Rahvastiku kasv ja tarbimine (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

20

ppt

Rahvastiku kasv ja tarbimine

o ku vi na le m gie vaprelamneedi ie dnm uke jõh ro udsoaa tera luksor ni, mis ain ko öko u. steemide kandevõime. kksü © UNHCR Ebavõrdne tarbimine 20% maailma kõige vaesemat tarbivad kõigest 1,5%. 60% maailma keskklassist tarbivad 21,9% maailma ressurssidest. 20% maailma kõige rikkamat tarbivad ära 76,6% maailma ressurssidest. Vahemikus 1950 keskmine Praegu tarbib – 2005 kasvas ülemaailmne eurooplane iga metallide

Demograafia

18

docx

MIS ON ÖKOLOOGILINE JALAJÄLG?

jälgida ja identifitseerida. 2. Ressursi- ja jäätmevooge on võimalik ümber arvutada bioloogiliselt tootlikuks alaks, mis on vajalik nende ressursside tootmiseks ja jäätmete kõrvaldamiseks ning kahjutuks tegemiseks. [3] 4 5 2. Eesti ökoloogiline jalajälg Enamiku arenenud riikide ökojalajälg ületab märkimisväärselt inimese kasutuses oleva ökoloogilise potentsiaali. Tarbimine on ülikiirelt kasvanud, kuna vaid pool sajandit tagasi (1961. a.) moodustas inimkonna tarbimishulk 50% maakera taastootmise võimest. Joonis 2. Euroopa riikide võrdlus ökoloogilise jalajälje alusel [3] Kui meie tarbimine ületab maakera võimalused, siis ei käitu me enam jätkusuutlikult, vaid tekitame ökoloogilist defitsiiti. Meie kulutused eluasemele, transpordile, söögile ning igapäevastele kaupadele ja teenustele loovadki ökoloogilise jalajälje, mille me endast maha jätame.

Ökoloogia

2

odt

Ökoloogiline jalajälg

) Põhja-Ameerika ja Lääne-Euroopa elanikud elavad viisil, mis ületab tublisti piirkonna taastumisvõimet. Kui igaüks maailmas elaks nii nagu elavad ameeriklased või lääneeurooplased, siis ületaksid maakera elanikkonna vajadused 3-5 korda maakera taastumisvõimet. Ida-Euroopa elab esialgu veel piirkonna võimalustele vastavalt, aga elatustaseme tõustes, suurenevad ka idaeurooplaste vajadused. Arvutused näitavad selgelt, et mida suurem on loomsete toodete tarbimine, seda suurem on tarbija ökoloogiline jalajälg. Inimene, kes tarbib enamasti vähetöödeldud kohalikke piima- ja lihatooteid, kasutab ära 1,6 hektarit maad. Vegan, kes ei tarbi piima- ega lihatooteid, vaid enamasti vähetöödeldud kohalikke taimi, seeni, kasutab ära 0,5 hektarit maad. Arenenud riigid on harjunud kulutama kordi enam, kui hädapäraselt vajalik on. Nendes ja paljudes teisteski riikides on ökoloogilise jalajälje tekitajatest suurimateks faktoriteks lihapõhine dieet,

Geograafia

2

docx

Ökoloogiline jalajälg

Ökoloogiline jalajälg Mari Poom 8.a Mis on ökoloogiline jalajälg? Ökoloogilise jalajälje meetodi töötasid välja professor William Rees ja doktor Mathis Wackernagel 1990. aastate algul. Nüüdsel ajal ülemaailmselt kasutatav meetod arvestab ligikaudselt maa-ala suurust, mida on vaja meie poolt ühes aastas kasutatavate ressursside toomiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks. Kui suur on maakera elanike keskmine ökojalajälg? Maakera elanike keskmine ökojalajälg on 2.6 gha/in a, eluslooduse kandevõime määr aga ainult 1,8 gha/in a. Seega elab inimkond üleilmses ökoloogilises defitsiidis: ühe aasta jooksu kasutatud elurikkumise taastamiseks kulub poolteist aastat ehk ökojalajälje loojate retoorikat tõlgendades võib öelda, et kaasajaelustiili ja tarbimise jätkusuutlikkuse tagamiseks on vaja 1.5 maakera.

Bioloogia

1

doc

õkoloogiline jalajälg

Jalajäljest on kõrvaldatud ekspordiosa, kuid sellest hoolimata tekitab kasutatud meetod Soomele keskkonnakaitsjate hinnangul tegelikust suurema jalajälje, mis on tingitud paberitööstuse spetsiifilistest iseärasustest. Kui paberitarbimise osas võib jalajälje mõõtjaid pisukeses ülekohtus süüdistada, siis palju tõsisem on asi importtoodete tarbimisega. Soomlane tarbib ohtralt importtooteid, kasvõi toiduõli ja banaane. Sisseveetud toodete tarbimine aga kasvataba ökoloogilist jalajälge oluliselt. WWF-i uurimistöö kinnitab tõika, et Euroopa peab oluliselt rohkem arendama jätkusuutlikke tootmis- ja tarbimisviise. EL-i ökoloogiline jalajälg paisub eeskätt kasvava energiatarbimise tagajärjel. WWF nõuab otsustavat tegutsemist fossiilkütustest loobumise ja taastuvenergia ulatuslikuma kasutamise nimel. WWF soovib ka mitme majandushoova tõmbamist, sealhulgas ökoloogilist

Bioloogia

44

odp

Inimese ökoloogiline jalajälg (esitlus)

Inimese ökoloogiline jalajälg Sisukord  Mis on ökoloogiline jalajälg?  Ökoloogilise jalajälje kuus tüüpi  Eesti ökoloogiline jalajälg  Inimeste ökoloogiline jalajälg  Keemiline energia  Tuumaelektrijaam  Tšornobõli katastroof  Fukushima tuumaõnnetus  Tuumapommid ja - relvad  Hiroshima  Kasutatud kirjandus Mis on ökoloogiline jalajälg?  Ökoloogilist jalajälge võib mõista ka kui meie koduplaneedi võimekust ennast taastada saastamisest.  Ökoloogilist jalajälge väljendatakse globaalsetes hektarites inimese kohta aastas (gha / in a).  Selle arvutamiseks jagati maakera viljakas pind ära kõikide inimeste vahel ja arvutati välja, et keskmiselt on meil ühe inimese kohta 2 hektarit. Ökoloogilise jalajälje kuus tüüpi  Ökoloogilise jalajälje maapinda saab jagada kuueks tüübiks: bioproduktiivne meri ja siseveed, haritav p�

Ökoloogia

48

odt

Inimese ökoloogine jalajälg

Tallinna Teeninduskool Inimese ökoloogiline jalajälg Referaat Juhendaja: Tallinn 20xx  Inime se ökoloogiline jalajälg Sisukord SISSEJUHATUS………………………………………………………………… ……………………………….3 1.MIS ON ÖKOOLOGILINE JALAJÄLG…………………………………………………………………4 1.1.Kuidas ökoloogilist jalajälge väljendatakse..……………….. …………………………….4 1.2.Ökoloogilise jalajälje kuus tüüpi ja nende hindamine…………………………………4 1.2.1.Haritav põllumaa……………………………………………………………………… …………….4 1.2.2.Karjatatav maa……………………………………………………………………………… ………..5 1.2.3. Bioproduktiivsed mere ja sisev

Ökoloogia

2

odt

Kas Eesti ühiskonna areng on jätkusuutlik?

kaasnevad võimalused ennast teostada ja oma püüdlusi ning eesmärke realiseerida. Erinevate riikide heaolu võrreldakse mitmete näitajatega, nagu näiteks SKP, tootlikkus, teaduse ja arenduse kulutuste osakaal, kõrgtehnoloogiliste toodete eksport, hõive teadmusintensiivses teeninduses ning keskkõrg- ja kõrgtehnoloogilises tööstuses. Kuigi need näitajad on Eestis jõudsalt paranenud oleme ikka Euroopa Liidu keskmisest tasemest allpool. Heaolu kasvule võiks viidata ka palkade kasv, kuid kasvavad ka hinnad. Inflatsioon teeb oma töö ja kokkuvõttes saame suurema palga eest ikkagi vähem kui saime enne väiksema palga ja väiksemate hindadega. Teine tähtis tegur jätkusuutlikkuses on ühiskonna sidusus, mis on ühiskonna võime kindlustada ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu. Eestis on suureks probleemiks vaesus. 2009. aastal oli Eestis suhtelises vaesuses 20 protsenti lastest. Ilma sotsiaalkindlustuse ja

Ühiskond

Kommentaarid (0)