Jäätmete taaskasutamine. Võimalused ja tegelikkus. Ohtlikud jäätmed. Mida peaks teadma tavainimene. (0)

Jäätmete taaskasutamine. Võimalused ja tegelikkus. 
Ohtlikud jäätmed. Mida peaks teadma tavainimene.
11.klass
Jäätmete taaskasutamine
    Jäätmete taaskasutamine on 
selline jäätmekäitlustoiming, 
millega jäätmed, neis sisalduv 
aine või materjal võetakse 
kasutusele kas uute toodete 
Click to edit Master text styles
valmistamiseks või energia 
Second level
saamiseks.
●
Third level
     
●
Fourth  level
     Eesmärk: loodusvarade 
●
Fifth level
säästmine, energia säästmine, 
õhusaaste vähendamine ja 
prügilate arvu vähendamine.
Taaskasutamise võimalused
     Tähtsaim eeltingimus:  Click to edit Master text styles
jäätmete sorteerimine ja 
Second level
kogumine.
●
Third level
     
●
Fourth  level
Taaskasutatavad materjalid:
●
Fifth level
1)
Vanapaber
2)
Klaas
3)
Plastmass
4)
Puit
5)
Metal
Materjalide kasutamine
PABER JA  PAPP  - Vanapaberist toodetakse ajalehe– ja pehmepaberit 
ning lainepappi, tsel uvil a ja munareste. Paberi- ja papijäätmeid saab 
kasutada veel kütusena, põletades neid koos puidu ja  sobivate  
plastijäätmetega. Iga  tonn  ümbertöödeldud paberit säästab 17 puud.
KLAAS - Vanaklaasi ümbersulatamine säästab energiat, looduslikku 
toorainet ja mõnevõrra vähendab õhusaastet. Klaasijäätmeist 
toodetakse uusi pudeleid ja purke, klaasvil a, ri et,  optilist  kaablit, 
ehitusmaterjale jm. 
PLAST - Kõige olulisemaks peetakse plastiku taaskasutamisel energia 
kokkuhoidu. Taaskasutamine sõltub oluliselt plasti liigist, näiteks  pudelid  ja 
toidukarbid kogutakse pakkekilest ja meditsiinilistest pakenditest eraldi. 
Plastpakendi segajäätmeid saab kasutada kemikaalide tootmiseks. 
Mõningaid plastpakendeid on võimalik taaskasutada ka jäätmekütusena. 
METALL  - Ligi 50% vanarauast maailmas taaskasutatakse. 
Metallijäätmetest on võimalik toota uusi pakendeid või kasutada neid mujal, 
näiteks auto- ja ehitusmaterjalitööstuses. Vanametalli ümbertöötlemine 
kulutab palju vähem energiat kui metal imaagi kasutamine. Näiteks ühe 
tonni vanametalli taaskasutamisel hoiame ära umbes kolme tonni maagi 
kaevandamise.
PUIT - Puit on  biolagunev  materjal ja hõlpsasti 
taaskasutatav. Puidujäätmeid saab kasutada 
energia saamiseks: kütteks, puitplaatide 
tootmiseks, purustada ning valmistada multši või 
saepuru, mida kasutada kompostimisel või 
loomade allapanuna. 
Jäätmete taaskasutus  Eestis
    2012. aasta oli Eesti jäätmekäitlusele pöördepunktiks. 
Eesti on võtnud tõsise suuna jäätmete taaskasutamisele.
Tavainimese roll
Alates 2008. aasta 1.  jaanuarist  on prügilatesse keelatud ladestada sortimata 
olmejäätmeid.
Inimene saab:
   1) Tarbimist vähendada
2) Prügi sorteerida
3) Pakendeid  puhastada
4) Pakendeid kokku pressida
5) Taarat koguda
Negatiivsed küljed
Jäätmete taaskasutamisel on ka mõned ohud:
1)
Ümbertöötlemised õhku paisatud süsihappe  gaas .
2)
Mitmete ainete ümbertöötlemine võib olla õnnetuse juhtudes üsna ohtlik 
keskkonnale.
3)
Arvatakse, et ümbertöötlemisel muutuvad  plastikust  tooted mürgisemaks, 
sest mürgised kemikaalid kinnistuvad paremini.
Ohtlikud jäätmed
Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis oma kahjuliku toime tõttu võivad olla 
ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale.
Elanikkonnalt ohtlike jäätmete kogumiseks on kohalikud omavalitsused 
paigaldanud kogumiskonteinerid.
Ohtlikud jäätmed tuleb transportimiseks ja laadimiseks pakendada nii, et oleks 
välistatud nende  purunemine, mahavoolamine või õhku paiskumine.
Erinevad ohtlikud jäätmed tuleb pakendada eraldi.
    Tavaliselt  kodumajapidamises
Muud ohtlikud jäätmed:
      tekkivad  ohtlikud jäätmed:
- Tervishoiuasutuste ohtlikud
    - aegunud  ravimid
   jäätmed
    - elavhõbeda kraadiklaasid
- sõjaväe  reostus
    - kodukemikaalid
- ehitusel tekkivad ohtlikud 
    - vanaõli, õlised kaltsud, õlifiltrid
