Puisniit (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

11

ppt

Puisniit

· Tänapäeval on alles ligikaudu 500 ha liigirikkaid puisniite Lääne-Eestis ning mitte enam kui 300 ha liigivaeseid ja lammi-puisniite Eesti muudes osades. Enamikus on need väikesed, kuni 5 ha suurused ühe-talu heinamaad. Aastail 1995-97 niideti neist mitte enam kui 200 ha, kusjuures Saaremaal kuni 30 ha. Meie puisniitude pindala on viimase 70 aastaga vähenenud seega tuhat korda.  Puisniidud Eestis · Eesti esinduslikumad puisniidud on: · Nedrema puisniit · Vahenurme puisniit · Tagamõisa puisniit · Koiva puisniit  Puisniitude teke · Puisniite meenutavad kooslused hakkasid muistsete asulakohtade ümber kujunema 7000- 8000 aastat tagasi. Ulatuslikum karjakasvatus levis Eestisse umbes 4000 aasta eest ning oletatavasti suurenes samal ajal märgatavalt ka puisniitude pindala. Puisniitude kõrgaeg oli möödunud sajandi lõpul, mil niidetavate ja karjatavate puisniitude pindala oli ligikaudu 850

Bioloogia

6

doc

Pärandkooslused

osa oma looduspärandist. Näiteks on Laelatu puisniidult loendatud 76 taimeliiki ühel ruutmeetril, mis on omamoodi rekord meiega sarnaste looduslike tingimustega maade seas. Kuid selliste loodusrikkuste säilimine vajab pidevat hooldamist (Natura2000, rannaniidud). Rannaniitude säilimise tagamiseks on kõige lihtsam viis neid karjatada. Nõrgalt kinni kasvanud rannaniitude puhul on kõige lihtsam moodus taastamiseks alustada taas karjatamisega. Juhul kui niit on ülekasvanud kadakatega peaks esimesed aastad peamise rõhu pöörama lammaste karjatamisele, kuna nad erinevalt veistest söövad kadakate noori kasve, siis võib lambaid karjatades väiksematest kadakatest päris lahti saada ja suuremad pügatakse korralikult siledaks. Samas kui suuri kadakaid on tihedalt tuleks siiski mõelda nende raiumisele, kuna lihtsa karjatamisega neist jagu ei saa. Juhul

Keskkond

14

pptx

Puisniit

Puisniit Liikide kooslus Varasematel aegadel oli puisniit otsekui ökoloogilise, polüfunktsionaalse majandamisviisi mudel puisniitudelt saadi püsivalt heina, tarbe ja küttepuid, ravimtaimi, pähkleid, seeni jne. Taimestik Puistu koosseisus domineerivad sagedamini tamm, kask, saar, haab ja sanglepp, esineda võib ka okaspuudomineerimisega niite. Põõsastest on tavalisim sarapuu. Eesti puisniitude soontaimede nimestik sisaldab 603 taksonit. Kaitsealuseid taimi leidub vähemalt

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

22

doc

Puisniidud

harukordset ilu on rõhutanud enamik külastajaid pärast mõne hooldatud puisniiduga tutvumist. Liigirikkuse põhjused: 1) Regulaarne ja pikka aega kestnud niitmine. Kuna liikide lisandumine kooslusse on võrdlemisi aeglane protsess, võib kõrge liigirikkuseni jõudmine nõuda aastasadu ühtjärge kestvat puisniiduhooldust. 2) Keskkonnatingimuste ruumiline ebaühtlus. Suur elupaigaline mitmekesisus tekib siis, kui kaks nii erinevat kooslust nagu mets ja niit omavahel põimuvad. Sellises komplekskoosluses puisniidul leiavad endale kasvukoha nii metsa- kui niiduliigid, mis pole enamasti neile päris optimaalne, ent siiski kasvamist ja arenemist võimaldav. 3) Liigirikkust mõjutab oluliselt mulla happesus (pH) happelisel mullal saab normaalselt edeneda vähem liike kui neutraalsel ja lubjarikkal mullal. Lääne-Eesti lubjarikkad piirkonnad on mitu korda liigirikkamad, kui Ida- ja Lõuna-Eesti happelised mullad.

Bioloogia

6

doc

Puistu ehk puisniit

Puistu ehk puisniit Referaat Juhendaja: Sisukord Iseloomustus...........................................................................................................................3 Laelatu puisniit.......................................................................................................................4 Loomad ja linnud....................................................................................................................4 Taimestik................................................................................................................................5 Kasutatud allikate loetelu:.............................................................................

Eesti loodus ja geograafia

28

docx

Pärandkoosluste eksam

Tehiskoosluste loomisel tihti teisaldatakse muld või töödeldakse seda mehaaniliselt ja keemiliselt, muutes nii suurel määral mullaelustikku. Taimed enamasti kas külvatakse või istutatakse. Rohumaa - peamiselt rohttaimedega kaetud ala. Valdavaiks on mitmeaastased rohttaimed. Rohumaade hulka kuuluvad nii niidud kui karjamaad. Rohumaid jaotatakse tavaliselt: 1) Looduslik rohumaa – pärismaise kooslusega (pärandkooslus). Looduslik niit ja karjamaa. 2) Kultuurrohumaa – külviga rajatud. Kultuurniit ja -karjamaa. Niit ja karjamaa tähistavad erineva kasutusviisiga kooslusi. Enamasti on üksnes taimkatte järgi võimalik öelda, kas ala kasutatakse heina- või karjamaana. Lisaks võib rohumaade hulka arvata põldheinaga kaetud põlde ja murusid. Parandatud rohumaa - on põllumajanduslik termin ja tähistab sellist pool-looduslikku kooslust, kus inimtegevusega (väetamine, heinaseemne täiendav külv jms

Pärandkooslused

11

docx

Pärandkoosluste eksamiks

Kultuurkooslused paiknevad haritaval (põllu)maal. Inimmõju lõppemisel algab kultuurkoosluse kiire suktsessioon loodusliku koosluse suunas. Rohumaa on laiamahulise mõistena kasutusel eriti põllumajanduses, tähendab igasugust mitmeaastastest rohtsetest mesofüütidest(parasniiskete kasvukohtade taim) koosnevat taimekooslust. Põllumajanduses ja maade arvestuses kasutatav mõiste looduslik rohumaa ühtib enamasti pärandkoosluse mõistega. Niit ja karjamaa tähistavad erineva kasutusviisiga kooslusi. Enamasti on üksnes taimkatte järgi võimalik öelda, kas ala kasutatakse heina- või karjamaana. Parandatud rohumaa on põllumajanduslik termin ja tähistab sellist pool-looduslikku kooslust, kus inimtegevusega (väetamine, heinaseemne täiendav külv jms.) on tõstetud rohumaa kasutusväärtust, kuid seejuures säilib rohukamaras enamik varem kasvanud taimedest.

Pärandkooslused

10

doc

Niitude referaat

.........................................................5 4.2 Inimmõju...........................................................................................................................5 4.3 Kaitse................................................................................................................................ 5 5. PUISNIIDUD..........................................................................................................................6 5.2 Vahenurme puisniit...........................................................................................................6 5.3 Inimmõju...........................................................................................................................6 6. RANNANIIDUD .....................................................................................................................................................7 6.1 Iseloomustus................................................................

Keskkonnaökoloogia

Meedia

Kommentaarid (0)