Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Referaat - Lahemaa Rahvuspark (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Gustav Adolfi Gümnaasium
Lahemaa rahvuspark
Referaat
Nimi: Johanna Berit Sild
Klass: 8.c
Juhendaja : Helina Reino/Tiina Naissoo
2011
Sissejuhatus
Rahvuspargid ehk natsionaalpargid on erilise rahvusliku väärtusega alad looduse ja kultuuripärandi kaitseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Eestis on viis rahvusparki: Lahemaa, Vilsandi, Karula , Soomaa ja Matsalu . Neist tähtsaim on Lahemaa rahvuspark, mis on terves Euroopas väga oluline.
Lisaks rahvusparkidele on Eestis ka loodus- ja maastikukaitsealad. Näiteks Alam- Pedja Looduskaitseala, Endla Looduskaitseala, Haanja Looduspark, Hiiumaa Laidude maastikukaitseala , Kõrvemaa Maastikukaitseala jne.
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0104/uudo.html
Lahemaa rahvuspark
Lahemaa on Baltimaade esimene rahvuspark. Rahvuspark asustati 1. juunil aastal 1971. See asub Põhja-Eestis. Lahemaa rahvuspark on Eesti suurim. Selle pindala on 72500 hektarit, millest 47410 hektarit maismaad ja 25090 hektarit merd. Rahvuspark on loodud Põhja-Eestile iseloomuliku kultuuripärandi ja looduse, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse uurimiseks,
säilitamiseks ja tutvustamiseks. Seal kaitstakse metsa-, soo- ja rannaökosüsteeme, samuti poollooduslikke kooslusi nagu loopealsed, geoloogiamälestisi nagu Balti klint ja ajaloo- ning arhitektuurimälestisi.
http://www.lahemaa.ee/?id=670
Lahemaa rahvuspark jaguneb kolmeks:
  • Loodusreservaat: 0,1 territooriumist, Esku ja Remnispea, seal pole inimeste viibimine lubatud, reservaadid on tähistatud
  • Sihtkaitsevöönd: 18% pindalast, ei toimu majandustegevust, võib viibida, korjata marju ja seeni NB! Ulkkari, Älvi ja Kasispea sihtkaitsevöönditel ei tohi inimene viibida lindude pesitsusperioodil (01.04-15.07)
  • Piiranguvöönd: rahvuspargi ülejäänud ala, kus on lubatud looduskaitse-nõuetega kooskõlas olev tegevus
    Rahvuspargis asuvad õpperajad: Majakivi-Pikanõmme õpperada (7 km), Viru Raba õpperada (3,5 km), Oandu loodusmetsa õpperada (4,7 km), Koprarada (1 km), Altja loodus- ja kultuurilooline õpperada (3 km), Käsmu loodus-ja kultuurilooline rada (4,2 km), Käsmu jalgrattarada (12 km) ja Võsu-Oandu matkarada (9,5 km), mis on üks lõik 43 km pikkusest Oandu-Võsu-Nõmmeveski Liiapeksi matka -ja jalgrattarajast.
    Maastik
    Lahemaa rahvuspargi maastik on väga mitmekesine . 70% rahvuspargi maadest on kaetud metsadega ning 9% soodega. Rohkesti on nõmme- ja palumännikuid, leidub unikaalseid loopealseid ja paekalda nõlvade laialehelisi pangametsi, jõeorgude salukuusikuid, pangapealseid lookuusikuid ning mitmesuguses arenguastmes taimkattega kiviseid rannamaid. On mitmeid poolsaari, nende hulgas Juminda, Pärispea, Käsmu ja Verge .
    Rannikumadalikku eraldab Lahemaal Põhja-Eesti pank. Lahemaa rannik on rikas suurte rändrahnude ja kivikülvide poolest. Need on sinna hiiglaslike mandriliustike poolt kantud Soomest ja Skandinaaviamaadest. Suuri kivikülve on Juminda poolsaarel ning Käsmu metsas ja rannas. Tuntuimad rändrahnud on Juminda majakivi, Jaani- Tooma Suurkivi ja ka Võsu Ojakivi. Liivarandu leidub Lahemaa rahvuspargis vähe.
    http://et.wikipedia.org/wiki/Lahemaa_rahvuspark http://lemill.net/lemill-server/content/pieces/viru-raba
    Ajaloo-, kultuuri- ja arhitektuuriobjektid
    Lisaks kaunitele loodusmaastikele on Lahemaal rohkesti ajaloo-, kultuuri- ja arhitektuuriobjekte. Tähelepanuväärsemad neist on  Muuksi linnamägi; Muuksi, Uuri, Võhma ja  Vihula kivikalmed ning kaluriküla Altjal. Mõisadest Palmse , Kolga, Sagadi ja Vihula.
    http://www.palmse.ee/meelelahutuslikud-programmid http://www.estonica.org/et/pildid/Muuksi_Hundikangrud/
    Veekogud
    Lahemaa rahvuspargis on mitu lahte, need on Kolga, Hara, Eru ja Käsmu. Pangalt laskuvatel jõgedel on neli juga: Joaveski, Nõmmeveski, Turjekeldri ja Vasaristi. Rahvuspargis on 14 järve. Tuntumad neist on Kahala , Viitna, Käsmu ja Lohja. Kõige suurem on Kahala järv, ta on 350 hektarit, tal on sügavust kuni 2,8 meetrit ja ta on tekkinud merelahest umbes 7500 aastat tagasi.
    http://www.taevapiltnik.ee/blog/tag/lahemaa/ http://rebane.alkohol.ee/joad/joaveski/joaveski.html
    Loomastik
    Lahemaal elutses euroopa naarits , kuid on nüüd välja surnud. Seal on Eesti ainus ebapärlikarbi asukoht Rahvuspargi metsad on väga sobivad suurtele imetajatele nagu karu, hunt, metssiga ja põder. Lahemaa metsadest on leitud ka lendoravaid. Lisaks liigirikkale metsalinnustikule on Lahemaa peatuskoht paljudele läbirändavatele veelindudele, näiteks aulidele, vaerastele ja kauridele.
    MÕNEDE IMETAJATE ARVUKUS, ÜMARDATUD
    Aasta
    1976
    1980
    1985
    1990
    1995
    2000
    2005
    2009
    2010
    Põder
    900
    650
    370
    350
    150
    170
    270
    180
    195
    Metskits
    1600
    310
    340
    340
    400
    100
    350
    590
    610
    Metssiga
    400
    500
    250
    250
    260
    115
    230
    250
    210
    Karu
    5-10
    5-10
    10
    10
    10
    1-5
    1-5
    5-10
    10-15
    Hunt
    1-5
    5-10
    1-5
    1-5
    5-10
    1-5
    lk
    lk
    Lk
    Ilves
    1-5
    5-10
    5-10
    5-10
    5-10
    5-10
    1-5
    5-10
    10
    Kobras
    1-5
    5-10
    25-30
    100
    150
    150
    Lk- läbi käija
    Taimestik
    Lahemaa taimestik on suhteliselt liigivaene nagu terve Põhja-Eesti. Lahemaa pindalast 70% on metsade all. Enamus metsadest on palu-, nõmme- ja rabametsad . Jõgede kallastel leidu ka pisut lammimetsi. Klindinõlvadel on säilinud laialehiste salumetsade jäänukeid. Altja jõe orus on salukuusikuid. Suuremaid lodumetsi leidub Koljaku astangu all ja Pudisoo jõe ääres. Lisaks metsadele on rahvuspargis esindatud ka rabad . Suuremad rabad on Laukasoo, Viru ja Vanasilla ning endiste rannavallide vahel olev Pudisoo. Liigirikkaid niite on säilinud seal ainult alla 10%.
    Haruldasemad taimeliigid lahemaal on mets-kuukress, vesi- lobeelia , raudtarn, hallkäpp, soomurakas, siberi piimik ning rand -seahernes.
    http://et.wikipedia.org/wiki/Kuukress http://nagi.ee/photos/tuulehell/1475191
    http://lemill.net/content/exercises/infootsing-teemal-karbid
    Kasutatud kirjandus
  • http://www.rmk.ee/teemad/looduses-liikujale/rahvuspargid/lahemaa-rahvuspark
  • http://www.estonica.org/et/Loodus/Lahemaa_Rahvuspark/
  • http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/lahemaa_rahvuspark.ht m
  • http://www.slideshare.net/tilk89/lahemaa-rahvuspark
  • http://www.loodus.envir.ee/8page.html
  • http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0104/uudo.html
  • http://www.balticadventuretours.com/et/destinations/lahemaa/?PHPSESSID=khpav9gs35d7vm359c3vudldo1
  • http://et.wikipedia.org/wiki/Lahemaa_rahvuspark
  • http://www.keskkonnaamet.ee/public/lahemaa_loomad_EST.pdf
  • http://www.lahemaa.ee/?id=790
  • Vasakule Paremale
    Referaat - Lahemaa Rahvuspark #1 Referaat - Lahemaa Rahvuspark #2 Referaat - Lahemaa Rahvuspark #3 Referaat - Lahemaa Rahvuspark #4 Referaat - Lahemaa Rahvuspark #5 Referaat - Lahemaa Rahvuspark #6 Referaat - Lahemaa Rahvuspark #7
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-03-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Johanna S Õppematerjali autor

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Referaat Lahemaa rahvuspark
    7
    docx

    Referaat Lahemaa rahvuspark

    TALLINNA TEHNIKA ÜLIKOOL Matemaatika ­ Loodusteaduskond Geenitehnoloogia instituut Ökoloogia Lahemaa rahvuspark Referaat Üliõpilane: Angela Pärn Üliõpilaskood: 082615 Rühm: YAGB-31 Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus Eesti kaitsealade süsteem on aastakümnetepikkuse arengu tulemus. Esimene looduskaitseala loodi 1910. a Vaika saarte linnustiku kaitseks. Enne II maailmasõda oli 1935. a

    Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia
    Lahemaa Rahvuspark
    48
    ppt

    Lahemaa Rahvuspark

    Lahemaa rahvuspark Tartu, 2010 Andmeid Lahemaa Rahvuspargist Lahemaa rahvuspark on Põhja- Eestile asuv rahvuspark. 1. juunil 1971 loodi Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega Lahemaa Rahvuspark. Rahvuspargi pindala on 725 km², sellest maismaad 474 ja merd 251 km². See on Eesti ja kogu Nõukogude Liidu esimene rahvuspark. Miks loodi? Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja- Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Mida kaitstakse? Seal kaitstakse metsa-, soo- ja rannaökosüsteeme, samuti poollooduslikke kooslusi (loopealsed), geoloogiamälestisi (balti klint) ning ajaloo- ja arhitektuurimälestisi. Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid.

    Ökoloogia
    Lahemaa Rahvuspark
    18
    docx

    Lahemaa Rahvuspark

    Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................2 1Lahemaa rahvuspargi andmed..........................................................................................3 2Miks asutati Lahemaa rahvuspark?..................................................................................4 2.1Lahemaa rahvuspargi piirid............................................................................................5 2.2Taimkate ja loomastik......................................................................................................7 Kokkuvõte..............................................................................................................................8 Kasutatud materjalid...

    Looduskaitse
    Referaat teemal Lahemaa Rahvuspark
    30
    pdf

    Referaat teemal Lahemaa Rahvuspark

    KOIGI PÕHIKOOL MATSALU RAHVUSPARK referaat Koostaja: Aivar Siska Juhendaja: Anne-Mai Jüriso 1 Koigi 2012 Sisukord 1. Kultuuripärandi kaitse 4 2. Asustuse kujunemine 5 3. Looduslik mitmekesisus 6 3.1 Maastik 7 3

