MAAILMA METSAD JA NENDE TÄHTSUS (0)

MAAILMA METSAD JA NENDE TÄHTSUS
Inimene on puitu läbi aegade kasutanud ehitusmaterjaliks, kütteks ning muuks tarvilikuks. Seega on inimesed juba väga ammusest ajast teadlikud, mis on mets ja milline see välja näeb. ÜRO Toidu-ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) järgit leotakse metsaks puittaimedega kooslus , mis on suurem kui 0,5 hektarit ning kus kasvavad üle 5 meetri kõrgused puud ja puuvõra katab üle 10% sellest maa-alast. Tänasel päeval on 4033 miljonit hektarit ehk 31% kogu maailma maismaast kaetud metsaga, millest 93% on looduslikud ning 7% istutatud.
Metsadel on planeedil Maa väga oluline roll. Metsadesse on koondunud 80–90% maismaa orgaanilisest ainest. Need on elupaigaks paljudele taime- ja loomaliikidele. Sealt saab inimene küttepuid, ehitusmaterjali ning toorainet mööbli- ja paberitööstusele. Metsadest korjatakse marju ning seeni ja käiakse jahil. Mõjutades sademete hulka ja jaotust ning pinnavee äravoolu ja aurumist, määrab mets maa-ala veerežiimi ja kliima kujunemise. Seega määrab mets suure osa ka aine- ja energiaringes. Neid peetakse keskkonna tasakaalustajateks ja kasvatatakse pinnase kaitseks tuulte ning vihma- ja lumesulamisvete eest. Metsaribad jõgede ja järvede kallastel kaitsevad veekogu reostuse eest, suurte sõiduteede kõrval aga lumetuiskude ja müra eest. Samuti puhastavad need õhku tolmust ja mürgistest gaasidest . 1 hektar männimetsa neelab aastas umbes 25 tonni tolmu. Metsad seovad õhust süsihappegaasi ja toodavad juurde hapnikku. 1 hektari metsa seob suvel ööpäevas umbes 300 kilogrammi süsinikdioksiidi ja eraldab 200 kilogrammi hapnikku. Inimene ise tarvitab hingamiseks keskmiselt sama palju hapnikku, kui suudavad toota 5 puud. Üks auto kulutab mitmekümne puu ja tööstusettevõte tuhandete puude hapnikutoodangu. Jalutamine ja sportimine metsas aitab lõõgastuda, parandab tervist ja suurendab töövõimet.
Tänapäevase metsade raiumise mahu juures on metsade püsimine mitmes maailma piirkonnas tõsise küsimärgi all. Metsa pindala väheneb väga kiiresti, aastas 5,2 miljonit hektarit. Maa ajaloos on olnud ka perioode , kus metsa pindala kogu maismaast on umbes 50%. Kõige kiirem metsa hävinemine leiab aset troopilises vöötmes, kus kasvavad troopilised metsad. Troopilised metsad jagunevad sesoonseteks ja humiidseteks. Sesoonsetes metsades on sademeid kuni 2000 millimeetrit aastas ning kuivaperiood võib kesta kuni 5 kuud. Humiidsetes esineb sademeid üle 2000 millimeetri aastas ja kuivaperiood puudub üldse või on lühike. Selliseid metsi nimetatakse vihmametsadeks. Nendes metsades ei lange temperatuur kunagi alla 0 kraadi. Sealsed mullad on toitainevaesed, happelised ja punakad, sest aastaringne vegetatsiooniperiood kurnab mullad ära.
Troopiliste metsade ehk vihmametsade hävimise peapõhjuseks on nende põletamine metsade aluse maa kasutuselevõtuks põllumaana. Rahvaarvu suurenedes arengumaades vajatakse üha enam maad toidu tootmiseks. Uusi maid saadakse, aga eeskätt metsade põletamise teel. Peamiselt Aafrikas ja Aasias on üheks metsade pindala vähenemise peapõhjuseks metsade raiumine küttepuidu saamise eesmärgil, enam kui 2 miljardile inimesele on peamiseks kütteks puit. Troopiliste metsade raiumine sealse väärtpuidu saamiseks suureneb samuti.
30% metsadest on tulundusmetsad ehk sealt saadakse puidutööstuseks puitu. Metsatööstuse sektoris töötab ligikaudu 14 miljonit inimest, kuid tegelikult on metsatööstusega kaudselt seotud palju enam inimesi. Kõige suuremat rolli mängib metsatööstus Aasias, kus suurimat rõhku pannakse puitpaneelidele, paberile ja papile ning küttepuudele. Põhja-Ameerikas läheb suur osa puidust tselluloosi tootmiseks. Euroopas, aga on metsatööstus kõige rohkem suunatud tööstusliku palgi tootmisele. Peamised puitmööblitootjad on Hiina ja USA, mis vastavalt toodavad 32% ja 14% kogu maailma puitmööblitööstust arvestades.
Metsad on tähtsad nii looduslikust, kui ka majanduslikust vaatenurgast. Maailma metsadest elab ligi 80% kogu maismaaliikudest ja samas annab metsatööstus tööd väga suurele hulgale inimestele. Lisaks toovad puiduga seotud tööstusettevõtted riigile raha sisse. Näiteks saadakse Eesti puidu kasutamisel ja töötlemisel maksutulu 9 eurot ühe tihumeetri puidu kohta. Tänapäeval leiab aset puidu väärindamine, mis tähendab, et puidu töötlemisel kasvatatakse tema väärtust. Töötlemata puit on tunduvalt odavam kui töödeldud puitesemed, tselluloos ja paberitooted. Tänu puidu väärindamisele kasvab ka tööhõive.
Ka rahvusvahelisel metsa-aasta logol 2011 on kujutatud maja, looma, lindu , inimest, vihmasadu , näitamaks, et mets on oluline väga erinevatest aspektidest vaadatuna ja omavad väga suurt rolli kogu maailmas. Metsadel on täita väga oluline roll globaalses aineringes ja seetõttu võib metsade pindala vähenemine teatud kriitilise piirini põhjustada ennustatamatuid globaalseid muutusi. Iga inimene peaks vastutama mingil määral metsade püsimajäämise eest. Lisaks on oluline hoida metsasid korras ja puhtana. Tuleb meeles pidada, et need paigad on paljudele liikidele elupaigaks ja kellele ikka meeldiks, kui nende kodu reostatakse.