Eesti esimesed heliloojad (2)

Eesti esimesed heliloojad
Nad olid kõik asjaarmastajad, nendel ei olnud muusikalist kõrgharidust. Heliloojate elukäikudes on palju sarnast. Nad olid lõpetanud Cimze seminari , edasi läksid elama ja töötama Peterburgi. Nende loomingu tähtsaim žanr oli koorimuusika , -laul.
Aleksander Saebelmann-Kunileid (1845-1875)
Tema oli Eesti esimene helilooja ja ta oli väga omapärase helikeelega. Tema elust on vähe teada, kuna elu lõpul sõitis ta Poltaavasse tervist parandama, kuid suri seal. Ta on sinna maetud . Tema loomingust on säilinud ainult Eestis valminud teosed (6-7 koorilaulu ja umbes 10 rahvaviisi seadet).
Tema laulude iseloomustus:
-laulud on vabad Saksa liedertafeli mõjudest
-ta võttis eeskuju hoopis Soome rahvaviisidest, kus ta leidis ühist Põhjamaist hõngu
-tema lauludes esines ka polüfooniat
-tähtsamad laulud: „Mu isamaa on minu arm“, „Sind surmani“
Friedrich Saebelmann ( 1851 -1911)
Ta oli Aleksander Saebelmann-Kunileidi vend. Õppis ka Peterburi konservatooriumis klaverit. Tuntuimad laulud on „ Ellerhein “ ja „Kaunimad laulud“. Tema helikeel on väga saksapärane ja mitte nii originaalne.
Aleksander Thomson (1845-1917)
Õppis Tartu ülikoolis matemaatikat. Tema tuli Peterburist tagasi ja hakkas huvituma Eesti rahvaviisidest. Käis neid kogumas ja kasutas neid oma loomingus. Tema looming on omapärase kõlaga ja rahvuslik. Tuntuim laul on „Kannel“.
Karl August Hermann (1851-1909)
Ta on hariduselt keeleteadlane ja muusika alal täiesti iseõppija. Sellest hoolimata oli ta omal ajal üks tähtsamaid muusikaelu tegelasi. Ta oli helilooja, koorijuht ja muusikaajakirjanik. Pärit on ta Põltsamaalt, vaesest lihtrahva perest. Noorena õppis ta Tartu ülikoolis usuteadust. Edasi õppis ta Leipzigis keeleteadust ehk filoloogiat. Tartusse tuli ta 1880 tagasi ja töötas surmani keeleprofessorina. Läbi terve elu pidas Hermann muusikat oma südameasjaks, tegi väga palju selleks, et eestlasi muusikaliselt harida. Pärast Jannsenit saab Hermannist Eesti Postimehe peatoimetaja ja tema ajal hakkas leht käima 6 korda nädalas. Hermann hakkas Postimehe vahel välja andma muusikalisa, millest hiljem kasvas välja iga kuu ilmuv muusikaajakiri „Laulu- ja Mänguleht“ (1885-1897). See leht oli üldhariva eesmärgiga ja see koosnes artiklitest (pillimänguõpetus, noodid , komponeerimine, heliloojate elulood , eesti rahvamuusika ) ja noodiosast (viiuli- ja klaveripalad, koorilaulud ). Ta loomingu suurema osa moodustab koorilaul (200), tal on ka klaveri- ja viiulipalu ja soololaule. Tema looming on tugevate saksa mõjudega, jäljendab liedertafel stiili, laulud on muretud, hoogsad ja naiivsed.
Hermanni koorilaulud on „Kungla rahvas“, „Oh, laula ja hõiska“, „Mingem üles mägedele“. Hermanni kõige õnnestunumaks looks peetakse „Isamaa mälestust“. Selle tekst on „Kalevipojast“, muusika on dramaatiline ja tõsine. Hermanni loomingus on ka Eesti esimene lauleldus „Uku ja Vanemuine “ (1907). Selles etenduses on kasutatud Hermanni varasemaid koorilaule, muusika on väga lihtsakoeline, sündmustik on naiivne.