100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-02-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kkeiu95
Õppematerjali autor
Saare ja Cyrillus Kreegi laule mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad.Aastatel 19421944 õppis ta Tallinna konservatooriumis August Topmani klassis orelit ning 1950 1951 Villem Kapi juhendusel kompositsiooni.Aastail 19511956 tudeeris Moskva Konservatooriumis.19551960 oli Tallinna Muusikakooli õpetaja, 19561969 ENSV Heliloojate Liidu nõustaja, 19741989 samas esimene asetäitja. Aastast 1969 on ta vabakutseline helilooja. Veljo Tormis on Eesti Heliloojate Liidu liige 1956. aastast. Helilooming Suurima osatähtsusega tema loomingus on koorimuusika ning selle olulisem osa seondub eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste igivana rahvalauluga. Tuntumad teosed selles valdkonnas on loits "Raua needmine" ning tsüklid "Eesti kalendrilaulud" ja "Unustatud rahvad" (viimase loomiseks sai ta inspiratsiooni liivi, vadja, isuri, ingerisoome, vepsa ja karjala motiividest). Tormis on eelkõige koorimuusikahelilooja
Keila Kool Referaat Veljo Tormis Koostas :Jaana Põllu 12 D klass 2010 Sisukord · Elulugu · Looming · Tunnustused · Tsüklid · Kasutatud materjal Veljo Tormis Elulugu Veljo Tormis (sündinud 7.augustil 1930 Kuusalus Harjumaal) .Helilooja,peamiselt koorikomponist,kogu maailmas üks huvitamaid koorimuusika loojaid 20.sajandi II poolel. . Tema isa oli köster ja juhatas kirikukoori. Kodus lauldi palju, eriti rahvalaule .Kasutanud palju nii eesti kui teiste,peamiselt soome-ugri rahvaste folkloori.Veljo Tormis on sündinud Kuusalus ja üles kasvanud Vana-Vigalas.Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu
VELJO TORMIS Tormis on sündinud Kuusalus ja üles kasvanud Vigalas. Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu. Tormiste kodus lauldi rahvalaule (noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpituid) ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut - Mart Saare ja Cyrillus Kreegi laule, mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad. 1943. aastal hakkas Tormis Tallinnas orelit õppima, 5a pärast Tallinna konservatooriumi oreliklass aga suleti. Põhjuseks oli selle liigne seotus kirikuga, mistõttu pidi Tormis oma erialast loobuma. Ta proovis ka koorijuhtimise alal, ent see talle ei sobinud. 1950. aastal hakkas Tormis õppima heliloomingut, esmalt Tallinna konservatooriumis Villem Kapi juures, aasta hiljem aga Moskva konservatooriumis. Ka 1950. aastate alguse Moskva konservatooriumis valitses tugev ideoloogiline surve
Fred- Georg VELJO TORMIS Pääro 2017 VELJO TORMIS 7. august 1930 – 21. jaanuar 2017 Eesti helilooja BIOGRAAFIA 1937-1942 elas Kivi-Vigalas, kus tema isa Riho Tormis töötas köstrina Nende kodus oli orel, mille peal ta poisina hakkas iseseisvalt mängimist harjutama 1942-1943 võttis ta August Topmanilt orelitunde 1943-1944 õppis ta Topmani juures orelit Tallinna Konservatooriumis. Kui konservatooriumi keskastmest sai 1944. aastal Tallinna Muusikakool, jätkas Tormis oreliõpinguid seal Salme Krulli klassis. Ta oli 1947. aastal üks selle kooli esimestest lõpetajatest 1949 hakkas ta samas koolis õppima koorijuhtimist,
Veljo Tormis muusikaajalugu SISSEJUHATUS Mina soovisin teha oma töö Veljo Tormisest, kes oli väga andekas eesti helilooja. Lisaks on ta sündinud minu kodukoha lähedal, mistõttu tahtsin tema loomingule ja elutööle tähelepanu pöörata. Tema loominguga olen varasemalt kokku puutunud koorilaulus, muusikakoolis ja muusika tunnis. Samuti olen kursis Kuusalu rahvamajas tegutseva Veljo Tormise nimelise kultuuriseltsi tegemistega. ELULUGU Veljo Tormis sündis 7. august 1930 Aru külas, Kuusalu vallas ja suri 21. jaanuaril 2017.
rahvalaulu traditsiooni ning muuta selle paljudele eestlastele taas igapäevaseks ja mõsitetavaks. Tuntumad teosed selles valdkonnas on loits "Raua needmine" ning tsüklid "Eesti kalendrilaulud" ja "Unustatud rahvad" (viimase loomiseks sai ta inspiratsiooni liivi, vadja, isuri, ingerisoome, vepsa ja karjala motiividest). Tormise varases loomingus pole koorimuusikal nii suurt osa kui hiljem. Seevastu on seal mitmeid traditsioonilisi zanre, mille poole Tormis hiljem pole enam pöördunud, nagu kantaadid ("Kalevipoeg", 1955), prelüüdid ja fuugad klaverile (1958). Hiidtsükli "Eesti kalendrilaulud" aluseks on kalendritähtpäevadega seotud tavandilaulud. Tsükkel koosneb viiest alltsüklist "Mardilaulud", "Kadrilaulud", "Vastlalaulud", "Kiigelauliud" ning "Jaanilaulud". Iga sarja lauldes on Tormis säilitanud eri maanurkadest pärit rahvaviiside algupärase kuju, kuid "rüütanud" need tänapäevasesse helitausta. Neis
VELJO TORMIS Referaat 2012 SISSEJUHATUS Veljo Tormis on üks Eesti suuremaid heliloojaid. Ta on meie silmapaistvamaid ja omalaadsemaid koorikomponiste. Eesti muusikasse tõi uue ajajärgu 1930. aastatel sündinud põlvkond (Eino Tamberg, Jaan Rääts, Arvo Pärt, Jaan Koha, Veljo Tormis jt). Eelkõige tähendas uus eemaldumist sõjajärgsest rahvusromantilisest helikeelest ja pöördumist muusikamaailmas juba levinud suundade poole. ELULUGU Veljo Tormis on sündinud 7. augustil 1930 Kuusalu vallas ja üles kasvanus Vana- Vigalas. 1942. aastal alustas Tormis Tallinna konservatooriumis August Toppmani klassis oreli õppimist. 1950. aastal hakkas Tormis õppima Villem Kapi juures kompositsiooni. 1951. aastast tudeeris helilooja Moskva Konservatooriumis
Veljo Tormis Referaat Sisukord Elulugu 3 Looming 5 Kasutatud kirjandus 6 2 Elulugu Helilooja, peamiselt koorikomponist, kogu maailmas üks huvitavamaid koorimuusika loojaid 20. sajandi II poolel. Kasutanud palju nii eesti kui teiste, peamiselt soome-ugri rahvaste folkloori. Veljo Tormis on sündinud 7.08.1930. aastal Kuusalus ja üles kasvanud Vana- Vigalas. Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu. Tormiste kodus lauldi rahvalaule (noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpituid) ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut - Mart Saare ja Cyrillus Kreegi laule - mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad. 1943. aastal hakkas Tormis Tallinnas orelit õppima. 1948
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid