Vana "hea" rootsi aeg? (0)

Vana „hea“ Rootsi aeg?
Eesti ajaoos räägitakse nii öelda „heast Rootsi ajast“. See aeg oli nii mõnestki küljest vaadatuna parem talle eelnenud Saksa ajast kui ka järgnenud Vene ajast, kuid kas see aeg on väärt kohe tiitlit vana hea Rootsi aeg. See on aeg, mil toimusid Eestis suured muudatused alates riigivõimu kohandamisega lõpetades hariduse ning vaimueluga. Kuid kas Rootsi aeg oli kõigile hea?
Rootsi aega nimetatakse samuti ka "Kolme kuninga ajaks", kuna Eestimaal valitsesid kolme erineva riigi kuningad. See periood nii algas kui ka lõppes veriste sõdadega, milles ennekõike kannatada said just eestlased. Kui Eestimaa oli täielikult saanud Rootsi kuninga valduseks, üks tähtsamaid reforme, mida läbi viidi, seisnes selles, et pärisorjus kehtestati nüüd juriidiliselt. See tähendas seda, et talupoeg , samamoodi nagu tema lapsedki, oli nüüd mõisniku omand. Kuigi võeti kasutusele nn. vakuraamatud, kus olid kirjas kõik talupoja kohustused mõisa vastu, ei pidanud mõisnikud nendest alati kinni ja tõlgendasid seal kirjutatut nii nagu neil endil kasulik oli. Kuigi haridusolud paranesid Rootsi ajal takistati talupoegade edasi õppimist ülikoolis, sest talupoeg ei tohtinud olla targem kui mõisnikule vajalik.
Tänu Rootsi ajale paranesid Eestis haridus- ja kirikuolud. Reduktsiooni läbiviimisest ja mõisate rendile andmisest sai Rootsi raha, mis läks haridus- ja kirikuolude parandamiseks. Leeris õpetati lugemist ja kirjutamist (sunniviisiliselt), et inimesed täitsa lollid ei oleks. Tänu kiriku poolt lugema õpetamisele ja kirjutamisele oli Rootsi aja lõpuks eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. Leerist ei saanud läbi kui puudus lugemis ja kirjutus oskus. Rootsi ajal pandi Eestis alus ka kõrgharidusele kui Rootsi kuningas Gustav II Adolf rajas 1632. aastal Tartu Ülikooli.
Tekib küsimus kelle jaoks oli see vana „hea“ Rootsi aeg? Ka paljud mõisnikud kaotasid reduktsiooni käigus oma valdused . Kahtlemata oli sel perioodil ka positiivseid külgi. Haridus levis lihtrahva seas ning arendati ka kirjakeelt. Kahe sõja vahel oli üsna pikk rahuaeg , mida ei tohi mingil juhul arvestamata jätta, sest see võimaldas kohalikul elanikkonnal vähemalt taastuda . Rootsi ajal oli lisaks juba mainitule veelgi nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Viimased on kahjuks üsnagi tugevad, see ei tähenda muidugi, et see periood avaldas siinsetele oludele ainult halba mõju. See ajajärk Eesti ajaloos avaldas Eestile nii negatiivseid kui ka positiivseid mõjusid. Vana „hea“ Rootsi aeg ja see kellele ta hea oli jääb iga inimese enda otsutada vastavalt tema vaadetele ning tähtsaks pidamisetele.