jäätmed
- värvi-, laki-, li mi- ja lahustijäägid
- põlevkivi jäägid
- väetised ja pestitsiidid
- tööstusjäägid
- rotimürk jm biotsi did
- ettevõtlus
- kompaktlambid (ehk säästupirnid), 
- ….
päevavalguslambid
-  patareid  ja akud
Mida peaks teadma tavainimene?
Ohtlikud jäätmed tuleb koguda liigiti  (eraldi segaolmejäätmetest) ja toimetada 
ohtlike jäätmete kogumispunkti. 
Eraisikud saavad väiksed  kogused ohtlike jäätmeid viia jäätmejaama. 
Jäätmeid võetakse elanikelt vastu tasuta. 
Miks tuleb ohtlikke jäätmeid käsitleda 
hoolikalt?
Tavajäätmete sekka sattunud OJ jõuavad prügilasse, kust need võivad sattuda 
pinna- või põhjavette. 
Kanalisatsiooni sattunud OJ raskendavad heitvete puhastamist. Lahustid  
võivad tekitada kanalisatsioonitorustikes plahvatusi.
Põletamisel võivad ohtlikud jäätmed muutuda veelgi mürgisemateks  gaasideks  
ja levida laiemale maa- alale .
Loodusesse sattunud OJ võivad lõpuks jõuda tagasi inimeseni,  sattudes vee ja 
toiduga inimorganismi. 
Raskemetallid, eriti kaadmium  ja elavhõbe kogunevad organismis ja 
põhjustavad neeru-ning närvikahjustusi.
Ohtlikest jäätmetest Eestist
Eestis tekkivatest ohtlikest jäätmetest on suurem osa – keskmiselt 97% – 
seotud põlevkivikeemia- ja energeetikatööstusega.
Lisaks tekib suures koguses ohtlikke jäätmeid ka veondusega seonduvates 
valdkondades:  mere, raudtee- ja maismaaveonduses – peamiselt õli- ja 
vedelkütusejäätmed.
Jäätmemahukas on ka tsemenditootmine, kus tekib aluseline klinkritolm.
Mida on ära tehtud?
•
Keskkonnainvesteeringute keskuse abil on kümned asulad üle kogu 
Eesti saanud oma jäätmejaama.
•
Tallinnas rõõmsavärvilised pakendikogujad. (Tallinna õnnestus rajada 
50 uut pakendijäätmete kogumise kohta, kus saab ära anda erinevaid 
jäätmeid).
•
Lõuna-Eesti oma jäätmekäitluskeskus Tartus. Kuni 2013 aastani 
puudus kogu Lõuna-Eesti piirkonnas jäätmekäitluskeskus, mis 
võimaldanuks jäätmeid eelsortida.
•
Lihula kogub  jäätmed kokku. (Lihula valla 2012. aasta olulisim 
toetuste najal tehtud investeering oli jäätmekogumispunkti rajamine).
•
Kuressaare linnaruumi seisund on  paranenud .  
•
Vana prügila kinni ja korras. ( Keila sulges 2005. aastal  Tuula  prügila, 
sest see ei vastanud enam nõuetele.
•
Vanapaber aitab puid säästa. (Räpina Paberivabrik kasutab 
vanapaberit toormena hakati kasutama ka paberpakendite jäätmeid)
Kokkuvõtteks
Pööratakse aina suuremat rõhku jäätmete õigele 
käitlemisele. Kõik Eesti nõuetele mittevastavad prügilad 
suleti ladestamiseks 2009. aasta 16. juulil ning 2013. aasta 
16. juuliks pidid kõik need prügilad olema korrastatud.
Korrastustöödeks on näiteks jäätmete  koondamine , 
tihendamine , ladestuskoha eripära arvestava nõlvuse 
andmine ning jäätmelademe  katmine  haljastuse või mil egi 
muuga.
AITÄH!
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth level
●
Fifth level
Kasutatud kirjandus
1)
http://www.slideshare.net/annastina82/siirdeseminariettekannekkloovusaslillemgislaidid
2)
http://www.euresp-plus.net/sites/default/files/Kalle%20Grents.pdf
3)
http://www.envir.ee/625
4)
http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/component/content/article/491?tmpl=component
5)
http://www.kejhk.ee/index.php?article_id=100&page=100&action=article &
6)
http://www.kik.ee/et/jaatmed/hasti-tehtud
7)
http://www.envir.ee/996
8)
http://www.veolia.ee/ou-prugimees/teenused-2/ohtlikud_jaatmed_2/
9)
http://et.wikipedia.org/wiki/Ohtlikud_j%C3%A4%C3%A4tmed
10)
http://www.kik.ee/et

Document Outline

• Slide 1
• Jäätmete taaskasutamine
• Taaskasutamise võimalused
• Materjalide kasutamine
• Slide 5
• Slide 6
• Jäätmete taaskasutus Eestis
• Tavainimese roll
• Negatiivsed küljed
• Ohtlikud jäätmed
• Slide 11
• Mida peaks teadma tavainimene?
• Miks tuleb ohtlikke jäätmeid käsitleda hoolikalt?
• Ohtlikest jäätmetest Eestist
• Mida on ära tehtud?
• Kokkuvõtteks
• AITÄH!
• Kasutatud kirjandus