeelega loominguperioodi. Jutustades inimlikest püüdlustest oma unistuste poole, põimib „Tannhäuser“ ajaloolise lahutamatult müütilisega, moodustades Wagneri ooperitele iseloomuliku maagilisrealistliku maailma. Ooper põhineb legendidel, mis jutustavad minnesinger Tannhäuserist ja Wartburgis toimunud lauljate võistlusest. Wagner seob Tannhäuseri ajaloolise isiku müüdiga Veenuse naudinguterohkest armumaailmast, vastandades sellele Elisabethi puhta ja lunastava armastuse
lõpetas 1908. aastal hõberahaga. 1911. aastal lõpetas ta kompositsiooni õpingud Nikolai Rimski-Korsakovi ja Aleksander Ljadovi juures. Mart Saar oli üks rahvusliku stiili rajajaist ja eesti professionaalse muusika alusepanijaist, eriti koorimuusika vallas.Ta oli esimene eesti helilooja, kes mõistis eesti vanema rahvalaulu olemust, suutis avada selle omapära ja sünteesida arhailist rahvalaulu kaasaegse helikeelega. Lisaks sellele kogus ta rahvaviise ja analüüsis ning süstematiseeris neid. Mart Saare looming oli algusaastatel tugevalt mõjutatud sajandi alguse uutest suundadest: impressionismist (klaveriprelüüdid) ja ekspressionismist (soololaul "Must lind"). Heino Eller (7. märts 1887 Tartu 16. juuni 1970 Tallinn) oli eesti helilooja ja pedagoog. Ta oli Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajatest. Aastal 1907 lõpetas ta Tartu reaalkooli
Petrucci poolt, kes leiutas noodikirjatrüki. Säilinud on temalt umbes 20 missat, 100 motetti ja 70 ilmalikku laulu. O. Lassuse kohta räägib legend, et teda on kauni lauluhääle tõttu kolmel korral lapsena röövitud. Lassus oli imetletud ja kuulus kogu Euroopas. Ta oli oodatud külaline kõikides Euroopa tähtsamates õukondades. Ta on kirjutanud umbes 2000 teost, kuid tema loomingu paremik ei ole kahjuks säilinud. Lassus oli oma ajastu kohta julge helikeelega, kasutades helistike ootamatuid vastandusi ja ebareeglipäraseid dissonantse. Noorpõlve looming on enamasti rõõmsameelne, kuid hilisem looming peegeldab üha rohkem surma ja kannatuse teemasid. Palestrina polnud eluajal nii imetletud kui Lassus. Palestrina tegutses peaaegu terve elu Roomas. Enamik Palestrina loomingust on vaimulik, sest ta oli kogu karjääri vältel seotud kiriklike õukondadega. Loomingu paremiku moodustavad missad (104) ja motetid (400). Barokk
1972. aastal avati seal Mart Saare majamuuseum. 19431956 töötas Saar kompositsiooniprofessorina Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (õpilased Ester Mägi, Harri Otsa, Jaan Rääts jt). Saar oli üks rahvusliku stiili rajajaist ja eesti professionaalse muusika alusepanijaist, eriti koorimuusika vallas. Saar oli esimene eesti helilooja, kes suutis mõista eesti vanema rahvalaulu olemust, avada selle omapära ja sünteesida arhailist rahvalaulu kaasaegse helikeelega. Saar oli ka üks neist, kes rahvaviise kogus, analüüsis ja süstematiseeris (ekspeditsioonid 1907,1910). Oma loometee alguses oli Saar suuresti mõjutatud sajandi alguse uutest suundadest -- ekspressionismist (soololaul "Must lind") ja impressionismist (klaveriprelüüdid). Klaveripalas "Skizze" võib leida isegi atonaalseid jooni. Saar on miniaturist, kes oma parima väljendab laulu kaudu. Tema loomingus ei puudu
direktor! · Eksirännak parema elu otsingutele Argentiinasse. Tagasi Tallinna. · Aastast 1932 kuni surmani elas kodukandis Pärnus ja Vändras. 15. M.Saare tähtsus eesti muusikas ja tuntumad laulud: Tähtsus: Mart Saar oli üks rahvusliku stiili rajajaist ja eesti professionaalse muusika alusepanijaist, eriti koorimuusika vallas. Ta oli esimene eesti helilooja, kes tunnetas eesti vanema rahvalaulu olemust, suutis avada selle omapära ja sünteesida arhailist rahvalaulu kaasaegse helikeelega. Lisaks sellele kogus ta rahvaviise ning analüüsis ja süstematiseeris neid. Looming: · Suurel hulgal koorilaule: Põhjavaim, Jaan läheb jaanitulele, Kõver kuuseke, Leelo, Unustamatu laul jt; · üle 100 soololaulu; · klaveriminiatuurid 16. C.Kreegi tähtsus eesti muusikas ja tuntumad laulud: oli eesti helilooja, dirigent ja muusikapedagoog. Peterburis suurenes ka huvi eesti rahvamuusika vastu. Kreek oli aktiivne rahvaviiside koguja ja uurija. 1914. a