    Kategoriseerimata
    Lahemaa Rahvuspark
    6
    pdf

    Lahemaa Rahvuspark

    LAHEMAA RAHVUSPARGI SÜND Lahemaa rahvuspark loodi 1971. aastal esimese omataolise kaitsealana tollases Nõukogude Liidus eesmärgiga kaitsta Põhja-Eesti iseloomulikke maastikke, rahva kultuuripärandit ning säilitada inimese ja looduse harmoonilist suhet. Rahvuspargi esmaseks suuruseks oli u. 440 km². Hiljem on territooriumi lõuna suunas laiendatud ning praegu hõlmab see 725 km², sellest 474 km² on maismaad ja 251 km² merd. Lahemaa rahvuspark paikneb kahe maakonna - Harjumaa ja Lääne-Virumaa ning nelja maastikulise rajooni - Põhja-Eesti rannikumadalik, Harju lavamaa, Viru lavamaa ja Kõrvemaa territooriumil. Lahemaa on Eesti esimene rahvuspark. Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid. TAIMKATE Lahemaa kooslustest levinuimad on metsad, võttes enda alla 70% rahvuspargist. Rabasaartel võib leida ka päris inimpuutumatut metsa

    Bioloogia
    Eesti rahvuspargid
    13
    doc

    Eesti rahvuspargid

    Tartu KHK Eesti rahvuspargid Koostaja: Rauno Malmiste 2007 Karula Rahvuspark See asutati 1979. aastal maastikukaitsealana ja 1993 muudeti rahvuspargiks. Rahvuspargi pindala on 11097 ha. See hõlmab ligi kolmandiku Karula kõrgustikust. Karula rahvuspargi olulisteks kaitseväärtusteks on pärandkultuurimaastikud, mis kohati kujunesid rohkem kui tuhande aastate jooksul. Kaika kandis, Rebasemõisas, Mähklis jm. umbes viimase kahe sajandi jooksul on välja kujunenud Kagu-Eestile iseloomulik maastikutüüp ­ hajuküla

    Bioloogia
    Soome lahe rannikumadalik
    34
    doc

    Soome lahe rannikumadalik

    käsitletavast territooriumist on vee alt vabanenud alles viimase 5000-6000 aasta jooksul. (Linkrus 1998) Maastikurajooni rannavöönd on pikk ja mitmekesine ning selle ulatuses leidub nii rändkivirohkeid moreenrandasid, liivarandasid, liivakivist rannaastanguid, rannakaljusid ehk pankasid, kivikülve, rannikuluiteid kui kärestikulisi jõgesid. Rannavööndit liigendavad poolsaared, lahed ning Soome lahte suubuvad jõed. Väga iseloomulik on selline liigendatus just Lahemaa Rahvuspargis. (Arold 2005) 1.3. Aluspõhi ja reljeef Soome lahe rannikumadaliku aluspõhja peamised kihid on Ediacara ja Kambriumi ladestu liivakivid, aleuroliidid ja savid. Samuti leidub klindi jalamil Ordoviitsiumi oobulus- ja glaukoniitliivakivi ning savikilta. (Raukas 1978 ref Arold 2005) Need kivimid on olnud aluseks alale iseloomuliku karbonaadivaese halli moreeni tekkeks. Viimasele on lisandunud liustikujää poolt kantud tardkivimite rahne, munakaid, veeriseid ja kruusa. (Arold 2005)

    Eesti loodusgeograafia
    Eesti looduskaitse
    26
    pdf

    Eesti looduskaitse

    Kaitsealade külastust hakkas (tegevjuht J. Eilart, juhatuse esimees Edgar Kotkaklubi. hakati toetama pärandkoosluste hooldust. korraldama riigimetsa majandamise keskus Tõnurist), millest saab suurim ühiskondlik (RMK). Soomaa rahvuspark sai üle-euroopalise looduskaitseorganisatsioon Eestis. Seltsi 1990 võeti vastu neljas looduskaitseseadus ­ ,,Seadus 2004 ühines Eesti Euroopa Liiduga. Võeti vastu kuues põlislooduse kaitsealade võrgustiku (PAN Parks) asutajate seas annavad tooni rahvuslikult Eesti looduse kaitsest" ­, mis kehtestas ka üldisi looduskaitseseadus, mille koostamisel arvestati

    Keskkonna ja loodusõpetus




    Meedia

    Kommentaarid (1)

    helpmeh profiilipilt
    helpmeh: Hea küll
    13:27 19-04-2011



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun