Ekvatoriaalne Põllumajanduslikuks tegevuseks ebasobiv, sest kliima on liiga niiske, viljatud mullad. Haritatavat maad, mille moodustavad peamiselt istandused, on vähe (ainult 40mln hektarit), rohumaad pole peaaegu üldse. Lähisekvatoriaalne Kliima on aastaringselt soe, vahelduvad kuiv ja vihmane aastaaeg. Põllumajandulikult head tingimused. Muldi niisutatakse kunstlikult, kuna nende viljakus pole eriti hea. Troopiline Haritatav maa asub niisketes savannides või oaasides, kus on väga viljakas põllumajanduslik maa. Kuivates kõrbetes on aga väga viljatud rohumaad, mis ei sobi millekski. Lähistroopiline
2010 7937 29012,4 2011 8076 28582,4 2012 8364,9 27651,8 2013 8512,1 28417,6 2014 9319,8 37499,2 2015 10330,3 34241,9 Tabel 1. Riigimetsa ja erametsa lageraie Selles tabelis on ära toodud täpselt kui palju tehti lageraiet hektarites. Tabelit vaadates näeme, et 6 aasta jooksul on raie teostamine riigimetsas tõusnud 2393,3 hektarit ja erametsas 5229,5 hektarit. Põhjuseks on tõenäoliselt suur metsa kasutus erinevates valdkondades ning metsa müügi pealt saadavad tulud. Näiteks 2014. aastaks olid okaspuu hinnad kasvanud juba mitmendat kvartalid järjest (Hepner, 2014). 50000 45000 40000 35000 30000 25000 Metsa lageraie (ha) Metsa uuendus (ha) 20000 15000 10000 5000
hektarini. Kui 1981. aastal loodi kaitseala Meenikunno raba kaitseks, siis 2015. aastal organiseetiti see umber looduskaitsealaks. Kaitseala eesmärgiks on säilitada sealset omapärast raba, Nohipalu järvede, Nohipalu mõhnastikku ning kaitsealuste liikide elupaiku. 1. Meenikunno LKA andmed Meenikunno looduskaitseala asub Põlva maakonnas Veriora vallas Leevi, Lihtensteini, Nohipalo ja Vinso külas ning Orava vallas Kamnitsa ja Rebasmäe külas. Looduskaitseala suurus on 3015 hektarit (joonis 1, 2). Joonis 1. Meenikunno LKA asukoht Eesti kaardil. (Google maps 2018) Joonis 2. Meenikunno LKA. Maa-ameti kaardirakendus. Maa-ameti mullakaardi andmetel leidub Meenikunno looduskaitsealast üsna palju erinevaid muldi nagu näiteks R’’’, LG, LPg, LP, LkI, M’’’, S’’’, S’’, S’, LIIg, LIg, LkG, LG1, LI, LII, LPG, GI, Dg. Maastikulise liigestuse järgi asub Meenikunno looduskaitseala Kagu-Eesti lavamaal
Mõniste, Varstu valla maadel. · Asustati 1979. aastal, rahvuspargi nime kannab alatest 1993. aastast. · Kaitstakse metsa-ja järverikkaid maastikke, pinnavorme, liike ja pärandkultuuri. · Pindala 12 300 ha. · Võru murrak · Pinnavorm Soomaa rahvuspark · Asub Viljandimaa, Kõpu, Suure-Jaani ja Vastemõiste vallas · Asustati 1957. aastal, rahvuspargi nime kannab 1993. aastast. · Kaitstakse loodus-ja pärandkultuurimaastiku. · Pindala on 39 640 hektarit. · ripp-ja pukksillad · Viies aastaaeg Vilsandi rahvuspark · Asub Saaremaa läänerannikul Kihelkonna ja Lümenda vallas. · Baltimaade vanim rahvuspark. Asustati 1910. aastal Artur Toom'i algatusel. · Kaitstakse rannikumaastikuala, merd, linde, taimi ja hüljeste lesilaid. · Kiviaiad, pukktuulikud ja tuletornid. · Hüljeste lesila ning ebapärlikarbi elupaik. Matsalu rahvuspark · Asub Lihula, Martna, Ridala ja Hanila vallas.
kasutamiseks , nii paberi tootmiseks , kütte puudeks , mööbli valmistamiseks . · Suurim metaga kaetud ala riigis on Venspilsi piirkond ning väikseim Bauska piirkond . Läti metsad jaotatakse kolme liiki : I. Hoiumetsad 12,6% (Rahvuspargid , looduskaitsealad ) II. Kaitsemetsad 38,5% (Tegevus piiratud ) III. Tulundusmetsad 48,9% (Kõik lubatud ) Riigi omandis olevad metsad 1,7 miljonit hektarit (63%) Ettevõtetele kuuluvad metsad 0,9 miljonit hektarit(33%) Eraisikutele kuuluvad metsad 0,1 miljonit hektarut (4%) · Peamised puuliigid on mänd (697 ha ), kuusk ( 170 ha ) ,lehis (57 ha ) ,kask (10 ha ) , haab(11 ha ), üle jäänud (11 ha ). · Metsandusega seotud probleemiks võib lugeda looduse aeglast taastumist , raie puhul. Metsa kasv erinevatel aladel : Metsa jaotus on riigis väga ebaühtlane .Kõrgema metsakattega alad on Kesk-Riia - ,Ida-Cesise- , Madona-, Loode-Venspils ja Talsi piirkondades
Umbes 75-80% Odratoodangust läheb loomasöödaks, peamiselt sigadele. Odra saagikus Eestis 2012: 341 500 tonni, hektarilt keskmiselt 3129 kilogrammi. 2011: 294 400 tonni, hektarilt keskmiselt 2492 kilogrammi. 2010: 252 500 tonni, hektarilt keskmiselt 2413 kilogrammi. 2009: 379 900 tonni, hektarilt keskmiselt 2703 kilogrammi. 2008: 349 500 tonni, hektarilt keskmiselt 3170 kilogramm Odra külvi ehk kasvupind Eestis 2012: 109 200 hektarit 2011: 118 100 hektarit 2010: 122 000 hektarit 2009: ei leia andmeid 2008: ei leia andmeid Kasutatud kirjandus http://www.et.wikipeedia.org http://www.stat.ee http://entsyklopeedia.ee http://goole.com http://hkhk.edu.ee Aitäh kuulamast!
Puisniidud tekkisid umbes 7000 aastat tagasi kui inimesed hakkasid põldu harima ja karja kasvatama. Taimestik Kaasajal pakuvad puisniidud erilist huvi seoses nende rohustu kõrge liigirikkusega. Loomastik Puisniitudel elutsevad enamuses väiksemad loomad. Kaitse Puisniitude kaitse on tähtis, sest ilma selleta kaob üks Eesti omanäolisemai d loodusmaastikk e. Eesti puisniidud Tänapäeval on alles ligi 500 hektarit liigirikkaid puisniite Lääne-Eestis ning 300 hektarit liigivaeseid ning lammi-puisniite Eesti muudes osades. Tänan kuulamast!
inimestest on hõivatud 24,84%, ülekaalus mehed 8,75%, ülekaalus mehed põllumajanduses? (52%). (57%). Kas ülekaalus on mehed või naised? Kui suur osa riigi pindalast Kogu riigi pindalast Kogu riigi pindalast on 2 on haritav maa? (446,550 km ) on haritav haritav maa 8,78 miljonit Kui suure osa haritavast maa 8.05 miljonit hektarit. hektarit. maast moodustavad 1 miljon ha moodustavad Püsikultuurid moodustavad püsikultuurid? püsikultuurid. sellest 0,36 miljonit hektarit. Kui suur on Põllumajandusliku maa pind Põllumajandusliku maa pind põllumajandusliku maa põllumajanduses töötava põllumajanduses töötava pind põllumajanduses elaniku kohta on 0.29 ha. elaniku kohta on 4,81 ha.
10,9% ja Prantsusmaale 10,4% kivisüsi, naftavarusid. Mõlemaid riike vaadeldes oli näha, kuidas Suurbritannia on pindalalt väiksem, aga paljudes asjades oli kordades parem. Lugedes ning võrreldes erinevaid põllumajanduse andmeid jõudsin tulemusele, et Suurbritannia on arenenud maa ja Brasiilia on arengu maa. II. Metsamajandus, puidutööstus Valdkond Brasiilia Suurbritannia Loodusliku metsa 412 milljonit hektarit [1] 12% [3] Riiklikud metsad 124 milljonit hektarit [1] 30% [2] (kaitseall jne) Eraomand 288 miljonit hektarit [1] 70% [2] Metsa istandused 6 miljonit hektarit [1] 40,000 hektarit (kiire kasvuline okaspuu) 1970-ndal aastal [2] Populaarsemad puu Eukalüptus 59, mänd 37, Lehtpuud 29, okaspuud 75 [2] liigid (%) teised liigid 4 [1]
4)Loopealsetel leidub laike mis püsivad lagedatena, kuna kestvate põudade ajal hävivad kõik seal kasvavad puu- ja põõsastaimed (nt mänd, kadakas). Trastilisemate muutuste korral võib muutuda looniitudel kasvavate ja elutsevate taimede ja loomade liigiline koosseis ning kõige mustema stenaariumi korral võib looniit sootuks kinnikasvada ja hävida. 5)Looniitude pindala on eestis aasta- aastalt aina kahanenud: 1900. aastal oli alvarite pindala 50 000 hektarit, kuid 1950. aastal 44 000 hektarit ning tänapäevaks on neid alles jäänud ligikaudu 8000 hektarit. 6)Looniitude säilimine on suures ohus kuna nende arvukas Eestis aina väheneb. Seetõttu peaks pöörama suuremat tähelepanu antud koosluse säilitamisele, kuna seal kasvab väga rikkalik taimestik (kokku on leitud Eesti loopealsetelt 263 soontaimeliiki, nende hulgas on ka 30 haruldast taimeliiki). 7)
1992;Valler,1973 ). Käesolevas töös on püütud kokku võtta senitehtut, et anda terviklik hinnang meie vabariigi haritava maa seisundile ja kvaliteedile. Materjal ja metoodika Muldade leviku, lõimise, kuivendusseisundi ja viljakuse hindamiseks analüüsiti läbi maakondade mullastiku kaartistamise koondandmed. Analüüs hõlmab põllumajandusettevõtete haritavast maast 1,032 miljonit hektarit. Muldade hüdrofüüsikaliste omaduste ja kuivendusseisundi põhjal arvutati välja valdade haritava maa aktiivveemahutavus ja koostati veevarude kaart (Roostalu, 1978, Roostalu jt.,1980 ). Haritava maa boniteedi kaart on koostatud EV Maaameti andmetel. Väetistarbe ja muldade huumusseisundi hindamisel on lähtutud agrokeemiateenistuse poolt 1965 – 1986 aastatel tehtud uuringutest (Järvan jt.,1996). Uurimistöö tulemused
Euroopa Liidu vahelisest piirist. Samuti on sadamates asuvad terminalid efektiivseimad Euroopas ning ka kaupade ümberlaadimine toimub kiiremini. Sadamad on kaasaegseima infrastruktuuri ja tehnoloogiliste lahendustega. (Meretransport, 2018) 12 2.2 Tallinna Sadam AS Eesti suurim ja sügavaim kaubasadam on Muuga sadam, mis on üks moodsaimaid Euroopas. Territooriumi suurus on 524,2 hektarit, millest akvatoorium 752 hektarit. Suurim laev, mis sadamasse mahub on 300 meetrit pikk ning 48 meetrit lai. Sadama sügavuseks on kuni 18 meetrit ehk teenindada on võimalik kõiki Taani väinu läbivaid laevu. Muuga sadamas on võimalik laeva lastida-lossida ning ladustada toornaftat ja naftasaadusi, sega- ja puistlasti, külmutust nõudvaid kaupu ning teenindada konteiner- ja ro-ro tüüpi laevu (ro-ro laev ehk veeremilaev on sõidukite vedamiseks ehitatud laev). Tänu heale asukohale ning
põllumajandus ja ehitus, saaste, metsade, ookeanide, jõgede, järvede ja pinnase liigne ekspluateerimine ning kliimamuutus. See ei tähenda mitte ainult kaunite maastike, loomade ja taimede kadumist, vaid mõjutab otseselt ka inimeste majanduslikku heaolu, turvalisust, tervist ja teisi igapäevaelu aspekte. Näiteks sõltub sellest enam kui 25% ravimitest. Aastal 2002 arvestati, et maakera suudab oma looduslikke olusid silmas pidades pakkuda inimese kohta 1,8 hektarit pinda, kuid reaalselt kasutasid Euroopa Liidu liikmesriigid ja tollased kandidaatriigid keskmiselt 4,7 hektarit inimese kohta, Eestis on need näitajad lausa 6,5 hektarit, mis paneb meid maailma riikide hulgas seitsmendale kohale. Selline võrdlus tähendab, et inimesed kasutavad juba praegu ressursse, mida tegelikult vajaksid tulevased põlvkonnad. Inimene käitub täna nagu rikas mees, kes raiskab ära kogu oma varanduse, jätmata midagi oma lastele.
Põllumajandus jaguneb: taimekasvatus ja loomakasvatus. Eestis on selles valdkonnas hõivatud 4,7% elanikkonnast ehk ligikaudu 30 000 inimest. Eestis on kogu EL-is kõige rohkem põllumaad elaniku kohta (0,7 ha). Pärast Euroopa Liiduga liitumist avanesid teised turud ja riigi põllumajandus hakkas kasvama, saabusid toetused põllumajanduse arendamiseks, üks neist PRIA toetus. Kõige rohkem on põllumajandus arenenud Viljandi-, Järva-, Tartu- ja Jõgevamaal. Eestis on kasutusel 965 907 hektarit põllumajandusmaad 2013.aasta seisuga. Põllukultuuride kasvupind sellest 609 395 hektarit. Statistikaameti andmetel oli 2014. aastal põllumajanduse majandusharu toodang kokku 899,5 miljonit eurot, 1 sellest ligi 48% moodustas loomakasvatustoodang ja 43% taimekasvatustoodang. Suurimad tootmisharud on piimatootmine (28% kogutoodangust), teravilja- ja õlikultuuride kasvatus (25%), seakasvatus (9,6%) ja kartulikasvatus (5,3%). (Eesti
Kuidas seda väljendatakse? Tõhus loodusvarade tarbimise arvesti on ökoloogiline jalajälg. Üksiku inimese põhjustatud ökoloogiline jalajälg arvutatakse selle järgi, kui palju põllumajandus- ja karjamaad, metsa, hoonestatud maad, merd ja fossiilse energia tootmiseks kasutatavat maad tema tarbimise ja jäätmete ladustamise jaoks vaja on. 5. Mis on ökoloogilise jalale piirnorm? Kui suur on see Eestis? Maa elanike keskmine ökoloogiline jalajälg on praegu 2,3 globaalset hektarit, mis ületab napilt tarbimise jätkusuutlikkuse piirnormi. Riikide ja kontinentide vahelised erinevused on siiski suured. Kui Aasia ja Aafrika elanikud jätavad maha rahuldava 1,4 globaalse hektari suuruse jälje, siis eurooplane nõuab endale tubli 5,0 ja Põhja-Ameerika elanik koguni 9,6 globaalset hektarit. Eesti elaniku keskmine ökojalajälg on aga 6,4 gha/in a. 6. Iseloomusta ökoloogilist jalajälge erinevates maailma piirkondades. Kas see on suurem arenenud riikides või arengumaades?
Referaat Eesti looduskaitsealad Ingrid Jakobson 8.c Gustav Adolfi Gümnaasium Sisukord : 1.Sissejuhatus 2.Rahvuspark 3.Looduskaitseala 4.Maastikukaitseala 5.Looduskaitse algus ja areng 6.Loodusharidus 7.Kuidas muuta looduskaitsealasid paremaks Eestis katavad kaitse all olevad piirkonnad tervelt 683 099 hektarit, millest 591 024 on maapind -- see on ligi 11% tervest riigist. Kõige olulisimateks kaitsealadeks Eestis on rahvuspargid, looduskaitsealad ning maastikukaitsealad. Rahvuspark: Rahvuspargid on riiklikult tähtsad alad loodus- ning kultuuripärandi säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks ning teadlikkuse tõstmiseks. Karula on väikseim rahvuspark 12 300 hektariga ning Lahemaa suurim 72 504 hektariga. Looduskaitseala: Looduskaitsealad on kaitse all oma loodusliku või teadusliku
lõunasuunas mandri lääneosas. Kanada kilbist Mehhiko laheni laiub suur sisemaamadalik. · Riigi põhiosa (välja jäävad Alaska ja Hawaii) asub vahemikus 125 68W ja 50 25N. Pealinna Washingtoni geograafilised koordinaadid on 78W ja 39N · Loodusvarade poolest on Ameerika Ühendriigid palju rikkamad kui enamik teisi kõrgelt arenenud maid. Territooriumi suurus ilma Suure järvistuta on 936 miljonit hektarit, seega umbes korda väiksem kui Venemaa ning veidi väiksem kui Kanada ja Hiina. Majanduslikult väärtuslikku territooriumi, mis on küllalt tasane ja asub võrdlemisi soodsas kliimas, on USA'l rohkem kui ühelgi teisel riigil maailmas umbes 700 miljonit hektarit ehk peaaeg 3 hektarit inimese kohta. · Üle 1/3 pindalast, umbes 350 miljonit hektarit on riigimaa. Enamasti on see kehv või päris kõlbmatu. Suur hulk maid on parandatud või taastatud
institutsioon. Nii valitses noores USA-s ühtaegu suur usuline segadus kui ka liberaalne 5 suhtumine piibli erinevatesse tõlgendustesse. *Loodusvarad ja nende majandamine Loodusvarade poolest on Ameerika Ühendriigid palju rikkamad kui enamik teisi kõrgelt arenenud maid. Loodusvarade majandamine on seni jätnud aga mõneti soovida. Territooriumi suurus ilma Suure järvistuta on 936 miljonit hektarit, seega umbes korda väiksem kui Venemaa ning veidi väiksem kui Kanada ja Hiina. Majanduslikult väärtuslikku territooriumi, mis on küllalt tasane ja asub võrdlemisi soodsas kliimas, on USA'l rohkem kui ühelgi teisel riigil maailmas umbes 700 miljonit hektarit ehk peaaeg 3 hektarit inimese kohta. Üle 1/3 pindalast, umbes 350 miljonit hektarit on riigimaa. Enamasti on see kehv või päris kõlbmatu. Suur hulk maid on parandatud või taastatud. Maakasutuse poolest on
Taimed kasvavad kõige paremini kergetel, hästi õhutatud, neutraalse reaktsiooniga, viljakatel muldadel Paljunemine Harilik mais on ühekojaline taim, isas- ja emasõisikud paiknevad samal taimel. Tolmlemine toimub tuule abil Maisi kultiveermine Maisi kultiveeritakse maailmas laialdaselt Kaalu poolest ületab maailma maisitoodang riisi ja nisu toodangu 2009. aastal toodeti maailmas 817,11 miljonit tonni maisi, põldude pindala 159,5 miljonit hektarit Viimase 40 aasta jooksul on tootmismahud tõusnud natuke üle kolme korra Maisi koristamiseks on välja töötatud maisi kombainid Need eraldavad maisitõlvikud vartest ning seejärel hekseldavad lehed ja varred Kasutamine Haljalt koristatud taimi kasutatakse loomasöödana, biogaasi tootmiseks ja silo valmistamiseks. Maisiteradest valmistatakse- maisijahu, maisihelbeid, loomasööta, piiritust, tangu, maisitärklist, siirupit jm.
