Vanemaid rahvalaule on kolm alaliiki. -Varane vokaalmuusika kujutab endast vanimaid teadaolevaid laule (laulutaolisi häälitsusi), mille päritolu jääb aegade hämarusse, võib-olla muusika tekkimise piirimaile. Suuremalt jaolt taandus see laulude kihistus 19. sajandi lõpuks, kuid mõneti püsib siiani, näiteks lastelaulude ja -lugemistena (hüpitused, arstimissõnad vms lihtsad vormid). -Regivärsiline laul ehk regilaul moodustab keskse ja omapärase osa eesti rahvalaulust. Lisaks algriimile ja parallelismile on sellel eriline värsimõõt. Regilaul kui laulustiil on omane peaaegu kõigile läänemeresoome rahvastele ning tekkis arvatavasti u 2000 aastat tagasi Soome lahte ümbritsenud hõimudel. Seetõttu esineb regilauludes arhailist mõtteviisi, vanaaegseid pikki sõnavorme ja omapärast helikeelt. Regilaul taandus Eestis üldiselt 19. sajandi jooksul. Mõnes piirkonnas (Kihnu, Setumaa) on see käibel veel tänapäevani.
orjalaulud jt) · Kiige-, mängu- ja tantsulaulud 3. Kooride tegevus 19.saj. teisel poolel: Laulu- ja mänguselts "Vanemuine" Asutati 1865 J. V. Jannseni eestvedamisel. "Vanemuine" polnud ainult Tartu keskne, tal oli üle-eestiline tähtsus. "Vanemuine" õhutas ja näitas eeskuju pasunakooride, laulukooride ja näiteringide loomiseks. " 1869 aastal toimunud esimesel üldlaulupeol laulsid ainult meeskoorid. .). Ilmusid esimesed eesti keelsed muusikaõpikud ja laulukogumikud (Jannseni ,,Eesti laulik", Hermanni koorilaulu kogumikud ja Jakobsoni ,,Wanemuise Kandle Haeled"). 4. Cimze seminar: Cimze seminar oli lätlasest pedagoogi ja muusiku Janis Cimze (Zimse) juhitud Liivimaa kihelkonnakooli õpetajate ja köstrite seminar Valgas. Seminari võeti vastu iga kolme aasta tagant, õppetöö kestis samuti kolm aastat. Seminari pääsemiseks nõuti kirikuõpetaja soovitust ja kihelkonnakooli lõputunnistust.
Esimesed rahvuslikud heliloojad · II üldlaulupidu 1879 Tartus · Üldjuht Karl August Hermann · lauljaid 1070 ja mängijaid 202 · Terav konflikt repertuaari osas (Jannsen Kreutzwald, Jakobson) · et pidu ei tuleks "...meie häbiks üks saksa laulupidu eesti keeles"; Jakobson nõudis, et vähemalt pooled laulud kavast oleksid eesti laulud. · III üldlaulupidu 1880 Tallinnas · Osalesid Põhja-Eesti koorid; 684 lauljat ja 98 mängijat · Üldjuhid Johannes Kappel, David Otto Wirkhaus · Laulupeod innustasid eestlasi laule kirjutama ja neid avaldama · Eesti laulude osakaal suurenes igal peo kavas · Soomlaste esimene üldlaulupidu toimus 1884 Jyväskyläs, kus lauldi ja eesti autorite laule Aleksander Saebelmann-Kunileid (1845-1875) · Andekas helilooja, organist, koolmeister
saateta, sageli improviseeriti tekst laulikutes. Nii kinnistuvad kindlad esituse kägus, esitajateks naised. autorid ja loojad EESTI MUUSIKA ARENGULUGU · info enne 12 saj. On napp · üksikud teated on jõudnud juhuslike märkustena vanadest kroonikatest · 1164 andmed kuusalu kiriku kohta · Orel; 1329 esimesed orelid. Helme, Paiste · Suhteliselt suurele kontaktile rahvalaulu ja kirikulaulu vahel viitab kristlike kirikupühadega seotud kalendrilaulude suur osatähtsus Eesti folklooris · Nn. Profesionaalne muusika kõlas ordulossides · 1521. Võeti linnadesse tööle palgalisi muusikuid. MUUSIKAELU 17. SAJANDIL · 1629. Kogu Eesti mandriosa Rootsi valduses · 1632. Academia Gustaviana · 1684. Bengt Gottfried Forselius asutas seminari, kus valmistati ette köstreid. Siit saab
Esimesed heliloojad 11. klass 19. sajandi lõpu Eesti muusikaelus valitses saksamõjuline romantism ja koorilaulus eeskätt Liedertafel'i-stiil (sks Liedertafel-laululaud). Liedertafel'i-stiil tähistas tundelist mitmehäälset meestelaulu, mis levis 19. sajandi Saksa lauluseltsides. Samal ajal hakkasid Eesti heliloojad otsima uusi muusikalisi kujundeid oma rahvamuusikast. Rahvusromantism = rahvuslikud + romantilised ideed Rahvusromantismi tunnused: Tundeline Rahva ajaloost Folkloorist ehk rahvaluulest Rahvamuusikas hakati nägema kunstmuusika algmaterjali ning see ajendas heliloojaid koguma ja tundma õppima oma rahvaviise. Eesti heliloojate esimese põlvkonna silmapaistvamad esindajad olid vennad Aleksander Kunileid, Friedrich Saebelmann ning Karl August Hermann. Kõik kolm
1.hernhuutlus protestantlik äratusliikumine, mis on nime saanud oma keskuse Herrnhuti asunduse järgi Saksimaal.Hernhuutlaste tegevuse kõrgpunkt Eesti alal on olnud 18.-19. sajandil.Saaremaast kujunes üks liikumise olulisemaid keskusi Eesti alal. Oluline roll oli neil mängida koorilaulu toomisel koguduseellu. Selliselt võib hernhuutlastele omistada koorilaulu esiisa rolli Eestis, millel on aga ka teine tahk - just vennastekogude koorilaul sai saatuslikuks traditsioonilisele Eesti regilaulule, mille laulmisest koraalide kasuks loobuti. Laiemas plaanis võtab hernhuutlaste kultuuriloolise rolli kokku Vennastekogud pakkusid talurahvale eneseteostusvõimalusi. Mitte asjata ei võetud hernhuutlik termin ärkamine nii eestlaste kui lätlaste rahvusliku liikumise sünonüümiks. Vennastekogude liikumisega kaasnev päevikute ja kirjavahetuse pidamine andis eestlastele motiivi kirjutamisoskuse omandamiseks. Teada on Urvaste talupoegade kirjad oma armsale
ning töötas pedagoogina ja organistina Venemaal ja Ukrainas. Tema loomingust on säilinud 15 laulu, millest 10 on rahvaviisi seaded. Tähtsamad teosed on koorilaulud ,,Mu isamaa on minu arm" ja ,,Sind surmani" L. Koidula tekstidele. Need kõlasid ainsate eestikeelsete lauludena I üldlaulupeol Tartus 1869. aastal. Aleksander Eduard Thomson (1845-1917) Laialdaste huvidega aktivist, kes suundus pärast mõnda aega kodumaal töötamist Venemaale. Ta oli kuulsa vene pianisti ja helilooja Anton Rubinsteini peres lastele koduõpetajaks. Üldse kirjutas ta 70 lüürilist laulu, millest on säilinud umbes pooled. Tuntumad on ,,Ketra Liisu", ,,Pulmalaul" ja ,,Kannel". Friedrich August Saebelmann (1851-1911) Oli A.Saebelmann-Kunileiu noorem vend. Õppis Valgas ja ühe aasta Peterburi konservatooriumis klaveriklassis. Töötas Paistu kihelkonnakoolis muusikaõpetajana, oli organist, koorijuht, pianist, tsellist ja helilooja. Loominguga tegeles vähe umbes 20 laulu.
a. eksternina gümnaasiumi. 1875. a. asus ta õppima Tartu ülikoolis usuteadust, mille katkestas ning astus 1878. a. Leipzigi ülikooli keeleteaduskonda. Leipzigist käis ta juhatamas II üldlaulupidu 1879. a. Lõpetanud 1880. a. ülikooli filosoofiadoktori kraadiga, alustas ta Tartus aktiivset tegevust ühiskondliku ja kultuurielu avaral rindel. 1882. a. sai K. A. Hermannist J. V. Jannseni ajalehe "Eesti Postimees" ja 1886. a. "Postimehe" toimetaja. 1889. aastast oli ta Tartu ülikoolis eesti keele lektor. Ühte oma tähtsamat ülesannet nägi ta kooride varustamises noodiliteratuuriga. Ta hakkas välja andma "Eesti Postimehe Muusika-Lisalehte", milles 1882-1884. a. avaldas arvukalt sega- ja meeskoorilaule, põhiliselt saksa heliloojate loomingust. 1885. a. asus ta toimetama esimest eesti muusikaalast ajakirja "Laulu ja mängu leht". "Laulu ja mängu leht" muutus koguni entsüklopeediliseks käsiraamatuks, kust võis leida vastust nii muusikaajaloo kui ka -teooria küsimustele. K. A
Kõik kommentaarid