Rabamurakas (0)

Räpina Aianduskool
Haljastuse eriala
Päevane osakond
Allar Kadai
RABAMURAKAS
( Rubus chamaemorus L.)
Referaat
Räpina 2009
SISUKORD
Botaaniline iseloomustus...................................................................................3
-Õis............................................................................................................3
-Leht...........................................................................................................3
-Vili.............................................................................................................3
-Paljunemine..............................................................................................3
-Kasvukoht.................................................................................................4
Kasutamise viisid..................................................................................................5
Lisa.............................................................................................................................6
Kasutatud kirjandus ............................................................................................7
Botaaniline iseloomustus
Kuulub sugukonda roosõielised, perekonda murakas. Mitmeaastane suvehaljas kahekojaline rohttaim. Kõrgus 530 cm. Rahvapärased nimed on kaarlad, kaarmed, kaarnad, käbalad, muuramed.
Õis
Ühesugulised, viietised, kuid sageli ka 4 kroonlehega õied, mille õiekate on kaheli, lahklehine. Õied asuvad üksikult varre tipul 46 cm pikkustel õieraagudel. Isasõite(Lisa 2) läbimõõt 3 cm, emasõied (Lisa 1) veidi väiksemad.
Tolmukad on pikad,õitseb mais ja juunis.
Leht
Tupplehed on munajad , liht- ja näärmekarvadega kaetud. Kroonlehed valged või roosaka varjundiga, äraspidi munajad, tupplehtedest natuke pikemad , pikkus
1012 mm, laius 910 mm. Püstisel varrel on 23 cm ümarneerjat voltis lihtlehte, mis on 57 cm madala hõlmaga, täkilis-hambulise servaga. Tumerohelised. Pikkus 28 cm, laius 35 cm, leherootsu pikkus 16 cm. Abilehed on munajad, veidi rootsuga liitunud.
Vili
Viljaks on lihaks koguluuvili. Kerajas, algul punane, valminult oranzikaskollane, läbimõõdult umbes 1,5 cm. Luuseeme on võrdlemisi suur (kuni 1,5 mm), sile.
Maapealne vars on püstine, ogadeta, lühikarvaline ja veidi näärmeline.
Paljunemine
Paljuneb peamiselt vegetatiivselt risoomi abil, vähem seemnetega. Seemneid levitavad linnud .
Kasvukoht
Levinud põhjapoolsetel aladel kõikjal ümber põhjapooluse kuni soode lõunapiirini ekvaatori suunas.(Lisa 3) Eestis kasvukohtades sage.
Kasvab rabas (eriti servaaladel), siirdesoos ja soometsas, sageli massiliselt.
Kasvab meil vaid toitainetevaestes kohtades.
Maitsev mari mitmetele loomadele, näiteks sookurele, karule.
Kasvab harilikult koos turbasamblaga, samuti vaid seal, kus kasvab ka mände.
Lisa 3
Kasutamise viisid
Viljad on maitsvad , sisaldavad suhkrut, sidrunhapet, kollast pigmenti, vitamiini C ja muudki .
Tarvitatakse nii värskelt kui keediste, mooside, kompottide, mahla ja siirupitena.
Hea koogimoos. Toodetakse kauni värvi ja meeldiva aroomiga jooke (veinid, liköörid). Kogu taime tarvitatakse rahvameditsiinis.
Juuri, lehti ja vilju kasutatakse kuseeritust suurendava vahendina ja skrofuloosi raviks.
Tupplehtedest, õitest, lehtedest ja vartest tee on aidanud köha vastu.
Noorte murakamarjade keedis aitab tuberkuloosi vastu. Vahel on kasutatud keedist reuma ja kõhutõve korral. Juurikad on aidanud vesitõve ja skorbuudi vastu. Venemaal on ravitud lisaks veel südame- ja kusepõiehaigusi. Omab verd parandavat ja puhastavat toimet.
Raviomadusi on leitud ka teaduslikus meditsiinis: aktiivsed ained pahaloomuliste kasvajate vastu.
Lisa
Lisa 1
Lisa 2
Kasutatud kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Cloudberry_distrib.png
http://et.wikipedia.org/wiki/Rabamurakas
http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/rmurakas.ht m
http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/rmurakas2.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Rubus_chamaemorus_LC0151.jpg
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Rubus_cha_female.jpg
7