PÕLLUMAJANDUSLIKE MAJAPIDAMISTE ARV, MAJANDUSLIK SUURUS JA TOOTMISTÜÜP (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

12

doc

PÕLLUMAJANDUSÖKONOOMIKA ÜLDKURSUSE PRAKTIKUMITÖÖD

1.1. LORENZ'I KÕVERAD LEIBKONDADE NETOSISSETULEKUTE PÕHJAL 1998 JA 2007 AASTA KOHTA................................................................................................................ 3 1.2. TÖÖTUSE TASEME MUUTUMINE HARJU, TARTU JA VÕRU MAAKONNAS PERIOODIL 1997-2007 VÕRRELDES EESTI KESKMISEGA..................................................................4 2. PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE TOOTMINE, TARBIMINE JA VÄLISKAUBANDUS............7 2.1. PÕLLUMAJANDUSLIKE MAJAPIDAMISTE JAGUNEMINE MAJANDUSLIKU SUURUSE ALUSEL 2001. JA 2007. AASTAL.....................................................................................7 3.1. LAMBA- JA KITSEKASVATUS EESTIS AASTATEL 2001-2005................................... 9 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................................11 1. LEIBKONNA SISSETULEK JA VÄLJAMINEK 1.1. Lorenz'i kõverad leibkondade netosissetulekute põhjal

Ökoloogia

11

doc

Põllumajandusökonoomika kursusetöö

................3 1.2 Brutopalga muutumine Eestis maakonniti perioodil 2000-2007 võrreldes Eesti keskmisega.....................................................................................................................4 1.3 Leibkonnaliikme kohta tehtud kulutuste struktuutr kuludetsiilides 2007.aastal.....5 2. PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE TOOTMINE, TARBI-MINE JA VÄLISKAUBANDUS...................................................................................................... 7 2.1 Põllumajanduslike majapidamiste tööjõukasutus 2007.aastal võrreldes 2005. ja 2001.aastaga .............................................................................................................. 7 3. TAIME- JA LOOMAKASVATUSTOODANG...........................................................9 3.1 Pestitsiidide (herbitsiidi, fungitsiidi ja bakteritsiidi ning insektitsiidi) kasutus toimeaines põllumajandusmaa hektari kohta Eestis, Lätis, Leedus, Soomes,

Põllumajanduse alused

11

docx

Ruraalgeograafia eksamikonspekt

Erinevat suurusjärku maa-asulate elanike arvu muutused suurusjärkude ja perioodide lõikes (kasvavad, vähenevad): Eesti NSV periood, 1990ndad, 2000ndad aastad Linnalähedaste asulate arv on aastast 1959 järjest kasvanud, eriti 2000ndatel aastatel (kasvades peaaegu 4 kordseks). Muude maa-asulate arv on aastast 1959 vähenenud peaaegu 3 korda. Maa-asulate keskmised suurused ja nende muutused Linnalähedaste maa-asulate keskmine suurus on 384 elanikku, muude maa-asulate keskmine suurus 69 elanikku. Maa-asustuse kujunemise etapid ja nende muutuste tegurid ja põhjused etappide lõikes · 1 etapp: Rahvastiku (tööjõuressursi) paiknemise allutamine tootmise vajadustele maa-asustuse kontsentratsioon. MEHHANISM: uued eluruumid ­ nooremapoolse rahvastiku sisseränne ­ kasvav sündimus ja teenindustöökohtade lisandumine.  · 2 etapp: Töökohtade kadumine, kõrged kommunaalkulud ja madalad

Geograafia

12

doc

Referaat (Praktikumitööd)

Seetõttu suur Juriidiline isik 3427 21 osa poollooduslikke rohumaid on kasutamata ja võsastuvad. Viimasel kolmel aastal on lammaste arvukus 10 stabiliseerunud ja ületalve peetavate lammaste ja kitsede arv on jäänud 30 tuhande piirimaile. Keskmine lambakarja suurus on väike. Kitsede kasvatamise täpseid statistilisi andmeid momendil Eestis ei ole, sest üleriigiline põllumajandusloendus oli 2000.a., mille kohta andmed veel puuduvad. Kitsede arvukus Eestis on väga madal (1992.a. 1120 põhikarja kitse, 1999.a. 1800 kitse). Suurimas kitsefarmis peetakse 50 lüpsvat kitse. Enamik kitsi peetakse väikemajapidamistes üksikute isenditena või hobiloomadena. Kitsepiima kasutatakse farmisiseselt toorpiimana või juustuna. Praegusel hetkel on

Ökonoomika

33

docx

Põllumajandusökonoomika põhikursus EKSAM

2011.a. põllumaa pind vähenes (olles 632 399 ha), kuid suurenes põllumajanduslikus tootmises mittekasutatav maa, mida hoitakse heades keskkonnatingimustes (oli 143 786 ha). Kokku põllumajandusmaad 945 922 ha. Eestis 0,676 ha põllumajanduslikku maad 1 elaniku kohta, EL-is 0,32 ha. Põllumajanduses hõivatuid 2007 - 3,2%, 2009 - 2,9%, 2010 - 3%, 2011 - 3,2% Hõivatute seisukohast on oluliseks sektori perspektiivikust iseloomustavaks näitajaks töötasu suurus võrreldes teiste tegevusvaldkondadega. 1991.a. moodustas kolhooside ja sovhooside töötajate keskmine kuutöötasu 90,6% kõigi tegevusalade keskmisest kuutöötasust. 1993.a. - 60,1% 2010.a. - 83% Oluline on ka erialane koolitus ja täiendõpe. Kapitalikitsendused · Kapitali nõudlust mõjutab tootmise maht (maakasutuse ulatus ja intensiivsus), ettevõtete tüüp ja suurus · 1990ndate reformid tõid kaasa varade tagastamise, kompenseerimise ning põllumajanduslike ettevõtete

Põllumajandusökonoomika

26

odt

VIIMASE KÜMNE AASTA RAHVASTIKU MUUTUSED KARULA RAHVUSPARGIS

keskkonnakasutuse säilitamine, kaitsmine, taastamine, uurimine ning tutvustamine ja kaitsealuste liikide kaitse; 2. Loodusliku linnustiku kaitse; 3. Looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse 1.3 Inimasustus Karula rahvuspargis Karula rahvuspark asub Valga ja Võru maakonnas Karula, Antsla, Mõniste ja Varstu vallas. Inimasustus Karula Rahvupargi alal on hõre. 2007. aasta seisuga on aastaringselt asustatud majapidamisi 78. Tänaseks on majapidamiste arv 100 ringis. Rahvuspargi alal on 127 endise talu maad. Karula Rahvuspargi administratsiooni poolt on kooskõlastatud 131 kinnistu tagastamise ja erastamise toimikut, kuid kõik maaomanikud ei ela kohapeal. Kõige rohkem jääb talusid Kaika külla. Suuremad külad on veel Rebasemõisa, Ähijärve, Mähkli ja Jõeperä. Rahvastiku keskmine tihedus rahvuspargis aastaringselt on 1,6 (suvel 2,4) inimest/km2, mis 5

Demograafia

37

doc

Majandusteooria

on oluline ka tasakaalustumisprotsess. 1.10. Agregeerimise head ja halvad küljed. Positiivne on see, et agregeerimine tagab ülevaatlikkuse. Negatiivne on see, et toimub suur infokadu ­ vaatluse alt jäävad välja sektorite sisesed transaktsioonid. Probleem täpsuse ja ülevaatlikkuse vahel. Majapidamine ­ majandusüksus, millel on ühine eelarve ja ühine sissetulek ning ühine otsus hüviste tarbimiseks. Majandusteooria põhieesmärgiks on uurida majapidamiste käitumise seaduspärasusi. Majapidamise kohta tehakse kaks eeldust: MP-d tunnevad hästi oma vajadusi ja soovivad neid võimalikult hästi rahuldada (homo oeconomicus); MP-d oskavad valida võimalike vajadusi rahuldavate alternatiivide seast parima (hüviste erinevad kombinatsioonid). Säästmist ega laenuvõtmist ei eksisteeri, kasutatakse ära kogu sissetulek, tarbija ei saa hüviste hindu mõjutada, esineb ühtse tarbijana, sisekonflikte ei arvestata

Õigus

38

docx

Ökonomeetria kordamisküsimused

(ESS) suhet modelleeritava näitaja (endogeense - sõltuva muutuja) koguhajuvusse (TSS). KOVARIATSIOONIKORDAJA Kahe muutuja vahelise seose tugevuse ja suuna kirjeldamiseks võib kasutada kovariatsioonikordajat: · muutujate X ja Y hälvete korrutiste keskväärtus · andmepaaride hälvete keskmine (murrujoone pealne osa on jagatud n-ga) iseloomustab tunnuse ühismuutuvuse (kovariatsiooni) astet Kovariatsiooni väljendav juhuslik suurus cov(X,Y) võib olla vahemikus (-, ) Kovariatsioon on : · positiivne, kui muutujate X ja Y keskmine hajumine ümber nende keskväärtuste toimub samas suunas; · negatiivne kui vastassuunas; · cov (X, Y)= 0, kui juhuslikud suurused on sõltumatud. Kui cov(X, Y) 0, siis nimetatakse muutujaid X ja Y korreleeruvateks, vastupidisel juhul aga mittekorreleeruvateks. KOVARIATSIOONI SUURUS · Hälvete korrutis on positiivne, kui koos esinevad X ja Y suured väärtused ning

Ökonomeetria

Kommentaarid (0)