PRIIUSE ESIMESED AASTAKÜMNED 1. Talurahva omavalitsus. Kujunes välja 19. Sajandi alguses tänu seadustele. Teise nimega vallakogukond. Kogukonna ülesanded: vaeste hoolekanne, vaestemajade ehitamine. Vallakohtud talupoegade enda kohtud. 2. Talurahva koosseis. Jagunes mõisa- ja külarahvaks. Külarahvas oma korda, pererahvas, sulasrahvas ja vabadikud ehk popsid või saunikud. 3. Talurahva koormised. Ringkäendus teised maksid kinni su võlad, kui sa ise ei saanud. Mõisakoormisest oli peamiseks teotöö (jagunes nädalateoks ja hooajatöödeajal nõutavaks abiteoks) Talurahva õlul lasunud riiklikest kohustustest olid olulisemad pearaha ja nekrutite andmine. Nekrutiandmise kohustus ehk nn. ,,verekümnis" tsaaririigli oli sõjalistest koormistest rängim. Kogukondlikud koormised: teede korrashoid, magasiniaida ja kooli ehitamine jm. Kirikumaksud, mis tagasid kogu kirikuorganisatsiooni üla...
maakond. Asutati Viljandi ja Lõuna-Tartu ehk Võru maakond. Siia laiendati Venemaa aadliomavalitsuse ja linnaseadused. Kaotati maanõunike kolleegiumid. Linnades asendati raed majaomanike poolt valitud linnaduumadega. Kehtestati Venemaa maksusüsteem. Pearahamaksu nõuti kõikidelt meestelt. Talupoegade arvates tähendas pearahamaks mõisasundusest vabanemist. 1784 toimusid talurahvarahutused ehk niinimetatud pearaharahutused. 5.3 Haridus ja vaimuelu 18. sajandil Haridusolud pärast põhjasõda Valitses terav puudus õppinud meestest. Vene riik ei hoolinud rahvahariduse edendamisest. 1765 kohustati aadlit Liivimaal koole rajama. Tööd jätkasid saksakeelsed linnakoolid. Kirikud olid rüütelkondade kontrolli all. Saksamaalt tuli uus usuvool pietism, mis kutsus üles meeleparandusele, jumalakartlikumale ja kõlbelisemale elule. Vennastekogudused Lihtrahva hulka jõudsid pietismi ideed vennastekoguduste kaudu. Kutsuti rahvast üles
Suurenes linlik eluviis Väikestemaakoolide, klubide ja raamatukogude sulgemine Rahvakultuuri hääbumine Kiriku koht ühiskonnas Usuvabadus Kiriku kasutada olevad hooned ja varad riigistati Ateistliku propagandaga ja ilmalikud tavad Ilmalikud matused ja abiellumised said juurde pidulikkust Kirik Eesti NSV-s jäi kirik ainsaks avalikuks organisatsiooniks, mida ei suudetud täies ulatuses muuta Kirik täitis omapärast vaimse opositsiooni rolli Haridusolud Ühtluskooli süsteem Ideoloogilise surve alla sattusid humanitaaralad ja nende õpetajad Vallandati paljud EV ajal töötanud õpetajad Kooliõpetuse tase langes (keskharidus) Kõrghariduse nõukogustamine kitsendas üliõpilaste iseseisvust ja valikuvabadust Kõige olulisem kõrgkool Tartus (Tartu Riiklik Ülikool-TRÜ) Vaimne vastupanu venestamisele Tsehhoslovakkia sündmused lõpetasid liberaalse ajajärgu NSV Liidus Pessimism ja minnalaskmis meeleolu
suuremaid koormisi oli üksluine toit Aadlike olukord Rootsi kuningad proovisid aadlike õigusi Ühinesid rüütelkondadesse ja olid tugevad piirata ja mõjukad, 17.saj. keskpaigas omandasid Liivimaal suuri maavaldusi Haridusolud Piiblit ei tõlgitud eesti keelde,põhjuseks oli Ehitati talurahva koole, lugemisoskus kirikuõpetajate omavaheline vaidlus, lubas eesti keelsete lauluraamatute ja teiste õnnestus avaldada ainult Lõuna-Eesti enamasti vaimuliku sisuga trükiste keelne Uus Testament avaldamist Rootsi võimud pidasid luteri kiriku Kirik
Ajastu iseloomustus. Vabameelsed saksa haritlased G.Merkel ja J.V. Petri kritiseerisid pärisorjust, nende eeskuju nakatas ka eesti rahvusliku liikumise aja ühiskonnategelasi ja kirjanikke, nt Kreutzwaldi, Faehlmanni jt. Talurahva laienevate rahutuste survel kehtestas tsaarivalitsus Eestimaal 1816. a ja Liivimaal 1819. a uued talurahvaseadused Lõuna-Eestis puhkesid mõisavastased vastuhakud, nt Pühajärve sõda (1841) Haridusolud. Rahvakoole oli 19. saj algul vähe ja kooliõpetus oli madalal järjel. Alles pärast 1816. – 1819. a talurahvaseaduste maksmapanekut hakati laiendama vallakoolide võrku ja asutama kihelkonnakoole. Pisut paremas olukorras olid linnad, kus asutati kreiskoole ja gümnaasiume. Suurt osa hariduse levitamisel etendas Tartus 1828. a asutatud Õpetajate seminar. Tartus töötas ka ülikool, kus omandasid kõrghariduse eesti rahvusliku kirjanduse rajajad FR
arendamiseks ehitati anatoomikum, tähetorn ja kliinik. Tuntud koht Tegutsesid Struve, Jacobi, von Baer jpt. 1828-1839 töötas Proffesorite Instituut. Kultuurielu Keskendus TÜ ümber, asutati joonistuskool, kus õpetaja oli Senff. Tuntuim Tallinnas tehutses Kügelgen. Seltsid XIX olulisemad koostiosad. Üle 50 baltisaksa seltsi. Arhitektuur Valitses klassitsim, seega kõik oli ilus nagu tollel ajal pärane. Haridusolud Neljaastmeline ühtluskool Tallinnas ja Tartus tegutsesid gümnaasiumid. Igas linnas kreiskoolid. Lisandusid õigeusu maarahvakoolid. Rajati seminar, mida juhtis Cimze 1854 koolisundus. Eestikeelne Levitajaks olid kalendrid. Esimene ajaleht 1806 Jannsen ,,Perno Postimees" kirjasõna Ahrensil tuli uue grammatikaga. 1) Põhjasõja tagajärjed Pärast Põhjasõda vähenes eestlaste arv poole võrra
Eesti ala valitsemine Rootsi ajal Brita Lodi Kubermangud · Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. · Eestimaa kubermang Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa. (Olid Rootsi kätte läinud juba Liivi sõjas) · Liivimaa kubermang Pärnu ja Tartu maakond, mis olid tänapäevastest vastavatest maakondadest suuremad. Saaremaa kuulus samuti vormiliselt kubermangu, kuid säilitas edaspidigi mitmed eriõigused. · Saaremaal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus(konsistoorium) ning Eesti- ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Kõrgeim valitsusametnik - kindralkuberner · Kubermangu kõrgeimaks valitusametnikuks oli monarhi määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner. · Eestimaa kindralkuberner oli Tallinnas Toompeal · Liivimaa kindralkuberner Riias Väina jõe kaldal asuvas lossis. · Kindralkubernerid : 1. Kamandasid oma haldusalal asuvat s...
Tegutsesid astronoom Wilhelm Struve, füüsik Moritz Hermann Jacobi, embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer 1828-1839 töötas Professorite Instituut (lõpetas 20 teadlast) 19. sajandil sai Tartu ülikoolis üle 430 eestlase kõrghariduse 19. sajandi teise poole venestamisreformideni püsis autonoomia 1892. aastal muudeti õppetöö venekeelseks Ülikooli sai ametliku nimetusega Jurjevi Ülikooliks Tartu ülikooli peahoone (1890) Haridusolud Sätestati neljaastmeline ühtluskool: ülikool, gümnaasium kubermangulinnades ning kihelkonnakool ja kreisikool maakondades Kreisikoolides anti teadmisi matemaatikast, loodusteadustest ja geograafiast Linnakoolide alama astme moodustasid elementaarkoolid, kus õpiti lugemist, kirjutamist ja arvutamist Talurahva haridustee algas vallakoolist, edasi mindi kihelkonnakooli 1840. a tekkisid õigeusu maarahvakoolid 1870. a kujunes püsiv koolivõrk
lahendati Eestimaa Ülemmaakohtus või Liivimaa Õuekohtus. Reduktsioon on riigimaade tagasivõtmine. Reduktsiooni alustas Karl XI 1680 aastal, kuna ta oli saanud päranduseks tühja riigikassa ning ta üritas reduktsiooniga riigi tulusid suurendada. Aadel arvustas redukstsiooni ning nad kutsusid üles ignoreedima kuninga korraldusi. Reduktsiooni kahjustusid majanduslikud huvid ning rikuti ka kehtivaid õigusi. Riigi sissetulekud kasvasid ning paranesid ka haridusolud. Reduktsiooni tagajärjena kutsusid aadlikud üles ignoreerima kuninga korraldusi. Kättemaksuks Liivimaa aadlikele saatis kuningas 1694.a. Liivimaa rüütelkonna laiali ning allutati rüütelkonna maapäev kindralkubernerile. Sellega kaotati aadli omavalitsus Liivimaal. Balti erikord kujutas endast, et kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldused ning Balti aadel ja linnad säilitas Vene impeeriumi koosseisu laialdase omavalitsuse. Balti
Kui Eestimaa oli täielikult saanud Rootsi kuninga valduseks, üks tähtsamaid reforme, mida läbi viidi, seisnes selles, et pärisorjus kehtestati nüüd juriidiliselt. See tähendas seda, et talupoeg, samamoodi nagu tema lapsedki, oli nüüd mõisniku omand. Kuigi võeti kasutusele nn. vakuraamatud, kus olid kirjas kõik talupoja kohustused mõisa vastu, ei pidanud mõisnikud nendest alati kinni ja tõlgendasid seal kirjutatut nii nagu neil endil kasulik oli. Kuigi haridusolud paranesid Rootsi ajal takistati talupoegade edasi õppimist ülikoolis, sest talupoeg ei tohtinud olla targem kui mõisnikule vajalik. Tänu Rootsi ajale paranesid Eestis haridus- ja kirikuolud. Reduktsiooni läbiviimisest ja mõisate rendile andmisest sai Rootsi raha, mis läks haridus- ja kirikuolude parandamiseks. Leeris õpetati lugemist ja kirjutamist (sunniviisiliselt), et inimesed täitsa lollid ei oleks. Tänu kiriku poolt lugema õpetamisele ja
TARTU ÜLIKOOL 1802. aastal taasavati ülikool Tartus. Tartu Ülikoolis oli neli teaduskonda: usu-, arsti-, õiguse- ja filosoofiateaduskond. Õppetöö toimus ladina ja saksa keeles. Ülikooli esimene rektor oli Georg Friedrich Parrot. 1805. aastal immatrikuleeriti üliõpilaseks esimene eestlane. 19. sajandi jooksul sai Tartus kokku kõrghariduse üle 430 eestlase. 1892. aastal muudeti ülikoolis õppetöö venekeelseks, ülikooli ametlikuks nimeks sai Jurjevi Ülikool. HARIDUSOLUD 19. sajandil sätestati seljaastmeline ühtluskool: kihelkonnakool, kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangudes ning ülikool. 1840. aastal usuvahetusliikumise tagajärjel tekkisid Lõuna-Eestisse õigeusu maarahvakoolid. Põhja-Eestis kujunes püsiv koolivõrk alles 1870. aastatel. 1828. aastal rajati Tartusse elementaarkooliõpetajate seminar. Valgas tegutses Cimze juhtumisel nii eestlastele, kui ka lätlastele mõeldud saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminar. 19
Kiriku hooned ja varad riigistati, tuli maksta üüri Kirikuõpetajate väljaõpe koondus Usuteaduste Instituuti (TÜs kaotati usu tk) Ateistlik propaganda, ilmalike tavade juurutamine Leeriskäimise asemel korraldati noorte suvepäevi (esimene 1957. a), asendusrituaalid: ilmalik surnuaiapüha ja abielusõlmimine Ateistlikud artiklid ja trükised Kuid kirik oli ainsaks organisatsiooniks, mida NK Liit ei suutnud täielikult allutada Haridusolud · Ühtluskooli süsteem · Muutused õppeprogrammis: surve all humanitaarained, süvendatult NSV ajalugu · Esialgu 7klassiline, hiljem 8klassiline kooliharidus · 1970.ndatel keskharidus kohustuslikuks, tase langes · Kõrghariduses asendati ainesüsteem kursusesüsteemiga,mis kitsendas valikuid · Uus aine kommunistliku partei ajalugu, hiljem lisandus ,,teaduslik kommunism" Vaimne vastupanu venestamisele 1960
1629. aastaga sõlmitud Altmargi vaherahuga läks Eesti ala Rootsi kuninga valdustesse ning sellest ajast peale algab nn vana hea Rootsi aeg. Fakt on, et Karl XI võimule tulek Eesti aladel tõi kaasa suuri muudatusi. Esimese asjana alustas ta oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagasivõitmist e reduktsiooni, mis tõi kaasa suurt vastuseisu aadlike poolt. Rootsi ajal algas talurahvakoolide asutamine ning avati Tartu ülikool. Seega haridusolud paranesid oluliselt. Põhjasõja tulemusel (1700-1721) algas Vene aeg. Aastal 1700 jõudsid esimesed vene väesalgad Narva ja hakkasid linna piirama. Vene ajal toimusid poliitilised ümberkorraldused: kõik mõisnikud Eesti- ja Liivimaal said võrdsed õigused. Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele ning muudeti ka pearahamaksu. Järelikult toimusid Vene ajal Eesti alal ulatuslikud ümberkorraldused, mis on aluse andnud tänasele haldusjaotusele.
19 sajandi kultuurielu oluliseks osaks olid seltsid. Oli nii teadus- kui põllumajandus- seltse aga ka üliõpilaste seltse, koore, abistamiskassasid. Baltisaksa arhitektuuris valitses 19 sajandi esimesel poolel klassitsism, mis avaldus eeskätt mõisaarhitektuuris (Raikküla, Saku) aga postijaamade ja kõrtside ehitamisel. 1857 kustutati Tallinn kindluste nimekirjast ja mitmetele bastionidele rajati pargid, väljapoole pargivööndit hakkasid tekkima puumajade agulid. Haridusolud Sajandi alguses teostati Venemaal koolireform, mis sätestas logu impeeriumi territooriumile neljaastmelise ühtluskooli: kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades, ülikool. Läänemerekubermangud koos Soomega moodustasid omaette õpperingkonna, mille keskuseks TÜ. Tallinnas ja Tartus tegutsesid gümnaasiumid(eelkõige hum. ained), kõikidesse linnadesse rajati kreiskoolid(reaalkallak), linnakoolide alam aste olid
8)Iseloomusta 19. saj. alguse (1802-1819) talurahvaseadusi ja anna seadustele hinnang! 9)Iseloomusta muutusi Eesti külaühiskonnas pärast pärisorjuse kaotamist (1819-1850) 10)Talurahva koosseis ja koormised 19.saj. keskel 11)1849-1868 talurahvaseaduste iseloomustus ja talude päriseksostmine 12)Laevaehitus ja meresõit, väljarändamine, tööstuse ja kaubanduse areng 19.saj. II poolel 13)Tartu ülikooli taasavamine ja selle mõju hariduse arengule 14)Haridusolud, eesti keelne kirjasõna, estofiilid ja eestlastest haritlaste tegevus19.saj. I poolel Balti erikord- Balti erikord oli baltisaksa aadli seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem Läänemere äärsetes provintsides Eestmaal, Liivimaal, Saaremaal. Restitutsioon-Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmisega nende endistele omanikele. Rüütelkond- teatud piirkonna aadelkonna seisuslikku ühendust.
........LK 3 Esimesed toomkoolid.........................................................LK 3 Toomkoolide ülesanded ....................................................LK 3 Kloostrikoolid ...................................................................LK 3 Linnakoolide tekkimine 15-16.saj. ...................................LK 3,4 Katoliku kõrgema kooli asutamiskatsed .......................... LK 4 Koolde reformatsioonist Liivi sõjani .................................LK 4 Haridusolud Rootsi, Poola ja taani vahel..........................LK 5 Koolid Rootsi-riiki ühendanud Eesti alal.......................LK 5,6 Feodalismilt kapitalismile ülemineku ajajärk................LK 6 Talurahvakool 19.saj. kahel esimesel kümnendil .............LK 7 Koolid linnades 19.saj. kahel esimesel kümnendil.............LK 7 Talurahvakoolide korraldus ja koolivõrgu kujunemine .....LK 7 Keskkoolid 19.saj. esimesel poolel ....................................LK 7,8
suhtumine ühiskondlikku korda konservatismile kõlblus, usuvabadus, sotsiaalne praktiline mõtlemine võrdsus, tagasihoidlik eluviis Tartu Ülikool 1802.a taasavati TÜ. Oluline lätlastele ja mitme teise rahvuste esindajatele Haridusolud Mindi üle koolisundlusele, tänu talurahvakoolidele saavutati maarahva seas peaagu täielik lugemis-ja vähemalt 30-40% kirjutamisoskus. Ilmalik kirjandus Peamiseks levitajateks kalendrid, ilmus Perno Postimees, Ühtne kirjakeele võidulepääs. Uued usuliikumised Vennasteliikumine- ei teinud vahet seisustel ega rahvustel, talurahva seas laialdane toetus.
5. Reduktsioon miks olid paljud aadlikud vastu? Milliseid muutuseid tõi kaasa? Mõisate reduktsioon ehk riigistamine oli mõisate riigi omandusse tagasivõtmisprotsess. Rootsi riigi soov täita pidevatest sõdadest kurnatut riigikassat Soov muuta maa feodaalsest riigist kodanlikuks riigiks Aadlikud ei pidanud muidu tasuma riigimakse. Kadus vana läänikorraldus Riigi sissetulekud tõusid Paranesid haridusolud Kehtestati riiklik kontroll kõigi mõisavalduste üle Halvenesid kohaliku aadli ja Rootsi riigivõimu suhted Paranes talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord Aadlikele ei meeldinud et talupoegadele anti võimalus kaevata nende peale, kui ta ei jälginud seadusi halvenes kohaliku aadli ja Rootsi riigivõimu suhted Talupoegade õiguste suurenemine Talupoegadest said riigitalupojad
§ rahvastiku eeldatav eluiga on Euroopa keskmisest väiksem (siiski pikem kui Eestis) § naised elavad keskmiselt kauem kui mehed RAHVASTIK JA RAHVAS 2010. aasta andmele kohaselt: § SKT 19,46 miljardit USD § SKT elaniku kohta 9400 USD § rahvastku tihedus 80,9 in/km² § AIDSi on nakatunud 2007. aasta seisuga vähem kui 200 inimest § president Dorge Ivanov § peaminister Nikola Gruevski haridusolud § 15 aastased ja vanemad, kes oskavad kirjutada ja lugeda 97.3% kogu populatsioonist § koolis käiakse 13 aastat Linnastumine ja linnad Makedoonia suurimad linnad(2002) § 1. Skopje 506 926 inimest § 2. Kumanovo 105 484 inimest § 3. Bitola 95 385 inimest § linnastumise tase: 59% (2010) ETNILISED GRUPID § Suurimad etnilised grupid olid 2002. aasta rahvaloenduse järgi makedoonlased 64,2%
Rüütelkonnad käisid koos maapäevadel (Landtag), mis toimusid keskeltläbi iga kolme aasta tagant. 13. Mis oli reduktsioon? Selle tulemused riigile ja kohalikule mõisnikule? Reduktsioon on mõisate tagastamine riigile. See võeti ette, sest Karl XI sai päranduseks tühja riigikassa ja olukorrast väljapääsuna nägi võimalust ,,kingitud maade" tagasivõtmist ehk algas reduktsioon. Riigi sissetulekud kasvasid, paranesid haridusolud. 14. Milles seisnes balti erikord? Miks selle poolt vene keskvõim ja miks kohalik võim? Aadli poolehoiu võitmiseks alustati restitutsiooniga, saadi ka tagasi varasemad õigused talupoegade üle. Baltikumi valitsemise uued põhijooned. Säilitati laialdane omavalitsus. Kehtima jäid senises seadused ja maksukorraldus. Eesti- ja Liivimaad eraldas usk, keel ja tollipiir. Senine kord jäi püsima, Venemaa tahab ennast kehtestada, tal oli vaja aadlite toetust, aadel tahtis võimu 15
koosnev toomkapitel. Katoliikliku kirikuks keeleks oli ladina keel. Maal oli mitmesuguste mungaordude kloostreid tsitserlaste mungaordu, domiiniklaste mungaordu ja frantsisklaste mungaordu. Hakati ehitama agustiinlaste ordu kloostrit piritale. Kloostrid olid suurte maavaldustega nii nimetatud kollektiivsed mõisnikud. Nõudsid makse ja tegu oma majapidamises. ÜLEMINEK KESKAJAST UUSAEGA EHK VARAUUSAEG Reformatsioon Eestis Haridusolud: Keskaegne kool oli lahutamatult seotud kirikuga Koolide peaülessandeks oli vaimulike ettevalmistamine Peeti tähtsaks,et preestrid oskaksid kohaliku keelt Tegutsesid toom -,ja koostrikoolid Uue kiriku rüpes tekkisid eeldused kogu kooliõpetuse ka eestikeelse õpetuse üldrahvalikuks muutmiseks Välismaa ehitusmeistrite vahendusel jõudsid eestisse erineva päritolu ja iseloomuga arhitektuurivormid ning dekoratsioonid ( tallinna kiviarhitektuur
· 1850, jagati filosoofiateaduskond kaheks: ajaloo-keele teaduskond ja matemaatika- loodusteaduskond. · Õppetöö Saksa ja Ladina keeles. · Enamik õppejõude Saksamaalt. · Georg Friedrich Parrot Ülikooli esimene rektor.(sõprus keisriga kindlustas ülikoolile laialdase autonoomia ja rahalise toetuse. · Õppisid esialgu Balti kubermangudest pärit tudengid. 1805. Esimene eestlane. · 1892 muudeti ülikooli õppetöö venekeelseks ( Jurjevi Ülikool). HARIDUSOLUD. · 19. Saj. Venemaal ümberkoraldused: Kogu impeeriumis neljaastmeline ühtluskool: 1) Maakondades- kihelkonnakool ja kreiskool. 2)Kubermangulinnades- gümnaasium ja ülikool. · Läänemere kubermangude õpperingkonna keskus- Tartu Ülikool. · Tallinnas ja Tartus gümnaasiumid, õpetati süvendatult antiikkeeli, kirjandust ja ajalugu. · Kreiskoolid- kõikidesse linnadesse.
· Rootsi kõrgaadel oli huvitatud balti privileegide säilitamisest · Aadli omavalitsus Landesstaatid maariik Gustav II Adolf Reduktsioon · 1672. aastal vastuvõetud, tuues kaasa olulise pöörde · Karl XI eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagastamine · Aadlike vastuseis tulenes nende õiguste rikkumisest · Riigitulud kasvasid · 5/6 maadest Liivimaale · Mõisad anti rendile · Paranesid siinsed kirkuja haridusolud Karl XI Johann Reinhold Patkul · Aadlipositsiooniga juht Liivimaal · Maanõunik · Sai tuntuks kohtuprotsessiga tema vendade vastu · Teendijate erit jõhkra kohtleminse pärast · Süüdistati kuninga solvamises · Teda mõisteti surma, kuid ta põgenes · Patkulist sai Rootsi riigi intriigipunuja Johann Reinhold Patkul Bengt Gottfried Forselius · 1684.a asutati Tartu lähedale Piiskopimõisa seminar, eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks
sulgemise. Kõik see aitas kaasa rahvakultuuri hääbumisele. KIRIKUKOHT ÜHISKONNAS: Säilis vormiline usuvabadus. Kiriku kasutada olevad hooned riigistati, kogudus pidi päris kõrget üüri selle eest maksma. Kiriku mõju ühiskonnas püüti tasandada ateistliku propagandaga. Hakati korraldama noorte suvepäevi (1957), et juurutada välja leeris käimist. Ilmalikud matused ja pulmad said pidulikkust juurde. Taheti õhutada vaenulikkust kiriku suhtes. HARIDUSOLUD: Likvideeriti sõjajärgne haridussüsteem. Koolikorralduse aluseks võeti ühtluskooli süsteem, hakati lähtuma NSV pedagoogika tõdedest. Humanitaaralad ja nende õp sattusid ideoloogilise surve alla. Süvendatult hakati õpetama NSVL ajalugu. Tunnusjooneks sai klassivõitlus ning vene ja eesti rahva ajalooline sõprus. Vallandati paljud EV aegsed õpetajad, st kooliõpetuse tase langes. ENSV kehtestati alguses 7-kl ja alates 1959.a 8-kl kooliharidus. 1970.a. muudeti
kaubanduse keskuseks. Hansaliit- valitses läänemere kaubandust-Põhja-Euroopa kaubalinnade ühendus. Keskus asus lübeckis, liitu kuulus u.100 linna. väikegild-käsitööliste tsunftide ühenduseks linnas. Suurgild- kaupmeeste huvide ja kaubateede kaitseks tekkisid need. Gild- kaupmeeste või käsitööliste kutseühing keskajal. 10. Kirik ja kultuur: vaimulikud ordud ja kloostrid. Reformatsioon Eestis: haridusolud. Eestikeelse trükisõna algus. 138-143, 162-167 Vaimulikud ordud ja kloostrid Liivimaal etendasid tähtasimat osa tsistertslased (tegelesid Läänemere ümbruse rahavaste kristianiseerimisega,Tallinnas rajasid mungaordu) ja dominiiklased(Kuna dominiiklaste ordu loodi eesmärgiga pöörata jumalasõna kuulutamisega paganaid ja teisitimõtlejaid omandasid vennad tavaliselt kohaliku rahva keele),Frantsisklased ja Augustiinlased(ehitasid Piritale kloostri)
1828-1839 töötas ülikooli juures Professorite Instituut. Baltisaksa kultuurielu keskendus suurenes Tartu Ülikooli ümber. Ülikooli kõrval kujunes kunstielu keskpunktiks Raadi mõis. 19. saj kultuurielu oluliseks koostisosaks olid erinevad seltsid. See hõlmas teadus-, põllumajandusseltse, üliõpilaskorporatsioone laulukoore, klubisid. Baltisaksa arhitektuuris valitses klassitsism. Seda stiili jälgiti mõisate, postijaamade ja kõrtside ehitamisel. Haridusolud. Sätestati neljaastmelise ühtlusooli põhimõtted: kihelkonnakool ja kreiskool maakondades gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool. Tallinnas ja Tartus tegutsesid gümnaasiumid. Kõikidesse linnadesse rajati kreiskoolid. Linnakoolide alama astme moodustasid elementaarkoolid. Talurahva haridustee algas vallakoolis, millele järgnes kihelkonnakool. Lõuna-Eestis lisandusid õigeusu maarahvakoolid. 1828 rajati Tartusse elementaarkooliõpetajate seminar.
Erimeelsuste ületamiseks kutsusid Eesti seltsid kokku rahvaasemike koosoleku. Saadikute vahel puudus üksmeel ja jaguneti kaheks iseseisvaks koosolekuks. Pärast seda veel kutsusid Teataja toetajad kogusid kokku teise rahvaasemike koosoleku kus võeti vastu sõjaseadus ja algasid arreteerimised. Pärast 1905.aastale järgnev periood ei olnud Eestlastele edukas , kuna nende hääli ei võetud suures venemaas kuulda , nad saavutasid edu vaid kohalikes valimistes.Pärast seda paranesid ka haridusolud , tekkisid isegi haridus seltsid. Tartus avati Jakob Hurda töö jätkamiseks Eesti rahva muuseum. Eestis arenes tohutult ka majandus. Tänu keskvalitsuse otsusele sai Tallinn Balti mere suurimaks sõjalaevastiku peabaasiks. Tallinnas said tööd ka ennenägematul hulgal töölisi 50 000. Arenes kõvasti tekstiili , metalli- ja masina tööstus. Suurem osa toodangutest läks aga vene turule. Külades tekkis sotsiaalne kihistumine. Palju tekkis vaesemaid ja maata inimesi. Neile
kõrgharidust.Hakati ehitama ülikoole&taasavati TÜ(1802).Seal oli4teaduskonda:usu,õiguse,arsti,filosoofia.Õppetöö oli saksa&ladina keeles.Ülikooli1.rektori Parroti sõprus keisriga kindlustas rahalise toetuse.Valmis ülikooli peahoone,toomemäe tähetorn,anatoomikum,kliinik,raamatukogu.Siin tegutsesid astronoom Struve,füüsik Jacobi,embrüloogia rajaja Baer jpt.Baltisaksa kultuurielu oli keskendunud TÜ ümber,rajati ka joonistuskool.19s kultuurielu oluliseks koostiseks olid seltsid *Haridusolud-Sätestati 4astmeline ühtluskooli põhimõtted:kihelkonnakool,kreiskool,gümn,ülikool.Tln&tartus olid gümn,kus õpetati antiikkeel,kirjandust,ajalugu.Linnadesse rajati kreiskoolid,linnakoolide alam aste olid elementaarkoolid.Talurahva haridustee:vallakool->kihelkonnakool.Usuvahetusliikumise tõttu tekkisid õigeusu maarahvakoolid.Rahvakooli õpetajate ettevalmistamiseks rajati seminare.Kohustuslik koolisundus tuli1870-80ndatel.Ek kirjasõna arenes kalendrite,ajalehtede,jutukirjandusega
samuti sakslased huvitatud balti aadli privileegide säilitamisest. Taoline olukord kestis kuningas Karl Xi absolutistliku valitsusreformini 1680.a. Reduktsioon alustas Karl Xi, erakätesse antud riigimaade tagasivötmine. 1680.a Rootsi riigipäeva otsusega laiendatu reduktsioon ka Eesti- ja Liivimaale. Reduktsiooni alla langes 4/5 maadest. Selle tulemusena kasvasid riigi sissetulekud. Sellega paranesid ka siinsed haridusolud. Reduktsioon tekitas möisnike hulgas äärist pahameelt Rootsi riigivöimu vastu. Ignoreerimine Rootsi kuningat. Juhiks töisis Patkul, kiusliku loomuga maanöunik. Kättemaksuks Liivimaa aadlile saatis kuningas 1694.a laiali liivimaa rüütelkonna maanöunike kolleegiumi. Sellega oeaagu katotati aadli omavalitsus Liivimaal. 15. Balti erikord Balti aadli poolehoiu cöitmiseks alustati juba Pöhjasöja ajal restitutsiooniga, möisate tagasiandmisega nende endistele omanikele
Tartu Ülikool · 1802 taasavati · 4 teaduskonda usu-, arsti-, õigus- ja filosoofiateaduskond · õppetöö saksa ja ladina keeles · enamik õppejõude Saksamaalt valgustusideed · esimene rektor Parrot oli sõber keisriga laialdane autonoomia ja rahaline toetus · ülikooli peahoone, tähetorn, anatoomikum, raamatukogu, Toomemägi · enamasti õppisid Balti kubermangude tudengid, hiljem ka mujalt · 1892 muudeti venekeelseks ja nimeks sai Jurjevi Ülikool Haridusolud · sisse seati neljaastmeline ühtluskool · kihelkonnakool kreiskool gümnaasium ülikool · püsiv talurahvakoolide võrk kujunes välja peale pärisorjuse kaotamist · 1828 Tartu õpetajate seminar Usuliikumised · ametlikuks riigiusuks kreeka-katoliku õigeusk · populaarne oli ka vennasteliikumine demokraatlik, talurahva seas levinud Seltsiliikumine muutus populaarsemaks teadus, üliõpilaskorporatsioonid, klubid jne. Tegutses üle 50 seltsi.
Piibel välja 1822. aastal. Kirjasõna 18. sajandil: Talurahva hulgas oli lugeda oskajaid üsna palju. Talurahvale mõeldud lugemisvara koosnes enamasti lisaks piiblile palve- ja lauluraamatutest. Tollased kalendrid tõid rohkelt erinevaid näpunäiteid ning ilmaennustusi. Iseloomulikuks jutukirjanduse esindajaks on Friedrich Gustav Arveliuse ,,Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse Ramat" (1782). Suuremat populaarsust saavutas Karja kirikuõpetaja Friedrich Wilhelm Willmann. Haridusolud: Haridustingimused olid peale Põhjasõda halvenenud, koole oli napilt, õpetajaks enamasti kiriku köster, kool asus tavaliselt mõisahoones. Otsustavaks tõukeks rahvahariduse parandamisele sai pietismi levik. 1736. aastal kindralsuperintendendiks saanud Jakob Benjamin Fischer töötas välja esimese provintsi haarava rahvakoolikorralduse projekti, mis kehtestati 1739. aastal Rahvahariduse miinimumnõueteks seati luteri katekismuse viie peatüki
Tema juhtimise ajal ehitati koolile peahoone, Toomemäele tähetorn, anatoomikum, raamatukogu ja kliinik. · Õppetöö toimus saksa ja ladina keeles. · Esialgu õppisid Balti kubermangudest pärit olevad tudengid, kuid järjest suurenes ka välis-maalaste arv. · 1805. Immatrikuleeriti üliõpilaskes esimene eestlane. · Kuulsamad õpetajad: Astronoom Wilhelm Struve, füüsik Moritz Hermann Jacobi, embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer. Haridusolud: · Ühtluskool oli neljaastmeline: kihelkonnakool ja kreisikool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ja ülikool. · 1828. Rajati tartu elementaarkooliõpetajate seminar. · Sajandi keskel õpetati vallakoolmeistreid juba viies seminaris. · Valgas tegutses Janis Cimze juhtimisel nii eestlastele kui ka lätlastele mõeldud saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminar. Eestikeelne kirjasõna: · Eestikeelset esimest ajalehte hakkas välja andma 1806
Politsei: Adrakohtunik Sillakohtunik Mitte aadlike süüasjad Meeskohus Maakohus Raskemad kuriteod ja Eestimaa Ülemmaakohus Liivimaa Õuekohus aadlike süüasjad. Rootsi riigivõim ja Balti aadel: Reduktsioon Erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine. Reduktsiooni tagajärjel: · Tagasivõetud mõisad anti rendile · Riigi sissetulekud tõusid märkimisväärselt · Paranesid haridusolud Johann Reinhold Patkul Liivimaa aadliopositsiooni juht, haritud, kuid samas kiusliku iseloomuga maanõunik. Balti erikord: Restitutsioon Rootsi valitsus aja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmine nende endistele omanikele. Seda oli vaja teha, et võita Balti aadlike poolehoidu. Balti erikorra ja August 2 privileegide võrdlus: August 2 privileegid: Balti erikord - Usuvabadus - Kehtima jäid senised
ettekandeline tase küllalt hea ja saavutatud mõju eestlastest kuulajaile (15 000) kütkestav ja vaimustav, mõtteid ning meeleolu sügavasti ülendav ja erutav. Tunti, et üheks suureks laulukooriks koondunud eestlased olid koos teostamas ja pakkumas kogu rahvale midagi erakordselt sütitavat ja õhutavat Laulupeost oli kergem osa võtta neil lauljatel ja kuulajatel, kes elasid Tartule lähemal, samuti ka jõukamal Viljandimaal. Ent kaugetel ääremaadel, kus majandus- ja haridusolud olid kehvemad ning laulukultuurgi arenes visalt, polnud väljavaated kuigi hiilgavad. Kehvemal rahval ei jätkunud sõiduks hobuseidki ja paljud pidulised tulid Tartusse jalgsi. Sõiduks Tartusse kulus paljudel mitu päeva, teist niisama palju veel tagasisõiduks, nii et pidupäevadega kokku läks kaduma terve nädal või rohkemgi. Kuid rahvas oli valmis sedagi kaotust kandma Esimesest üldlaulupeost on säilinud lauljate elukutsete kohta huvitav ja
Rahva kultuuriaktiivsuse kõige ilmekamaks väljundiks oli isetegevusharrastus: jätkati rahvamajades koos käinud pilli- ja näitemängu ning laulukooride traditsiooni. Taastus laulupidude traditsioon. Kasvas massiteabevahendite osatähtsus kultuuritarbimises. Suurenes Eesti Raadio saatemaht. Kõik massiteabevahendid olid allutatud tsensuurile. ER ja ETV tõid koju kätte uudiseid Eestist ja mujalt, laiendasid silmaringi ja olid kultuurivahendajateks. Maakultuur hakkas hääbuma. Haridusolud. Õppe- ja kasvatustöös hakati lähtuma nõukogude pedagoogika põhimõtetest. Maailma ja eesti ajaloo kõrval hakati süvendatult õpetama NSV Liidu ajalugu. Eesti NSV-s kehtestati esialgu 7- klassiline ja alates 1959. aastast 8-klassiline kooliharidus. Keskkharidus tehti kohustuslikuks, see viis aga hariduse sisulisele allakäigule. Negatiivselt mõjutasid haridusolusid mutmesugused kampaaniad. Vastupanukultuur. Kitsenesid sidemed läänepoolse kultuuriga
· Politseilised ülesanded kuulusid adrakohtunikele ja Liivimaal sillakohtunikele,tagasid avaliku korra, väiksemad uurimised ja karistused · reduktsioon - Karl11 alustatud, millega ta andis oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaad tagasi riigile, kuna talle pärandati tühi riigikassa, enamasti Rootsi valitsuseajal aadlikele annetatud mõisad, mis anti rentida nende endistele omanikele, sellega suurenes riigikassa ja paranesid siinsed haridusolud - aadlikud arvustasid Rootsi võimu, üks suuremaid intrigeerijaid, kes mõisteti surma, kuid kellel õnnestus põgeneda välismaale oli Johann Reinhold Patkul Vene ajal 18.saj. · Balti erikord - balti aadli poolehoiu võitmiseks alustati restitutsiooni - Rootsi ajal riigistatud mõisate tagastamine nende endistele omanikele(Venemaa tahtis oma võimu siin kinnitada) · koos mõisatega anti aadlikele tagasi ka nende õigused talupoegade üle
Kiriku koht ühiskonnas Kiriku kasutada olevad hooned ja varad riigistati, kogudustel tuli nende eest küllaltki kõrget hinda maksta. Kiriku mõju ühiskonnas püüti tasandada ateistliku propagandaga ja mitmesuguste ilmalike tavade juurutamisega. Võeti kasutusele surnuaiapüha. Ilmalikud matused ja abielusõlmimised said pidulikkust juurde. Ateistliku propaganda eesmärk oli kujundada vaenulikku, ükskõikset suhtumist kirikusse ja religiooni. Haridusolud Kooliõpetuse tase langes. 1970.aastatel muudeti keskharidus kohustuslikuks. Sellega seoses läks haridus allamäge, sest tunnistused said ka need kes ei olnud seda väärt. 44.Eestlased maailmas Kogu eestlaskond jaguned maailmas sõja järel kolmeks: kodueestlasteks(Eestis), väliseestlasteks(läänes) ja Venemaa eestlasteks (idas).Eestlaste rändamine läände sai alguse 19-20.saj vahetusel(Ameerika ühendriikidesse ja Kanadasse).
Tunti, et üheks suureks laulukooriks koondunud eestlased olid koos teostamas ja pakkumas kogu rahvale midagi erakordselt sütitavat ja õhutavat. 8 Laulupeost oli kergem osa võtta neil lauljatel ja kuulajatel, kes elasid Tartule lähemal, samuti ka jõukamal Viljandimaal. Ent kaugetel ääremaadel, kus majandus- ja haridusolud olid kehvemad ning laulukultuurgi arenes visalt, polnud väljavaated kuigi hiilgavad. Kehvemal rahval ei jätkunud sõiduks hobuseidki ja paljud pidulised tulid Tartusse jalgsi. Sõiduks Tartusse kulus paljudel mitu päeva, teist niisama palju veel tagasisõiduks, nii et pidupäevadega kokku läks kaduma terve nädal või rohkemgi. Kuid rahvas oli valmis sedagi kaotust kandma. Statistika Esimesest üldlaulupeost on säilinud lauljate elukutsete kohta huvitav ja ainulaadne statistika,
........................................................ 13 xxx. Kultuuritarbimine ja massiteave........................................................................................... 13 xxxi. Maakultuuri hääbumine....................................................................................................... 13 xxxii. Kiriku koht ühiskonnas....................................................................................................... 13 xxxiii. Haridusolud....................................................................................................................... 13 7. Eestlased maailmas........................................................................................................................... 14 xxxiv. Välis-Eesti kujunemine...................................................................................................... 14 xxxv. Pagulaste kohanemine.....................................................
Pastoritel ja mõisnikel oli kindlaks veendumuseks, et talupojad peavad kirikus käima ja õiget jumalat uskuma. Rootsi ajal jõudis Liivimaale nõiajaht. Targemaid inimesi hakati nõidadeks pidama ja nii hukati paljud osavamad ja targemad inimesed. · see periood nii algas kui ka lõppes veriste sõdadega, milles ennekõike kannatada said just eestlased Tegelikkus: · Rahuaeg rahvaarv taastus kiiresti, võeti kasutusele viljakamad maad · Paremad haridusolud, sest riigi sissetulekud kasvasid tänu reduktsioonile meeletult, TARTU ÜLIKOOL · Rootsi aja lõpul talurahva kaitse, st fikseeriti koormised vastavalt talu kandevõimele, talupoegadel pärismõigus, õigus kaevata mõisniku peale see kõik ainult kroonumõisates. · Mõisnikel oli kadukariõigus, nad võisid talupoegi füüsiliselt peksta, aga maksude ja koormiste suurendamise õigust neil ei olnud. · Peale reduktsiooni talurahva olukord paranes
linnadesse, kes otsisid paremaid elu- ja töötingimusi teistes maapiirkondades. Kõik see kokku viis rahvakultuuri hääbumisele. Kiriku koht ühiskonnas Eesti NSV ajal säilis vormiline usuvabadus. Kirikuõpetajad said väljaõppe Usuteaduse Instituudis, kuna Tartu ülikooli usuteaduskond kaotati. Õppetöö toimus seal valdavalt kaugõppe vormis. Kiriku mõju ühiskonnas püüti tasandada ateistliku propagandaga ja mitmesuguste ilmalike tavade juurutamisega. Haridusolud Sõjajärgsetel aastatel likvideeriti lõplikult iseseisvusaegne haridussüsteem. Koolikorralduse aluseks võeti teistes nõukogude liiduvabariikides kasutusel olev ühtluskooli süsteem, õppe- ja kasvatustöös hakati lähtuma nõukogude pedagoogika põhimõtetest. Eesti NSV-s kehtestati esialgu 7-klassiline ja alates 1959.aastast 8- klassiline kooliharisud. 1970.aastatel muudeti keskharidus kohustuslikuks, mis viis
Haldujaotus (kaart) enne ja pärast Jüriöö ülestõusu. 7. Keskaja ühiskond Eestis. Läänikorraldus. Mõisate rajamine. Sunnismaisuse ja teoorjuse kujunemine. Koormised. 8. Keskaegsed linnad Eestis. Linnade valitsemine. Käsitöö, kaubandus, Hansa liit. Gildid ja tsunftid. Eluolu linnas. 9. Kirik ja kultuur. Vaimulikud ordud ja kloostrid Eesti aladel. Sakraalarhitektuur Eestis (iseloomulikud tunnused). 10. Reformatsioon Eestis. Katoliku ja luteriusu tunnused ja erinevused. Haridusolud. Eestikeelse trükisõna algus (2 konkreetset näidet). 11. Liivi sõda. Vana-Liivimaa asend Läänemere regioonis. Liivi sõja eellugu, käik ja tulemused, dateering. 1 12. Eesti ajaloo allikad milliste allikate abil uuritakse: a) muinasaega, b) keskaega. Tuntumad kroonikad, baltisaksa ajalookirjutus, Eesti ajaloolased (Vana-Liivimaa), nimetada kaks
anatoomikum, tähetorn ja kliinik. Tuntud koht Tegutsesid Struve, Jacobi, von Baer jpt. 1828-1839 töötas Proffesorite Instituut. Kultuurielu Keskendus TÜ ümber, asutati joonistuskool, kus õpetaja oli Senff. Tuntuim Tallinnas tehutses Kügelgen. Seltsid XIX olulisemad koostiosad. Üle 50 baltisaksa seltsi. Arhitektuur Valitses klassitsim, seega kõik oli ilus nagu tollel ajal pärane. Haridusolud Neljaastmeline ühtluskool Tallinnas ja Tartus tegutsesid gümnaasiumid. Igas linnas kreiskoolid. Lisandusid õigeusu maarahvakoolid. Rajati seminar, mida juhtis Cimze 1854 koolisundus. Eestikeelne Levitajaks olid kalendrid. Esimene ajaleht 1806 Jannsen – „Perno Postimees” kirjasõna Ahrensil tuli uue grammatikaga. Balti kubermangude valitsemine: Balti erikord
Liivimaal ning Rootsi oli saavutanud oma ajaloo suurima võimsuse. Kuningavõimu tugevnemine. Eluolu Rootsi ajal. [1660-Rootsi troonile sai nelja-aastane Karl XI. Karl XI alustas reduktsiooni. Üldjuhul loeti reduktsiooni alla kuuluvaiks Rootsi valitsusajal aadlikele annatatud mõisad. Pärast reduktsiooni kuulus Liivmaal riigile 5/6 maadest. Mõisate tagastamise järel kasvasid riigitulud silmapaistvalt. Paranesid ka kirikus- ja haridusolud. Kehtestati riiklik kontroll kogu Baltikumi mõisamaavalduste üle. [Reduktsioon tekitas mõisnike hulgas kasvavat pahameelt Rootsi riigivõimu vastu. Liivimaa aadlipositsiooni juhiks tõusis Johann Reinhold Patkul. Kohaliku aadli murdmiseks määras Karl XI Liivimaa kindralkuberneriks Jacob Johan Hastferi. Reduktsioon suudeti läbi viia. Aadli omavalitsus Liivimaal praktiliselt kaotati. 1694. Aastast hakkas Liivimaal kehtima uus haldusjaotus. [Siinmail säilitati talupoegade sunnismaisus
Eestis tegutsesid tsistertslaste, dominiiklaste, frantsisklaste ja augustiinlaste ordud. Kloostrid omandasid küll maavaldusi ning nöörisid oma talupoegi nagu mõisnikud muiste, kuid samas ei põlanud mungad ja nunnad ise kehalist tööd, kloostriaedadest aga jõudsid meie maale paljud senitundmatud aedviljad, viljapuud ja -põõsad. Rahva seas olid populaarsemad dominiiklased, kes jutlustasid ka eesti keeles ja pidasid ülal koole. HARIDUSOLUD. Keskajal olid haridus ja teadus kiriku kontrolli all. Kooliharidust saadi kiriku- ja kloostrikoolides. Alama astme vaimulikke valmistati ette toomkoolides. Nendes koolides õppisid lisaks vaimulikukutseks valmistujaile aadlike ja jõukamate linlaste lapsed. Talurahva lastele koole polnud, neile tüübiti vaid sundkorras pähe tähtsamad ladinakeelsed palved ja muu hingeõnnistuseks hädavajalik miinimum. See-eest õpetati talulastele kodus igapäevaseks eluks palju vajalikumaid tarkusi
Lõuna poolt võttis Leedu vastu ristiusu ja liitus Poolaga Krevo Uniooniks PILET 9 1.) Vaimuelu uusajal Hakati mõeldama uute ülikoolide rajamisele ja seega avatigi ülikool ka Tartus. See andis palju uusi õppimisvõimalusi. Tartus kujunes kiiresti üks Venemaa, osaliselt ka Euroopa tuntuimad õppe- ja teaduskeskusi Tartu Ülikool. Siin tegutsesid paljud teadusmaailmas tunnustuse leidnud teadlased, nt. Willhelm Struve, Moritz Hermann, Karl Ernst von Baer. Haridusolud muutusid 19. saj algul toimunud ümberkorraldustega sätestati kogu impeeriumis neljaastmeline ühtluskool: kihelkonna ja kreisikool maakondades, gümnaasium kubermangulinndes ning ülikool. 19. saj keskel hakati üle minema kohustuslikule koolisundusele, esimesena kehtestati see Pilistvere kihelkonnas. 2.) Suur kriis Eesti Vabariigi ajal Kriis sai alguse ameerikast ja jõudis siia väga suure ja kõikehõlmava langusena, mis tabas esmajoones eesti peamist majandusharu Põllumajandust
○ Valla omavalitsused vabanesid mõisniku eestkoste alt ● 1868 keelati maa rentimine teotöö eest. VAIMUELU Tartu Ülikool ● Asutati 1632 ● Taasavati 1802 ● Neli teaduskonda: usu, arsti, õigus ja filosoofia teaduskond ● Õppetöö saksa ja ladina keeles, 1892. aastast vene keeles ● Ülikooli esimene rektor: Georg Friedrich Parrot Haridusolud ● Vallakool ● Kihelkonnakool eesmärk oli külakoolides saadavate teadmiste täiendamine ja nende teadmiste andmine, mis valmistaks ette tulevasele maaelule ja põllumajandusele ● Kreiskool ülesandeks oli õpilaste gümnaasiumi astumiseks ettevalmistamine, erinevates seisustest lastele nende seisuse ja elukutsekohase hariduse andmine. Õppetöö toimus saksa keeles ● Gümnaasium
Matriklitesse kanti Eestimaal üle 120 perekonna, välja jäid mõisaid rentivad uusmõisnikud. Aadlimatriklisse kuulumine andis võimaluse saada ameteid kohtu-, politsei- ja kirikusüsteemis. Hernhuutlased 1726. a jõudsid Saksamaalt Eestisse esimesed vennastekogude jutlustajad. Hernhuutlaste püsivamaks keskuseks Liivimaal kujunes Volmari Põhja-Lätis, kust hakati uut õpetust levitama. Innukale kihutustööle pakkusid soodsat pinda meie selleaegsed kiriku ja haridusolud: Põhjasõda oli hävitanud rootsiaegsed reformi algatused, nii et pärisorjusse surutud talupoeg ei mõistnud enam kõige lihtsamaidki ristiusu põhitõdesid ning oli pastori teadmata andunud suuremas ulatuses katoliiklike tähtpäevade pühitsemisele, ohverdamisele pühades paikades ja igasugustele muudele paganlikele uskumustele. Kalendrikirjandus 1731 aastast on säilinud vanim teada olev eestikeelne rahvakalender ,,Eesti-Ma Rahwa Kalender"
Esimene muuseum Eestis. XIX sajandi SELTSID. Seltsid hõlmasid üliõppilasi ja lihttöölisi. Tekkisid laulukoorid, -klubid, heategevus organisatsioonid, abistamis kassad. Tegutses sel perioodil üle 50 baltisaksa seltsi. Need aitasid säilitada baltlaste identiteeti, aga samas ka majanduslikku ja poliitilist juhtpositsiooni. 19. sajandi teisel poole hakati looma põllumeeste seltse, masinaühistuid ja meiereisid. 1838. aastal rajati Faehlmani eestvedamisel Õpetatud Eesti Selts. HARIDUSOLUD. Kõikides linnades olid elementaarkoolid ja kreiskoolid. Tallinnas ja Tartus gümnaasiumid. Valdades valla- ja kihelkondades kihelkonnakoolid. Lõuna-eestis oli ka õigeusklike maarahva koole. 1870 - oli rajatud püsiv koolide võrk. Cimze seminar- valmistati ette kihelkonna koolide õpetajaid. Juht - Jakob Cimze. Tõi oma seminari Riiast Eestisse üle. 1854 - kohustuslik koolisundus Pilistveres. 70-80ndatel üle Eesti. Estofiilid - baltisakslastest Eesti huvilised.
Rahvusvahelised pagulasorganisatsioonid ja eestlased. Eestlaste peamised asukohamaad. Repatrieerimine: küsimus suurriikide vahelistes suhetes, käik ja tulemused. Pagulaskonna tegevuse põhisuunad. Eksiilvalitsus. Välis- ja Kodu-Eesti suhted. Eesti NSV välisministeerium. Eesti NSV ja Soome suhted. KGB ja pagulased. VEKSA tegevus. Balti küsimus rahvusvahelisel areenil. Vaimuelu ja olme. (EA VI, 338-355; Raudsepp 2008) [L+I] Nõukoguliku kultuuripoliitika olemus. Kiriku koht ühiskonnas. Haridusolud. Nõukogulik teaduskorraldus. Kirjandus. Kunst. Arhitektuur. Muusika. Teater ja kino. Meedia. Side Läänemaailmaga. Vaimuelu kontrollimehhanismid. Tsensuur. Elu-olu ja mentaliteedi muutused. c. III Eesti vabariigi taasiseseisvumine Vastupanu ja repressioonid. (EA VI, 256-260, 274-279, 320-337, 296-298) [L+I] Vastupanuliikumise põhjused ja ulatus NSV Liidu läänepiirkondades sõjajärgsetel aastatel. Vastupanu vormid Eesti NSV-s.
annaabi.ee 
