Rahvastiku kasv ja tarbimine (0)

Globaliseeruv maailm
Rahvastiku kasv ja tarbimine
Maailmahariduskeskus 2012
Rahvastiku kasvu 
prognoosid aastaks  2050
Rahvast
Ed
Euasp
roo id
p ia   iku 
Aa
ka fri
ha vah
ka
n  erb  eko
ah
7 v a r
a rad
rv   
Ü
─ h
── e
1  pro
umbe g
s  n
2% Euro o
 60oposi
as   
n jä
% maail
in rgi
ma 
g 15 elab 
on
protsendile. Aasias saab 
ka  mu
% mujal.
rah
1 va
3% 
hekout
st
Aiaf
rdiuses
kust 
ri Aa
kas, sias, 
21
su. 
usa
ri ja
m n
a di 
ks  a
striilugbgiu. se
ks Is
n dia.
Tarbimise mahud kasvavad
Arvatakse, et  inimkond  on viimase 50 aasta jooksul 
dusvarasid ja tootnud 
A
k i
unla
u  tk
a a
nsv
u a
d  v
r  r
o a
h h
k v
e as
m tlik
o  j
o a tarbimine on 21. sajandiks 
/jäätmeid kui kunagi varem 
jrõ
ou
hd
kn
eud
m   o
s lu
a k
a o
strr
e an
i i
n, 
em
idis paneb proovile meie planeedi 
ö
k k
o o
k s
k ü
u.s
  teemide  kandevõime . 
©  UNHCR  
Ebavõrdne tarbimine
20% maailma kõige 
vaesemat tarbivad 
kõigest 1,5%.  
60% maailma 
keskklassist tarbivad 
21,9% maailma 
ressurssidest.
20% maailma kõige 
rikkamat tarbivad 
ära 76,6% maailma 
ressurssidest. 
Vahem
Pra i
eku
g s 
u t 1
a 9
r 5
bi 0
b  – 2
ke 005
skmi  ka
ne sv
e a
u s 
ro ü
o l
pem
an a
e a
 i il
gm
a ne 
meta
p l
ä li
ed
ve
   
4to
3 otm
kg  in
re e 6
ssu -ko
r
r
ssed
, selt,  nafta  tarbimine 
8-kord
ke sel
skmti j
na
e m
U aag
SA  a
elasi
n  ita
k  rb
88i mi
kgn
. e 14-kordselt. 
Maailma elanikkonna rikkaim viiendik
• ta
to rb
ar
m i
ba b 
b 5
 8
4 8
87
5 %
4  
% k
  o
ko
õ g
koi u
gi  
u e
 st n
p
mli e
ah r
ba g
eil
a- i a
rimj st
st
a,
a  ,  kõ
sõ
kal ig
d
ate
uo ki
ote
d st
et ,e st, 
va
v
kõ e
ai se
ege
g  
e i
se m
va
v a
e d i
se n
1. i
mm
1a e
d 
d se
al
agd
a  a
15l a
%  4%
© UNHCR 
Ökoloogiline  jalajälg
Üks
T ik
õ
Ö u
h
ko in
us 
lolim
o
o o
gile
di s
u
st e
 j  p
sva
al õ
aj h
raälj
d u
e
g sta
 t
e a
  r
v tu
b
älij d
m
e  ö
ind k
sea o
 a
t lo
rv
a o
eg
kse  ili
sti 
gln
o e
n
o  j
 
b a
a la
lsjä
e lg
te  
s 
arvu
ö ta
k
h o ta
e lo k
k o s
ta ge
ri itl  s
i
e ne
s ll
 i  je
n a  j
i l ä
a
m j rg
e ä
s l i, k
g
e  .  ui palju põllumajandus- ja 
kohta aastas (gha/in a). 
karjamaad , metsa, hoonestatud maad, merd  ja 
fossiilse energia tootmiseks reserveeritud maad 
tema tarbimiseks ja jäätmete ladustamiseks on vaja.
Ökoloogiline jalajälg
M
S a
Ku
ela
il  
e el
kõa
i
ks  n
k e itk
n i e
in  ike
me
m skm
sed
ko  
ndi
e n
loe
al  
eö
ksiko
d 
ks j lo
näto
akg
g i
ul i
sn
eue
e  
u jta
stlila
ak,j ä
se l
e g
di,   to
o n
ku
hli p
u ra
k
ks  e
s  g
m u
e  ie 
Kui me elaksime nagu  ameeriklased , läheks vaja 5 
2
ii ,
n 3
gi  
a h
p
m e
ä
e kt
e
st a
v
e  ri
aö t
st, e
kom
 jvails 
aj
a ü
aäle
dgt
u a
st
üb
e
l  
ena
ra
ta p
h
d il
uat  t
dka
erb
m
s ii
km
se
mise
ks 
s  
e jlä
3 t tku
m
k as
a
h u
ku
e
te  tlrikku
a. se 
maakera.
p
gil rn
o o
b rm
aal i.
set hektarit aastas.
Tuleviku väljakutsed
•
T
K
Mu
o
eialke
k
ailvu
se i
mku
ho
a i
ks  k 
dvv s
e äa
älsjklj
akab
al ku
 
aal
kut
ss tgs su
o e
s
en  ks
e ig
ks 
m  uo
a 
outn
in
n u  ii
mn
maim
es
s ne
e iist
s
n ig e
kli kest 
ta
p r
r b
o im
gn is
o h
o o
si itaku
ks te
e, s
  t
e  tj a -
a va
st l
a ik
k u
s te
2 s
0 t
5. 
0 on 
ta
o
m r
ia b
m
aiilm
et
m ise
ual e
s  
u v
k u ä
tri h
am e
rb
a n
ik d
m
s  a
io m
se
st  
u ijn
õ e
kau  
• Oma tarbimisharjumustega v
k õi
sv
s  b
u 
Hiiig
gna
a aü jks
a   
tIö
e
an ö
a
re
di st
dli
n
a  u
k
gk sri
ul
u
e t 
s t
miki
o
kke
alad
ta
as e
d
ds.s.
a
e  s  k.eskkonnakaitset ja aidata 
arengumaade inimesi (nt eelistades  mahe - ja 
õiglase kaubanduse tooteid).

Document Outline

• PowerPoint Presentation
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10