50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-03-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Katilina
Õppematerjali autor
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus ja keskkonnainstituut Maastikukaitse ja- hooldus Kati Zoobel Põllumajandusmaa kasutamise muutused ja seda mõjutavad tegurid Referaat aines Loodusvarade majandamise ökonoomika Juhendajad: Risto Sirgmets, Paavo Kaimre Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Põllumajanduse areng.................................................
jt) püstitamine Kaasajal seostub maaelu mõiste CAP-i mõjul eelkõige jõukuse (kodu- ja hobitalu olemasolu maal) ja heaoluga (taristuga) Toiduainete tarbimine suureneb maailmas kiiremini kui tootmine, seega on põllumajandusökonomistide tähelepanu keskmes teemad, mis uurivad toiduainete tootmise suurendamise võimalusi. Põhjused: · Maailma elanikkonna kasv ja demograafilised muutused · Sissetulekute ja ostujõu kasv (eelkõige arengumaades), sh toitumisharjumuste muutus · Seoses energiatarbimise kasvuga suurenes teravilja kasutamine biokütusteks Tagajärjed: · Teraviljavarude vähenemine kriitilisele tasemele · Hindade tõus Muutused teravilja varudes maailmas · Aastatel 2006/2007 maailma teravilja varud madalseisus, st olukord, kus teravilja tarbimise maht ületas tootmise taseme
OPEC-isse mittekuuluvad naftat tootvad riigid on Kanada, Mehhiko, Norra, Ameerika Ühendriigid, Venemaa ja Omaan. Peale USA nad kõik ka ekspordivad naftat. Inimõigused on * iga inimese moraalsed sünnipärased õigused, mis on üldised ja kehtivad kõigi kohta; * õigused, mis kaitsevad inimest riigi vastu. Inimõigused käsitlevad inimese ja avaliku võimu vahelisi suhteid. Inimõigusi kaitsevad rahvusvahelised lepingud, mis panevad kohustuse lepingut järgida ja seda rakendada lepinguga ühinenud riigile. Ühinemisel rahvusvaheliste inimõiguslepingutega võttis Eesti riik kohustuse tagada oma territooriumil igaühele lepingutes määratletud õigused ja vabadused. Igasugune õiguste ja vabaduste piiramine võib toimuda ainult seaduse alusel. Põhilised inimõigused on õigus elule, õigus inimlikule kohtlemisele ja õigus vabadusele. Inimõiguste hulka kuuluvad ka südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus, sõnavabadus,
Inimene muutus metsi mõjutavaks teguriks üleminekul küttimiselt ja koriluselt põlluharimisele. Alates põllumajanduse ulatuslikumast levikust umbes 3000 aastat tagasi hakkas metsasus, küll tagasilöökidega suurte sõdade ja taudide aegu, järjekindlalt vähenema. Minimaalse seisu saavutas see arvatavasti 19. sajandil, kui metsad moodustasid vähem kui 30% praeguse Eesti pindalast. Tol ajal elas rahvastiku enamik maal, põllumajandusharudest oli valdav viljakasvatus, põhiline kütteaine, seda ka tööstuses, oli puit. Madala saagikuse ja viletsa agrotehnilise taseme tõttu pidi rahvastiku äratoitmiseks olema põllumajanduslikku maad praegusest oluliselt enam. Ka Eesti Vabariik aastail 1918-1940 oli valdavalt suure maaelanikkonnaga agraarmaa ning mets kattis 30% või natuke enam riigi territooriumist. Teise maailmasõja aegsed ja järgsed vapustused ei jätnud mõju avaldamata ka maakasutusele. Nõukogude
OPEC-isse mittekuuluvad naftat tootvad riigid on Kanada, Mehhiko, Norra, Ameerika Ühendriigid, Venemaa ja Omaan. Peale USA nad kõik ka ekspordivad naftat. Inimõigused on * iga inimese moraalsed sünnipärased õigused, mis on üldised ja kehtivad kõigi kohta; * õigused, mis kaitsevad inimest riigi vastu. Inimõigused käsitlevad inimese ja avaliku võimu vahelisi suhteid. Inimõigusi kaitsevad rahvusvahelised lepingud, mis panevad kohustuse lepingut järgida ja seda rakendada lepinguga ühinenud riigile. Ühinemisel rahvusvaheliste inimõiguslepingutega võttis Eesti riik kohustuse tagada oma territooriumil igaühele lepingutes määratletud õigused ja vabadused. Igasugune õiguste ja vabaduste piiramine võib toimuda ainult seaduse alusel. Põhilised inimõigused on õigus elule, õigus inimlikule kohtlemisele ja õigus vabadusele. Inimõiguste hulka
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide
või toormena. Seadusandlik surve jäätmete ladestamise vähendamiseks, sh eelkõige taaskasutamise suurendamiseks kasvab D, SWE, AT, BE jt on juba kehtestanud (mitmed riigid peatselt veel) sisuliselt bio-lagunevate jäätmete ladestamise keelu (DE: sega-olmejäätmete ladestamine alates 06-2005 lubatud vaid, kui see on läbinud kas põletuse või MBT, max TOC 18 %), tugevneb poliitiline surve, et seda teeksid ka Uued Liikmesriigid ise VÕI kehtestatakse see EL tasemel Tegemist on eelkõige kliimamuutuste vähendamisega. ringlussevõtt" taaskasutamistoiming, mille käigus jäätmematerjalid töödeldakse toodeteks, materjalideks või aineteks kasutamiseks nende esialgsel või mõnel muul eesmärgil. See hõlmab orgaaniliste ainete töötlemist, kuid ei hõlma energiakasutust ja töötlemist materjalideks, mida kasutatakse kütustena või kaeveõõnete täitmiseks PILET nr. 2 1
arengumaades. I koht Hiina 1,331 miljardit, II India 1,17 miljardit ning III koht USA 0,307 miljardit. Eestis elas 2003. aastal 1,356 miljonit inimest, neist linnas 69% ja maal 31%. 2004. aasta alguses loeti Eesti rahvaarvuks 1,351 miljonit inimest. Eestis on iive jätkuvalt negatiivne, alates 1991. aastast, mil see näitaja oli -183 inimest. Negatiivne iive oli suurim 1994. aastal -7997 inimesega. Pärast seda on sündivus hakanud taas suurenema ning 2002. aastal oli iive -5354 inimest. 2005. aastal oli loomulik iive -2966 inimest ning Eestis elas 1,3456 miljoni inimest, neist 619 949 mehed ja 726 148 naised. 2006. aasta alguses elas Eestis kokku 1,344684 miljonit inimest. 2008. aasta alguses elas Eestis 1,34 miljonit inimest, neist 617 410 meest ja 723 525 naist. 2007. aastal oli iive -1634 inimest, eestlastel -177. 1. jaanuari seisuga 2009. aastal elas Eestis 1,340415 miljonit inimest. 2008
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid