PÕLLUMAJANDUSLIKE MAJAPIDAMISTE ARV, MAJANDUSLIK SUURUS JA TOOTMISTÜÜP (0)

Eesti Maaülikool
Majandus- ja Sotsiaalinstituut
PÕLLUMAJANDUSLIKE MAJAPIDAMISTE ARV, MAJANDUSLIK SUURUS JA TOOTMISTÜÜP
Uurimustöö õppeainetes „Põllumajandusökonoomika“
ja „Teadustöö alused“
SISUKORD

SISSEJUHATUS 3
1. PÕLLUMAJANDUSLIKE MAJAPIDAMISTE ÜLDKOGUM 4
1.1. Põllumajandustootjate üldkogum FADN vaatluseks 5
2. PÕLLUMAJANDUSLIKE MAJAPIDAMISTE ARVU VÄHENEMINE 6
2.1. Põllumajanduslike majapidamiste arv on vähenenud väga kiiresti alates 2001. aastast. 6
2.2. Eesti põllumajanduslike majapidamiste vähenemine 7
3. ERINEVAD TOOTMISTÜÜBID EESTIS 2001-2007 AASTATEL 9
3.1. Analüüs 11
11
4. EESTI JA SOOME PÕLLUMAJANDUSE VÕRDLEMINE 12
4.1. Majapidamiste arv 12
KOKKUVÕTE 13
KASUTATUD KIRJANDUS 14

SISSEJUHATUS

Antud uurimustöö eesmärgiks on uurida Eesti ja ühe Euroopa Liidu liikmesriigi põllumajanduslike majapidamiste arvu, majanduslikku suurust ja tootmistüüpi. Teen selle uuringu 2001-2007 aastate põhjal. Ja Euroopa Liidu liikmesriigiks valin Soome. Uurimustöö proovin üles ehitada igale lugejale arusaadaval kujul. Ehk siis selle all mõtlen seda, et kõik kes seda loevad peaksid sellest teemast mingisuguse ülevaate saama.
Soome kohta ma täpselt samasuguseid arve ei leidnud nagu on Eesti kohta, aga umbes taolise ülevaate sellest maast saab ikkagi. Üritan oma uurimustöö üles ehitada koos jooniste ja tabelitega, et oleks täpne pilt silme ees, millistest arvudest ja muutustest jutt käib.

1. PÕLLUMAJANDUSLIKE MAJAPIDAMISTE ÜLDKOGUM

Selleks, et analüüsida olukorda põllumajandussektoris, tuleb eelkõige kindlaks teha, kui palju majapidamisi kuulub sellesse sektorisse, milline on nende suurus ja peamine tegevusala , st määratleda põllumajanduslike majapidamiste üldkogum. Statistilises mõistes on põllumajanduslik majapidamine ühtse tehnilise ja majandusliku juhtimisega tootmisüksus, kus toodetakse põllumajandussaadusi ja kus on vähemalt üks hektar kasutatavat põllumajandusmaad või kus on vähem kui üks hektar kasutatavat põllumajandusmaad ja kus toodetakse põllumajandussaadusi peamiselt müügiks või mille majanduslik suurus on vähemalt üks Euroopa suurusühik (ESU – European Size Unit ). ESU on võetud kasutusele põllumajandusliku majapidamise majandusliku suuruse mõõtmiseks, et EL tasandil oleks võimalik erinevaid ettevõtteid ühise skaala põhjal suurusgruppidesse jaotada. ESU vastab standardkogutulu väärtusele 1 200 eurot (18 776 krooni). Standardkogutulu (SGM - Standard Gross Margin ) on majapidamises toodetud põllumajandustoodangu väärtuse (k.a otsetoetused) ja selle tootmiseks tehtud erikulude vahe, mis arvutatakse põllumajanduskultuuride kasvupinnast, loomade arvust ja standardkogutulu koefitsientidest lähtudes. SGM-koefitsiendid arvutatakse kolme aasta keskmisena ja neid uuendatakse teatud perioodi järel. Põllumajanduslike majapidamiste üldkogumi suurus ja struktuur tehakse kindlaks põllumajandusloenduse tulemusena, muutuseid üldkogumis kajastatakse perioodiliselt korraldatavate struktuuriuuringute andmetest lähtudes. Igale üldkogumis olevale põllumajandustootjale määratakse peamise tootmissuuna järgi tootmistüüp olenevalt ühe või teise tootmisharu osatähtsusest ettevõtte standardkogutulus. Samuti määratakse iga üldkogumisse kuuluva põllumajandustootja majanduslik suurus ESU-des.

1.1. Põllumajandustootjate üldkogum FADN vaatluseks

Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN) vaatlusega on hõlmatud ainult nn professionaalsed ärilised ettevõtted, kelle tootmise maht on piisavalt suur ja kes põhilise osa oma sissetulekutest saavad põllumajanduslikust tootmisest . Põllumajandustootja on defineeritud kui terviklik ettevõte, koos kõigi oma tegevustega, kaasa arvatud mittepõllumajanduslikud tegevused ( metsandus , taluturism jne). Professionaalse tootja kohta piisava tootmise mahu tagab ettevõtte minimaalne majanduslik suurus, millest väiksemat majapidamist ei saa FADN põllumajandustootjate üldkogumisse arvata. Eesti Konjunktuuriinstituudi (Eki) määrusega nr 1859 /82 on Eestile kehtestatud FADN jaoks üldkogumisse kuuluva põllumajandustootja majandusliku suuruse alampiiriks 2 ESU. Liikmesriikide lõikes on majandusliku suuruse alampiir erinev – kui enamuses uutes liikmesriikides on alampiiriks 2 ESU, siis Lätis, Leedus ka 2. Soomes ja Rootsis on näiteks 8. Alampiiri seadmisel on põhimõte, et üldkogumiga saaks kaetud ca 90% riigi põllumajanduslikust tootmisest ( kogutulust , maakasutusest, loomühikutest). Statistikaameti poolt 2007. aastal läbiviidud struktuuriuuringu andmetel oli Eestis 23 336 põllumajanduslikku majapidamist. Nendest FADN vaatluse alt jääb välja rohkem kui 16 tuhat väikest majapidamist, kus küll tegeldakse põllumajandusega, kuid tootmise maht on professionaalse ärilise ettevõtte kohta liiga väike. FADN üldkogumiga on hõlmatud 92,6% põllumajandusliku tootmise standardkogutulust, 31,3% põllumajanduslike majapidamiste koguarvust ning 87,0% põllumajandusmaast Eestis. Ligi pooled (42,9%) FADN üldkogumisse kuuluvatest tootjatest jäävad kõige väiksema majandusliku suurusega tootjate suurusgruppi. Igale FADN üldkogumisse kuuluvale põllumajandustootjale on määratud tootmistüüp vastavalt EL tüpoloogiale. Eestis on kasutusel seitse tootmistüüpi, millest tuleb ka hiljem ühes peatükis juttu .

2. PÕLLUMAJANDUSLIKE MAJAPIDAMISTE ARVU VÄHENEMINE

2.1. Põllumajanduslike majapidamiste arv on vähenenud väga kiiresti alates 2001. aastast.

Statistikaameti põllumajanduse struktuuriuuringu andmetel on peamine vähenemine toimunud väiksemate majapidamiste arvel. Väikesi, alla 10-hektarilisi majapidamisi oli 2007. aastal 13 500. Kuigi nende arv on viimase kahe aasta jooksul vähenenud neljandiku, oli nende osatähtsus mullu ikka veel 58% majapidamiste koguarvust. Vähenenud on ka keskmise suurusega, 10–50- hektariliste majapidamiste arv. Samal ajal suurte, üle 50-hektariliste majapidamiste arv suurenes. Neid oli 2007. aastal 2600 ehk 11% majapidamiste koguarvust. Seega on aastatel 2005–2007 jätkunud maade ümberjaotus erineva suurusega majapidamiste vahel. Erinevalt majapidamiste arvust ei ole põllumajandusmaa vähenenud. 2007. aastal oli põllumajandusmaad koos hooldatava püsirohumaaga 906 800 hektarit. Ligi pool kasutatavast põllumajandusmaast oli rendimaa. Ühe põllumajandusliku majapidamise valduses oli keskmiselt 39 hektarit põllumajandusmaad, mis oli 30% rohkem kui kaks aastat tagasi. Seega on aastatel 2005–2007 jätkunud maade ümberjaotus erineva suurusega majapidamiste vahel. Väikeste ja keskmiste majapidamiste põllumajandusmaa on vähenenud keskmiselt 13 000 hektari võrra. Enamik põllumajandusmaast kuulub suurtele majapidamistele. Nende valduses oli 2007. aastal 77% kogu põllumajandusmaast ehk 91 000 hektarit rohkem kui kaks aastat tagasi. Keskmiselt oli suure majapidamise valduses 270 hektarit põllumajandusmaad. Analoogselt kõigi Euroopa Liidu riikidega jätkub ka Eesti põllumajandussektoris senine areng ja väikese ning keskmise suurusega tootjad muutuvad suuremaks ja spetsialiseeruvad, osa nendest orienteeruvad ümber ettevõtluse mitmekesistamise suunas või lõpetavad.
[ Aamisepp , M., jt. Põllumajandustootjate...2008]

2.2. Eesti põllumajanduslike majapidamiste vähenemine

Kui 2001. aastal oli Eestis 55 748 majapidamist keskmise majandusliku suurusega 2,5 ESU, siis 2007. aastal oli 23 336 majapidamist keskmise suurusega 7,6 ESU. Põllumajanduslike majapidamiste standardkogutulu on nimetatud ajavahemiku jooksul kasvanud 138,9 tuhandest kuni 178,3 tuhande ESU-ni (suurenemine 28,4%)
2001-2007 aastatel on vähnenud põllumajanduslike majapidamiste arv 32412
majapidamise võrra.See on tingitud eelkõige just väiksemate ja keskmise suurusega majapidamiste arvelt.
Tabel 1. Eesti põllumajanduslike majapidamiste arv ja nende majanduslik suurus (tk, ESU, ha)
 
Majapidamised kokku