Aleksander Borodin (0)

ALEKSANDER BORODIN (1833-1887)
Loomingu iseloom ning sümfooniad: Borodin on tugeva isikupära ja rahvusliku helikeelega komponist. Tema mehine ja jõuline muusika kannab kuulaja muistsetesse vägilasaegadesse. Rahulikult ja laialt, arhailiste meloodiliste ja harmooniliste kujundite abil jutustavad tema teosed iidsest minevikust, vägilastest, nende kangelastegudest ja tugevusest. Borodinit nimetatakse vägilasooperi, vägilassümfoonia loojaks.
Eriti palju vägilaslikkust on II sümfoonias, mida tuntakse kui “Vägilassümfooniat”, mis valmis aastal 1876. Selle alapealkirja andis Stassov , toetudes ühele jutuajamisele Borodiniga, kes märkis, et I osas püüdis ta luua pilti vägilaste kokkutulekust Veetsele, III osas elustada muistse lauliku Bajani kuju, kes gusli saatel jutustab bõliinat vanadest aegadest, ning IV osas luua hoogsat ja rõõmsat peopilti. Sisu on helides tajutav, mõistetav. Kõige väljenduslikum 1. osa, mida antakse kuulajale edasi massiivsete akordide saatel unisonis (ühehäälselt); kõrvalteema edastab lüürilist poolt, mis oma arenduses ei jää palju maha peateemast, st mõlemad teemad on jõulised ja kajastavad kangelaseteema edastamist.
Nagu Borodini sümfooniad, nii jutustab ka tema ainuke ooper “Vürst Igor” kaugetest vägilasaegadest. Sellepärast võiks sedagi teost II sümfoonia alapealkirja ümber kohandades nimetada vägilasooperiks. See oli ühtlasi ka Vene esimene vägilasooper. Hoogne, lustakas, sümfooniline lahendus, orkestri oskuslik kasutus, muusikal romantiline väärtus, kindel sisu edastav roll. “Vürst Igori ” aluseks on XII sajandi lõpust pärinev lugulaul “Jutustus Igori sõjaretkest”. See tundmatu autori ajaloolisel materjalil põhinev teos jutustab ühest neist paljudest sõjakäikudest igipõliste vaenlaste – polevetside vastu. Ooper algab Putivli vürst Igori ja tema sõjameeste teelesaatmisega. Ootamatult toimub päikesevarjutus. Rahvas näeb selles halba ennet sõjakäigule, kuid Igor otsustab siiski teele asuda . Retk nurjub. Igor langeb vangi, polovetsid aga lähenevad Putivlili, hävitades ja põletades kõik, mis satub nende teele. Polovetside tantsu stseenis on kasutatud Kasahhi rahvamuusika kõlavärve.
ELU: 17. aastaselt astus Meditsiinilise Kirurgia Akadeemiasse ja töötas end üles tuntud vene teadlaseks.Tema med haridus jäi suuresti farmatoloogia valdkonda. 29 a sai professori kutse. Varsti pärast seda tutvus ta Balakireviga , kelle innustusel ärkas Borodinil sügavam huvi heliloomingu vastu. Põhitöö nõudis aga nii palju aega, et loomingu jaoks jäi väga vähe aega. Nädalavahetus on ainult loomingulise tegevuse tarbeks. Seetõttu pole Borodini teoste arv suur, kuid kõik, mis ta on kirjutanud pärast liitumist Balakirevi ringiga , kuulub vene muusikaklassikasse.
Teoseid: Ooper "Vürst Igor", 2 sümfooniat, 2 keelpillikvartetti, u kümmekond laulu, klaveriteoseid. Keelpillikvartett nr. 2 III osa Nokturn .