Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sibelius ja Grieg (1)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Griegi ja Sibeliuse võrdlus
Sibelius

  • Soome helilooja .
  • Pole kunagi kasutanud audentset rahvalaulu, kuigi tema inspiratsioo-niallikateks on olnud eepos , runolaul ja loodus.
  • Loomingus valitsevad eeskätt suurvormid.
  • Teoseid mõjutasid valitsevate riigikordade muutused.
  • On loonud ka poeeme.

Grieg
  • Norra helilooja .
  • SÜGAVALT rahvusliku helikeelega, mis iseloomustab suurepäraselt sealset rahvast.
  • Lemmikuteks väikevormid: laulud, klaveri- ja orkestripalad.
  • Rändava eluviisiga .

Sarnasused
  • Ühed suurimad heliloojad oma kodumaades.
  • Rahvuslik looming.
  • Loomingus on tunda karget põhjamaist koloriiti.
  • On kirjutanud nii väikevorme, kui ka suurvorme.
  • Romantilise loomusega, armastasid loodust, vaikust ja rahu.
  • Naised mängisid nende eludes suurt rolli.
  • Märksõnad: programmilisus , dünaamilisus, jõulisus.
  • On jätnud sügava jälje riigi muusikasse.

Sibelius ja Grieg #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-05-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 71 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor immagination Õppematerjali autor
Sibeliuse ja Grieg'i võrdlus, hindele 5.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
doc

Muusikaajalugu- 20.sajandi muusika

12 a'lt hakkas teoseid looma, tegutses taanis, norra Faktid elust, mis on mõjutanud helilooja loomingut: ema oli klaveriõpetaja, loodus. TEOSED- pikad väljendusrikkad meloodiad. Muusikas on palju kontrastte- vali ja vaikne, aeglane-kiire. Ta kirj programmilist muusikat[teos milllele on pandud looja poolt pealkiri või pikem sisu kirjeldus). "Pöialpoiste ronkkäik". Zanritest eelistas ta väikevorme. Suurteosest oli erandlik a-moll. Ta eiras harmoonia reegleid- impressionismi teerajaja. Jean Sibelius: 1865-1957. Oli Soome rahvusliku koolkonna rajaja. Faktid elust, mis on mõjutanud helilooja loomingut: ema, tundis huvi klaveri vastu. Sibeliust on nimetatud Põhjamaade suurimaks sümfoonikuks, sest ta kirjutas sümfoonilisi teoseid orkestrile. Sümfooniad: Kasutab rahvaviisi motiive ja arendab neid. Sümfoonilised poeemid: üheosaline poeem, mille teema on pärit kirjandusest. ,,Finlandia", ,,Toonela kirik".

Muusika
thumbnail
1
doc

Konspekt

12 a'lt hakkas teoseid looma, tegutses taanis, norra Faktid elust, mis on mõjutanud helilooja loomingut: ema oli klaveriõpetaja, loodus. TEOSED- pikad väljendusrikkad meloodiad. Muusikas on palju kontrastte- vali ja vaikne, aeglane-kiire. Ta kirj programmilist muusikat[teos milllele on pandud looja poolt pealkiri või pikem sisu kirjeldus). "Pöialpoiste ronkkäik". Zanritest eelistas ta väikevorme. Suurteosest oli erandlik a-moll. Ta eiras harmoonia reegleid- impressionismi teerajaja. Jean Sibelius: 1865-1957. Oli Soome rahvusliku koolkonna rajaja. Faktid elust, mis on mõjutanud helilooja loomingut: ema, tundis huvi klaveri vastu. Sibeliust on nimetatud Põhjamaade suurimaks sümfoonikuks, sest ta kirjutas sümfoonilisi teoseid orkestrile. Sümfooniad: Kasutab rahvaviisi motiive ja arendab neid. Sümfoonilised poeemid: üheosaline poeem, mille teema on pärit kirjandusest. ,,Finlandia", ,,Toonela kirik". Teisi teoseid:

Muusikaajalugu
thumbnail
1
docx

Põhjamaade muusika.

Aare Merikanto, Oskari poeg(1893-1958). Sibeliuse akadeemia ippejõud. Palju sümfoonilisi teoseid, ooper `juha'. Selin Palmgren helilooja, pianist ja dirigent. Parimad klaveriteosed. 5 klaverikontserti, palju miniatuure. Kutsutud ka soome Chopiniks. Toivo Kuula.täiendas end välismaal, seal leidis oma isikupärase stiili. Oli väga vaesest perest. Tuntuim `stabat mater' ­ viimane teos. Leevi Madetoja -kõige värvikam soome helilooja. Ooper `põhjalased' Einojuhani Rautavaara. Jean Sibelius -teeb Soomele nime terves maailmas. Sai tasuta stipendiumi õiguse igasse muusikakonservatooriumi terves maailmas tänu oma oskustele. Peale helsinigit täiendab end ka berliinis ja viinis. Peale seda hakkab helsingi lütseumis õppejõuks. 1892 ­ sümfoonia kantaat `kullervo'. Sümfooniline poem ­ `saaga'. Tutvub Järnefeldti perekonnaga. Peres oli üks tütar ja kolm poega. Eero Järnefeldt ­ kunstnik Arvid ­ kirjanik. Arnas ­ dirigent ja helilooja. 1897 loobub Sibelius

Muusikaajalugu
thumbnail
3
doc

POHJAMAADE ROMANTISM

PÕHJAMAADE ROMANTISM NORRA TUNTUIM HELILOOJA EDVARD GRIEG. 1843-1907 Oli helilooja, pianist, dirigent, organiseeris üritusi, muusikakirjanik. Ta sündis Norra linnas Bergenist ja talle hakkas õpetama muusikat ta pianistist ema ja ta 12 aastaselt hakkas juba komponeerima. Norra viiuldaja Ole Bulli rõhutas Griegi astuma konservatooriumisse, mille lõpetas ülikooli 1862 aastal helilooja ja pianisti diplomiga. Ta tuli tagasi pärast kooli lõpetamist oma vanasse kodulinna, kus ta kontsert oli väga menukas. Suurt rolli etendas

Kunst
thumbnail
14
pdf

Heliloojate elulood

Sibelius kirjutas meeleldi ka lavastustele valse trieste, pelleas ja melisande, torn, surm, scaraminche. Lisandub hulk muud orkestraalmuusikat. Kammertsmuusikat kirjutas põhiliselt noorusaegadel. Üheks 20 saj kaunimaks viiuli kontserdiks on tema oma. Sümfooniaid on 7, tuntumad: 1, 5, 7. sibeliuse muusikat võib iseloomustada kui jõulist suurejoonelist väga soomepärast, sügalat rahvuslikku, meloodia ja tämbririkast. Muusika Page 1 Edvard Grieg 14. oktoober 2009. a. 20:27 1843-190 Elulugu Grieg oli norra rahvusliku ärkamisaja laulik. Esimene muusikaõpetaja oli ema, kes mängis ka ise klaverit. Edvard suhtus tõsidusega õpingutesse ja selle tulemuseks olid 12a kirjutatud esimesed helitööd. Akadeemilise muusikalise hariduse saamine norras oli võimatu. Selleks suundus keskeuroopasse. Ema valmistas ette leipzigi konservatooriumisse minekuks. Õpingud lõppesid edukalt. Edasi töötas helilooja, pianist, dirugendi ja pedagoogina

Muusika
thumbnail
8
docx

Romantism, Operett , Võimas Rühm. Programmiline muusika

Tsaikovski on kirjutanud, et kogu tema elu kulus möödunu kahetsemisele, tulevikulootustele ing rahulolematusele olevikuga. See murelik hoiak peegeldub kogu tema loomingus, kasvades elu lõpupoole traagikaks. Tsaikovski tähtsamate teoste hulgas on ,,Romeo ja Julia" ,,Torm" ,,Francesca da Rimini" ,,Itaalia capriccio" ,,Jevgeni Onegin" ,,Jolanthe" ,,Luikede järv" ,,Uinuv kaunitar" ,,Pähklipureja" tsüklid ,,Aastaajad" ja ,,Lastealbum" Edward Grieg : (1843-1907) Grieg sündis ja suri Bergenis. Ta õppis varakult selgeks klaverimängu, 1858. Aastal kuulis teda Norra populaarne viiuldaja ja helilooja Ole Bull ning soovitas poisil jätkata õpinguid Leipzigis. 1858-1862 õppiski Grieg Leipzigi konservatooriumis klaverit, muusikateooriat ja kompositsiooni. Varasel loomeperioodil olid tema suurimateks eeskujudeks Schumann ja Mendelssohn. 1863-1865 elas Grieg Tanis , kus jätkas kompositsiooniõpinguid kuulsa Taani helilooja Niels Grieg käe all. 1867

Muusika
thumbnail
7
doc

Romantism

Romantikute teoseid võib iseloomustada sõnadega "põgenemine, rändamine". Romantismiajastu heliloojad võtavad zanrid klassitsismist ja töötlevad neid. Romantismiajastu lemmikzanrideks olid soololaul, sümfooniline poeem, sümfoonia, miniatuurid klaverile, ooper(ka juba muusikaline draama). Tänu soololaulu populaarsusele olid sageli laulutaolised isegi romantikute suurteoste üksikud osad ja episoodid. Lavamuusikas omandasid ooperi kõrval tähtsa koha ballett ja operett. Edvard Grieg (1843-1907) Edvard Grieg oli norra rahvusliku ärkamisaja laulik. Tema kujunemist mõjutasid nii kodumaa kui ka taani rahvusliku kunsti eest võitlevad muusikud, eriti Griegi sõber Nordraak. Nemad ergutasid Griegi huvi rahvamuusika vastu. Grieg oli esimene Põhjamaade helilooja, kes suutis tõsta norra muusika Euroopa klassikalise kunsti tasemele. Ja Griegi looming avas maailmale Norra rahvamuusika kordumatu omapärase ilu. Grieg oli ka esimesi Euroopa heliloojaid, kelle

Ajalugu
thumbnail
12
doc

Muusikaajalugu

Ta on loonud üle 30 sümfoonilise teose. Tsaikovski teosed on dramaatilise põhikarakteriga ja rajanevad psühholoogilisel konfliktil. Tegevuse tõukejõuks on mingi tugev emotsioon - armastus, armukadedus, auahnus, vihkamine või midagi muud selletaolist. Ta ei armasta muinasjuttu, mütoloogiat, väliseid efekte ja põnevusega ülevürtsitatud sündmustikku. Inimestega igapäevasest elust sarnanevad ka tema ooperite tegelased. Edvard Grieg Edvard Grieg sündis 15. juunil 1843 Bergenis. Griegi esivanemad pärinesid Sotimaalt. Ema õpetas pojale varakult klaverimängu selgeks ning 12-aastaselt alustas Grieg iseseisva komponeerimisega. 1858. aastal astus ta Ole Bulli õhutusel Liepzigi konservatooriumi, mille lõpetas aastal 1862. Õppeasutuses õppis Grieg muusikateooriat, kompositsiooni ja klaverit. Pärast edukaid klaverikontserte kodumaal, siirdus Grieg 1863. aastal Kopenhaagenisse.

Muusikaajalugu




Kommentaarid (1)

balai80 profiilipilt
balai80: Tänan! :)
22:15 19-06-2018



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun