M. Mussorgski ja A. Borodin

koppel, katrin

M. Mussorgski ja A. Borodin (0)

Keskkool - Muusika - Muusikaajalugu

1 Hindamata

TAEBLA GÜMNAASIUM
XI Klass
Rauno Suurkivi
Võrdlev referaat

Modest Mussorgski

Ja Aleksandr Borodin
Juhendaja : Kaja Avila

Mai 2010
Sissejuhatus
Minu üleminekuarvestuse teemaks on kaks toredat heliloojat – Modest Mussorgski ja Aleksandr Borodin. Nimelt minu ülesandeks on koostada võrdlev referaat nende kahe helilooja kohta. Enne seda võrdlevat referaati ma ei teadnud eriti palju neist kahest heliloojast, aga täiesti võõrad need nimed ka mulle ei olnud. Oleme tunnis läbi sirvinud teemasid , mis kajastavad neid kaht heliloojat ja muidugi on juba enne seda nende nimed kusagilt meelde jäänud. Loodan, et suutsin koostada põneva ja sisuka võrdleva uurimustöö.
Modest Mussorgski
(21. märts 1839 – 28. märts 1881)
Modest Mussorgski oli võimsa rühma liige ja ta oli nendest kõige andekam. Ta näitab ära vene lihtrahva väga rasket elu. Oma ooperis näitab ta sotsiaalset ebavõrdsust rikaste ja vaeste vahel. Sündis Pihkvamaal mõisniku perekonnas. Ema oli tal hea klaverimängija ja hea õpetaja. Elades Pihkvamaal pidi temast saama ka ohvitser . Ta lõpetas 1856 Peterburi ohvitseride kooli ja tegeles selle kõrvalt ka muusikaga. 1860-ndatel sidus ennast võimsa rühmaga Balakirev . 1858 loobus täielikult ohvitseri kutsest ja otsustas muusika kasuks. Tänu sellele valmisid tal kuulsad ooperid , klaveripala tsükkel ,,Pildid Näituselt,`` palju laule jne. 1870-ndatel võimas rühm lagunes ja liikmed hakkasid omaette tegutsema. Mussorgski ei tahtnud olla aadlik ning andis mõisa vennale , et mitte talupoegi piinata. Tal tekkisid rahalised raskused. Tervis läks halvaks- hullusehood. Ta suri 1881 Peterburis.ema varajase surma nädal pärast 42. sünnipäeva põhjustas alkoholism . Tema loomingu lõpetasid sõbrad.Modest Mussorgski andis olulise panuse vene rahvusliku muusika arengusse . Tema veendumus oli, et kunst peab kajastama tegelikku elu. Nii pärinebki sageli tema teoste ainestik ajaloost. Tema helikeel oli oma aja kohta uudne ja julge, eirates rangeid harmoonia reegleid. Mussorgski on suurim kriitiline realist vene muusikas.
Idee teose „Pildid näituselt“ kirjutamiseks sai Mussorgski oma sõbra, maalikunstnik ja arhitekt V. Hartmanni akvarellide ja joonistuste näitust külastades. Mussorgski ise kirjutas teose klaveripalade tsüklina, mille aga hiljem seadis orkestrile kuulus prantsuse helilooja Maurice Ravel. Veelgi kaasaegsema, elektroonilisema variandi sellest teosest on loonud jaapanlane Isako Tomita. Osas „Rikas ja vaene juut“ on komponeeritud kahe portree muljete põhjal. Ühel on kujutatud rikast teisel vaest poola juuti. Rikast juuti iseloomustab madal register ja võimukas kõla, vaest juuti aga kõrges registris ebalust ja abitust peegeldav muusika. Osas „Limoges` i turg “ annab helilooja väga kujundlikult edasi turu siginat- saginat, naiste lobisemist ja vaidlust. „Katakombides“ on helilooja püüdnud muusikas edasi anda selle koha salapära ja kõhedust.
Tähtsamad teosed

1869 ooper „Boriss Godunov “
1872 soololaulude tsükkel „ Lastetuba “
1872-1880 „Hovanštšina“ (Nikolai Rimski- Korsakov lõpetas selle 1883)
1874 klaveripalade tsükkel „Pildid näitustelt“
1874 soololaulude tsükkel „Päikeseta“
1874-1880 „Sorotšinski aastalaat “ ( Caesar Cui lõpetas selle 1916)
1877 soololaulude tsükkel „Surma laulud ja tantsud“

Aleksandr Borodin
(12. november 1833 – 27. veebruar 1887)
Aleksandr Porfirjevitš Borodinoli vene helilooja. Ta oli nii andekas keemik kui ka suur muusik . Loodusteadused köitsid teda juba lapsepõlves, kuigi ta tegeles meelsasti ka kirjandusega, armastas joonistada ning õppis kerge vaevaga selgeks mitu võõrkeelt. Ka muusikaharrastus sai alguse juba varasest lapsepõlvest. Õppis kooli hoidjatädi käest vene keelt ja laule. Kodus toimusid muusikaõhtud, kus ema, isa ja sugulaste kaasabil õppis klaveri- ja tšellomängu (prantsuse koduõpetajad). Suur huvi keemia vastu viis ta 17-aastaselt Kirurgilise Arstiteaduse Akadeemiasse. Muusikaga tegeles ta vaid pühapäeviti või vabadel päevadel, selle pärast ei ole ta kirjutanud väga palju väärtuslikke teoseid. Kuid kõik, mis ta on kirjutanud, kuulub vene muusikasse. Muusika kõlab rahvuslikult ning võimsalt. Lemmikteemad on rahvakangelased ja vägilased("Vägilassümfoonia"). Meloodiad on voolavad ja laulvad. Looming on klassikaline. Eeskujuks oli Mihhail Glinka looming.
Borodin on tugeva isikupära ja rahvusliku helikeelega komponist.
Kuigi lai, vägilaslik eepika on Borodini muusikale kõige iseloomulikum, on tema loomingus ka palju hella lüürikat. Lüüriline on Jaroslavna muusika „Vürst Igorist“, lüürilised on mitmed romansid („ Kauge kodumaa kallastele“ jt.) Kõige paremini näitab Borodin end lüürikuna keelpillikvartettides. Eriti palju õrnust on Kvartetis nr. 2, mille südamlik III osa „ Nokturn “ on populaarsemaid teoseid vene kammerloomingus.
Tema jõuline muusika kannab kuulaja muistestesse vägilasaegadesse. Eriti palju vägilaslikkust on II sümfoonias, mida tuntaksegi „Vägilassümfoonia“ nime all. Selle alapealkirja andis sümfooniale Stassov . Borodin oli kord Stassovile öelnud, et I osas püüdis ta luua pilti vägilaste kokkutulekust veetšele, III osas elustada muistse lauliku Bojani kuju, kes gusli saatel jutustab bõliinat vanadest aegadest, ning finaalis (IV osa) anda hoogsat ja rõõmsat peopilti.
Tema tähtsamad teosed

1867 "Sümfoonia nr 1

1876 "Sümfoonia nr 2
1879 " Keelpillikvartett nr 1
1880 sümfooniline poeem "Kesk- Aasia steppides"
1881 "Keelpillikvartett nr 2"
1886 "Sümfoonia nr 3"
1887 ooper "Vürst Igor"

Võrdlus

Mussorgski ja Borodin olid mõlemad vene heliloojad
Mussorgski tahtis saada ohvitseriks, Borodin aga Keemikuks
Mussorgski suri alkoholismi, Borodin suri südame rikkesse
Borodin on inimesena mitmekülgsem kui Mussorgski.
Mussorgskist jäi poolikukt mitu teost, Borodin kirjutas kõik lõpuni
Mõlemad andsid suure panuse Vene rahvus muusikasse
Borodin suri 54. aastasena, Mussorgski aga 42 aastaselt
Mõlemad olid võimsa rühma Balakirevi liikmed
Borodinil oli tütar nimega Liza Balaneva, kes oli adopteeritud, Mussorgskil lapsi polnud
Borodin nägi välja selline:

Mussorgski aga selline:

Kokkuvõte
Modest Mussorgski ja Aleksandr Borodin olid vaieldamatult andekad ja isikupärased heliloojad.
Ma võtsin internetist lahti mõlema helilooja teosed: Modest Mussorgsky - In the village ja Alexander Borodin - Prince Igor. Kui neid võrrelda, siis isiklikult meldib mulle Aleksandr Borodini looming rohkem. Seal on rohkem mänglev muusika ja see just kui kutsub kuulama .
Mõlemad heliloojad jätsid endast venemaale suure jälje. See uurimustöö oli väga huvitav ja ma sain nende kahe helilooja kohta teada nii mõndagi. Ma loodan, et mu referaat sisaldab midagi sellist, mida muusikaajaloo õpetaja varem ei teadnud ja saab alles sellest referaadist teada.
Kasutatud materjalid

Muusikaajaloo õpik
www.et.wikipedia.org
http://www.nndb.com/people/295/000093016/
http://www.nndb.com/people/306/000093027/
www.miksike.ee
www.google.com
www.youtube.com

.ODT Laadi alla originaalfail 8 lk · .odt · 21 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-05-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

21 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

katrin koppel Õppematerjali autor

Võrdlev referaat : Modest Mussorgski Ja Aleksandr Borodin

modest mussorgski aleksandr borodin

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

odt

M. Mussorgski ja A. Borodin

Võrdlus ·Mussorgski ja Borodin olid mõlemad vene heliloojad ·Mussorgski tahtis saada ohvitseriks, Borodin aga Keemikuks ·Mussorgski suri alkoholismi, Borodin suri südame rikkesse ·Borodin on inimesena mitmekülgsem kui Mussorgski. ·Mussorgskist jäi poolikukt mitu teost, Borodin kirjutas kõik lõpuni ·Mõlemad andsid suure panuse Vene rahvus muusikasse ·Borodin suri 54. aastasena, Mussorgski aga 42 aastaselt ·Mõlemad olid võimsa rühma Balakirevi liikmed ·Borodinil oli tütar nimega Liza Balaneva, kes oli adopteeritud, Mussorgskil lapsi polnud ·Borodin nägi välja selline: ·Mussorgski aga selline: Kokkuvõte Modest Mussorgski ja Aleksandr Borodin olid vaieldamatult andekad ja isikupärased heliloojad. Ma võtsin internetist lahti mõlema helilooja teosed: Modest Mussorgsky - In the village ja Alexander Borodin - Prince Igor

Muusikaajalugu

docx

M.Mussorski ja M.Glinka

sajandi suured vene heliloojad. Glinka sündis 35 aastat varem(01.06.1804). Ta püüdis murda domineerivat prantsuse ja saksa romantilist stiili. Välismaal õppides hakkas ta huvi tundma oma kodumaa rahvamuusika vastu. Esimene tõeline vene rahvuslik teos oli tema orkestrifantaasia´Kamarinskaja´´ ja ooper ´´Ruslan ja Ludmilla´´. Tema ideed võttis omaks rühmitus, kes nimetas end ´´Võimsaks rühmaks´´ Üks mõjukamaid selles rühmas oli Modest Mussorgski, kelle sünnist möödus selle aasta 21.märtsil 170 aastat. Minu referaadi eesmärgiks on rohkem teada saada nende kahe suure vene helilooja elust ja loomingust ning seeläbi rohkem mõista nn. ´´vene hinge´´. 1. MIHHAIL GLINKA 1.1Elulugu Mihhail Ivanovits Glinka (vene keeles ; 1. juuni (vana kalendri järgi 20. mai) 1804 Novospasskoje küla, Smolenski kubermang 15. veebruar (vana kalendri järgi 3. veebruar) 1857 Berliin) oli vene helilooja

Muusikaajalugu

docx

vene muusika-1- 2

Kirjuta iga helilooja kohta tähtsamad eluloolised faktid ja olulisemad teosed 1. Võimas rühm – kes sinna kuulusid, mis neid ühendas vene heliloojate rühmitus, kuhu kuulusid Modest Mussorgski, Aleksandr Borodin, Nikolai Rimski-Korsakov, Cesar Cui, Mili Balakirev. Nad kõik eelistasid soololaulu ja ooperit, tuginesid bõliinadele ja muinasjuttudele, olid muusikutena iseõppijad. 2. A. Borodin (1833-1887),võimsa rühma liige, andekas keemik ja väga suur muusik. Tema teosed olid peamiselt vägilastest. Kirjutas vähe teoseid ,aga kõik on tuntud, nt: “Vürst Igor”(1887, kõige tuntum ooper),”Sümfoonia nr 1”(1867),”Sümfoonia nr 2”(1876) jne. 3. M. Mussorgski (1839-1881),võimsa rühma liige, andis olulise panuse vene rahvusliku muusika arengusse, tema helikeel

Romantism

doc

Vene romantism

Professionaalne muusika Venemaal saab alguse kirikumuusikast, kui tekkisid vaimuliku koorimuusikud. Romanss tekkis tänu kodus musitseerimisele, algallikaks olid vanad rahvalaulud. 3 meistrit: A. Aljabev, A. Varlamov, A. Guriljov. Võimas rühm : M. Balakirev, C. Cui, M. Mussorgski, A. Borodin, N. RimskiKorsakov. *Eesmärk: kujutada reaalset vene rahva elu ja olu. Muusikaline materjal oli seotud folklooriga, programmiline instrumentaalmuusika. Mihhail Glinka klassikalise koolkonna rajaja vene muusikas. Taotles rahvuslikkust, kajastab rahva elu ja folkloori. Esimene, kes lõi ajaloolise ooperi, selleks oli ,,Ivan Sussanin" 1836. Muinasjutulisus ja fantasika ooperis ,,Ruslan ja Ludmilla" 1842. Peale

Muusikaajalugu

ppt

Vene romantikud

VENE ROMANTIKUD SISUKORD  Vene romantikud  Võimas rühm:  Mihhail Glinka - Modest Mussorgski  Aleksandr - Aleksandr Borodin Dargomõžski - Nikolai Rimski-  Anton Rubinstein Korsakov  Sergei Rahmaninov - Cesar Cui  Aleksandr Skrjabin - Mili Balakirev  Kokkuvõte  Pjotr Tšaikovski VENE ROMANTIKUD  Hakkas kujunema 18.saj viimasel kolmandikul  Rahvuslikkuse otsingud  Looming tugevasti lääne mõju all  1859 – asutati Peterburis Vene muusika ühing  1862 – rajati Peterburi Konservatoorium  1866 – rajati Moskva Konservatoorium

Muusikaõpetus

ppt

vene romantikud

VENE ROMANTIKUD SISUKORD Vene romantikud Võimas rühm: Mihhail Glinka - Modest Mussorgski Aleksandr - Aleksandr Borodin Dargomõzski - Nikolai Rimski- Anton Rubinstein Korsakov Sergei Rahmaninov - Cesar Cui Aleksandr Skrjabin - Mili Balakirev Pjotr Tsaikovski Kokkuvõte VENE ROMANTIKUD Hakkas kujunema 18.saj viimasel kolmandikul Rahvuslikkuse otsingud Looming tugevasti lääne mõju all 1859 asutati Peterburis Vene muusika ühing 1862 rajati Peterburi Konservatoorium 1866 rajati Moskva Konservatoorium MIHHAIL GLINKA (1804- 1857)

Muusika

doc

A. Borodin M. Mussorski

Lemmikteemad olid vägilased ja rahvuskangelased. Muusika oli lai ja voolav, hästi rahvalaulu lähedane. Eeskujuks oli Glenka muusika. Tähtsamad teosed: ooper,,Vürst Igor`` 1870.a. Vägilasesümfoonia 1876.a. Sümfooniline pilt Kesk-Aasias 1880. 18 romansi Ooper ,,Vürst Igor`` Alustas kirjutamist 1869 ja lõpetas selle helilooja Rimski Korsakov. Ooperi aluseks on 12. saj. pärit eepos, jutustus Igori sõjakäigust. Libretto kirjutas ta ooperile ise. Igor oli Kiievi vürst. Borodin kasutas Idamaade ja Vene muusikat. Kõige kuulsam ooperis on vürst Igori aaria. Ta langes Polovetside juurde vangi. Kontsat pakkus talle ühineda endaga. Igor unistab seal vabadusest ning vabastada kodumaa. Keegi aitas tal sealt põgenema. Kuulamine: Avamäng, Igori aaria- viiulid mängivad, Kontsaki aaria- hästi tantsisklev muusika, polovitside tantsud: tütarlaste tants- poiste tants: idamaine rahvaviis. Slava koor. Modest Mussorgski 1839-1881

Muusikaajalugu

doc

Aleksandr Borodin

Pärnumaa Kutsehariduskeskus Referaat muusikas Aleksandr Borodin (1833 1887) Meelis Jander - A-08 Sisukord: Lk 3 - Borodin'i Elulugu Lk 4 ... 5 - Teosed Lk 6 Surm Lk 7 Kasutatud allikad 2 Elulugu: Aleksandr Porfirjevits Borodin (12. november 1833 27. veebruar 1887) oli vene helilooja. Borodin sündis Peterburis, tema bioloogiline isa oli arvatavasti Gruusia prints Luka Gedevanishvili ja emaks oli Evdokia Konstantinovna Antonova. Lapsena sai ta väga hea hariduse, seal hulgas ka klaveriõpetuse. Aleksandr oli andekas keemik ja väga suur muusik. Lapsepõlvest peale armastas ta loodusteadusi, kuid tegeles ka kirjandusega, armastas joonistada ning õppis mitut keelt (prantsuse -, itaalia keel ja kultuuri)

Muusika

Rohkem sarnaseid