Näiteks Alam-Pedja Looduskaitseala, Endla Looduskaitseala, Haanja Looduspark, Hiiumaa Laidude maastikukaitseala, Kõrvemaa Maastikukaitseala jne. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0104/uudo.html Lahemaa rahvuspark Lahemaa on Baltimaade esimene rahvuspark. Rahvuspark asustati 1. juunil aastal 1971. See asub Põhja-Eestis. Lahemaa rahvuspark on Eesti suurim. Selle pindala on 72500 hektarit, millest 47410 hektarit maismaad ja 25090 hektarit merd. Rahvuspark on loodud Põhja-Eestile iseloomuliku kultuuripärandi ja looduse, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse uurimiseks, säilitamiseks ja tutvustamiseks. Seal kaitstakse metsa-, soo- ja rannaökosüsteeme, samuti poollooduslikke kooslusi nagu loopealsed, geoloogiamälestisi nagu Balti klint ja ajaloo- ning arhitektuurimälestisi.
rahusvaheliselt nõudlus troopilise puidu ja koduseks kasutamiseks kütusena. Metsakompleks pole väga arenenud. Puitu on kasutatud hoolimatult. Aastate 1990 ja 2000, Angola kaotas keskmiselt 124.800 hektarit metsa aastas. Aastatel 2000 ja 2005, metsa kasv muutus 2,1% lt 0,21% aastas. Kokku on aastatel 1990 ja 2005, Angola kaotanud 3,1% oma metsade pindala, mis on umbes 1.872.000 hektarit. Hetkel on olukord siiski stabiliseerunud. Praegune olukord, kus metsa jääb siiski vajaka, hakkab mõjutama ka sealseid elanike, sest varsti ei suuda varsti enam üha kasvavat ühikskonda piisava hapnikuga varustada. Samuti on leviv probleem
puuduvad transpordivõimalused kooli pääsemiseks, selle tagajärjel ei saada korralikku haridust, ei pääseta ülikooli ja ei leita tasuvat tööd. Eesti ühiskonnas on ennast väga raske vaesusest välja rabeleda. Ökoloogilise tasakaalustatuse saavutamisel vaadatakse ökoloogilist jalajälge, mis on inimese tarbitud taastuvate loodusvarade hulk võrreldes nende taastumisvõimega. Keskmise eestlase ökoloogiline jalajälg oli 2005. aastal 6,4 globaalset hektarit ehk üle kahe korra suurem kui sama näitaja maailma keskmine ehk 2,7 globaalset hektarit. Siiski on Eesti jalajälg paranenud, sest 2003. aastal oli meie jalajälje suuruseks 6,5 globaalset hektarit. Üheks suureks põhjuseks, miks eestlase ökoloogiline jalajälg on nii suur, on põlevkivienergeetika kasutamine. Põlevkivi kuulub madalakvaliteediliste, palju tuhka sisaldavate kütuste hulka. Et 100 W-ne elektripirn
1997 selle aja jooksul vähenes Zhejiang provintsis põllumajanduslik maa 4,7% 1,69 miljonilt hektarilt 1,61 miljoni hektarini. Jiang et al (2011) on veendumusel, et selline muutus teeb murelikuks, kuna, kui mõelda tulevikule, siis on väga raske ette kujutada, et kord linnadele antud maad saaks tagasi muuta põllumaaks. Põllumaa vähenemisest ei ole puutumata jäänud ka Yangtze jõe delta teine osa, kus Lõuna- Jiangsu provintsis haihtus aastatel 1990-2006 ühtekokku 182 485 hektarit haritavat maad, mis tegi aastaseks kaoks umbes 11 405 hektarit, samas kui linnalisi piirkondi tekkis juurde ligi 88 000 hektarit, mis on ääretult kolosaalne number ning paneb nii mõnegi mõtlema, et kuidas on selline asi võimalik. Riisipõldude muutmine linnalisteks piirkondadeks kasvas aga aastatel 1990-2000 ligi 37% ning 2000-2006 46%. (Liu et al 2010). Et toita kogu oma elanikkonda vajab Hiina iga elaniku kohta minimaalselt 500 kg toorest
on 2,5 korda suurem aastal 2001 kui 1961 ja ületas maakera bioloogilise võimsuse umbes 20 protsenti. Me kulutame looduskapitali kiiremini, kui see on taastuda jõuavad. Selle peale laienemist ressursside kasutamise, maailma elanikkonnast kasvab kuus miljardit 1999 ligi üheksa miljardit 2050, ja see paneb suurema surve maakasutuse ja suurust põllumaad inimese kohta, mis on juba vähenenud alates 0,24 hektarit 1950-0,12 ha täna. Põhja-Ameerikas inimene vajab umbes 9 globaalset hektarit toetust keskmiselt Lääne-Euroopa vajadustele 5 ha ja Kesk-või Ida-Euroopa vajab umbes 3,5 hektarit. Umbes 1,3 miljardit inimest üle maailma elavad äärmises vaesuses, üldiselt suure bioloogilise mitmekesisusega alasid. Piisavalt toitu, kuid nüüd toodetakse seda, et toita maailma rahvastikust, kuid inimesed ikka näljas ja palju ressursse ära kasutada nende piirkondade - kala, puit-, soja-ja palmiõli kui nimetada vaid mõned - mida
Belgia metsad 1. Tänapäeval moodustab mets 22 % Belgia territooriumist ehk katab 700 000 hektarit. Võrreldes Eestiga on seda vähe. 2. 47% laialehelised (tamm 13%, pöök 7%, pappel 5%, muud 22%). Okaspuud 41% (harilik kuusk 25%, mänd 9%, lehis 2%, ebatsuuga 3%, muud 2%). 3. On jaotunud riigi kolme piirkonna vahel: 78% Valloonias, riigi lõunaosas, 21% Flandria piirkonnas, riigi põhjaosas, 1% Brüsseli piirkonnas, riigi keskosas. 4. Enamik Belgia metsadest kuulub eraisikutele: 58 %. Erametsade keskmine pindala on 2,5 hektarit omaniku kohta ning riigis on üle 100 000 metsaomaniku.
.................................20 9. LISAD.................................................................................................................................................................22 KASUTATUD KIRJANDUS.............................................................................................................................. 24 2 1. Sissejuhatus Maailmas on umbes 3,7 miljardit hektarit metsa. See on umbes neli korda suurem Euroopa pindalast ja katab 30% kogu maismaast. Ilma inimtegevuseta oleks metsade looduslik osakaal maailmas umbes kaks korda suurem.(1) Metsad katavad 44% Euroopa maismaast. Maailma metsadest 25% asub Euroopas, millest omakorda 80% paikneb Venemaa Föderatsioonis. Euroopa metsi majandatakse jätkusuutlikult ning metsamaa pindala üha suureneb. Viimase 15 aasta jooksul on metsade pidala kasvanud
lagunenud, keskmise kuni kõrge tuhasusega (613%), mõõdukalt kuni nõrgalt happeline (pHKCl 4,86,5). Püsima jäämiseks vajalikud tingimused: Sademete mõõdukus. Kliima soojnemise aeglustumine. Õhusaaste vähenemine. Tingimuste muutumisel... Soo kuivab kokku. Taimed ei saa toitaineid. Haruldased liigid surevad välja. Soode pindala väheneb Eesti madalsood Eestis on järel 25 000 ha madalsoid (neist ligikaudu 5000 ha madalsoometsad). Liigirikkaid madalsoid on u. 5 000 hektarit Liigivaeseid madalsoid on 16 00017 000 hektarit. Madalsood moodustavad Eesti lagesoode pindalast peaaegu poole(57%). Kaitse Madalsoo on kaitset vajav ja kaitse all olev kooslus. Kaitseala on väga oluline vee ja soolinnuliikidepesitsus ja peatuspaik. Maailma pindalast katavad turbaalad 35%, ning seovad 25 30% atmosfäärist võetavast süsinikust, põhjustades seega kasvuhoonegaasi CO2 sisalduse kõikumise. Seega on nende kaitse ja õige majandamine kliima soojenemise seisukohast
MAAILMA METSAD JA NENDE TÄHTSUS Inimene on puitu läbi aegade kasutanud ehitusmaterjaliks, kütteks ning muuks tarvilikuks. Seega on inimesed juba väga ammusest ajast teadlikud, mis on mets ja milline see välja näeb. ÜRO Toidu-ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) järgit leotakse metsaks puittaimedega kooslus, mis on suurem kui 0,5 hektarit ning kus kasvavad üle 5 meetri kõrgused puud ja puuvõra katab üle 10% sellest maa-alast. Tänasel päeval on 4033 miljonit hektarit ehk 31% kogu maailma maismaast kaetud metsaga, millest 93% on looduslikud ning 7% istutatud. Metsadel on planeedil Maa väga oluline roll. Metsadesse on koondunud 8090% maismaa orgaanilisest ainest. Need on elupaigaks paljudele taime- ja loomaliikidele. Sealt saab inimene küttepuid, ehitusmaterjali ning toorainet mööbli- ja paberitööstusele. Metsadest korjatakse marju ning seeni ja käiakse jahil. Mõjutades sademete hulka ja jaotust ning
kasutatud elurikkumise taastamiseks kulub poolteist aastat ehk ökojalajälje loojate retoorikat tõlgendades võib öelda, et kaasajaelustiili ja tarbimise jätkusuutlikkuse tagamiseks on vaja 1.5 maakera. Milline on eestlaste jalajälg? Eestlaste ökoloogiline jalajälg on Maailma Looduse Fondi (WWF) raporti ,,Elav planeet 2008" kohaselt üheksanda koha vääriline. Keskmise eestimaalase ökoloogiline jalajälg on umbes 8 globaalset hektarit ehk ligi kolm korda suurem kui sama näitaja maailma keskmine ehk 2,7 globaalset hektarit. Meist priiskavamad on vaid Araabia Ühendemiraatid, USA, Kuveit, Taani, Austraalia, Uus-Meremaa, Kanada ja Norra. Miks nii suur? Kõrge koht ökoloogilise jalajälje pingereas on seotud põlevkivi kasutamisega elektrienergia tootmisel, sest protsessi käigus paiskub õhku palju CO2-te. Selle kõrval on olulised ka autostumine, üha ulatuslikum reisimine ning meie läänelikud tarbimisharjumused -
Metsades elavad punahirved toituvad peaaegu ööpäev läbi, videvikus tulevad varjepaigast põldudele sööma. Kodupiirkond Punahirvede kodupiirkond oleneb elupaigatüübist. Punahirved, kes elavad metsas lepivad ka väiksemate aladega. Peale selle oleneb kodupiirkond ka toitumisalade ja puhkepaikade omavahelisest kaugusest. Näiteks Sotimaal on isaste kodupiirkond umbes 800 hektarit suur, emastel aga poole vähem 400 hektarit. Vahel esineb ka aastaajalist varieeruvust, näiteks Alpides talvel on kodupiirkond 50 150 hektarit, suvel aga suurem ja 400 hektarit. Asustustihedus sõltub elupaigatüübist, aga enamasti 5 45 isendit/km 2. Alpides ja Norras rändavad punahirved suviste ja talviste kodupiirkondade vahet (Norras kuni 6 km). Noored emased punahirved on oma kodupaigale väga truud, nende kodupiirkonnad kattuvad tihti ema omaga
Paarsada aastat tagasi oli Kalimantan täielikult metsaga kaetud. Mangroovmetsadega kaetud soised rannikualad ja saare mägised sisealad oli peaaegu läbimatud ja uurimata. Enne eelmise sajandi keskpaika oli Kalimantanil vähe metsaraiet, kuna võrreldes ümberkaudsete saartega on selle pinnas suhteliselt väheviljakas[7]. Ulatuslikum metsaraie algas 1970ndatel, kui Malaisia oli oma mandril asuvad metsavarud ära kasutanud. Aastatel 1985 kuni 1997 võeti keskmiselt maha 850 000 hektarit aastas; aastatel 1997 kuni 2002 ligi 1,21 miljonit hektarit aastas. See on võrdne umbes neljandikuga Eesti pindalast. 1985. aastal oli 73,5% Kalimantanist kaetud metsaga. 2005. aastaks oli see langenud 50,4%. Kui selline tempo jätkub, siis on 2020. aastaks vaid kolmandik saarest metsaga kaetud[1]. 1980 1990 oli metsaraie Kalimantanil ka üks intensiivsemaid. Võrreldes Amazoni metsadega, kust võeti maha 23 kuupmeetrit puitu hektari kohta, langetati Kalimantanil hektari kohta 60 240
Nii valitses noores USA-s ühtaegu suur usuline segadus kui ka liberaalne suhtumine piibli erinevatesse tõlgendustesse. 5 Loodusvarad ja nende majandamine Loodusvarade poolest on Ameerika Ühendriigid palju rikkamad kui enamik teisi kõrgelt arenenud maid. Loodusvarade majandamine on seni jätnud aga mõneti soovida. Territooriumi suurus ilma Suure järvistuta on 936 miljonit hektarit, seega umbes korda väiksem kui Venemaa ning veidi väiksem kui Kanada ja Hiina. Majanduslikult väärtuslikku territooriumi, mis on küllalt tasane ja asub võrdlemisi soodsas kliimas, on USA'l rohkem kui ühelgi teisel riigil maailmas umbes 700 miljonit hektarit ehk peaaeg 3 hektarit inimese kohta. Üle 1/3 pindalast, umbes 350 miljonit hektarit on riigimaa. Enamasti on see kehv või päris kõlbmatu. Suur hulk maid on parandatud või taastatud. Maakasutuse poolest on erandlik
Rohelised märgistused Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kaks suurimat sertifitseerimiskeskust: Pan European Forest Certification Council, Forest Stewardship Council ( Mexico) EFC alustas 1993 Sertifitseeritud on ligi 30 miljonit hektarit maad, 56 riigis ( Rootis 10 milj hektarit, Poolas 4 milj hektarit) Ka Indoneesia huvitatud sertifitseerimisest, aga mitte läbi Euroopa Indoneesial oma programm ja see vastab International Tropical Timber Organizationile. 2002 info põhjal on vähem kui 10 % Indoneesia puidust pärit istandustest, kõik on pärit põlismetsast Isegi kui sertifitseerimine läheb läbi, on probleemiks suurte puidutootjate võimutsemine väikeste üle ja kahtlus, et puit mittesertifitseeritud maadelt võib
keskmine oleks nagu eestlased, ökoloogiline jätkusuutlik, jalajälg kuluks ei tohiks onvaja meie praegu Kui me elaksime nagu ameeriklased, läheks 5 igapäevaste inimeste 2,3 hektarit, vajaduste ökojalajälg mis ületab rahuldamiseks ületada napiltkeskmiselt tarbimise 3jätkusuutlikkuse maakera. kahte maakera. globaalset piirnormi. hektarit aastas. Tuleviku väljakutsed • Kokkuhoid saab alguse Maailma keskklass iga inimese
umbes 20–25 hariliku pirni ja 10–20 liiv-pirnipuu või tema hübriidide kultivari. Euroopa kultivaridest on olulised Lääne-Euroopas, eriti Prantsusmaal aretatud sordid. Aasia sordid on aretatud Hiinas ja Jaapanis. Maailma kõige rohkem kasvatatav kultivar on „Bartlet”, mis moodustab 75% USA pirnitoodangust. 1.5 Pirnide tootmine maailmas 2011. aastal toodeti maailmas 23,95 miljonit tonni pirne. Pirnipuuistandike kogupindala oli 1,62 miljonit hektarit. Viimase 40 aasta jooksul on tootmismaht ligi kolmekordistunud. Peaaegu kogu juurdekasv on tulnud Hiina arvelt, kus tootmismaht on 1969. aasta 0,64 miljonilt tonnilt tõusnud 2011. aastaks 15,94 miljoni tonnini. 1.6 Eksport ja import Lõviosa toodetud pirnidest tarbitakse ja töödeldakse tootjariigis. Vaid ligi 12% maailma kogutoodangust läheb ekspordiks. 2008. aastal olid suurimad pirnide eksportijad Argentina (464,9 tuhat tonni), Hiina (446,7), Holland (312,2), Belgia (231,8), USA
on enamasti keskmiselt lagunenud, keskmise kuni kõrge tuhasusega (6-13%), mõõdukalt kuni nõrgalt happeline (pHKCl 4,8-6,5). Madalsoo püsima jäämiseks vajalikud tegurid Sademete mõõdukus. Kliima soojnemise aeglustumine. Õhusaaste vähenemine. Tingimuste muutumisel Soo kuivab kokku. Taimed ei saa toitaineid. Haruldased liigid surevad välja. Soode pindala väheneb. Madalsood Eesti looduses Liigirikkaid madalsoid on u. 5 000 hektarit Liigivaeseid madalsoid on 16 00017 000 hektarit Madalsoode kaitse Madalsoo on kaitset vajav ja kaitse all olev kooslus. Kaitseala on väga oluline vee- ja soolinnuliikidepesitsus- ja peatuspaik. Maailma pindalast katavad turbaalad 35%, ning seovad 2530% atmosfäärist võetavast süsinikust, põhjustades seega kasvuhoonegaasi CO2 sisalduse kõikumise. Seega on nende kaitse ja õige majandamine kliima soojenemise seisukohast oluline
soontaimeliikidest. Puisniidud on levinud peamiselt Läänemere piirkonnas ning Kesk- ja Lõuna-Euroopa mägedes. Nad paiknevad aladel, kus lumiste talvede tõttu on kariloomadele heina tehtud. 20. sajandil jäid põllumajanduse intensiivistumise tingimustes paljud puisniidud kasutusest välja. Säilinud puisniitudest suurem osa asub Eestis, vähem on neid ka Tsehhis ja Rootsis. 20. sajandi lõpul hinnati Eesti puisniitude kogupindalaks kuni 8000 hektarit, millest umbes 60% võib pidada geobotaaniliselt ja looduskaitse seisukohast väärtuslikeks. (Kukk, T, Kull, K. 1997. ) Puiskarjamaad Kuigi maastikus on puiskarjamaad puisniitudega väga sarnased, on nende taimestik karjatamise ja tihedama puurinde tõttu erinev. Üldjuhul on puiskarjamaade taimestik puisniitude omast liigivaesem. Kariloomade erinevad toidueelistused, sõnniku mõju pinnase omadustele, ressursside ümberpaigutumine ja tallamine mõjutab oluliselt puiskarjamaade
Vähenenud on ka keskmise suurusega, 1050- hektariliste majapidamiste arv. Samal ajal suurte, üle 50- hektariliste majapidamiste arv suurenes. Neid oli 2007. aastal 2600 ehk 11% majapidamiste koguarvust. Seega on aastatel 20052007 jätkunud maade ümberjaotus erineva suurusega majapidamiste vahel. Erinevalt majapidamiste arvust ei ole põllumajandusmaa vähenenud. 2007. aastal oli põllumajandusmaad koos hooldatava püsirohumaaga 906 800 hektarit. Ligi pool kasutatavast põllumajandusmaast oli rendimaa. Ühe põllumajandusliku majapidamise valduses oli keskmiselt 39 hektarit põllumajandusmaad, mis oli 30% rohkem kui kaks aastat tagasi. Seega on aastatel 20052007 jätkunud maade ümberjaotus erineva suurusega majapidamiste vahel. Väikeste ja keskmiste majapidamiste põllumajandusmaa on vähenenud keskmiselt 13 000 hektari võrra. Enamik põllumajandusmaast kuulub suurtele majapidamistele. Nende valduses oli 2007
Enamik rahvastes tunnistab kohalikke usundeid. Riigis on 2 ülikooli, valdav osa elanikke on kirja oskamatud. Kristlased moodustavad umbes 63 ja põlisusndite järgijaid 21 protsenti. Suuremad linnad on pealinn Accra (2,37 miljonit elanikku), Kumasi (1,85 miljonit) ja Tamale (0.45 miljonit). Majandus. Ghana on Aafrika Liidu ja Lääne-Aafrika riikide Majandndusühenduse liige. Majanduse põhiarud on põllumajandus ja mäe tööstus. Haritavad maad on 3,4 miljonit hektarit, millest umbes 1,8 miljonit hektarit hõlmavad kakao istandikud. Ghana on maailmas esikohal kakao toodangult kui ka ekspordilt. Eksport kultuurideks on veel kohvipuu, õli- ja kookospalm, kautsuki puu, banaan ja tubakas. Kohalikeks vajadusteks kasvatatakse maisi, riisi, suhkruroogu ja puuvilla. Loomakasvatus on vähemtähtis ,arenenud rohkem maa põhjaosas. Rannikul püütakse kala. Metsades varutakse ekspordiks väärispuitu. Ka mäetööstus toodab peamiselt väljaveoks
KAKERDAJA RABA Koostasid: Jana Raudsepp Keidi Kolts Helen Meier Birgit Vana Nimi Pärit haruldaselt veelinnult järvekaurilt ehk kakerdajalt, kes pesitseb sügavatel selgeveelistel järvedel ja rabalaugastel ning sööb peamiselt kalu Asukoht Järvamaa Albu vald Paikneb Epu-Kakerdi soostikus ja jääb Kõrvemaa maastikukaitsealale Keskosas asub Kakerdi järv, mille pindala on 6,7 hektarit Suurus: 2400ha Raja algus Anija vallas Harjumaal, Jäneda-Vetla-Alavere maantee ääres Kalajärve kaldal, lõpp Albu vallas Järvamaal Napu-Mõnuvere metsatee ääres Teke: Madala vee tasemega järve soostumine umbes 8000 aastat tagasi Muld: sügavamad rabamullad, turvas tugevasti happelise reaktsiooniga ja madala küllastusastmega, paksusega 8,5m Rabamassiivi suurus: ca 1000 hektarit Puurinne Siirdesoomets: kask ja mänd Lisandub ka kuusk
erinevatest tüüpidest ning sellest, millised ökoloogilised jäljed inimesed on jätnud ning Eesti ökoloogilisest jalajäljest. 3 Inimese ökoloogiline jälg 1.Mis on ökoloogiline jalajälg? Ökoloogilist jalajälge võib mõista ka kui meie koduplaneedi võimekust. Et inimkond oleks jätkusuutlik, ei tohiks inimeste ökojalajälg ületada keskmiselt kahte globaalset hektarit aastas. Eesti elaniku keskmine ökojalajälg on aga umbes 7,9 gha/in a. See tähendab, et kui kõik elaksid nii nagu meie, oleks meil kolme maakera vaja! Teiste sõnadega öeldes on meil vanaviisi jätkamiseks vaja kolm korda enam maapinda, kui meil olemas on. Siit tulebki vajadus säästvama eluviisi järele, sest meie käsutuses on siiski ainult üks planeet ja me ei tohiks seda kõike ära kasutada, sest nii ei jää ju midagi tulevastele põlvedele. 1.1
Siin hoitakse soid, märgi metsi, järvi, jõgesid ja allikaid. Selle ala võtmesõnaks on vesi. Endla soostik on veesäilitusala ja looduslik puhastusseade Pandivere vetele. Muraka looduskaitseala on kaitstav piirkond, mis asub Ida-Virumaal, piirnedes Iisaku, Maidla, Tudulinna ja Mäetaguse vallaga. 17. juunist 1997 on Muraka looduskaitseala arvatud Ramsari-alade hulka. Kaitseala pindala on 13 983,7 hektarit. Muraka looduskaitseala on üks Eesti suurimaid loodusmaastikukomplekse. Kaitsealal on erilist tähelepanu pööratud Muraka-Ratva soostiku ja selle bioloogilise mitmekesisuse säilimiseks, kaasa arvatud viimaste elupaigad, samuti kaitstakse sealseid loodusmetsi. Sealsel territooriumil elab mitmeid I kategooria kaitsealuseid liike: näiteks lendorav, must-toonekurg jt. Kõige esinduslikum ongi sealne avifauna koosseis. 4
siis ületaksid maakera elanikkonna vajadused 3-5 korda maakera taastumisvõimet. Ida-Euroopa elab esialgu veel piirkonna võimalustele vastavalt, aga elatustaseme tõustes, suurenevad ka idaeurooplaste vajadused. Arvutused näitavad selgelt, et mida suurem on loomsete toodete tarbimine, seda suurem on tarbija ökoloogiline jalajälg. Inimene, kes tarbib enamasti vähetöödeldud kohalikke piima- ja lihatooteid, kasutab ära 1,6 hektarit maad. Vegan, kes ei tarbi piima- ega lihatooteid, vaid enamasti vähetöödeldud kohalikke taimi, seeni, kasutab ära 0,5 hektarit maad. Arenenud riigid on harjunud kulutama kordi enam, kui hädapäraselt vajalik on. Nendes ja paljudes teisteski riikides on ökoloogilise jalajälje tekitajatest suurimateks faktoriteks lihapõhine dieet, lennureisid (rohkem kui 25 lennutundi aastas lisab ökoloogilisele jalajäljele juurde 1,5 hektarit) ja
kohalike ressursse ja tööjõudu arvestav tööstus. Põllumajanduses sai esimeseks põhjalikuks nõukogulikuks ümberkorralduseks 1940. a. alustatud maareformi läbiviimine. Vastav seadus 1940. a. maareformi ennistamiseks võeti Eesti NSV Ülemnõukogu poolt vastu juba 1944. a. septembris. Maareform tähendas esmalt maa sundvõõrandamist e. riigistamist: aastatel 1944-1947 võõrandati Eesti NSV-s üle 927 000 hektarit maad. Sõjajärgse maareformiga määrati talude maksimaalseks suuruseks 30 ha. Saksa okupatsioonivõimudega koostööd teinud pered ei tohtinud omada üle 5-6 hektarit maad. Samuti võõrandati neilt ka enamik must varast ja loomadest. Maareformi lõpuks oli Eesti NSV territooriumil umbes 136 000 talumajapidamist. Maareform ei parandanud maal sotsiaalseid ega majanduslikke olusid, rääkimata inimestevahelistest suhetest. Uusmaasaajate majapidamistest ei kujunenud elujõulusu talusid,
Metsanduse arengu võimalused Maailma metsaressursi kohta on värskeim andmestik kogutud ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (UN Food and Agriculture Organisation (FAO)) poolt metsaressursside hindamise protsessi (Global Forest Resources Assessment) käigus. Eestis on umbes 2,3 mln hektarit metsa, millest majandatavaid metsi on umbes 1,5 mln hektarit, mis teeb umbes 70%. Kolmandik on aga erinevate kaitsereziimidega metsad. Euroopas oleme 4. Kohal metsasuse poolest. Eesti osakaal maailma metsade aastases raiemahus on umbes 0,17 %. Metsal on omad püsiväärtused, nagu see, et mets on paljude elusolendite kodu, mets annab meile toitu, nagu marjad ja seened ning jahisaadused, metsast saame tervist kasutades sealseid vaba aja veetmise võimalusi, metsa soodes ja rabades on tagatud puhta joogivee varude säilimine. Kõike
viljapuu- ja marjaaiad, puukoolid, koduaiad) 1.nov 1991 hakkas kehtima maareformi seadus- selle eesmärk oli anda maa eraomandisse ja soov luua eeldused maa efektiivsemaks kasutamiseks. Tänaseks on Maa-ameti andmetel reformimata alla 10% maismaast. Põllumajanduse kokkutõmbumine 90ndatel avaldas mõju ka põllumaa kasutusele 90ndate algus hakkas põllumajandusmaa kasutus vähenema, aastal 1990 oli Eesti põllumaa pindala 1115,9 tuhat hektarit, 1995. aastal 873,8 tuhat/ha. 2001 oli põllumaa kasutuse suurus 677,8 tuhat/ha ja aastal 2004 oli põllumaa pindala 519,3 tuhat hektarit (see on 53,5% võrra väiksem kui 1990. aastal). Aastal 2005 hakkas põllumajandusmaa pindala taas tõusma. aasta 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Kokku kasutatav 792 409 882 322 898 532 914 729 906 458 931 776 948 826 945 992 955 916 965 907
Rumeenia Kagu-Euroopas Musta mere läänerannikul Lõunapiiriks Doonau jõgi, idaosa ümbritsevad Karpaadid, põhjast ja kirdest Ukraina, kirdest Moldovaga, läänest Ungari ning Serbiaga ja lõunast Bulgaariaga. Veerand pindalast on kaetud metsaga, 65 % mägedes Üldiselt Metsad katavad 6,649 miljonit hektarit , 29% kogupindalast Metsadel oluline roll SKP-s, 3,5 % Keskmine aastane juurdekasv 5,4 m3 ha aastas Riigimets 55 %, eramets 45 %
Tartu Descartes´i Lütseum Küprose majanduse analüüs Karola Siimsalu Juhendaja: Elle Reisenbuk Tartu 2012 Põllumajandus Küprose põllumajanduslikult kasutatav pindala on 125200 hektarit. Arvestades Küprose enda pindala on see suhteliselt suur ala. Pinnamood Küprose edelaosas Trodose massiivil asub saare kõrgeim tipp on Ólympos (1953 m). Põhjas asuvad Kyrenia mäed; kõrgeim tipp seal on Kyparissovouno (1024 m). Saare keskosas laiub Mesaoría tasandik.Küprosel puuduvad aastaringselt voolavad jõed; on vaid mõned allikad ja ojad. Põllumajanduslikust vaatest pinnamood on väga muutlik, vahelduvad ebatasane
mullad ning madalsoomullad. Pinnavormidest on iseloomulik otsamoreen. Pinnakate koosneb liivast ja moreenist ning turbast. Järvselja jääb Peipsi madaliku maastikurajooni. Keskmine kõrgus jääb 30-50 meetri vahele. Lähtekivimiks on punakaspruun põhimoreen . (Arold, I. 2005). Joonis 6. Kvartal 228 asukoht Järvseljal. Kvartal number 228 muldade iseloomustus Joonis 7. Kvartalil nr. 228 asuvad mullad digitaalse mullastikukaardi järgi Maa-ameti kodulehel Kvartali pindala 18 hektarit. Seal esineb leostunud gleimuld, leetjas gleimuld, kahkjas gleimuld ning gleistunud nõrgalt ehk õhukeselt leetunud leedemuld. Leostunud gleimulla pindala kvartalil on 6,9 hektarit. Leetja gleimulla pindala kvartalil on 9,1 hektarit. Kahkja gleimulla pindala kvartalil on 1,8 hektarit. Gleistunud nõrgalt ehk õhukeselt leetunud leedemulla pindala kvartalil on 0,2 hektarit. Leostunud gleimulla lihtlõimis: ls/ls/ls, leetja gleimulla lihtlõimis: rsl/ls, kahkja gleimulla
............................8 3 Sissejuhatus Sveits on väike merepiirita riik Kesk-Euroopas. Ta piirneb põhjast Saksamaa, läänest Prantsusmaa, lõunast Itaalia, idast Austria ja Liechtensteiniga.Põhjast lõunasse ulatub Sveits kuni 220 kilomeetrit, idast läände kuni 360 kilomeetrit. Sveitsi pealinn on Bern. Sveitsi vein on toodetud ligi 15 000 hektarit viinamarjaistandustest, ja veinid toodetakse peamiselt lääne- ja lõunaosas. Valgeid viinamarja sorte kasvab 42% riigi viinamarjaistanduse pinnast ning punaseid viinamarja sorte 58%. Sveitsi veinitootmine 2009 aastal oli veidi üle 1,1 miljoni hektoliitri, mis jaguneb 527 000 hektoliitrit valget veini ja 587 000 hl punast veini. Peaaegu kogu kodumaise toodang on riigi piires, vähem kui 2% vein eksporditakse (peamiselt Saksamaale). Geograafia
annaabi.ee 
