........................................................................................... 4 Tegurid ja arutelu.................................................................................................... 5 Kokkuvõte............................................................................................................... 9 Kasutatud materjalid............................................................................................ 10 Sissejuhatus Antud referaat on teemal Põllumajandusmaa kasutamine ja seda mõjutavad tegurid, töö on koostatud aine Loodusvarade majandamise ökonoomika raames ning on üheks eelduseks aine läbimisel. Töös antakse statistikaameti andmete najal ülevaade 2003-2013 aasta põllumajandumaa kasutusest Eestis, kirjeldatakse põllumajanduse arengut ning tuuakse välja, mis on olnud soodustavad ja pärssivad tegurid. Kirjeldatakse maaga seotud tehinguid ja lõpetuseks on kokkuvõte ning kasutatud materjalide loetelu. Põllumajanduse areng
Väetiseseadus Vastu võetud 11.06.2003 RT I 2003, 51, 352 jõustunud vastavalt §-le 47. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab väetisele ja selle käitlemisele esitatavad nõuded, mis tagavad väetise ohutuse inimese ja looma elule ja tervisele, varale ja keskkonnale ning väetise soodsa mõju taimele ja taimekasvatussaadusele. (2) Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) töötlemata orgaanilisele väetisele; 2) töötlemata looduslikule väetisele; 3) reo- ja heitvee settele ning sellest valmistatud kompostile. [RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009] (3) [Kehtetu - RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004] (4) Käesolevat seadust ei kohaldata väetise Eestist väljaspool Euroopa Liidu
Mullateaduse ja maakasutuse ökonoomika õppeaine eksamiküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid-Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld hõlmab maakoore pindmist osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus. Mulla komponendid on mineraalaine,45% orgaaniline aine, 5% õhk, 25% vesi. 25% 2. Muldi kujundavad faktorid- · rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. lähtekivim, · kliima, · reljeef,
14. Maastatistika ülesanded. Maade kasut. isel. näitajad. Maafondi dünaamika. maa liigitatakse pm kasut. otstarbe järgi järgmisteks kõlvikuteks 1.põllumajandusmaa (põllumaa, viljapuu- ja marjaaiad, looduslik rohumaa); 2.mittepõllumajandusmaa. Maa kui ressurss on alati piiratud, sest maismaa ja riikide territooriumid on konstantsed. Põllumajandusmaa vähenemise peamiseks põhjuseks on asjaolu, et asulate ja linnade territooriumid suurenevad põllumajandusmaa arvelt. Maa kvaliteedi näitajaks on muldade kvaliteet. Seega omab maa erinevat põllumajanduslikku väärtust. Järelikult maa kvaliteeti iseloomustavaks näitajaks on põllumaa hind. Maa hind võib sõltuda territoriaalsest asukohast (linnade, asulate lähedal maa kallim). Eestis kasutatakse maa kvaliteeti iseloomustava näitaja hindepunktide väljatöötamisel on lähtutud mulla looduslikust viljakusest. Hindepunkti
AEGA AEGA TEHINGU SOORITAMINE ON LIHTNE TEHINGU SOORITAMINE ON KEERULINE JA SELLEKS ON ABI VAJA 9. Missuguseid kinnisvaraturu liike teate? Tehingute iseloomu järgi võib kinnisvaraturu jagada tehingute iseloomu järgi: - omanditurg ehk ostu-müügiturg - renditurg Kasutuse järgi võib jagada: - elamispinna turg - põllumajandusmaa turg (põllumaa, metsamaa, talud jne.) - äripindade turg (büroohooned, kaubanduskeskused, hotellid jms.) - tootmispindade turg (tööstuslikud tootmishooned, laod) - eriotstarbelise kinnisvara turg (ühiskondlikud hooned, lennujaamad, koolid, staadionid jms.) 0. Missugustesse klassidesse jagatakse büroopinnad? Näiteks, kontoripinnad jagatakse kvaliteedi põhjal A+, A, B ja C klassiks, kusjuures A+ märgib kõige parema kvaliteediga pindasid. 1
Põllumajandusökonoomika põhikursuse kordamisküsimused 1. Põllumajanduslikku tootmist piiravad kitsendused ( turu ja tootmiskitsendused) Turukitsendusi võime vaadelda sise- ja välisturu abil. Põllumajanduse jaoks kujundavad tootmise tasakaalu müügivõime välisturul ja siseturu ostuvõime, kusjuures välisturu müügivõime on määramatu, siseturu ostuvõime prognoositav. Tootmiskitsendustena esinevad: 1)harimiskõlblik maa, 2)tööjõuressursid, 3)kapitaliressursid, 4)reformid. 2. Tootlikkuse üldine tähendus, mõiste kitsamas ja laiemas käsitluses Tootlikkus on tootmissüsteemi väljundite ja sisendite suhe. Tootlikkus laiemalt on kõigi ressursside (maa, kapital, tööjõud, tooraine, materjalid, energia, informatsioon) kasutamise efektiivsuse näitajaks. Tootlikkus laiemas mõistes (ehk tootluse ja produktiivsuse) kujutab endast süsteemi väljundite ja sisendite suhet, mida võib väljendada valemiga: Tootlikkus=Väljund/Sisend=
Tehnika saavutused 19. sajandi lõpul Majanduselus etendasid olulist osa uuendused masinaehituses, metallurgias, keemiatööstuses ja elektrotehnikas. Nende eelduseks oli sisepõlemismootori kasutusele võtmine. 19. sajandi 20. aastatel loodi kivisöegaasil töötavad mootorid. Esimese sisepõlemismootori ehitas 1860. aastal Prantsusmaal E. Lenoir. Täiuslikuma, neljataktilise gaasimootori konstrueeris N. A. Otto. Suure tõuke sisepõlemismootori arengule andis bensiini ja petrooleumi kasutusele võtmine mootorikütusena 19. sajandi lõpul. Kompaktse bensiinimootori ehitasid Daimler ja Benz ning kasutasid neid 1885-1886 esimestel autodel. Esimese iseliikuva kolmerattalise aurusõiduki ehitas prantsuse sõjaväeinsener N. J. Cugnot. Tänapäeva auto sai alguse siis, kui G. Daimler paigutas 1886. aastal mootori algul jalgrattale ja siis neljarattalisele vankrile. Esimene Daimler kui terviklik auto ehitati 1889. aastal. Sajandivahetuse teiseks tähtsaks sündmuseks oli elektrienergia kasu
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
annaabi.ee 
50 punkti
~ 11 lehte
6 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid