Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti veekasutuse dünaamika ja heitvetest pärinev reokoormus (0)

1 Hindamata
Punktid

Eesti veekasutuse dünaamika, 
heitvetest pärinev reokoormus 
ja sellega kaasnevad 
probleemid
Koostas:
2012
Peamised vee kasutusalad:
Taime ja  loomakasvatus
Hüdroelektrijaamades
Toiduainete tootmine
Kõlbliku  joogivee  tootmine
Tööstustes
Jäätmekogumine, jäätmekäitlus, materjalide taaskasutuselevõtt
Haridus , tervishoid , majutus
Kaevandamine
Hoonete ehitus, haljastuse hooldamine jne
Olme
Puidu-,naha-, jäätme-, tekstiili töötlemine jne
2008-2011 kasutatud veehulk Eestis ( tuhande kuupmeetri kohta)
2000000
1877836,01
1842048,98
1800000
1608414,77
1600000
1400000
1378028,77
1200000
1000000
Vesi kuupmeetites
800000
600000
400000
200000
0
2008
2009
2010
2011
Kust saavad eestlased põhilise osa 
joogiveest?
Tallinna ja Narva ühisveevärk saavad oma vee  pinnaveest  (Ülemiste järvest ja Narva jõest), kõik 
teised veevärgid aga põhjaveest. Eestis on vesi maapõues  erineval  sügavusel, olenevalt 
üldgeoloogilistest  oludest .
Lisaks on kõikides linnades ja alevikes ja külakeskustes olemas ühisveevärk.
 Diagramm asulatevahelistest erinevustest ühiveevärgi  kasutamisel :
0,19
0,66
0,99
Paldiski
Tal inn
0,93
Jõhvi
0,97
Tartu
Paide
Haapsalu
Türi
Vasalemma
0,93
0,97
0,95
Vee põhilised reostusallikad
Pinnase ehitus, kust põhjavesi maasse imbub
Halvasti käsitletud või käsitlemata  heitvee  jõudmine vette
Tööstusvete, mis sisaldab keemilisi ühendeid või kõrvalprodukte, jõudmine 
vette
Põhjasetted
Pindmine  äravool, mis sisaldab pestitsiide, väetisi või õliprodukte
Happevihmad , mis sisaldavad vääveldioksiide
Naftareostus
Tööstusprotsessides vabanenud termiline vesi või keemilised ühendid
Reostusained
Vee põhilised reostumisnäitajad
Orgaaniliste ainete sisaldus
Vee keskkond(pH)
Veeõitsengud
Toitainete sisaldus
Vee  bakteriaalne   reostus
Ebameeldiv lõhn ja maitse
Vee hägusus
Heljumisisaldus
Vee kvaliteedi järk langus
Veekogu kinnikasvamine
Elektrijuhtivus
Värvus
Vee reostuse liigid:
Sekundaarreostus (setetest vette sattunud fosfor )
Erireostus (veereostuse suurus teatava  
üksikreostaja (nt  elanik , kariloom)
Merereostus (inimtegevuse tagajärjel meredesse ja ookeanidesse sattunud 
reoained , reoained võivad merre sattuda maismaa, õhu, põhjavee või otsese reoainete 
merre heitmisega).
VEE Reostumise  tagajärjed
Nakkushaiguste levik
Veeelustiku hävinemine (väheneb  liigiline  ökoloogiline koosseis)
Veekogude kinnikasvamine (P ja N ühendite reostus, 
vetikate  vohamine )
Mürkained jõuavad toiduahela kaudu inimesteni
Mõju inimese toidulauale
(toiduainete valik väheneb)
Rannikualade  reostumine
Click to edit Master text styles
Second level

Third level

Fourth level

Fifth level
Reostuskoormus (va Narva EJ 
jahutusvesi)/ tonnides
BHT7 937,19 
Heljum  3382,93 
Püld 109,80 
Nüld 1890,33
Vee normaale ületavad veevärkide arvud 
seisuga 2011
Raua piirsisaldus  (200 µg/l) oli ületatud 24,4% veevärgis, seal hulgas neljas üle 2000 tarbijaga 
veevärgis (Jõhvis, Kohtla-Järve Järve ja Ahtme linnaosades ja Märjamaal).
Mangaani (piirsisaldus 50  µg/l)  oli ületatud 9,1 % veevärkides, sageli samaaegselt raua 
liigsusega.
Ammooniumi (piirsisaldus 0,50 mg/l)oli ületatud 2,0 % veevärkides
Kloriidid (piirsisaldus 250 mg/l) olid üle normi 2,1 % veevärkides, neist kolmes veevärgis ilma 
teiste piirsisalduste ületamisteta.
Naatrium  (piirsisaldus 200 mg/l) oli ületatud 0,4 % veevärkides ja sulfaadid (piirsisaldus 250 mg/l) 
- ainult ühes veevärgis.
Peale Narva oli joogivee oksüdeeritavus kõrgenenud üle normi veel  Järvakandis ja Remnikul.
Veeheide heitveeliikide järgi 2011 ( tuhat  
kuupmeetrit /aasta kohta)
1800000
1600000
1530364,36
1400000
1200000
1000000
800000
600000
402650,96
400000
200000
158236,77
105775,66
116920,06
21625,31
0
Jahutusvesi
Kokku va jahutusvesi
Kaevandus-vesi
Karjääri-vesi
Reovesi
Sademe-vesi
Heitvee puhastamine
Veepuhastusjaamad
Mehaaniline   veepuhastus
Keemiline veepuhastus
Bioloogiline veepuhastus
Immutamine
Filterväljakud
Tehismärgalasüsteemid
Biopuhastus
Anaeroobsed  protsessid
Anaeroobne filter
Aeroobsed protsessid
Aktiivmudaprotsess
Biokileprotsess
Biofilter
Biotiigid
Ajalugu
Veeprobleemidega hakati tõsisemalt tegelema 20. sajandi teisel poolel. 
Põhjuseks asjaolu, et pärast Teist maailmasõda suurenes veetarbimine 1960. 
aastaks ligikaudu kaks korda
Esimest korda arutati globaalseid veeprobleeme 1978. aastal, kui Argentinas 
korraldati ÜRO eestvõttel maailma esimene veekonverents
Nüüdseks veeprobleemidega tegeleb mitu rahvusvahelist organisatsiooni: 
UNESCO, WMO, UNEP, FAO, IAHS, IAWR jt.
Iga aasta augustis peetakse Stockholmis veenädalat ning alates 1995. aastast 
on 22. märtsil tähistatud ülemaailmset veepäeva. 
Eesti veekogude olukord
Kuni aastani 2015 ei suudeta umbes viiendikus veekogudes ka kõige 
suuremate pingutuste korral head  seisundit  saavutada.
Eestis kuulub hindamisele 14 340 kilomeetrit vooluveekogusid. Valdav osa 
neist saab aastaks 2015 heasse seisundisse, ülejäänud umbes 1860 kilomeetri 
puhul nii häid väljavaateid pole.
Kasutatud allikad
http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=KK048&ti=VEEV%D5TT+MAAKONNA%2C+TEGEVUSALA+%28EMTAK+2008%29+JA+VEE+LIIGI+J%C4RGI&path=../Database/
Keskkond/06Loodusvarad_ja_nende_kasutamine/10Veekasutus/&lang=2
http://et.wikipedia.org/wiki/Eutrofeerumine
http://www.tehnikamaailm.ee/kodujaehitus/index.php?id=109
http://www.google.com/imgres?um=1&hl=en&safe=off&client=firefox-a&sa=N&tbo=d&rls=org.mozil a:en -
US:official&biw=1024&bih=605&tbm=isch&tbnid=S7_w0TdVyS1EFM:&imgrefurl= http://www.soilcells.com/&docid=A1L
dosCiqCS3dM&imgurl= http://www.soilcells.com/images/DrinkingPol utedWater.jpg&w=500&h=414&ei=KpqmUOfJA4L
K0QXHnoCgAQ&zoom=1&iact=hc&vpx=12&vpy=188&dur=352&hovh=134&hovw=164&tx=139&ty=94&sig=10660271
5046843009998&page=1&tbnh=134&tbnw=164&start=0&ndsp=16&ved=1t:429,r:0,s:0,i:101
http://www.free-power-point-templates.com/water-conservation-powerpoint-template/
http://www.eestiloodus.ee/index.php?artikkel=1064
http://www.google.com/imgres?um=1&hl=en&safe=off&client=firefox-a&sa=N&tbo=d&rls=org.mozil a:en -
US:official&biw=1024&bih=605&tbm=isch&tbnid=l5RmNpBONkpWpM:&imgrefurl= http://www.elin.ttu.ee/~parveto/Arch i
tec/Nomme/Thematic/Vesi/ joogivesi .htm&docid=flhCQgAyd2VKTM&itg=1&imgurl= http://www.elin.ttu.ee/~parveto/Archit
ec/Nomme/Thematic/Vesi/Ra226. jpeg &w=1890&h= 1337 &ei=c5inUKuRCOGw0QWViIH4Dw&zoom=1&iact=rc&dur=44
8&sig=106602715046843009998&page=1&tbnh=149&tbnw=210&start=0&ndsp=15&ved=1t:429,r
:6,s:0,i:92&tx=154&ty=59
http://www.biogeoli t.ee/kagu/jvesi.pdf
http://www.google.com/imgres?um=1&hl=en&safe=off&client=firefox-a&tbo=d&rls=org.mozil a:en -
US:official&biw=1024&bih=605&tbm=isch&tbnid=1IX0ulH7TGw8qM:&imgrefurl= http://aidival ik.wordpress.com/2010/07
/23/kana-ja- kratt -
hilinevad/&docid=hXr1qObYnIsLgM&imgurl= http://aidivallik.files.wordpress.com/2010/07/sinivetikas.jpg&w=800&h=568
&ei=wbqoUOjNBdKZhQfyzYH4Bg&zoom=1&iact=hc&vpx=384&vpy=159&dur=4743&hovh=189&hovw=267&tx=160&ty
=111&sig=106602715046843009998&page=1&tbnh=149&tbnw=227&start=0&ndsp=15&ved=1t:429,r:2,s:0,i:77
http://siivi.edublogs.org/vee-reostus/
http://rahvatervis.ut.ee/handle/1/744
http://www.terviseamet.ee/keskkonnatervis/vesi/joogivee-terviseriskid.html
  http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php 
http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/Saveshow.asp
http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Keskkonnatervis/vesi/joogivesi/Eesti_joogivee_kvaliteet_2011.pdf
http://www.envir.ee/1170
Tänan tähelepanu eest! 

Document Outline

  • Slide 1
  • Peamised vee kasutusalad:
  • 2008-2011 kasutatud veehulk Eestis ( tuhande kuupmeetri kohta)
  • Kust saavad eestlased põhilise osa joogiveest?
  • Vee põhilised reostusallikad
  • Reostusained
  • Vee põhilised reostumisnäitajad
  • Vee reostuse liigid:
  • VEE Reostumise tagajärjed
  • Slide 10
  • Reostuskoormus (va Narva EJ jahutusvesi)/ tonnides
  • Vee normaale ületavad veevärkide arvud seisuga 2011
  • Slide 13
  • Heitvee puhastamine
  • Ajalugu
  • Eesti veekogude olukord
  • Kasutatud allikad
  • Slide 18
  • Tänan tähelepanu eest! 
Vasakule Paremale
Eesti veekasutuse dünaamika ja heitvetest pärinev reokoormus #1 Eesti veekasutuse dünaamika ja heitvetest pärinev reokoormus #2 Eesti veekasutuse dünaamika ja heitvetest pärinev reokoormus #3 Eesti veekasutuse dünaamika ja heitvetest pärinev reokoormus #4 Eesti veekasutuse dünaamika ja heitvetest pärinev reokoormus #5 Eesti veekasutuse dünaamika ja heitvetest pärinev reokoormus #6 Eesti veekasutuse dünaamika ja heitvetest pärinev reokoormus #7 Eesti veekasutuse dünaamika ja heitvetest pärinev reokoormus #8 Eesti veekasutuse dünaamika ja heitvetest pärinev reokoormus #9 Eesti veekasutuse dünaamika ja heitvetest pärinev reokoormus #10 Eesti veekasutuse dünaamika ja heitvetest pärinev reokoormus #11 Eesti veekasutuse dünaamika ja heitvetest pärinev reokoormus #12 Eesti veekasutuse dünaamika ja heitvetest pärinev reokoormus #13 Eesti veekasutuse dünaamika ja heitvetest pärinev reokoormus #14 Eesti veekasutuse dünaamika ja heitvetest pärinev reokoormus #15 Eesti veekasutuse dünaamika ja heitvetest pärinev reokoormus #16 Eesti veekasutuse dünaamika ja heitvetest pärinev reokoormus #17 Eesti veekasutuse dünaamika ja heitvetest pärinev reokoormus #18 Eesti veekasutuse dünaamika ja heitvetest pärinev reokoormus #19
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-12-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 32 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AMR123 Õppematerjali autor
4. seminari loengu teema.Sisaldab: *peamised vee kasutusalad*tulpdiagramm:2008-2011 kasutatud veehulk Eestis ( tuhande kuupmeetri kohta)*Kust saavad eestlased põhilise osa joogiveest?*Vee põhilised reostusallikad*Reostusainete liigitus*Vee põhilised reostumisnäitajad*VEE Reostumise tagajärjed*Reostuskoormus (va Narva EJ jahutusvesi)/ tonnides*Vee normaale ületavad veevärkide arvud seisuga 2011*Tulpdiagramm:Veeheide heitveeliikide järgi 2011 (tuhat kuupmeetrit/aasta kohta)*Heitvee puhastamine*Eesti veekogude olukord

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Prillidega ujuma
6
pptx

Prillidega ujuma

Prillidega ujuma? Karolin Karbus OP2 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Tallinn 2012 Jah, optiliste ujumisprillidega! Toote omadused Reguleeritav silmavahe Polükarbonaat UV kaitse Silikoon (klaasid , rihm) Pakend Varuosad Hind Sobivus Ninasillad Dioptrite vahemik Silmale vastav Tee õige valik Lähtumine tavaretseptist Astigmatismi eripära Kasutatud materjalid http://www.lensexpress.ee/muud/uued-tooted/optilised-ujumisprillid.html http://www.google.ee/imgres?hl=et&client=firefox- a&hs=vOQ&sa=X&rls=org.mozilla:et:official&biw=1024&bih=575&tbm=isch&tbnid=oYvoV5bCLkDwXM:&imgrefurl=http://www.chacha.co m/gallery/4549/stupid-things-men-complain-about&docid=Pfug8PlyVdAwqM&imgurl=http://web- images.chacha.com/images/Gallery/4549/stupid-things-men-complain-about760876407-aug-30-2012-1- 600x400.jpg&w=600&h=400&ei=4rOFUJyLLqnK0QW1sYGIBQ&zoom=1&iact=hc&vpx=216&vpy=261&dur=1310&hovh=183&hovw=275&t x=72&ty=94&sig

Meditsiin
Industriaalühiskond
15
pptx

Industriaalühiskond

Industriaalühiskond: tööstuslik pööre, industriaalühiskonna iseloomulikud tunnused, masstootmine ja monopolid. Kristiina Moosel TKoG, 11.B 2012 Sissejuhatus Tööstus ja ehitus Inglismaa 1760 Manufaktuurtootmine asendati vabrikutootmisega. Euroopa, USA 19.saj. Industriaalühiskond. http://www.google.ee/imgres?num=10&hl=et&biw=1366&bih=667&tbm=isch&tbnid=FN9Wh7ew0vImGM:&imgrefurl=http://modernsocie Industriaalühiskonna teke Industrialiseerumine Industriaalühiskond Muutused ühiskonnaelu sfäärides Tööpuudus Ülestõusud Arendas töö viljakust, alandas hindu, soodustas hariduse levikut. Muutusid tavad, moraalinormid. Tööstusrevolutsioon Manufaktuurtootmine asendub vabrikutega Uued masinad Raha, kapital ja tööjõud Uued leiutised Talupojad palgatöölisteks Rahvaarv suureneb Turg tähtsal kohal Urbaniseerumine Linnaühiskond 1801.a. 14 linna, milles 100 000 inimest 1870.a. üle saja linna Linnakultuur Linnaelu miinused Linn

Ajalugu
Lääne- Euroopa Kunst
20
ppt

Lääne- Euroopa Kunst

LÄÄNEEUROOPA KUNST Auguste Herbin LääneEuroopa kunst 19201940 Esimese maailmasõja järel sai populaarseimaks Läänemaailma kunstipealinnaks Pariis Kui Pariisis oli kunst ilutsev ja visuaalset naudingut pakkuv,siis Saksmaal domineeris lihtsavormiline esemete tootmine (koolkond "Bauhaus") Pariisi näitustel oli ülekaalus elektiline stiil(plakati-ja raamatukujunduse ning tarbekunsti vallas) 1920. a algul tekkis sürrealism ja levis kubismist lähtunud purism Kunsti tunnusjooned Jäljendati nähtavat maailma Maaliti looduse järgi(maastikke,lilli jne) Lihtsad motiivid(natüürmort, aktid, portreed) Hinnati maalilist ilu Värvivalik subjektiivne ja joonistus vabam(modernistlik realism) Peamine polnud see, mida pildil kujutati ,vaid kuidas seda kujutati Auguste Herbin Sündis Kes ta oli? Tema tööd.. Mer II http://www.mchampetier.com/Screenprint-Auguste-Herbin-20341-work.html

Kunstiajalugu
Rein Rannapi elulugu
6
docx

Rein Rannapi elulugu

Ülikoolis USC Los Angeleses Stephan Hartke juures heliloomingu erialal. Esinenud soolokontsertidega endises NSV Liidus, paljudes Euroopa linnades samuti enamuses suurimatest linnadest USAs, Kanadas ja Austraalias. Klassikalise heliloojana kirjutab ta heakõlalises post-modernistlikus stiilis. On kirjutanud palju klaverile ja neid ise ette kandnud - näiteks tsüklid Naiivsed ja Süütud palad 1980-1982, Klaverikontsert 1984, Cruise Control 1991, Six-pack piano 1997.Võitis Eesti Vabariikliku Pianistide Konkursi 1973 ja sai lõppvoorus auhinnalise koha rahvusvahelisel Bachi nimelisel pianistide konkursil Leipzigis, Saksamaal 1976.Lemmikheliloojad Bach, Beethoven, Schubert, Chopin ja Liszt. On olnud ka paljude eesti heliloojate teoste esmaettekandjaks. 3 Juba 1968, 7. klassi koolipoisina, esines Rein Rannap edukalt oma trioga Tallinna jazzfestivalil. Alates sellest on pidevalt esinenud

Muusika
The Royal Family
9
pptx

The Royal Family

The Royal Family Gustav Adolf Grammar School Form 10 D Regina Siniorg 2012/13 The uk Monarchy and parliamentary Click to edit Master text styles system Goverment based on the Second level Westminster system Third level Fourth level A legacy of the British Empire Fifth level Prime minister is the UK's head of government The Queen respects the prime minster's choices Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Her majesty the queen Elizabeth Alexandra Mary

British culture (briti kultuur)
Räägime palju-hoolime vähe
3
doc

Räägime palju, hoolime vähe.

47310961216473685&page=5&tbnh=147&tbnw=167&start=114&ndsp=30&v ed=1t:429,r:19,s:114&tx=35&ty=68 http://et.worldpoi.info/poi/Apalat%C5%Alid http://www.hotelsone.com/pounding-mill-hotels-us/super-8-motel-richlands- claypool-hill-area.html? as=g&aid=8862450158&dsti=142417&dstt=8&label=ggehoeu- bh142417&akw=super%208%20motel%20richlands%20claypool%20hill %20area&asrc=Search&ast=&gclid=CMTG6o

Kirjandus
John F-Kennedy ja võidurelvastumine
16
pptx

John F. Kennedy ja võidurelvastumine

Tallinna Sik upilli Keskkool John F. Kennedy & Võidurelvastumine Esitluse koostas: Martin Kristerson XII. klass 2012 John F. Kennedy ­ Kes ta oli? John Fitzgerald Kennedy, tuntud ka initsiaalide JFK all, oli Ameerika Ühendriikide 35. president. Ta sündis 29. mail 1917 Brookline's, Massachusettsis ja suri 22. novembril 1963 Dallases, Texases (mõrvati 46aastaselt). Ta oli USA president alates 1961. aastast kuni 1963. aastani. Enne presidendiks saamist oli ta senaator 1953­1960. Demokraat Miks ta tähtis oli? Alustas Rahukorpuse (Peace Corps) Andis NASAle ülesande Kuule lennuks (projekt Apollo) Võitles kodusõja vastu Tellis blokaadi Kuuba vastu kui Venemaa oma rakette seal hoidma hakkas Tuumakatsetuste keelustamise leping (Nuclear Test Ban Treaty ) Oli kommunismi va

Ajalugu
KESKAEG - haridus ja kultuur tol ajal
16
ppt

KESKAEG - haridus ja kultuur tol ajal

Paides, jne. Pulck Tallinna vanima kooli Toomkooli hilisem hoone, praegune balletikool Luterlik hariduselu ja eestikeelne trükisõna · Seoses reformatsiooniga tekkisid suuremad eeldused kogu kooliõpetuse eestikeelseks muutumiseks. · 1525. aastal trükiti Lübeckis jumalateenistuse käsiraamat eesti-,liivi- ja lätikeelsete selgitustega - hävitati, kuid loetakse esimeseks teadaolevaks eesti keelseks trükiseks. ... · Uus usuline vool ei saanud ilma omakeelse käsiraamatuta läbi ja koostati Tallinnas luterlik katekismus. · Simon Wanradt ja Johann Koell. · Trükiti aastal 1535 Saksamaal, kuid keelati "rohkete vigade tõttu". · Arvatavasti oli 1550. aastatel olemas ka laialtkasutatav eestikeelne katekismus, mille eksemplare pole kahjuks leitud. · Probleemiks oli, millist keelemurret tarvitada, mis teravnes seda

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun