PRIIUSE ESIMESED AASTAKÜMNED 1. Talurahva omavalitsus. Kujunes välja 19. Sajandi alguses tänu seadustele. Teise nimega vallakogukond. Kogukonna ülesanded: vaeste hoolekanne, vaestemajade ehitamine. Vallakohtud talupoegade enda kohtud. 2. Talurahva koosseis. Jagunes mõisa- ja külarahvaks. Külarahvas oma korda, pererahvas, sulasrahvas ja vabadikud ehk popsid või saunikud. 3. Talurahva koormised. Ringkäendus teised maksid kinni su võlad, kui sa ise ei saanud. Mõisakoormisest oli peamiseks teotöö (jagunes nädalateoks ja hooajatöödeajal nõutavaks abiteoks) Talurahva õlul lasunud riiklikest kohustustest olid olulisemad pearaha ja nekrutite andmine. Nekrutiandmise kohustus ehk nn. ,,verekümnis" tsaaririigli oli sõjalistest koormistest rängim. Kogukondlikud koormised: teede korrashoid, magasiniaida ja kooli ehitamine jm. Kirikumaksud, mis tagasid kogu kirikuorganisatsiooni üla...
Vene aeg 5.1 Eesti pärast põhjasõda Sõja jäljed Sõja ja katku tõttu oli rahvaarv langenud u. 150 000 inimeseni. 18. sajandi lõpuks tõusus elanike arv üle 500 000. Väljastpoolt võõraid ei tulnud. Venemaa pidas lakkamatult sõdu, mis riivasid ka Eestit. 1797Aastani ei võetud eestlaseid Vene armeesse. Sõjad tõid kaasa suuremaid koormiseid, küüdikohustuse. Hiljem võeti eestlaseid nekrutiks 25 aastaks. Balti maariigi taastamine Kehtima jäid senised seadused ja maksud. Venemaal vastuvõetavad seadused hakkasid siin kehtima alles pärast registreerimist kohapeal. Eesti- ja Liivimaa kindralkubernerideks nimetati 18. sajandil Venemaa teenistuses olnud välismaalasi. Kehtima jäid luteri usk, saksa keel ja 18. sajandi lõpuni tollipiir Venemaaga. Baltisaksa aadli eesõiguste põlistamiseks koostati rüütelkondade liikmete nimekirjad aadlimatriklid, kuhu lisati uusi perekondi ...
KULTUURIELU PÕHIJOONED Sissejuhatus Eestikultuurielu peale II Maailmasõda jagunes kaheks: välis- ja kodueesti kultuuriks Eestikultuuril Eesti NSV-s tuli vastu seista venestamissurvele ja loomevabaduse piiramisele Nõukogude reziim lubas mõningaid kultuurikontakte ja kodueesti ja väliseesti vahel Nõukogude kultuuripoliitika olemus Kultuuripoliitika peamine eesmärk oli ,,sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juurutamine Infosulg Sundorienteeritus vene kultuurile Propaganda Haritlaskonna uus põlvkond Nõukogude võimu kartuses põgenesid haritlased Läände Paguluses loodud vaimupärand eelkõige kirjanduses kuulub meie kultuurilukku Kodumaale jäänud iseseisvusaegne haritlaskond langes ideoloogilise terrori ohvriks Osaline enesetaastumine Kultuuritarbimine ja massiteave Sõda ja sellel järgnenud vaimse surutise aastad rängaks löögiks eelkõige kõrgkultuurile Isetegevusharrastus Professionaaln...
suuremaid koormisi oli üksluine toit Aadlike olukord Rootsi kuningad proovisid aadlike õigusi Ühinesid rüütelkondadesse ja olid tugevad piirata ja mõjukad, 17.saj. keskpaigas omandasid Liivimaal suuri maavaldusi Haridusolud Piiblit ei tõlgitud eesti keelde,põhjuseks oli Ehitati talurahva koole, lugemisoskus kirikuõpetajate omavaheline vaidlus, lubas eesti keelsete lauluraamatute ja teiste õnnestus avaldada ainult Lõuna-Eesti enamasti vaimuliku sisuga trükiste keelne Uus Testament avaldamist Rootsi võimud pidasid luteri kiriku Kirik
1. Eesti rahvusliku kirjanduse tekkimise eeldused Eesti rahvuslik kirjandus sai tekkida alles vastavate tingimuste alusel. Et majanduselu areng kapitalismi suunas oli visa ja vaevaline, kujunesid rahvusliku kirjanduse tekke eeldused ajapikku, aastakümnete vältel. Ajastu iseloomustus. Vabameelsed saksa haritlased G.Merkel ja J.V. Petri kritiseerisid pärisorjust, nende eeskuju nakatas ka eesti rahvusliku liikumise aja ühiskonnategelasi ja kirjanikke, nt Kreutzwaldi, Faehlmanni jt. Talurahva laienevate rahutuste survel kehtestas tsaarivalitsus Eestimaal 1816. a ja Liivimaal 1819. a uued talurahvaseadused Lõuna-Eestis puhkesid mõisavastased vastuhakud, nt Pühajärve sõda (1841) Haridusolud. Rahvakoole oli 19. saj algul vähe ja kooliõpetus oli madalal järjel. Alles pärast 1816. – 1819. a talurahvaseaduste maksmapanekut hakati laiendama vallakoolide võrku ja asutama kihe...
Vaimuelu 18saj. 18saj. on olnud kultuuri elus vaikne periood, mis on tingitud sõdade laastamistööst. 1739a. sai valmis Põhja-Eesti murdekeeles piibel. Talurahvakoolid ei töödanud 18sajandil. 19 saj. algul Tartu Ülikooli taasavmisega algas ka elavnemine kultuurielus. Kultuuri Olulisuse põhjendus saavutused 1802 TÜ Sellest saab Venemaa teaduskeskus. Taasavamine Ülikooli juures tegutsesid mitmed kultuuriseltsid. TÜ Arendus Georg Friedrich Parroti tegusus aitas leida ülikoolilae raha, selle arendamiseks ehitati anatoomikum, tähetorn ja kliinik. Tuntud koht Tegutsesid Struve, Jacobi, von Baer jpt. 1828-1839 töötas Proffesorite Instituut. Kultuurielu Keskendus TÜ ümber, asutati joonistuskool, kus õpetaja oli Senff. Tuntuim Tallinnas tehutses Kügelgen. Seltsid XIX olulisemad koostiosad. Üle 50 baltisaksa seltsi. Arhitektuur Valitses klassitsim, seega kõik oli il...
Eesti ala valitsemine Rootsi ajal Brita Lodi Kubermangud · Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. · Eestimaa kubermang Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa. (Olid Rootsi kätte läinud juba Liivi sõjas) · Liivimaa kubermang Pärnu ja Tartu maakond, mis olid tänapäevastest vastavatest maakondadest suuremad. Saaremaa kuulus samuti vormiliselt kubermangu, kuid säilitas edaspidigi mitmed eriõigused. · Saaremaal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus(konsistoorium) ning Eesti- ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Kõrgeim valitsusametnik - kindralkuberner · Kubermangu kõrgeimaks valitusametnikuks oli monarhi määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner. · Eestimaa kindralkuberner oli Tallinnas Toompeal · Liivimaa kindralkuberner Riias Väina jõe kaldal asuvas lossis. · Kindralkubernerid : 1. Kamandasid oma haldusalal asuvat s...
Tegutsesid astronoom Wilhelm Struve, füüsik Moritz Hermann Jacobi, embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer 1828-1839 töötas Professorite Instituut (lõpetas 20 teadlast) 19. sajandil sai Tartu ülikoolis üle 430 eestlase kõrghariduse 19. sajandi teise poole venestamisreformideni püsis autonoomia 1892. aastal muudeti õppetöö venekeelseks Ülikooli sai ametliku nimetusega Jurjevi Ülikooliks Tartu ülikooli peahoone (1890) Haridusolud Sätestati neljaastmeline ühtluskool: ülikool, gümnaasium kubermangulinnades ning kihelkonnakool ja kreisikool maakondades Kreisikoolides anti teadmisi matemaatikast, loodusteadustest ja geograafiast Linnakoolide alama astme moodustasid elementaarkoolid, kus õpiti lugemist, kirjutamist ja arvutamist Talurahva haridustee algas vallakoolist, edasi mindi kihelkonnakooli 1840. a tekkisid õigeusu maarahvakoolid 1870. a kujunes püsiv koolivõrk
lahendati Eestimaa Ülemmaakohtus või Liivimaa Õuekohtus. Reduktsioon on riigimaade tagasivõtmine. Reduktsiooni alustas Karl XI 1680 aastal, kuna ta oli saanud päranduseks tühja riigikassa ning ta üritas reduktsiooniga riigi tulusid suurendada. Aadel arvustas redukstsiooni ning nad kutsusid üles ignoreedima kuninga korraldusi. Reduktsiooni kahjustusid majanduslikud huvid ning rikuti ka kehtivaid õigusi. Riigi sissetulekud kasvasid ning paranesid ka haridusolud. Reduktsiooni tagajärjena kutsusid aadlikud üles ignoreerima kuninga korraldusi. Kättemaksuks Liivimaa aadlikele saatis kuningas 1694.a. Liivimaa rüütelkonna laiali ning allutati rüütelkonna maapäev kindralkubernerile. Sellega kaotati aadli omavalitsus Liivimaal. Balti erikord kujutas endast, et kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldused ning Balti aadel ja linnad säilitas Vene impeeriumi koosseisu laialdase omavalitsuse. Balti
Kui Eestimaa oli täielikult saanud Rootsi kuninga valduseks, üks tähtsamaid reforme, mida läbi viidi, seisnes selles, et pärisorjus kehtestati nüüd juriidiliselt. See tähendas seda, et talupoeg, samamoodi nagu tema lapsedki, oli nüüd mõisniku omand. Kuigi võeti kasutusele nn. vakuraamatud, kus olid kirjas kõik talupoja kohustused mõisa vastu, ei pidanud mõisnikud nendest alati kinni ja tõlgendasid seal kirjutatut nii nagu neil endil kasulik oli. Kuigi haridusolud paranesid Rootsi ajal takistati talupoegade edasi õppimist ülikoolis, sest talupoeg ei tohtinud olla targem kui mõisnikule vajalik. Tänu Rootsi ajale paranesid Eestis haridus- ja kirikuolud. Reduktsiooni läbiviimisest ja mõisate rendile andmisest sai Rootsi raha, mis läks haridus- ja kirikuolude parandamiseks. Leeris õpetati lugemist ja kirjutamist (sunniviisiliselt), et inimesed täitsa lollid ei oleks. Tänu kiriku poolt lugema õpetamisele ja
Rebeka Vähi 10 b klass Valga Gümnaasium VAIMUELU TARTU ÜLIKOOL 1802. aastal taasavati ülikool Tartus. Tartu Ülikoolis oli neli teaduskonda: usu-, arsti-, õiguse- ja filosoofiateaduskond. Õppetöö toimus ladina ja saksa keeles. Ülikooli esimene rektor oli Georg Friedrich Parrot. 1805. aastal immatrikuleeriti üliõpilaseks esimene eestlane. 19. sajandi jooksul sai Tartus kokku kõrghariduse üle 430 eestlase. 1892. aastal muudeti ülikoolis õppetöö venekeelseks, ülikooli ametlikuks nimeks sai Jurjevi Ülikool. HARIDUSOLUD 19. sajandil sätestati seljaastmeline ühtluskool: kihelkonnakool, kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangudes ning ülikool. 1840. aastal usuvahetusliikumise tagajärjel tekkisid Lõu...
Ajalugu §43 Nõukogude võimu taaaskehtestamine 1944. a eesti kultuur kaheks välis ja kodueesti kultuur. Kultuuripoliitika olemus. · ,,Sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik" uus võim suhtus kultuuripärandisse klassiprintsiibist lähtuvalt, seetõttu ka vaimuelu ideoloogilise surve all. · Vaimne surutis Stalini valitsemise lõpuaastatel ja Breznevi ajal. Vahepeal sulaajal suhteliselt liberaalsed olud, kuid tsensuur ei kadunud. · Oluline koht julgeolekuorganite tegevusel. · Ulatuslik infosulg. Sundorienteeritus vene kultuurile.(eriti tugev 1940 lõpp, 1950.algus) · eelnevate põlvkondade vaimupärandi valikuline hävitamine. Mittesoovitud kirjandus erifondiväljastamiseks vaja eriluba. · Propaganda aitas allutada valitsevale reziimile. Haritlaskonna uus põlvkond Paljud eesti haritlased NK võimu kartuses Läände Pagulastel...
1629. aastaga sõlmitud Altmargi vaherahuga läks Eesti ala Rootsi kuninga valdustesse ning sellest ajast peale algab nn vana hea Rootsi aeg. Fakt on, et Karl XI võimule tulek Eesti aladel tõi kaasa suuri muudatusi. Esimese asjana alustas ta oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagasivõitmist e reduktsiooni, mis tõi kaasa suurt vastuseisu aadlike poolt. Rootsi ajal algas talurahvakoolide asutamine ning avati Tartu ülikool. Seega haridusolud paranesid oluliselt. Põhjasõja tulemusel (1700-1721) algas Vene aeg. Aastal 1700 jõudsid esimesed vene väesalgad Narva ja hakkasid linna piirama. Vene ajal toimusid poliitilised ümberkorraldused: kõik mõisnikud Eesti- ja Liivimaal said võrdsed õigused. Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele ning muudeti ka pearahamaksu. Järelikult toimusid Vene ajal Eesti alal ulatuslikud ümberkorraldused, mis on aluse andnud tänasele haldusjaotusele.
2. Eesti kultuur XVI sajandist tänapäevani Vaimuelu Eestis 19. sajandi esimesel poolel Kultuuripilt jagunes kaheks: baltisaksa kõrgkultuuriks ja põlisrahva talupoja-kultuuriks. Riigipiirid suleti kindlalt kuna kardeti Prantsuse revolutsiooni siiakandumist(Paul I). Välismaale õppima ei lastud. 1802 taasavati Tartu ülikool, neli teaduskonda: arsti, juura, filosoofia, usu. Õppetöö toimus saksa ja ladina keeles. Ülikooli esimene lektor oli Parrot, kes oli keisriga hea sõber - ülikool sai raha ja autonoomiat. Välismaalt tulnud õppejõud tõid valgustusideid, mida Aleksander I vabameelsena toetas. Ülikoolile ehitati peahoone, tähetorn, anatoomikum, kliinik, raamatukogu. TÜ muus kiiresti Euroopas tuntud teaduskeskuseks, siin tegutsesid: Struve - astronoom; Jacobi - füüsik; von Baer - embrüoloogia. 1829-1839 töötas ülikooli juures Professorite Instituut. 19 sajandi esimesest poolest on teada üksikuid TÜs õppinud eestlasi, needki saksas-tusid. B...
1)Millised balti erikorra meetmed mõjusid Eesti arengule positiivselt, millised negatiivselt? Põhjenda! 1)Iseloomusta Eesti põllumajandust ja talurahva olukorda 18.saj. I poolel! too välja peamised probleemid! 3)Millised muudatused kehtestati asehalduskorra ajal? Nende mõju Eesti arengule? 4)Suhtumine pärisorjusesse 18.saj. keskel ja Positiivsed määrused 5)Pietismi levik. iseloom ja mõju Eestis 6)Too välja vennastekoguduste liikumise + ja - jooned! 7)Ratsionalismi olemus ja seos rahvahariduse ning eesti keelse kirjasõnaga 8)Iseloomusta 19. saj. alguse (1802-1819) talurahvaseadusi ja anna seadustele hinnang! 9)Iseloomusta muutusi Eesti külaühiskonnas pärast pärisorjuse kaotamist (1819-1850) 10)Talurahva koosseis ja koormised 19.saj. keskel 11)1849-1868 talurahvaseaduste iseloomustus ja talude päriseksostmine 12)Laevaehitus ja meresõit, väljarändamine, tööstuse ja kaubanduse areng 19.saj. II poolel 13)Tartu ülikooli taasavamine ja selle m...
.........LK 3 Esimesed toomkoolid.........................................................LK 3 Toomkoolide ülesanded ....................................................LK 3 Kloostrikoolid ...................................................................LK 3 Linnakoolide tekkimine 15-16.saj. ...................................LK 3,4 Katoliku kõrgema kooli asutamiskatsed .......................... LK 4 Koolde reformatsioonist Liivi sõjani .................................LK 4 Haridusolud Rootsi, Poola ja taani vahel..........................LK 5 Koolid Rootsi-riiki ühendanud Eesti alal.......................LK 5,6 Feodalismilt kapitalismile ülemineku ajajärk................LK 6 Talurahvakool 19.saj. kahel esimesel kümnendil .............LK 7 Koolid linnades 19.saj. kahel esimesel kümnendil.............LK 7 Talurahvakoolide korraldus ja koolivõrgu kujunemine .....LK 7 Keskkoolid 19.saj. esimesel poolel ....................................LK 7,8
1. Balti erikord 17101850 (1710-1762, 1796-1850) · talupoegade koormiste kasv tõus · Tunnused: säilitati kultuuritraditsioonid e. Kultuuriline · pärisorjusest hakati rääkima mõisnike hulgas omapära, omavalitsused · valgustusaeg ja mõtted muutuvad · Eelnes restitutsioon- mõisad anti tagasi · Aadlimatriklite sisseseadmine-koostatakse paks raamat , aadlike nimekirjad · 1796 taastub erikord. Venemaa avalik arvamus pöördub Baltierikorra vastu. Kokkuvõttes oli Balti kubermangude areng kiirem kui sise-Venemaa areng. Balti erikorda kinnistas provintsiaal-seadustik. Nõuti kubermangude tihedamat liitmist Venemaaga. Baltisaksa aadlikud omasid sidemeid v...
5. Reduktsioon miks olid paljud aadlikud vastu? Milliseid muutuseid tõi kaasa? Mõisate reduktsioon ehk riigistamine oli mõisate riigi omandusse tagasivõtmisprotsess. Rootsi riigi soov täita pidevatest sõdadest kurnatut riigikassat Soov muuta maa feodaalsest riigist kodanlikuks riigiks Aadlikud ei pidanud muidu tasuma riigimakse. Kadus vana läänikorraldus Riigi sissetulekud tõusid Paranesid haridusolud Kehtestati riiklik kontroll kõigi mõisavalduste üle Halvenesid kohaliku aadli ja Rootsi riigivõimu suhted Paranes talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord Aadlikele ei meeldinud et talupoegadele anti võimalus kaevata nende peale, kui ta ei jälginud seadusi halvenes kohaliku aadli ja Rootsi riigivõimu suhted Talupoegade õiguste suurenemine Talupoegadest said riigitalupojad
§ rahvastiku eeldatav eluiga on Euroopa keskmisest väiksem (siiski pikem kui Eestis) § naised elavad keskmiselt kauem kui mehed RAHVASTIK JA RAHVAS 2010. aasta andmele kohaselt: § SKT 19,46 miljardit USD § SKT elaniku kohta 9400 USD § rahvastku tihedus 80,9 in/km² § AIDSi on nakatunud 2007. aasta seisuga vähem kui 200 inimest § president Dorge Ivanov § peaminister Nikola Gruevski haridusolud § 15 aastased ja vanemad, kes oskavad kirjutada ja lugeda 97.3% kogu populatsioonist § koolis käiakse 13 aastat Linnastumine ja linnad Makedoonia suurimad linnad(2002) § 1. Skopje 506 926 inimest § 2. Kumanovo 105 484 inimest § 3. Bitola 95 385 inimest § linnastumise tase: 59% (2010) ETNILISED GRUPID § Suurimad etnilised grupid olid 2002. aasta rahvaloenduse järgi makedoonlased 64,2%
Rüütelkonnad käisid koos maapäevadel (Landtag), mis toimusid keskeltläbi iga kolme aasta tagant. 13. Mis oli reduktsioon? Selle tulemused riigile ja kohalikule mõisnikule? Reduktsioon on mõisate tagastamine riigile. See võeti ette, sest Karl XI sai päranduseks tühja riigikassa ja olukorrast väljapääsuna nägi võimalust ,,kingitud maade" tagasivõtmist ehk algas reduktsioon. Riigi sissetulekud kasvasid, paranesid haridusolud. 14. Milles seisnes balti erikord? Miks selle poolt vene keskvõim ja miks kohalik võim? Aadli poolehoiu võitmiseks alustati restitutsiooniga, saadi ka tagasi varasemad õigused talupoegade üle. Baltikumi valitsemise uued põhijooned. Säilitati laialdane omavalitsus. Kehtima jäid senises seadused ja maksukorraldus. Eesti- ja Liivimaad eraldas usk, keel ja tollipiir. Senine kord jäi püsima, Venemaa tahab ennast kehtestada, tal oli vaja aadlite toetust, aadel tahtis võimu 15
KESKAEG (13.-16. sajand) EESTI MUISTNE VABADUSVÕITLUS (1208-1227) Muistset vabadusvõitlust on loetud üheks esimeseks sammuks eesti rahva kujunemise teel ning selle sammumisel riigi kujunemise suunal. Põhjused: - Sakslaste, rootslaste ja taanlaste soov suurendada oma asuala. - Sakslased soovisid balti alistamatusega saada maad ja sõjatulu. - Soov hõivata kaubandusmonopol Venemaaga. 1210- Ümera lahing. Eestlased võitsid. 1217- Madisepäeva lahing. Toimus Viljandi lähedal Sakalas Eestlaste maleva ja ristisõdijate vahel. Eestlased said raskelt lüüa. Langes eestlaste vanem Lembitu ja ka liivlaste vanem Kaupo. 1219- Taanlased vallutavad Põhja-Eesti. Taanlased võitsid. Pärast võidukat lahingut ehitasid taanlased Tallinna tugeva kivilinnuse ja hakkasid ristima Revala mk. elanikke. (Ristimine tähendas rahva alistamist). Ristisõda- sõda, mida korraldati katoliku kiriku õhutusel, selle ettekäändeks oli inimeste ristimin...
PT.23 VAIMUELU. TARTU ÜLIKOOL. · Tartust kujunes kiiresti üks venemaa, osaliselt ka Euroopa tuntuimaid õppe-ja teaduskeskusi. · Tegutsesid teadusmaailmas tunnustuse leidnud astronoom Wilhelm Struve, füüsik Moritz Hermann Jacobi, ebrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer. · 1802 taasavati ülikool Tartus. · Neli teaduskonda: - usuteaduskond, arstiteaduskond, õigusteaduskond ja filosoofiateaduskond. · 1850, jagati filosoofiateaduskond kaheks: ajaloo-keele teaduskond ja matemaatika- loodusteaduskond. · Õppetöö Saksa ja Ladina keeles. · Enamik õppejõude Saksamaalt. · Georg Friedrich Parrot Ülikooli esimene rektor.(sõprus keisriga kindlustas ülikoolile laialdase autonoomia ja rahalise toetuse. · Õppisid esialgu Balti kubermangudest pärit tudengid. 1805. Esimene eestlane. · 1892 muudeti ülikooli õppetöö venekeelseks ( Jurjevi Ülikool). HARIDUSOLUD. · 19. Saj. Venemaal ümberkora...
· Rootsi kõrgaadel oli huvitatud balti privileegide säilitamisest · Aadli omavalitsus Landesstaatid maariik Gustav II Adolf Reduktsioon · 1672. aastal vastuvõetud, tuues kaasa olulise pöörde · Karl XI eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagastamine · Aadlike vastuseis tulenes nende õiguste rikkumisest · Riigitulud kasvasid · 5/6 maadest Liivimaale · Mõisad anti rendile · Paranesid siinsed kirkuja haridusolud Karl XI Johann Reinhold Patkul · Aadlipositsiooniga juht Liivimaal · Maanõunik · Sai tuntuks kohtuprotsessiga tema vendade vastu · Teendijate erit jõhkra kohtleminse pärast · Süüdistati kuninga solvamises · Teda mõisteti surma, kuid ta põgenes · Patkulist sai Rootsi riigi intriigipunuja Johann Reinhold Patkul Bengt Gottfried Forselius · 1684.a asutati Tartu lähedale Piiskopimõisa seminar, eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks
Kordamisküsimused Eesti NSV-st 12. klassile Eesti ajaloo õpik II osa. 1. Muudatused Eesti haldusjaotuses 1944.-1960. Aastatel 1944 -1945 eraldati Eesti territooriumist Narva jõetagune ala ja enamik Petserimaast koos Petseri linnaga, see moodustas 5% Eesti territooriumist. See ala liideti Leningradi ja Pihkva oblasti külge. Esialgu vana haldusjaotus säilis. 1950.a. kaotati vallad ja rajati rajoonid (valitses külanõukogu); maakondade (13) asemele tekkisid rajoonid (39). Lühikest aega oli ENSV jagatud kolmeks oblastiks. [ Hiljem muudeti rajoonide arvu ning 1986 a. alates oli neid 15.] 2. Eesti NSV võimu-ja valitsusorganid. (isikunimesid ei pea pähe õppima va Barbarus) Eesti NSV võimustruktuur oli samasugune kui NSV Liidus, kus juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, mis täitis Moskvast tulevaid korraldusi. Kõrgem seadusandlik organ oli ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatev organ oli ENSV valitsus. Barbarus oli Ü...
kaubanduse keskuseks. Hansaliit- valitses läänemere kaubandust-Põhja-Euroopa kaubalinnade ühendus. Keskus asus lübeckis, liitu kuulus u.100 linna. väikegild-käsitööliste tsunftide ühenduseks linnas. Suurgild- kaupmeeste huvide ja kaubateede kaitseks tekkisid need. Gild- kaupmeeste või käsitööliste kutseühing keskajal. 10. Kirik ja kultuur: vaimulikud ordud ja kloostrid. Reformatsioon Eestis: haridusolud. Eestikeelse trükisõna algus. 138-143, 162-167 Vaimulikud ordud ja kloostrid Liivimaal etendasid tähtasimat osa tsistertslased (tegelesid Läänemere ümbruse rahavaste kristianiseerimisega,Tallinnas rajasid mungaordu) ja dominiiklased(Kuna dominiiklaste ordu loodi eesmärgiga pöörata jumalasõna kuulutamisega paganaid ja teisitimõtlejaid omandasid vennad tavaliselt kohaliku rahva keele),Frantsisklased ja Augustiinlased(ehitasid Piritale kloostri)
§ 30. Pärisorjuse kaotamine Eestis Esimesed kriisinähud mõisamajanduses. Viljahinnad püsisid kõrged, Venemaa sisekubermangud pakkusid soodsaid turustamisvõimalusi. Esimesed kriisinähud tekkisid 18. saj lõpul, kui mõisnike tarbimise tase hakkas ületama mõisate majanduslikku kandevõimet. Puuhoonete asemel hakkasid mõisates kerkima mõisahäärberid parkide ja järvesilmadega. Toidulauale ilmusid kallimad road. Üha rohkem mõisnikke pidid võlgu tegema. Nende katteks tuli rohkem toota ning sellega tõsteti talupoegade koormisi. Reformide taotlused. Kujunesid mõisnike rühmitused, kes otsisid kriisist väljapääsu. Talurahva õigusetu olukord Baltikumis kiskus alla Vene riigi mainet Euroopas. Suure töö Baltikumi agraarolude tutvustamisel tegid rahvasõbralikud haritlased. 1801. aastal võimule tulnud keister Aleksander I oli valmis Baltikumi olusid muutma. Keiser andis Eestimaa rüütelkonna peamehele mõista, et lae...
Erimeelsuste ületamiseks kutsusid Eesti seltsid kokku rahvaasemike koosoleku. Saadikute vahel puudus üksmeel ja jaguneti kaheks iseseisvaks koosolekuks. Pärast seda veel kutsusid Teataja toetajad kogusid kokku teise rahvaasemike koosoleku kus võeti vastu sõjaseadus ja algasid arreteerimised. Pärast 1905.aastale järgnev periood ei olnud Eestlastele edukas , kuna nende hääli ei võetud suures venemaas kuulda , nad saavutasid edu vaid kohalikes valimistes.Pärast seda paranesid ka haridusolud , tekkisid isegi haridus seltsid. Tartus avati Jakob Hurda töö jätkamiseks Eesti rahva muuseum. Eestis arenes tohutult ka majandus. Tänu keskvalitsuse otsusele sai Tallinn Balti mere suurimaks sõjalaevastiku peabaasiks. Tallinnas said tööd ka ennenägematul hulgal töölisi 50 000. Arenes kõvasti tekstiili , metalli- ja masina tööstus. Suurem osa toodangutest läks aga vene turule. Külades tekkis sotsiaalne kihistumine. Palju tekkis vaesemaid ja maata inimesi. Neile
1)Eesti pärast põhjasõda *Sõjast laastatud maa - Põhjasõda tegi kõige rohkem sõdadest kahju. Selle lõpul oli Eestis120 000 140 000 inimest. Maa oli rahvast tühi ja pakkus jubedat pilti. Põllud, loomad, mõisad jms olid praktiliselt hävinud. Kuid rahvaarv oli 18 sajandi lõpuks üle pool miljoni inimese. Maa taastus sõjast kiiresti. *Balti erikord - Venemaa võit ei olnud kindel,ta vis maad taas kaotada, sellepärast tahtis Venemaad baltisaksa aadliku toetust.Poolehoiu võitmist teostati restitutsiooniga (mõisade tagasi andmine õigetel omanikudele). Balti aadlil ja linnadel jäid kehtima senised seadused ja maksukorraldused.Eesti-ja Liivimaad eraldas usk, saksakeelne asjaajmine ning tollipiir. Vene võimu esindajad olid kindralkubernerid. Nad olid palju Venemaal , siis jäi võim kahele valitsusnõunikule. Koostati rüütelkonna liikmete nimekirjad - aadlimatriklid. Omavalitsus säilis ka linnadel. *Põllumajandus - põllumajanduse taastamisel oli ...
samuti sakslased huvitatud balti aadli privileegide säilitamisest. Taoline olukord kestis kuningas Karl Xi absolutistliku valitsusreformini 1680.a. Reduktsioon alustas Karl Xi, erakätesse antud riigimaade tagasivötmine. 1680.a Rootsi riigipäeva otsusega laiendatu reduktsioon ka Eesti- ja Liivimaale. Reduktsiooni alla langes 4/5 maadest. Selle tulemusena kasvasid riigi sissetulekud. Sellega paranesid ka siinsed haridusolud. Reduktsioon tekitas möisnike hulgas äärist pahameelt Rootsi riigivöimu vastu. Ignoreerimine Rootsi kuningat. Juhiks töisis Patkul, kiusliku loomuga maanöunik. Kättemaksuks Liivimaa aadlile saatis kuningas 1694.a laiali liivimaa rüütelkonna maanöunike kolleegiumi. Sellega oeaagu katotati aadli omavalitsus Liivimaal. 15. Balti erikord Balti aadli poolehoiu cöitmiseks alustati juba Pöhjasöja ajal restitutsiooniga, möisate tagasiandmisega nende endistele omanikele
PÕHJASÕDA Põhjused: · Taanile, Poolale ja Venemaale ei meeldinud Rootsi ülemvõim Läänemerel Eeldused: · Venemaa ja Poola olid sõlminud vaherahu Türgiga polnud mujale vaja sõjaväge · Rootsis oli näljahäda · võimule oli saanud 15-aastane kuningas Karl XII 12. veebruar 1700 Poola väed ründavad Riiat. Seda ei suudeta kohe vallutada ja asuti pikaajalisele piiramisele. Taanlased ründavad Rootsi valdusi Põhja-Saksamaal, kuid juba augustis 1700 sunnitakse Taani sõjast välja. 12. september Vene väed jõuavad Narva alla 19. november Narva lahing, kus Rootsi väed purustavad venelased · Vene vägedele oli tuisk vastu · püssirohi oli otsakorral · moona ei saanud juurde vedada · sõdurid olid näljas · vene väejuhatus läks Rootsi poolele üle Rootsi väed jäid koos kuningaga talvituma Laiusele ja 1701 aastal lahkusid Eesti aladelt, sest sõjategevus kandus üle Leedu ja Poola alale. 1701-1703 toimusid Vene vägede rü...
