Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Puud Linnas (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Tallinna Inglise Kolledž

Puud linnahaljastuses


Koostaja: Ann Rehemaa
Juhendaja: Kaisa-Helena Luht
Jaanuar, 2009

Puud Linnahaljastuses


Puudel on linnahaljastuses alati suur roll olnud. Nad on sageli mitmes kohas ainus haljastusobjekt, kuna kinnisvaraomanikud eelistavad oma platsid hooneid täis ehitada. Peale selle eraldavad puud visuaalselt kõnnitee autoteest. Ma arvan, et puude hulka Tallinna linnahaljastuses tuleks suurendada. Kui esmalt tundub, et puude jaoks ei ole ruumi, võib seda siiski mitmelt poolt näpistada. Näiteks autode parkimisaladelt teede ääres või kasutada ronivaid või sammasjalt kasvavaid puid.
Samuti oleks igati kasulik kasutada puid autoparklas, sest sellisel juhul kaitseks puu autosid päikese eest, mis põhjustaks autode ülekuumenemist. Samuti oleksid puud parklas tuulekaitseks ja lõpetuseks pakuks see ka lihtsalt silmailu. Kahjuks ei kasutata Tallinna parklates eriti palju puid.
See-eest kasutatakse Tallinnas puid palju parkides, mida meil on üsna mitu. Näiteks Hirvepark , Tammsaare park, Roheline turg , Kadrioru park (pildil).
Põlispuudel on linna-
haljastuses omaette väärtus – nii praktiline kui ka emotsionaalne. Puude juured ulatuvad sügavale ja on seejuures vastupidavamad kui noored puud, aga kahjuks võtab nende kasvamine aega mitu inimpõlve. Väga palju iidseid puid on võimalik näha tallinna vanalinnas. Vanalinn on haljastuse poolest üldse üks Tallinna kaunimaid piirkondi. Põlispuud näevad oma jämedate tüvedega tõepoolest väga uhked välja.
Tihtilugu võivad puud saada vigastada. Selle jaoks on puudel õnneks ka erinevaid kaitsevahendeid (tüvekaitsed, kaitsevõred, kaitserestid). Sageli on need ka kauni disaini ja ümbrusega hästi sobivad iluobjektid.
Haljastamiseks on vaja:
* Haljastajaid; ilma nende professionaalsuseta ei oleks mingit haljastust olemaski. See tähendab, et päris igaüks ei või ega saa minna tee äärde puud istutama. Enne haljastuse rajamistkontrollitakse kasvutingimusi, valitakse haljastatava piirkonna jaoks sobivad puud/taimed, tehakse plaan, mõõdetakse sügavust, kaugust, pikkust jpm.
* Projekteerimist; enne, kui üldse millegi kallale asutakse, tehakse projekt/plaan. Ilma selleta on üsna raske midagi täpselt teha.
* Rajamist
* Hooldamist; taimede ja puude aastaringne hooldamine kuulub kogu projekti juurde. Selle alla kuulub kastmine, oksade ja kasvu piiramine, väetamineja palju muud.
* Rahastamist; ilma rahata ei saa kahjuks midagi korda saata. Raha linna haljastamise jaoks tuleb linnavalitsuselt.
Uuringult on näha, et kõige tihemini on Tallinna linnaosadest haljasamisel Nõmme linnaosa .Veel on näha, et kõige rohkem kasutatakse puudest Tallinna linnahaljastuses pärnasid.
Haljastus ei tule iseenesest, selleks on vaja teha rasket tööd, maksta suuri summasid ja ületada mitmeid takistusi leides uusi huvitavaid lahendusi. Peamiselt lihtsalt selleks, et meil, linnakodanikel (ja ka külastajatel) oleks parem olla ja ilus vaadata.
Puud Linnas #1 Puud Linnas #2 Puud Linnas #3 Puud Linnas #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-10-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ann rehemaa Õppematerjali autor
Kus ja kui palju esineb puid linnahaljastuses. Mis on seal nende roll. Näidete ja piltidega

Sarnased õppematerjalid

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a luues selge viite maailmaruumile. Arhitektuur oli Egiptuses rangelt seotud ilmakaarte ja astronoomiaga. EGIPTUSE AEDADEST JA ARHITEKTUURIST Iseloomulik Egiptuse aiale oli:2 Aed oli korrapärase planeeringuga, ristküliku- kuni ruudukujuline, piiratud. Rikkalik taimestus ühetaolistest puu- ja põõsaliikidest. Puud istutati alleedena või lihtsalt ritta, kusjuures kõrgemad puud istutati aia piirile. Kasutati rütmi. Näiteks ühes reas puud kahest või mitmest erinevast liigist rütmiliselt kordumas. Arhitektooniliste elementidena kasutati lehtlaid ja väravaid. Teljeline orientatsioon ehitistele. Tsentraalne nelinurkne või T-kujuline veebassein või palju väikesi basseine, mis olid korrapäraselt laiali jaotatud. Aiad rajati tasasele alale ja kuna ruumi oli vähe, olid ka aiad väikesed.

Maastikuarhitektuuri ajalugu
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun