Kliimavöötmete iseloomustus (0)

Ekvatoriaalne
Põllumajanduslikuks tegevuseks ebasobiv, sest kliima on liiga niiske, viljatud mullad . Haritatavat maad, mille moodustavad peamiselt istandused, on vähe (ainult 40mln hektarit), rohumaad pole peaaegu üldse.
Lähisekvatoriaalne
Kliima on aastaringselt soe, vahelduvad kuiv ja vihmane aastaaeg . Põllumajandulikult head tingimused. Muldi niisutatakse kunstlikult, kuna nende viljakus pole eriti hea.
Troopiline
Haritatav maa asub niisketes savannides või oaasides, kus on väga viljakas põllumajanduslik maa. Kuivates kõrbetes on aga väga viljatud rohumaad, mis ei sobi millekski.
Lähistroopiline
Põllumajanduslikuks kasutamiseks hea maa asub mandrite idarannikutel ja oaasides, sest sealne kliima on niiske. Kõrbemullad on väheviljakad ja ei anna saaki. Haritavat maad ca 300 miljonit hektarit.
Parasvööde
Okasmetsavööndis põllumajanduslikku maad vähe (halvad mullad ja vahel ka igikelts ). Lehtmetsade ja rohtlate vööndis on aga suurimad põllumajanduslikult kasutatavad maa-alad. Seal on soojem, niiskem ja paremad mullad.
Lähispolaarne
Seal on ainult põhjapõtrade karjamaad ja niidud, igikelts.
Polaarne
Igasugune põllumajanduslik tegevus on võimatu.
Segatalud- põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks. Kõrgeltarenenud riikides on segatalude arengujärk enamasti läbitud. Arengumaades, kus viiakse läbi agraarreforme, on need vägagi iseloomulikud
Hiigelfarm ehk spetsialiseeritud suurtalu- moodne kõrgtootlik taluvorm, kus on spetsialiseeritud enamasti vaid ühele tooteliigile. Spetsialiseeritud suurtalud on levinud peamiselt Euroopas ja Põhja Ameerikas, nende arv suureneb ka Jaapanis, arengumaades leidub neid vähe.
Ekstensiivne teraviljataru- hõreda asustusega kuiva kliimaga piirkondades Põhja-Ameerikas ja Austraalias, Venemaa ja Kasahstani steppides ja teistel rohtlaaladel. Nad on pindalalt väga suured ning peamiseks produktiks on nisu. Sageli tuleb farmer tallu ainult külvi ja lõikuse ajaks ning palkab selleks perioodiks sulased. Kogu tööle kulub paar nädalat, vili müüakse kohe elevaatorisse, seejärel sõidab omanik tagasi alalisse elukohta, sulased aga lähevad uuele tööle. Madala hektarisaagi kompenseerivad väikesed tootmiskulud , kuid vajatakse mitmesuguseid agraartööstuskompleksi poolt pakutavaid äriteenuseid (elevaatorid, masinhoole, valveteenistus jm)
Rantšo- Suur loomakasvatusmajand, kus peetakse suuri (ligi tuhat looma) lihaveise- või lambakarju. Neid söödetakse looduslikel karjamaadel aastaringselt. Söödatagavarasid varutakse erakordseteks juhtudeks (näiteks pikaajaline põud). Karjased kaitsevad karja röövloomade eest ning samuti jälgivad, et karjamaid kasutataks ühtlaselt. Rantšo annab väga odavat toodangut, kuid nõuab suuri – kümneid tuhandeid hektareid - karjamaid. Peamised rahalised ressursid kuluvaid vaid tõuaretusele ja veterinaarteenindusele. Rantšod on levinud USA kuivas lääneosas, Argentiinas, Austraalias, Lõuna-Aafrikas jm.
Istandus - suur taimekasvandusmajand, kus saadusi (kohvi, suhkruroog , puuviljad jms) toodetakse müügiks ning tegeletakse nende esmase töötlemisega. Et tagada kõrge saagikus, on suur rõhk pandud agrotehnikale ( sordiaretus , väetamine, õiged maaharimis- ja hooldusvõtted, taimekaitse jmt). Istandus saab töötada vaid odava tööjõuga. Selleks olid ajalooliselt orjad , hiljem aga lepingutöölised arengumaadest. Arengumaades on praegugi istandusi.