Mart Saar ja Cyrillus Kreek (0)

STEN SAAREKIVI 12 HUM
Mart Saar ja Cyrillus Kreek

Cyrillus Kreek
Mart Saar
(1882-1963) (1889-1962)
Mart Saar(1882-1963)
Cyrillus Kreek(1889-1962)
Oli eesti helilooja , dirigent ja muusikapedagoog.Lisaks veel organist ja rahvaviiside koguja. Mart Saare mälestuseks on Tartus püstitatud  monument .
Oli eesti helilooja , organist ja rahvaviiside koguja , , dirigent ja muusikapedagoog.
Sünninimega Karl Ustav Kree
Loomingut mõjutas uue sajandi suunad(impressionism-klaveriprelüüdid ja ekspressionism - soololaul „Must lind“). Koorilaulude jaoks sai inspiratsiooni loodusest ja rahvaviisidest. Oli ka armastus kodumaa vastu, mille tõttu on ta kirjutanud soololaule.
Õppis Peterburi konservatooriumis, kus suurenes tema huvi Eesti rahvamuusika vastu Ta oli üks paremaid rahvalaulude tundjaid, kasutas ilmalikke ja vaimulikke rahvaviise oma kooriloomingus.
Koorilaule kirjutas ta enim. Erinevatele muusikutele ja linnakooridele meeldisid ta teosed ning tema looming oli isegi omaks võetud. Kirjutas umbes 350 koorilaulu, millest osad on lihtsa tekstuuriga ning kuuluvad laulupidude raudvarasse.
. Cyrillus Kreek on loomingu üldarvult ilmselt üks kõige viljakamaid eesti heliloojaid. Samuti tema lood on tuttavad ning siiani lauldavad, näiteks: “Meil aiaäärne tänavas”, “Mu süda ärka üles”. Tema koorilaulud olid ilmalikud. Kirjutanud kokku üle 1000 laulu.
Mart Saar mängis ka orelit.
Ise mängis harmooniumit, klaverit ja orelit.
Mart Saar oli üks rahvusliku stiili rajajaist ja eesti professionaalse muusika alusepanijaist, eriti koorimuusika vallas.
Ta oli esimene eesti helilooja, kes tunnetas eesti vanema rahvalaulu olemust, suutis avada selle omapära ja sünteesida arhailist rahvalaulu kaasaegse helikeelega. Lisaks sellele kogus ta rahvaviise ning analüüsis ja süstematiseeris neid. On eesti muusikas tähtis, kuna tema lood on tuntud. Ja neid esineb ka tänapäeval.
On eesti muusikas tähtis, kuna tema lood kavastuvad tänapäevalgi. Tähtsal kohal Cyrillus Kreegi loomingus on vaimulikud rahvalaulud .
Eriti hindas ta puhkpilliansambleid. Oma stiilini jõudis Cyrillus Kreek varakult ja selles pole hiljem suuri muutusi.
Tema helikeeles peegeldub helilooja rahulik, tasakaalukas iseloom. Mõlemad heliloojad on esimesed, kes sel määral tuginesid oma muusikas regivärsilisele rahvaviisile.
“Meil aiaäärne tänavas”
“Põhjavaim”
“Mu süda ärka üles”
“ Leelo ”
“Talvine õhtu”
“Laulu eestvõtja”
Mõlemad heliloojad on esimesed, tuginesid oma muusikas regivärsilisele rahvaviisile.