Linnastumine ja selle mõju riigi arengule Hiina näitel (0)

EESTI MAAÜLIKOOL 
Majandus- ja sotsiaalinstituut 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Linnastumine ja selle mõju riigi arengule Hiina nätitel 
Arenguökonoomika 
 
 
 
 
 
Koostaja : Gintaras Dalke 
Juhendaja : Raul  Omel  
 
 
 
Tartu 2014 
 
 
Sissejuhatus 
 
Tänapäeva  maailma   populatsioon   kasvab  väga  kiiresti  ning  kolitakse  üha  enam  linnadesse 
elama. Mis on üldse linnastumine?  
Linnastumine  ehk  urbanisatsioon   on  majanduse  ja  ühiskonna  arenguga  kaasnev linnade kasv 
ja  nende  osatähtsuse  suurenemine.  Hõlmab  muutusi rahvastikupaiknemises  (koondumist 
linnadesse),  laiemas  mõttes  ka  koostises,  kultuuris  ja  elulaadis  (linliku elulaadi levimist 
maale).   Linnarahvastiku   osa  kasv  tuleneb  peale  loomuliku  iibe  tööjaotuse  muutumisest  ja 
(eriti  20.  sajandil)  rahvastiku  rändest.  Linnastumist  mõõdetakse  linna-  või  linnastunud 
rahvastiku  osatähtsusega.  Suure  linnastumusega  riigid  (linnarahvastiku  osa  80%  ja  enam). 
[entsyklopeedia...2012] 
Ühinenud  Rahvaste  Organisatsiooni  (2011)  maailma  linnastumise  uuringu  kohaselt  on  see 
kestnud  aastakümneid  mõningate  linnade  puhul  ka  sajand.  Tulevikutrendid  näitavad,  et 
aastaks   2050   elab  linnades  6,3  miljardit  inimest  ja  megalinnade  arv  kasvab  aastaks  2025 
sajani  (üle  10  miljoni  elanikuga  linnad).  Kõige  kiiremini  on  linnastumine  toimunud 
arenguriikides  ning  eelduste  kohaselt  kasvab  linnas   elavate   inimeste  arv  nendes  riikides  2,7 
miljardilt täna 5,7 miljardini aastal 2050, samas kui arenenud riikides kasvab  linnaelanike  arv 
sama aja vältel 1 miljardilt 1,1 miljardini.  
 
Enda töös uurin ma lähemalt Hiina riiki ja kuidas on seda riiki mõjutanud linnastumine ja mis 
tagajärjed on majandusele see  toonud .  
 
Hiina Rahvavabariik 
 
Hiina on Rahvavabariik,  mis  isesisvus  1949.  aastal  ja seda on juhtinud  Hiina Kommunistlik 
Partei. See on maailma rahvarikkaim riik, kus elab ligikaud 1,35 miljardit inimest (2011 aasta 
seisuga)  ning  enamik  neist  on   hiinlased .  Pindaalalt  on  Hiina  maailmas  neljndas  kohal.  Seda 
rikk  piirneb  14  riigiga,  milleks  on:  Venemaa,  Põhja-Korea,  Mongoolia,   Myanmar ,  Nepal, 
Pakistan ,  Afganistan,   Bhutan ,  India,   Kasahstan ,  Kõrgõzstan,  Laos,   Vietnam ,  Tadžikistan. 
Hiina pealinnas on Peking. Hiina riigikeeleks on loomuliklt hiina keel, presidendiks ei keegi 
muu  kui  Xi  Jinping  ja  peaministriks  Li  Keqiang.  Kehtivaks  rahaühikuks  on  Jüaan  (CHY). 
Hiinas  on  veel  kaks  eraldiseisvat  eriahlduspiirkonda,  milleks  on  Hongkong  ja  Aomen,  kus 
kehtib siis vastavalt Macau pataca ja Hongkongi   dollar .  2012. aasta  rahvaloenduse kohaselt 
moodustasid  Hiina  rahvastikus  hiinlased  91,59%,  tšuangid  1,28%,  mandžud  0,84%,  hueid 
0,78%,   miaod   0,71%,  uiguurid  0,66%,  tuijad  0,63%  ja  teistest  rahvusest  inimesed  3,71% 
[world...2014].  Sellest  võib  järeldada,  et  Hiina  riigis,  polegi  väga  palju  sisserändajaid  nagu 
mõne  muu  riigiga.  Kuid   kujutagem   ette  pilti  ja  olukorda,  kus   toimuks    massiline   sisseränne 
Hiina Rahvavabariiki. 
 