,,Hammerklavier" (kokku 32 klaverisonaaati) 5 klaverikontserti BEETHOVENI LOOMING: Beethoveni loomismeetod oli aeglane- ta töötas pidevalt oma teoseid ümber, täiendas ja parandas neid alatasa. Seetõttu on Beethoveni loomingunimekiri lühem kui teistel Viini klassikutel. Kuna Beethoven oli silmapaistev pianist, siis suur osa tema loomingust moodustabki klaverilooming. 32 KLAVERISONAATI. Esimesed neist sarnanesid paljuski Haydni helikeelega. Mida aeg edasi, seda tõsisemaks ja omanäolisemaks Beethoveni muusikaline ,,käekiri" muutus. Mitmed sonaadid on nimelised,näiteks ,,APPASIONATA", ,,KUUPAISTE", ,,PATEETILINE". Tuntud on tema variatsioonid ,,32 variatsiooni" ja ,,33 variatsiooni Diabelli valsi teemale" ehk ,,Diabelli variatsioonid".Need on ulatuslikud klaveriteosed. 5 KLAVERIKONTSERTI 1 VIIULIKONTSERT Kuulsaim VIIULISONAAT kannab nime ,,KREUTZERI SONAAT". 9 SÜMFOONIAT
Kui Pariisi operetti iseloomustavad satiirilised tekstid, siis Viini operetis oli esiplaanil laul ja valss ( F. Suppe "Ilus Galathea", J. Strauss "Nahkhiir", "Öö Veneetsias", "Mustlasparun"). Hilisromantikud 15 Caesar Franck (1822-1890), Anton Bruckner (1824- 1896), Johannes Brahms (1833-1897) kirjutasid põhiliselt mitteprogrammilist muusikat klassitsistliku vormi ja romantilise helikeelega. Hilisromantismi iseloomustab erinevate suundumuste ja stiilide põimumine : historitsism, naturalism, cecilianism, rahvuslike koolkondade teke. Sümfoonia romantismi ajal 19. saj. tekkis teatud vormikonflikt sümfoonia kui absoluutse muusika zanri ja romantilise väljenduslaadi vahel, mis sageli kaldus programmilisusesse. Sajandi keskel toimus sümfoonia taandumine sümfoonilise poeemi ees. Sajandi teisel poolel hakati jälle
erirelatiivsusteooria (A. Einstein, Planck, Freud) pilvelõhkujad Tehnika gaasilaternate asemel elektrilaternad Nobeli preemiad Kirjandu juugendstiil (rahulik), ekspressionism (närviline, rahutu, dramaatiline) s (M. Gorki) Kunst abstraktsionism, fovism, naivism, kubism (P. Picasso) katsetused uudse helikeelega, meloodia polnud enam esikohal, otsiti uusi kõlavärve Muusika (R. Strauss) Filmikuns sündis Euroopas, kuid Ameerika võttis leiutise kiirelt üle t kadus viktorlik ajastu, riietusstiil muutus vabamaks Mood eksootikavaimustus, erksamad toonid, naiste kleidid-seelikud läksid lühemaks esimesed nüüdisaegsed olümpiamängud Sport moodne jalgpall Esimene maailmasõda
Oli üks kolmanda, viienda ja kuuenda Eesti Üldlaulupeo üldjuhte. Teoste hulka kuuluvad „Eesti keisri laul“ (1881; meeskoorile ja bassile; tekst Jaan Bergmann), „Kroonimise laul“ (1882; kantaat mees- ja segakoorile; tekst Jaan Bergmann) ning „Päikesele“ (1892; kantaat meeskoorile; tekst Mihkel Veske). Miina Härma (1864 - 1941) oli Eesti esimene naishelilooja, kasutas oma loomingus palju rahvaviise. Muusika oli lihtsa helikeelega, kuid värvikate kujunditega. Ei tulnud liedertaffellikust stiilist veel välja. Konstantin Jakob Türnpu (13. august 1865 – 16. aprill 1927) oli helilooja, organist ja koorijuht, kes ei sallinud Miina Härmat. Muusikat õppis Tallinnas E. Reinicke juures. Pikki aastaid töötas ainult baltisakslaste heaks. 1884 – 1886 juhatas „Lootuse“ seltsi meeskoori. Lõpetas Peterburi Konservatooriumis 1891 L. Homiliuse oreliklassi. 1891 – 1892 täiendas end Berliinis koorijuhtimise alal
Kannatas majandusliku kitsikuse all. Hetkel, mil raha vajas, oli sellest puudus. Beethoven suri 26. märtsil 1872. Beethoveni loomismeetod oli aeglane- ta töötas pidevalt oma teoseid ümber, täiendas ja parandas neid alatasa. Seetõttu on Beethoveni loomingunimekiri lühem kui teistel Viini klassikutel. Kuna Beethoven oli silmapaistev pianist, siis suur osa tema loomingust moodustabki klaverilooming. 32 KLAVERISONAATI. Esimesed neist sarnanesid paljuski Haydni helikeelega. Mida aeg edasi, seda tõsisemaks ja omanäolisemaks Beethoveni muusikaline ,,käekiri" muutus. Mitmed sonaadid on nimelised,näiteks ,,APPASIONATA", ,,KUUPAISTE", ,,PATEETILINE". Tuntud on tema variatsioonid ,,32 variatsiooni" ja ,,33 variatsiooni Diabelli valsi teemale" ehk ,,Diabelli variatsioonid".Need on ulatuslikud klaveriteosed. 5 KLAVERIKONTSERTI 1 VIIULIKONTSERT Kuulsaim VIIULISONAAT kannab nime ,,KREUTZERI SONAAT". 9 SÜMFOONIAT
Tema õpilased: Villem Kapp, Jaan Rääts, Lepo Sumera, Arvo Pärt, Valter Ojakäär, Arne Oit, Alo Põldmäe, Anatoli Garsnek. Looming: peamiselt instrumentaalmuusika, süveneb palju detailidesse, eeldab läbimõeldust, ei taha absoluutselt 'tühja ruumi täitmist'. Klaveriteoseid oli 200 umbes, eelistab lühipalasid, näiteks miniatuure, nt ,,Kellad", ,,Liblikas". Tema lemmikinstrument oli viiul, kuulsamad miniatuurid viiulile: ,,Männid" ja ,,Avarused". Roosa õpik: Eller rahvusliku helikeelega instrumentaalmuusika viljeleja. Lõpetas Peterburi konservatooriumi. Alustas viiuldajana. Siirdur Peterburi ülikooli juurat õppima. Samal ajal tegeles ka muusikaga. Sel ajal lõi ka esimesed teosed klaveri ja viiulipalad. Õpilased: e.tubin, v.kapp, j.rääts, b.kõver, u.naissoo, a.pärt. On põhjust rääkida Elleri koolkonnast, mis on A.Kapi koolkonna kõrval tugevamaid eesti muusikas. Kokku kirjutas umbes 200 teost, peaaegu kõik (v.a paari koori- ja soololaulu) instrumentaalteosed
Viimased 40 aastat ei kirjutanud ta mitte ühtegi nooti. Kirjutas sümfoonilist muusikat- sümfooniaid ja sümfoonilisi poeeme. Tema muusikat nimetatakse eepiliseks (jutustav) Teoste teemad olid Soome muistendid, eriti „Kalevala“ Kõige kuulsam teos on sümfooniline poeem „Finlandia“ Viiulikontsert MK „Finlandia“ Edvard Grieg 1843-1907 Norra rahvusliku ärkamisaja muusikaline sümbol. Põhjamaaliselt karge helikeelega teosed. Ta on kirjutanud üle 140 soololaulu, klaveripalade tsükleid, klaveri- ja tsellosonaat, kolm viiulisonaati, keelpillikvartettid. Orkestrisüidid „Peer Gynt I“ ja „Peer Gynt II“ Klaverikontsert a-moll. MK Mäekuninga koopas Solveigi laul Ase surm Eesti muusikaelu 13-18 saj Esimest korda mainiti laulmist kuskil kroonikas 1172. Henriku Liivimaa kroonikas on kirjas Eesti muusikas ja palju on kirjas ka Russovi kroonikas.
Klaveripalas ,,Skizze" võib leida isegi atonaalseid jooni. Oma küpsemas loomingus pöördus helilooja rahvalaulu poole ning loobus moodsast helikeelest. Saart peetakse üheks rahvusliku stiili rajajaks ja eesti professionaalse muusika alusepanijaks, eriti koorimuusika vallas. Saar oli esimene eesti helilooja, kelle looming on tihedalt rahvamuusikaga läbi põimunud. Ta suutis mõista eesti vanema rahvalaulu olemust, avada selle omapära ja sünteesida arhailist rahvalaulu kaasaegse helikeelega. Saar oli ka üks neist, kes rahvaviise kogus, analüüsis ja süstematiseeris Kaalukama osa Saare loomingust moodustavad umbes 350 koorilaulu, mida helilooja on kirjutanud kogu oma loometee jooksul. Saare varase perioodi kooriloomingu hulgas leidub Euroopa moodsatest muusikavooludest inspireeritud koorilaule (,,Ühte laulu tahaks laulda"), klassikalis-romantilisele stiilile lähedasi laule (,,Mets kohiseb") ning suhteliselt lihtsa harmooniaga rahvalaulutöötlusi
annaabi.ee 