Eesti 18. sajandil Kokkuvõte 18. sajandist Eestis Põhjasõda: (Ülevaade kronoloogias.) Peeter I ja Katariina I Eestis: Peeter I viibis Tallinnas üheksal korral. Ta on öelnud: ,,Kui Tallinn ja Rogerwiek oleksid olnud 1702. aastal minu omad, siis poleks ma oma residentsi ja euroopaliku Venemaa pealinna rajanud Neeva madalikule, vaid siia." Valitsejana tegeles Peeter I Tallinnas viibides mitte ainult kohalike ettevõtmiste ja probleemidega, vaid pidi siit mujale saadetud ukaaside ja korralduste kaudu jätkama kogu Vene riigi administratiivse ning sõjategevuse juhtimist võitluses Rootsi ja Türgi vastu, rahvusvahelisi sidemeid arendades, Venemaad euroopastades ja oma uut pealinna rajades. Samas, kus iganes Peeter I ka ei viibinud, ikka jõudsid temani raportid Tallinnast, mille põhjal tsaar saatis korraldusi sõjategevuse juhtimiseks, laevade retketeeks ja manöövriteks, ehitustöödeks siinmail. Peeter I viibis Tallinnas või selle ümbruskonnas ...
BALTI ERIKORD JA KESKVALITSUS Balti erikorra püsimine: · Uuesti alustasid tegevust asehalduskorra eelsed kohtu- ja omavalitsusorganid: taastati aadlimatriklid, maanõunike kolleegiumid, silla- ja adrakohtud. · Koostati ka Balti provintsiaalseadustik aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu, mis kinnistas veelgi Balti erikorda. · Esialgu keskvalitsus midagi otsustavat Balti erikorra lammutamiseks ette ei võtnud, vaid aitas baltisakslaste vastu suunatud rünnakuid vaigistada. · Kuni Aleksander II valitsemisaja lõpuni ( 1881) jäi Balti erikord oma põhiosas püsima. Kindralkuberneri institutsioon: · Balti kubermangud olid alates 1801.a liidetud üheks kindralkubermanguks, kus kõrgemat võimu valitsuse nimel esindas kindralkuberner. · 1808-1819 oli Eestimaa kubermang eraldi kindralkubermangu staatuses. · Kindralkuberner oli kubermangude administratiivaparaad...
Politsei: Adrakohtunik Sillakohtunik Mitte aadlike süüasjad Meeskohus Maakohus Raskemad kuriteod ja Eestimaa Ülemmaakohus Liivimaa Õuekohus aadlike süüasjad. Rootsi riigivõim ja Balti aadel: Reduktsioon Erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine. Reduktsiooni tagajärjel: · Tagasivõetud mõisad anti rendile · Riigi sissetulekud tõusid märkimisväärselt · Paranesid haridusolud Johann Reinhold Patkul Liivimaa aadliopositsiooni juht, haritud, kuid samas kiusliku iseloomuga maanõunik. Balti erikord: Restitutsioon Rootsi valitsus aja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmine nende endistele omanikele. Seda oli vaja teha, et võita Balti aadlike poolehoidu. Balti erikorra ja August 2 privileegide võrdlus: August 2 privileegid: Balti erikord - Usuvabadus - Kehtima jäid senised
EESTLASTE ÄRKAMISAEG JA ESIMENE ÜLDLAULUPIDU Eesti rahva ajaloos nii kaalukat osa etendanud laulupeo-fenomen kujutab endast kultuurilaenu, millest formeeriti rahvusliku eneseteadvuse kasvatamise tähelepanuväärne tegur, sellest kujundati rahvuslikku identiteeti kandev traditsioon. Saksa kultuuriareaalis harrastatavate suurte laulmispidustuste eeskujul arenes baltisaksa Liedertafel lauluseltside avatud ühistegevuse vormiks laulupidude korraldamine, esimene neist toimus 1836. aastal Riias. Oluliseks tõukejõuks koorilaulu energiliseks propageerimiseks maarahva hulgas sai 1857. aastal Tallinnas peetud baltisaksa. Koorikultuuri areng, kooride arvuline kasv ning nende järjest suurem tähtsus rahvuslikus liikumises pani aluse ka laulupidude traditsioonile. Eesti laulupidude eelkäijaiks olid laulupühad, laulukontserdid kihelkondlikus ulatuses. Pärast seda kui kohalikud saksa koorid olid korraldanud Tallinnas (1857) ja Riias (1861) laulupeo, hak...
ENSV sõjajärgsed aastad: poliitilised olud ja massireparatsioonid. 1944 inkorporeeriti Eesti taas NSV Liidu koosseisu. Nõukogulik võimustruktuur. Eesti NSv kõrgemad võimuorganid koondusid esialgu Võrru. Juhtiv koht oli kommunitslikul parteil. Sõjajärgsetel aastatel hakkas partei liimeskond kiiresti kasvama. Parteikaadrit iseloomustas madal haridustase. Linnades, valdades ja maakondades olid kommunistliku partei poliitika teostajateks kohalikud parteikomiteed. 1941. aastast juhtis EKP-d Nikolai Karotamm. Kommunistliku partei ja keskvõimu tahet täitev Eesti NSV valitsus koosnes kuni 1946. aastani rahvakomissariaatidest ja teistest keskasutustest. ENSV Ministrite Nõukogu esimeheks oli aastatel 1940- 1951 Arnold Veimer. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks oli 1940. aastast Johannes Vares- Barbarus. Tema järlane Eduard Päll. Territoorium ja haldusjaotus. Aastatel 1944-1945 vähendati Eesti territooriumi: Leningradi ja Pihkva oblasti...
· Politseilised ülesanded kuulusid adrakohtunikele ja Liivimaal sillakohtunikele,tagasid avaliku korra, väiksemad uurimised ja karistused · reduktsioon - Karl11 alustatud, millega ta andis oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaad tagasi riigile, kuna talle pärandati tühi riigikassa, enamasti Rootsi valitsuseajal aadlikele annetatud mõisad, mis anti rentida nende endistele omanikele, sellega suurenes riigikassa ja paranesid siinsed haridusolud - aadlikud arvustasid Rootsi võimu, üks suuremaid intrigeerijaid, kes mõisteti surma, kuid kellel õnnestus põgeneda välismaale oli Johann Reinhold Patkul Vene ajal 18.saj. · Balti erikord - balti aadli poolehoiu võitmiseks alustati restitutsiooni - Rootsi ajal riigistatud mõisate tagastamine nende endistele omanikele(Venemaa tahtis oma võimu siin kinnitada) · koos mõisatega anti aadlikele tagasi ka nende õigused talupoegade üle
39- Eesti NSV valitsemine 1944. suvi- Nõukogude võimu taastamine Eestis. Juhtiv koht kommunistlikul parteil, vormiliselt oli kõrgemaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. ENSV parteikaader koosnes nn juunikommunistidest, Venemaa eestlastest, Eesti laskekorpuse veteranidest, muulastest. Kohalikke eestlasi sõjajärgsetel aastatel vähe. EKP (kommunistide) liikmeskonnas olid madala haridustasemega, hiljem kasvas sest partei kaudu oli võimalik karjääri teha. Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuursete ametikohtade loetelu, mille partei keskkommitee kinnitas. Nomenklatuuri moodustavad partei keskkommitee töötajad, rajooni- ja linna partei ametnikud majandite juhid, täitevkommitee liikmed. Nomenklatuuri abil kontrollitakse ühiskonda ja selles toimuvat. Parteis toimub sisemine puhastumine heidetakse parteist välja kodanlikke natsionaliste. Valimised- Demokraatia nõukogude m...
Tunti, et üheks suureks laulukooriks koondunud eestlased olid koos teostamas ja pakkumas kogu rahvale midagi erakordselt sütitavat ja õhutavat. 8 Laulupeost oli kergem osa võtta neil lauljatel ja kuulajatel, kes elasid Tartule lähemal, samuti ka jõukamal Viljandimaal. Ent kaugetel ääremaadel, kus majandus- ja haridusolud olid kehvemad ning laulukultuurgi arenes visalt, polnud väljavaated kuigi hiilgavad. Kehvemal rahval ei jätkunud sõiduks hobuseidki ja paljud pidulised tulid Tartusse jalgsi. Sõiduks Tartusse kulus paljudel mitu päeva, teist niisama palju veel tagasisõiduks, nii et pidupäevadega kokku läks kaduma terve nädal või rohkemgi. Kuid rahvas oli valmis sedagi kaotust kandma. Statistika Esimesest üldlaulupeost on säilinud lauljate elukutsete kohta huvitav ja ainulaadne statistika,
......................................................... 13 xxx. Kultuuritarbimine ja massiteave........................................................................................... 13 xxxi. Maakultuuri hääbumine....................................................................................................... 13 xxxii. Kiriku koht ühiskonnas....................................................................................................... 13 xxxiii. Haridusolud....................................................................................................................... 13 7. Eestlased maailmas........................................................................................................................... 14 xxxiv. Välis-Eesti kujunemine...................................................................................................... 14 xxxv. Pagulaste kohanemine......................................................
Pastoritel ja mõisnikel oli kindlaks veendumuseks, et talupojad peavad kirikus käima ja õiget jumalat uskuma. Rootsi ajal jõudis Liivimaale nõiajaht. Targemaid inimesi hakati nõidadeks pidama ja nii hukati paljud osavamad ja targemad inimesed. · see periood nii algas kui ka lõppes veriste sõdadega, milles ennekõike kannatada said just eestlased Tegelikkus: · Rahuaeg rahvaarv taastus kiiresti, võeti kasutusele viljakamad maad · Paremad haridusolud, sest riigi sissetulekud kasvasid tänu reduktsioonile meeletult, TARTU ÜLIKOOL · Rootsi aja lõpul talurahva kaitse, st fikseeriti koormised vastavalt talu kandevõimele, talupoegadel pärismõigus, õigus kaevata mõisniku peale see kõik ainult kroonumõisates. · Mõisnikel oli kadukariõigus, nad võisid talupoegi füüsiliselt peksta, aga maksude ja koormiste suurendamise õigust neil ei olnud. · Peale reduktsiooni talurahva olukord paranes
Tartu Kivilinna Gümnaasium Nõukogude Eesti referaat Kätlin Kilgi 11e Tartu 2010 Sisukord 1 Sissejuhatus 3 Eesti NSV valitsemine 3 Poliitilised olud 4 Vastupanu ja repressioonid 6 Majandus ja rahvastik 7 Kultuurielu põhijooned 8 Eestlased maailmas 10 Lõppsõna 11 Kasutatud kirjandus 12 2 Sissejuhatus Teises maailmasõjas sai Eesti rängalt kannatada. Rahvas vähenes ligi veerandi võrra. Paljudes linnades olid ülisuured purustused. Pea pooleldi hävisid ka tööstused ja põlevkivi rajoonid. Sadamad olid hävitatud, raud- ja maanteed purustatud. Põllumajanduses langes saagikus ja kariloomade arv. Katse iseseisvusele taastamiseks luhtus ning Eest...
Haldujaotus (kaart) enne ja pärast Jüriöö ülestõusu. 7. Keskaja ühiskond Eestis. Läänikorraldus. Mõisate rajamine. Sunnismaisuse ja teoorjuse kujunemine. Koormised. 8. Keskaegsed linnad Eestis. Linnade valitsemine. Käsitöö, kaubandus, Hansa liit. Gildid ja tsunftid. Eluolu linnas. 9. Kirik ja kultuur. Vaimulikud ordud ja kloostrid Eesti aladel. Sakraalarhitektuur Eestis (iseloomulikud tunnused). 10. Reformatsioon Eestis. Katoliku ja luteriusu tunnused ja erinevused. Haridusolud. Eestikeelse trükisõna algus (2 konkreetset näidet). 11. Liivi sõda. Vana-Liivimaa asend Läänemere regioonis. Liivi sõja eellugu, käik ja tulemused, dateering. 1 12. Eesti ajaloo allikad milliste allikate abil uuritakse: a) muinasaega, b) keskaega. Tuntumad kroonikad, baltisaksa ajalookirjutus, Eesti ajaloolased (Vana-Liivimaa), nimetada kaks
anatoomikum, tähetorn ja kliinik. Tuntud koht Tegutsesid Struve, Jacobi, von Baer jpt. 1828-1839 töötas Proffesorite Instituut. Kultuurielu Keskendus TÜ ümber, asutati joonistuskool, kus õpetaja oli Senff. Tuntuim Tallinnas tehutses Kügelgen. Seltsid XIX olulisemad koostiosad. Üle 50 baltisaksa seltsi. Arhitektuur Valitses klassitsim, seega kõik oli ilus nagu tollel ajal pärane. Haridusolud Neljaastmeline ühtluskool Tallinnas ja Tartus tegutsesid gümnaasiumid. Igas linnas kreiskoolid. Lisandusid õigeusu maarahvakoolid. Rajati seminar, mida juhtis Cimze 1854 koolisundus. Eestikeelne Levitajaks olid kalendrid. Esimene ajaleht 1806 Jannsen – „Perno Postimees” kirjasõna Ahrensil tuli uue grammatikaga. Balti kubermangude valitsemine: Balti erikord
Liivimaal ning Rootsi oli saavutanud oma ajaloo suurima võimsuse. Kuningavõimu tugevnemine. Eluolu Rootsi ajal. [1660-Rootsi troonile sai nelja-aastane Karl XI. Karl XI alustas reduktsiooni. Üldjuhul loeti reduktsiooni alla kuuluvaiks Rootsi valitsusajal aadlikele annatatud mõisad. Pärast reduktsiooni kuulus Liivmaal riigile 5/6 maadest. Mõisate tagastamise järel kasvasid riigitulud silmapaistvalt. Paranesid ka kirikus- ja haridusolud. Kehtestati riiklik kontroll kogu Baltikumi mõisamaavalduste üle. [Reduktsioon tekitas mõisnike hulgas kasvavat pahameelt Rootsi riigivõimu vastu. Liivimaa aadlipositsiooni juhiks tõusis Johann Reinhold Patkul. Kohaliku aadli murdmiseks määras Karl XI Liivimaa kindralkuberneriks Jacob Johan Hastferi. Reduktsioon suudeti läbi viia. Aadli omavalitsus Liivimaal praktiliselt kaotati. 1694. Aastast hakkas Liivimaal kehtima uus haldusjaotus. [Siinmail säilitati talupoegade sunnismaisus
II. KESKAEG Vana-Liivimaa Jüriöö ülestõus Eesti rahvastik ja majandusolud, linnad ja kaubandus 14.-16. sajandil Vana-Liivimaa sise-ja välispoliitika 14.-16. sajandil Katoliku kirik Eestis Usupuhastus ja selle tagajärjed 6. VANA-LIIVIMAA MAA JAGAMINE. Kohe muistse vabadusvõitluse lõppedes algas terav tüli ordu ja Taani vahel. 1227. aastal vallutas ordu taanlastelt Toompea linnuse. Poolte lepitamiseks saatis paavst kohale oma legaadi, Modena piiskopi Guillelmuse (Wilhelmi). Legaadil tekkis kavatsus rajada vaidlusalustest Järva-, Viru- ja Läänemaast Taani ja ordu valduste vahele otse paavstile alluv vaheriik. Toetuda taheti seejuures eestlaste vanemaile, kelle jaoks see oli võimalikest soodsaim variant. Lühikeseks ajaks vaheriik loodigi.Wilhelmi tööd jätkas Aina munk Balduin. Ordu asjade sellise käiguga siiski ei leppinud ja korraldas 1233. aastal Toompeal veresauna paavsti vasallidele, kelle hulgas oli ka eestlasi. Tapeti umbes 100 va...
Lõuna poolt võttis Leedu vastu ristiusu ja liitus Poolaga Krevo Uniooniks PILET 9 1.) Vaimuelu uusajal Hakati mõeldama uute ülikoolide rajamisele ja seega avatigi ülikool ka Tartus. See andis palju uusi õppimisvõimalusi. Tartus kujunes kiiresti üks Venemaa, osaliselt ka Euroopa tuntuimad õppe- ja teaduskeskusi Tartu Ülikool. Siin tegutsesid paljud teadusmaailmas tunnustuse leidnud teadlased, nt. Willhelm Struve, Moritz Hermann, Karl Ernst von Baer. Haridusolud muutusid 19. saj algul toimunud ümberkorraldustega sätestati kogu impeeriumis neljaastmeline ühtluskool: kihelkonna ja kreisikool maakondades, gümnaasium kubermangulinndes ning ülikool. 19. saj keskel hakati üle minema kohustuslikule koolisundusele, esimesena kehtestati see Pilistvere kihelkonnas. 2.) Suur kriis Eesti Vabariigi ajal Kriis sai alguse ameerikast ja jõudis siia väga suure ja kõikehõlmava langusena, mis tabas esmajoones eesti peamist majandusharu Põllumajandust
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. ● Joachim J...
Matriklitesse kanti Eestimaal üle 120 perekonna, välja jäid mõisaid rentivad uusmõisnikud. Aadlimatriklisse kuulumine andis võimaluse saada ameteid kohtu-, politsei- ja kirikusüsteemis. Hernhuutlased 1726. a jõudsid Saksamaalt Eestisse esimesed vennastekogude jutlustajad. Hernhuutlaste püsivamaks keskuseks Liivimaal kujunes Volmari Põhja-Lätis, kust hakati uut õpetust levitama. Innukale kihutustööle pakkusid soodsat pinda meie selleaegsed kiriku ja haridusolud: Põhjasõda oli hävitanud rootsiaegsed reformi algatused, nii et pärisorjusse surutud talupoeg ei mõistnud enam kõige lihtsamaidki ristiusu põhitõdesid ning oli pastori teadmata andunud suuremas ulatuses katoliiklike tähtpäevade pühitsemisele, ohverdamisele pühades paikades ja igasugustele muudele paganlikele uskumustele. Kalendrikirjandus 1731 aastast on säilinud vanim teada olev eestikeelne rahvakalender ,,Eesti-Ma Rahwa Kalender". Kalender ei olnud talupojale tähtis ainult
........................................................................... 20 MUUDATUSED MAJANDUSES............................................................................................................. 22 VAIMUELU EESTIS XIXsaj. I POOLEL.................................................................................................. 22 BALTISAKSA KULTUURIELU................................................................................................................ 23 HARIDUSOLUD...................................................................................................................................... 23 ÄRKAMIS AEG (19saj. keskpaik 1918)................................................................................................... 23 POLIITIKA............................................................................................................................................... 23 TÄHTSAMAD SÜNDMUSED...................................
Rahvusvahelised pagulasorganisatsioonid ja eestlased. Eestlaste peamised asukohamaad. Repatrieerimine: küsimus suurriikide vahelistes suhetes, käik ja tulemused. Pagulaskonna tegevuse põhisuunad. Eksiilvalitsus. Välis- ja Kodu-Eesti suhted. Eesti NSV välisministeerium. Eesti NSV ja Soome suhted. KGB ja pagulased. VEKSA tegevus. Balti küsimus rahvusvahelisel areenil. Vaimuelu ja olme. (EA VI, 338-355; Raudsepp 2008) [L+I] Nõukoguliku kultuuripoliitika olemus. Kiriku koht ühiskonnas. Haridusolud. Nõukogulik teaduskorraldus. Kirjandus. Kunst. Arhitektuur. Muusika. Teater ja kino. Meedia. Side Läänemaailmaga. Vaimuelu kontrollimehhanismid. Tsensuur. Elu-olu ja mentaliteedi muutused. c. III Eesti vabariigi taasiseseisvumine Vastupanu ja repressioonid. (EA VI, 256-260, 274-279, 320-337, 296-298) [L+I] Vastupanuliikumise põhjused ja ulatus NSV Liidu läänepiirkondades sõjajärgsetel aastatel. Vastupanu vormid Eesti NSV-s.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
