Veljo Tormis (0)

Veljo Tormis
Keiu Lindeburg
• Sündinud 7. augustil 1930 Kõrveaia kohas, 
Aru külas, Kuusalu lähedal  Harjumaal .
• Eesti  helilooja ,  peamiselt koorikomponist, kogu maailmas 
üks huvitavamaid  koorimuusika  loojaid 20.sajandi II poolel. 
Kasutanud palju 
nii eesti kui ka teiste, peamiselt soome- ugri  rahvaste 
folkloori.
• Aastatel 1942–1943 võttis ta August Topmanilt orelitunde
•  1943–1944 õppis ta Topmani juures  orelit  Tallinna 
Konservatooriumis. 
• Kui konservatooriumi keskastmest sai 1944. aastal Tallinna 
Muusikakool, jätkas Tormis oreliõpinguid seal Salme  Krulli  
klassis. Ta oli 1947. aastal üks selle kooli üks esimestest 
lõpetajatest. 
• 1949. aastal hakkas ta samas koolis õppima koorijuhtimist. 
See talle ei sobinud ning järgmisel aastal vahetas ta eriala 
heliloomingu vastu, õpetajaks  Villem  Kapp. 
• 1951–1956 õppis Tormis  Vissarion  Šebalini juures 
kompositsiooni. Šebalini soovitusel hakkas Tormis  uurima  
eesti rahvaviise ning tema eeskujuks sai samal ajal Moskvas 
õppinud   Ester  Mägi.
• 1956–1960 oli Tallinna Muusikakooli õpetaja, tema õpilaste 
seas oli  Kuldar  Sink ja Tormisest vaid viis aastat noorem Arvo 
Pärt. 
• 1956–1969 oli ta  ENSV  Heliloojate Liidu nõustaja, 1974–1989 
samas esimene asetäitja. Aastast 1969 on ta vabakutseline 
helilooja.
•  Veljo Tormis on Eesti Heliloojate Liidu liige 1956. aastast.
• Tormis on Eesti  Muusika - ja Teatriakadeemia  professor . 1997. 
aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor.
Helilooming
• Suurima osatähtsusega tema loomingus on koorimuusika ning selle olulisem osa  seondub  
eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste igivana rahvalauluga. Tuntumad teosed selles 
valdkonnas on loits "Raua needmine" ning tsüklid "Eesti kalendrilaulud" ja "Unustatud 
rahvad" (viimase loomiseks sai ta inspiratsiooni liivi,  vadja , isuri, ingerisoome, vepsa ja 
karjala  motiividest).
• Tormis on eelkõige koorimuusikahelilooja. Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste 
läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile, aga ta on kirjutanud palju 
koorimuusikat ka ilma folkloorse aluseta. Iseloomulik on kooriteoste  koondamine  
ulatuslikesse tsüklitesse. Tormis tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele. Samuti on 
ta loonud mitmeid instrumentaalteoseid, ooperi " Luigelend " (1964), kantaat-balleti "Eesti 
ballaadid " (1980), näidendi- ja filmimuusikat jm.
• Tormis tuli eesti muusikasse sarnaselt Eino  Tambergi , Pärdi ja Jaan Räätsaga 
neoklassikuna. Tema esimesed teosed, prelüüdid ja fuugad klaverile (1958) ning Avamäng 
nr 1 (1956) ja 2 ( 1959 ), on kirjutatud žanrites, mille juurde Tormis enam tagasi ei 
pöördunud. Tema varases loomingus pole koorimuusikal nii suurt osa kui hiljem.
• Alates 1960. aastatest süvenes Tormis aina enam vokaalmuusikasse. Samas polnud 
modernse helikeele otsingud tema jaoks kõige olulisemad, ka suhteliselt traditsioonilises 
helikeeles on tal mitmeid töid, nagu "Kolm mul oli  kaunist  sõna" (Paul-Eerik Rummo, 
1962), kus meeskooriga on ühendatud tantsisklev ja kirgas flööt.
• Sarnaselt Pärdiga katsetas Tormis dodekafooniaga (ooperis "Luigelend", 1964 
ja laulutsüklis "Kümme haikut", 1966 Jaan Kaplinski sõnadele) ning otsis 
lühemaid vorme.
• 1960. aastate keskel pani Tormis aluse modernse helikeelega 
koorimuusikale, lisades teostele klastreid, paralleelseid intervalle ja 
kunstlikke helilaade ("Hamleti laulud" 1964/65, " Maarjamaa  ballaad" 1969), 
kõnelähedase laulu, sosistamise, karjed (" Pikse  litaania", 1974 ). Palju uusi 
kõlavõtteid on miniatuuridetsüklis "Looduspildid" (1964–1969, alaosadega 
"Kevadkillud", "Suvemotiivid", "Sügismaastikud", "Talvemustrid").
• Oluline koht Tormise loomingus on ühiskonnakriitilistel  teostel , mis on 
kirjutud 1970. ja 1980. aastatel. 1972 kirjutas ta  kantaadi  "Lenini sõnad", kus 
Tormis kasutas Lenini teostest vaid neid väljavõtteid, kus nõuti rahvaste 
täielikku üheõiguslust ja enesemääramise õigust. Kuna teksti autor oli  Lenin , 
ei saanud keegi kantaadile midagi ideoloogiliselt ette heita. Tormis on 
kirjutanud veel tsüklid "Liivi sarkasmid" ja "Stagnaaja laulukesi"  Hando  
Runneli  tekstile .
Tunnustused
• 1970 ja 1972 Nõukogude Eesti 
preemia
• 1974 NSV Liidu riiklik preemia
• 1980 ja 1986 Eesti NSV  muusika -
aastapreemia
• 1987 NSV Liidu rahvakunstnik
• 1995 Eesti Vabariigi kultuuripreemia
•
Aastal 2006 nimetati ta Vigala valla aukodanikuks. 
• 1996  Riigivapi  III klassi teenetemärk
•
2007. aasta Eesti muusika päevad algasid ja 
lõppesid Tormise loominguga. Maestro tippteoste 
• 1998 Eesti Rahvuskultuuri Fondi 
kõrval kõlas tema 1966 kirjutatud  ooper  
elutööpreemia
"Luigelend" ja Eesti noored elektroonilise muusika 
viljelejad esitasid Tormise loomingut omas 
• 2005 Rahvusmõtte auhind
versioonis.
• 2009 Muusikapreemia
• 2010 Riigivapi I klassi teenetemärk
•  2016  Välisministeeriumi 
kultuuripreemia
Filmist  „Kevade“
•  https://www.youtube.com/watch?v=gLP6fAE9cqM
• Veljo Tormis - Raua Needmine ( Curse   Upon   Iron ) (1986)https://
www.youtube.com/watch?v=PGLAr4Ja44I
Aitäh !

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Helilooming
• Slide 4
• Tunnustused
• Slide 6
• Aitäh!