Hiinlaste linnastumise põhjused 
 
Tänapäeval  on  üleilmse   linnastumisega   saanud  Hiinast  maailma  kõige  kiiremini  linnastuv 
ning  suurima  linnaelanike  arvuga  riik  läbi  ajaloo,  kus  ligikaudu  660  miljonit  inimest  elab 
linnades.  Kui  vaadata  mõned  aastat  tagasi,  siis  aastal  1970  oli  selge  ülekaal    Hiinas  maal 
elavatel  inimestel  ning  linnades  elas  alla  20%  inimestest.  Kuid  alates  sellest  ajast,  on  linnas 
elavate  kodanike  populatsioon  kolmekordistunud,  aastast  1980,  kui  linnaelanike  arv  ulatus 
200  miljonini  kuni  aastani  2010,  mil  see  arv  ulatus  660  miljonini,  aastal  2050  elab  Hiina 
linnades  eeldatavalt  aga  üks  miljard  inimest  (Ühinenud  Rahvaste   Organisatsioon   2012). 
Samas märkimisväärne  on see, et  linnastumine toimub Hiinas regiooniti väga erinevalt,  kus 
Ida-  Hiinas  on  linnastumine  suurem  kui  Lääne-  ja  Kesk-  Hiinas  ning  Põhjas  suurem  kui 
Lõunas. Shangguang  et  al  (2012) toob  esile, et  alates aastast  1978, kirjeldatakse Hiina aina 
kiireneva linnastumise peamised põhjuseid läbi kolme erineva aspekti jõu: 
 
1.  Elanikkonna  pidev  liikumine  (või  sisserändajatest  talupojad),  kes  pakuvad  ekspordile 
spetsialiseerunud tehastele odavat tööjõudu ning odavaid teenuseid linnaelanikele; 
2. Suured investeeringud ja pidev linna infrastruktuuri laiendamine; 
3. Pidev arenduse alade loomine selleks, et meelitada ligi välisinvesteerijaid. 
Sellest lähtudes väidab Shangguang et al (2012), et Hiina linnastumise kiirenemine toimub nii 
kohalike  kui  ka  välisjõudude  mõjude  läbi.  Siseriiklikult  aitab  peamise  jõuna  linnastumisele 
kaasa  Hiina    Kommunistlik   Keskvalitsus ,  kelle  riiklikuks  strateegiaks  on  olnud  juba  aastast 
2000 linnastumise edendamine.  Linnastumist peetakse oluliseks eelkõige seetõttu,  et  tänasel 
globaalse  linnastumise  ja  linnade  globaliseerumise  ajastul  nähakse  linnu  peamiste 
majanduskasvu mootoritena.  
 
Yangtze jõe  delta  
 
Hiina  halba  olukorda  tõestab  Changjiang  jõe   delta   (Yangtze  jõe  delta)  Hiina  idarannikul. 
Yangtze jõe delta on suurima elanikkonnaga piirkond Hiinas ning ühtlasi ka kõige  tihedamalt  
asustatud  piirkond  kogu  maailmas,  sest  ühel  ruutkilomeetril  elab  keskmiselt  kuni  2,700 
inimest.  Arvesse  tuleb  võta  seda,  et  Yangtze  delta  ka  Hiina  kõige  majanduslikumalt 
arenenuimaid piirkondi, mis soodustabki inimesi sinna kolima ( OECD 2010).  
Hiinlased   kutsuvad   Yangtze  jõe  deltat  “16  linna”  (Shangguang  et  al.  2012).  Aastal  2009 
võtsid  need  linnad  enda  alla  kogu  Hiina  pindalast  1%,  10,4%  kogu  populatsioonist,  tootsid 
18,7%  kogu  hiina  SKP-st,  22%  maksutulu  ning  28,4%  kogu  riigi  eksporditulust,  edukate 
majandusnäitajate  põhjal  peetakse  Yangtze  jõe  deltat  üheks  maailma  majanduse 
kasvumootoriks, näiteks suurem osa “Made in  China ” tooteid toodetakse just selles regioonis 
(OECD 2010).  
Changjiangi jõe delta piirkond on ühtlasi ka kõige paremini arenenum põllumajandus terves 
riigis.  Piirkonda  tuntakse  eelkõige  tema  viljaka  maa  poolest,  kus  kõige  tähtsamaks  on  riisi 
kasvatus,  mis  hõlmab  pea  veerand  kogu  niisutatavast  ja  haritavast  põllumaast,  35%  Hiina 
aastasest  viljatoodangust  toodetakse  selles  piirkonnas.  Sellest  tulenevalt  on  suur  osa  Hiinast 
sõltuv selle antud delta tootlikkusest (Yuzhang 2005).  
 
 
Linnastumisega kaasnevad probleemid Hiinas 
 
Kõik  on  muidugi  suurepärane  majandus  õitseb,  põllumajandus  töötab,   viljakad   maad  ning 
suur   eksporditulu .  Kuid  kõigel  on  ka  oma  tagajärg  sest  seda  edu  peab  millegi  või  kellegi 
arvelt   saavutama .  Yangtze  jõe  delta  seisab  silmitsi  probleemiga,  kus  linnad  aina  kasvavad 
ning  haaravad  enda alla väärtusliku ja  viljakat  põllumaad, haritava maa vähenemisele aitavad 
kaasa ka pidev rahvastiku kasv, industrialiseerimine ning riigi poliitika. Võtame aastad 1992-
1997 selle aja jooksul vähenes Zhejiang provintsis põllumajanduslik maa 4,7% 1,69 miljonilt 
hektarilt  1,61  miljoni  hektarini.   Jiang   et  al  (2011)  on  veendumusel,  et  selline  muutus  teeb 
murelikuks, kuna, kui  mõelda tulevikule, siis on  väga raske ette kujutada, et  kord linnadele 
antud maad saaks tagasi muuta põllumaaks. Põllumaa vähenemisest ei ole puutumata jäänud 
ka  Yangtze  jõe  delta  teine  osa,  kus  Lõuna-  Jiangsu  provintsis  haihtus  aastatel  1990-2006 
ühtekokku 182 485 hektarit haritavat maad, mis tegi aastaseks kaoks umbes 11 405 hektarit, 
samas  kui  linnalisi  piirkondi  tekkis  juurde  ligi  88  000  hektarit,  mis  on  ääretult  kolosaalne 
number  ning  paneb  nii  mõnegi  mõtlema,  et  kuidas  on  selline  asi  võimalik.  Riisipõldude 
muutmine linnalisteks piirkondadeks kasvas aga aastatel 1990-2000 ligi 37% ning 2000-2006 
46%. (Liu et al 2010).  
Et  toita  kogu  oma  elanikkonda  vajab  Hiina  iga  elaniku  kohta  minimaalselt  500  kg  toorest 
vilja,  lisaks  tuleb  arvesse  võtta,  et  kui  elanikkond  pidevalt  kasvab,  siis  kasvab  ka 
toiduvajadus.  Arvestades  eeldatavat   tulevast   elanikkonna  kasvu  ning  vajadust  täita  90% 
isemajandamisest  tuleks  Hiinal  toota  575  miljonit  tonni  teravilja  aastaks  2020,  võrreldes 
tänase toodanguga, mis on 545 miljonit tonni. Selleks, et toota vajalik kogus vilja peaks Hiina 
tagama vähemalt 120 miljonit hektarit haritavat maad (Ash 2012).  
Üha  halveneva  olukorraga  seoses  haritava  maa  seisukorraga  on  sundinud  Hiina  valitsust 
võtma  vastu  mitmeid  maakasutusega  seotuid  seaduseid  ja  määruseid,  mis  on  haritava  maa 
kaitseks,   kusjuures   on  väljakuulutatud  ja  täiendatud  aastate  jooksul  Põllumajandus  seadust, 
Maakorraldus   seadust,  Vee  ja  Pinnase  kaitse  seadust.  Kõigest   nendest   seaduse  muudatustest 
olenemata  ei  paista  olukorra  paranemist.  Prognooside  kohaselt  on  Hiina  haritava  maa 
kogupindala aastaks 2015 vaid 117 miljonit hektarit ehk alla  kriitilise  piiri, mida on vaja enda 
rahva toitmiseks.  
 
 
 
 
 
 
 
 
Kasutatud kirjandus: 
 
1.  [WWW]  http://entsyklopeedia.ee/artikkel/linnastumine1 
 
2.  [WWW]  http://www.worldometers.info/world-population/ 
 
3.  [WWW]  http://www.isn.ethz.ch/Digital -
Library/Publications/Detail/?id=116218&lng=en 
 
4.  OECD.2010.  Trends   in  Urbanisation and   Urban   Policies in  OECD Countries: 
What Lessons for China? 
5.  Liu,  Y.S;   Wang ,  J.Y;  Long,  H.L  2009.  Analysis  of  arable   land   loss  and  its 
impact on rural sustainability in Southern Jiangsu Province of China.- Journal 
of Environmental Management 91, 646-653. 
6.  Shangguang,  Yang;  Wang,  Mark;  Wang,  Chunlan  2012.  Revisiting  and 
Rethinking Regional Urbanization in Changjiang  River  Delta, China.- Journal 
of Applied Sciences 22, 5, 617-625.