Metsanduse arengu võimalused (0)

Metsanduse arengu võimalused

Maailma metsaressursi kohta on värskeim andmestik kogutud ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (UN Food and Agriculture Organisation (FAO)) poolt metsaressursside hindamise protsessi ( Global Forest Resources Assessment) käigus.
Eestis on umbes 2,3 mln hektarit metsa, millest majandatavaid metsi on umbes 1,5 mln hektarit, mis teeb umbes 70%. Kolmandik on aga erinevate kaitserežiimidega metsad . Euroopas oleme 4. Kohal metsasuse poolest. Eesti osakaal maailma metsade aastases raiemahus on umbes 0,17 %.
Metsal on omad püsiväärtused, nagu see, et mets on paljude elusolendite kodu, mets annab meile toitu, nagu marjad ja seened ning jahisaadused, metsast saame tervist kasutades sealseid vaba aja veetmise võimalusi, metsa soodes ja rabades on tagatud puhta joogivee varude säilimine. Kõike seda tuleks hoida ja säilitada tulevastele põlvedele.
Eesti metsapoliitikas on metsandusele püstitatud kaks üldeesmärki:

• säästlik metsa majandamine , mis tagab metsade bioloogilise mitmekesisuse, metsade tootlikkuse, metsade uuenemise, metsade elujõulisuse ning potentsiaali nii praegu kui tulevikus. Oluline on, et see kõik aitab täita ökoloogilisi majanduslikke ning sotsiaalseid funktsioone (teisi ökosüsteeme kahjustamata) kohalikul, riiklikul ja globaalsel tasandil.
  
• metsade efektiivne majandamine, mis tähendab, et püütakse saada võimalikult palju kasumit võimalikult minimaalse metsa, kui ökosüsteemi, häirimisega. Oluline on raie puhul metsa taastamine, mis tagab metsa jätkusuutlikkuse nii majanduslikus kui ka ökoloogilises mõttes.
  

Eesti metsapoliitika järgi kujutavad Eesti metsad suurt looduslikku ja ökoloogilist väärtust. Metsapoliitika aluseks on mõistmine, et Eesti metsandussektoril on tugev tulunduslik, materiaalsete ja sotsiaalsete hüvede potentsiaal ning selle kasutamist tuleb võimaldada sellisel viisil, et muud väärtused ja hüved ei kannataks.
Säästev metsade majandamine toob mitmekülgset kasu ja metsas tuleb näha majandusliku tulu kõrval ka muud, nagu näiteks:

• mets, kui kooslus
  
• looduskaitseala
  
• mets, kui puhkekoht (loodusturism).
  

Loodussõbralikult ja targalt majandatud metsa väärtus võib olla kõrgem. Ka metsanduses on tänapäeval terves maailmas, nagu ka kõige muu puhul võetud suund kvaliteedile. Säästva metsamajanduse juurutamiseks on loodud ja võetud kasutusse keskkonnasertifitseerimise süsteemid, millede alusel väljastatud sertifikaadid võimaldavad tarbijale kindlustunnet, et tema ostetud toode pärineb metsast, mida majandatakse säästvalt.
Metsast stabiilse tulu saamiseks on mõistlik metsa majandada säästvalt ja looduslähedaselt. Näiteks raiet plaanides tuleb tähele panna kõiki looduselemente ning nendega arvestada.
Metsa tähtsust inimkonnale ja metsast saadavate hüvede mitmekülgsust on tunnistatud mitmel rahvusvahelisel foorumil, kusjuures ÜRO keskkonna ja arengukonverentsil Rio de Janeiros 1992. aastal võeti vastu metsadeklaratsioon, kus esitatud põhimõtteid võib pidada metsade säästva majandamise ja metsa kaitsealal esimesteks maailmas üldtunnustatud põhimõteteks. Euroopas aga on metsanduse eest vastutavad ministrid kokku leppinud põhimõtted, mis puudutavad metsade säästvat majandamist ning samuti ka vastavad meetmed nende rakendamiseks.
Ettevõtjate ja riigi esindajate hinnangul on Eesti metsa‐ ja puiduklastri arengu seisukohalt kaks kõige olulisemat võimalust: liikumine väikese keskkonnamõjuga rohemajanduse poole ning tehnoloogilised läbimurded puidutöötlemises ja ‐tööstuses:

• Rohemajanduse võidukäik: kiire tehnoloogilise arengu ja mõjusa rohemajanduspoliitika toel majandusarengu mootoriks .
  
• Ressursimahukas areng: tunduvalt tehnoloogiamahukas, kuid avalik poliitika ja ärikeskkond ei toeta liikumist keskkonnasäästlikuma energia‐ ja keskkonna säästlikuma rohemajanduse poole.
  
• Ökoküla: Eesti avalik poliitika ja ärikeskkond soosivad rohemajanduse arengut, kuid tehnoloogilises arengus suuri edusamme ei tehta .
  

Metsade majandamise ja keskkonnakaitse põhiprintsiibiks on metsaressursside säästlik, pidev, ühtlane ning mitmekülgne kasutamine. Metsakasutuse maht sõltub turusituatsioonist, omanike soovist jmt. Riigi metsapoliitika eesmärgiks on hoida keskmine raiemaht piires, mis tagab Eesti metsades ühtlase kasutuse printsiibi järgimise.