Madalsoo (1)

Madalsoo
Taimed
Puurinne:
Domineerib sookask, harvem mänd,
kuivendusest mõjutatud kohtades ka kuusk;
kaasliigina kasvab kohati sanglepp.
Põõsarinne:
hõre või keskmiselt tihe, esinevad pajud,
paakspuu, madal kask, Lääne-Eestis porss
Rohurinne:
suhteliselt liigivaene, rohkesti kasvab tarnu:
niitjas tarn, pikk tarn, pudeltarn, eristarn,
mätastarn. Tüüpilised on veel sookastik,
ümartarn, soomadar, kollane võhumõõk,
ubaleht, harilik soosõnajalg, ussilill, soopihl, soo-
osi, konnaosi, pilliroog, sinihelmikas, soo-
neiuvaip,peetrileht.
Samblarinne:
suhteliselt tagasihoidlik: soovildik, teravtipp,
turbasamblad, laanik, palusammal.
Loomad & Linnud
Madalsoo linnud: Haudelindudest: sookurg,
kurvitsalised, roolinnud. Esineb teder, rukkirääk,
metskiur, põõsalinde. Lagesoolinnud: kiivitaja,
punajalg-tilder, mustsaba-vigle.
Kahepaiksed: Kõikjal soodes rohukonn, sageli
rabakonn, Peipsi ääres rohe-kärnkonn.
Väikestes sooveekogudes esineb tähnik-
vesilikku.
Roomajad: Kuivemates sooservades,
kraavikallastel rohkesti arusisalikke ja rästikuid
ning vaskusse
Imetajad: Suurimetajad tulevad soodesse
aastaajati või satuvad sinna juhuslikult.
Liivastel kõrgematel rabasaartel pesitsevad
mägrad ja rebased. Arenenud põõsarindega
soometsades võib kohata metskitse, põtra,
metssiga, valgejänest jt. Pisinärilistest
kohtame siirde- ja madalsoos uruhiirt.
Laugaste kaldail võivad elutseda mügrid e.
vesirotid, kuivenduskraavides on ka ondatrad.
Talvel võib kohata ka metsnugist, kärpi ja
nirki.
Kalu on rabajärvedes vähe, peamiselt leidub
ahvenat ja haugi.
Putukad
Üle 1500 liigi. Põõsarindes ja samblarindes
domineerivad mardikalised, rohurindes tirdilised
ja kahetiivalised.
Ülekaalus niiskuslembesed taim- ja
putuktoidulised liigid.
Suvel hulgaliselt kärbselisi (nt viljakärblane)
Septembris palju sääski: karksääsk,
sääriksääsk.
Ämblikulised: Hiidämblik ­ samblarinde suurim
ämblik, huntämblikud, madalsoodes taimedel
ilma võrguta saaki varitsev hüpikämblik,
siirdesoometsades kangurlane, luhasoodes
domineerivad krabiämblik ja sireämblik.
Ristämblik ­ koob puude ja põõsaste vahele
püünisvõrke.
Madalsoo teke
Madalsoo tekib tavaliselt veekogude kinnikasvamisel
või mineraalmaade soostumisel.
Madalsoid iseloomustab toitumine
mineraalainerikaste põhja-, pinna- või tulvaveega.
Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja
toitainetega ning seetõttu on madalsood väga
liigirikkad.
Turba kasv aeglustub kliima soojenemise tõttu. Soode
pindala väheneb tänu õhusaaste suurenemisele.
Madalsoomullastik
Madalsoos on turbakiht üsna õhuke ning seetõttu
ulatuvad taimede juured läbi turbasambla ka mullani,
mis omakorda tähendab üsna liigirohket elustikku
Madalsoomullad jagunevad Õhukesteks-, keskmise
sügavusega- või sügavateks muldadeks, mille turvas
on enamasti keskmiselt lagunenud, keskmise kuni
kõrge tuhasusega (6-13%), mõõdukalt kuni nõrgalt
happeline (pHKCl 4,8-6,5).
Madalsoo püsima jäämiseks
vajalikud tegurid
Sademete mõõdukus.
Kliima soojnemise aeglustumine.
Õhusaaste vähenemine.
Tingimuste muutumisel
Soo kuivab kokku.
Taimed ei saa toitaineid.
Haruldased liigid surevad välja.
Soode pindala väheneb.
Madalsood Eesti looduses
Liigirikkaid madalsoid on u. 5 000 hektarit
Liigivaeseid madalsoid on 16 000­17 000
hektarit
Madalsoode kaitse
Madalsoo on kaitset vajav ja kaitse all olev kooslus.
Kaitseala on väga oluline vee- ja
soolinnuliikidepesitsus- ja peatuspaik.
Maailma pindalast katavad turbaalad 3­5%, ning
seovad 25­30% atmosfäärist võetavast süsinikust,
põhjustades seega kasvuhoonegaasi CO2 sisalduse
kõikumise. Seega on nende kaitse ja õige
majandamine kliima soojenemise seisukohast oluline
Eestis on madalsoona kaitse all näiteks Tuhu soo.
Madalsoo toiduvõrgustik