1. Millised teenused on tarbimis teenused? Elekter, vesi, küte, gaas, internet. 2. Mis on vahet reenoveerimisel ja rekonstrueerimisel? Mõlema käigus uuendatakse objekti. Renooveerimisel säilib endine kasutus. Rekonstrueerimisel muutetakse kasutust. 3. Majandus kava koostamine on millise kompleksi tegevus. Haldustegevus 4. Millisesse kompleksi kuuluvad lammutus tööd? Remonditööd. 5. Milline on haldus ja hooldus kulude omavaheline suhe? Tavaliselt on halduskulude maht 2 suurem. 6. Mille pooles erinevad füüsiline ja juuriidiline isik? Füüsiline isik on inimene õigussubjektina. Juuriidiline isik on eesmärgistatud organisatsioon, millele õiguskord omistab õigusvõime. 7. Mida iseloomustab energia märgis? Iseloomustab konkreetse maja energiakulusi,
vastavalt valdkonnaseadusest nt. PPVS liiklusjärelvalve. Teenistusliku järelvalve on kontroll, mida teostavad kõrgemalseisvad ametiasutused ja ametnikud neile alluvate ametiasutuste ja ametnike tegevuse õiguspärasuse:kontrollitakse haldustoimingute vastavust kehtivale õiguskorra nõuetele ning otstarbekuse suhtes. Avalik haldus-on asjade korraldamine üldsuse huvides ja hüvanguks. Sisaldab järgmisi aspekte:organisatsioonilisus, formaalsus ja materiaalsus. Tegutsemisvormid: Eraõiguslik haldustegevus (leping üks osapool on riik ja ei anna ühepoolseid korraldusi), avalikõiguslik haldustegevus (tegutseb avalikõiguslikult teostab täidesaatvat võimu lähtudes PS põhimõtetest ja põhiõigustest). Vahetu ja kaudne haldus-vastavalt sellele, kas riik täidab teatud haldusülesandeid ise või delegeerib need iseseisvatele õigussubjektidele, saab rääkida, kas vahetust või kaudsest riigihaldusest. Halduskandja-Erinevate organistasioonide ja subjektide kogusummat,
positsioonil, milles eraisik ei saa olla. (Subjektiteooria) Välismõju on olemas - adressaat väljaspool haldusorganisatsiooni (haldusväline/eraisik). Regulatiivsus on olemas - antud juhul õiguslikuks tagajärjeks oli see, et X vallavalitsuse ametniku vastusest lähtuvalt M.Tammil pole õigust koduse mudilase toetuse saamiseks. See viivitus on suunatud õiguse/kohustuse tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Regulatsioon Martin Tamm on konkreetne isik, kellele see haldustegevus on suunatud. See on üksikjuhtum, kuna haldustegevus on suunatud ainult ühele isikule, see ei ole levinud teistele inimestele. Puudub kokkupele. Sellest tuleneb, et tegemist on ühepoolse regulatsiooniga. Käesoleval juhul Martin Tamm on ainukeseks adressaadiks HMS § 11 lg 1 p 2 mõttes. Sellest tuleneb, et tegemist on üksikregulatsiooniga. Vahekokkuvõte: X vallavalitsuse poolt tehtud korralduse puhul on tegemist haldusaktiga. B
o Määrused erinevad formaalsetest seadustest siduvuse, sisu ja väljaandja poolest. Vaatamata erinevustele on nad adressaatide jaoks samal viisil siduvad kui seadusedki. Kui lisada siia ka hunnik printsiipe, on võimalik määruste andmine vaid piiratud ulatuses ja volitusnormi alusel, kooskõlas volitusnormi piiride ja mõtte eesmärgiga. o Määruste eesmärgiks on vähendada seadusandja koormust ja anda normide tehniline detailiseerimine üle haldusorganile, et tagada seeläbi paindlik haldustegevus ja vältida seaduste ülekoormamist üksikregulatsioonidega. Õigusnormid koondatakse õigustloovasse akti teatud loogika alusel, kasutatakse struktureerimist (õigusaktid liigendatakse). Õigusakti sõnastusliku struktuuri osad on : 1) paragrahv; 2) artiklid; 3) punktid; 4) osad; 5) peatükid; 6) jaod; 7) jaotised; 8) alljaotised jne. Peale selle kuuluvad siia veel märkused, viited, akti pealkiri, preambul ja lisad. Haldusakt
Haldusõigus Haldusõiguse põhialused: · Haldus iga korraldav, eesmärgipärane tegevus · Avalik haldus organisatsioonilises mõttes on haldusorganisatsioon, mis koosneb haldusekandjate, haldusorganite kogumist; · Avalik haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, mida teostavad haldusorganid ja mille esemeks on haldusülesannete täitmine · Avalik haldus formaalses mõttes on kogu haldusasutuste tegevus, sõltumata selle materiaalsest sisust. · Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mille normid reguleerivad avalikku haldust teostavate organite moodustamist ning sealjuures tekkinuid suhteid eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine. · Haldusõigus on õigusnormide kogum, mis kehtib halduse suhtes,
menetluse. Kuna nõuandmiskohustuse täitmata jätmisel pole tavaliselt tegu raske rikkumisega, piirdub ombudsman üldjuhul märkuse tegemisega. Austraalias, Iirimaal, Norras ja Taanis on ombudsmanil pigem lepitaja- kui järelevalvefunktsioon ning neis riikides toimib ta kodaniku ja riigiasutuste vahemehena (Kuusikko 2001: 455). Common law maad seevastu keskenduvad inimesele: millist mõju avaldab talle kogu haldustegevus. Isikut tuleb kaitsta mitte üksnes sisuliselt valede otsuste eest, vaid ka ebaõiglase menetluse eest. Menetluslik korrektsus ja õiglus ei ole mitte üksnes tõhusa halduse kõrvalprodukt, vaid eesmärk omaette (Parrest 2006: 24). 2 1. Õiguslik areng Euroopa Liidus peetakse väljendi ,,hea haldus" all silmas head haldusmenetlust, mitte haldustegevuse aluseks oleva materiaalõiguse õiget kohaldamist. Seejuures defineeritakse hea
Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega, moodustades organisatoorselt, funktsionaalselt ja õiguslikult suletud üksuse, mis on selgesti eristatav haldusest muudest valdkondadest. Haldus organisatsioonilises mõttes on haldusorganisatsioon, mis koosneb halduse kandjatest, haldusorganitest ja muudest haldusasutustest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, nt kohalik omavalitsus. Haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, st riigi tegevus, mille esemeks on haldusele pandud ülesannete täitmine. See on täidesaatev tegevus. Haldus formaalses mõttes on kogu haldusasutuste poolt läbiviidav tegevus, olenemata sellest, kas see materiaalõiguslikus mõttes on haldustegevus või ei ole. Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimude lahususe põhiseadusliku
kui on vaja, siis ka proportsionaalsust kitsamas tähenduses ehk siis mõõdukust. 2.2 Seaduslikkuse põhimõte Seaduslikkuse põhimõtte tähendus tuleneb haldusmenetluse seadustiku paragrahv 3 järgi. Seaduslikkuse põhimõte lähtub põhiseaduse paragrahvidest 3 ja 11. Haldusmenetlus peab toimuma seaduse alusel ning selles määratud ulatuses. Seaduslikkuse põhimõte koosneb kahest komponendist: 1. Seaduse ülimuslikkus 2. Seaduse reservatsioon Haldustegevus peegeldab seaduse ülimuslikkult juhinduda avaliku võimu kohustustes 4 põhiseadusest ning Riigikogus vastuvõetud seadustest. Reservatsioonipõhimõtte järgimine 3 Eesti Vabariigi põhiseadus. RT 1992, 26, 349 4 Eesti Vabariigi põhiseadus. RT 1992, 26, 349, § 3 4 loob eeldused, et haldustegevuses on võimalik isikute õigusi ja vabadusi piirata üksnes
Desentraliseertus näitab kuidas otsustusõigused on juhtimistasanditest lähtuvalt ära jagatud. 29. Mis on rivi- ja staabiorganisatsioon? Rivi- ja staabiorganisatsioonide vahel peaks valitsema koostöö ja vastastikune toetus organisatsiooni kui terviku eesmärkide täitmiseks. Staabiorganisatsiooni osa selles loos on väärtust loova ehk riviorganisatsiooni toetamine. Riviorganisatsiooni tegevuse alla kuulub toote turundus, materjali ost, tootmine, müük, staabiosa on finants, haldustegevus ja personal. 30. Mis on eestvedamine? Millised on juhi ja liidri peamised erinevused. Loetle peamised eduka liidri omadused. Eestvedamine on otsustuste tegemise eest vastutuse võtmine juhi poolt enda peale mingi projekti läbiviimiseks, liidriks astumine. Juht on isik kel on ameti ja positsiooniga antud võim, liider on isik kel võib eelpool mainitud puududa kuid ta tekitab teistes emotsionaalse soovi talle järgneda. 31. Kirjelda eestvedamist juhtimise võrkmudeli abil.
39. mis on haldus organisatoorses mõttes Haldusorganisatsioon (halduse kandjate, haldusasutuste, haldusorganite süsteem) haldusülesannete täitmiseks. 40. mis on haldus formaalses mõttes e. vormiline Kogu haldusasutuste tegevus, sõltumata selle materiaalsest sisust, st siia kuuluvad peale materiaalselt mõistetud ka teised riikliku tegevuse liigid. 41. mis on haldus materiaalses mõttes. e. sisuline täidesaatev tegevus. Haldustegevus, so selline riikilik tegevus, mida teostavad peamiselt haldusorganid ja mille esemeks on haldusülesannete täitmine. Arvestamata siin tegevust sisuliselt. 42. Materiaalses mõttes halduse kirjeldamine (milliste tunnuste läbi ja mis on nende sisu) 1) Orienteeritud avalikule/üldsuse huvile- Vastusseisust hoolimata, lahendus avaliku huvi kasuks, haldusorganil vastav autoriteet, ülesannete ühepoolne täitmine, vajadusel sunni kasutamine
Avalik haldus moodustab organisatoorselt, funktsionaalselt ja õiguslikult suletud üksuse, mis on selgesti eristatav haldusest muudest valdkondadest. 2. Avaliku halduse erinevad määratlused. · Haldus organisatsioonilises mõttes on haldusorganisatsioon, mis koosneb halduse kandjatest, haldusorganitest ja muudest haldusasutustest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, nt kohalik omavalitsus. · Haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, st riigi tegevus, mille esemeks on haldusele pandud ülesannete täitmine. See on täidesaatev tegevus. · Haldus formaalses mõttes on kogu haldusasutuste poolt läbiviidav tegevus, olenemata sellest, kas see materiaalõiguslikus mõttes on haldustegevus või ei ole. Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimude lahususe põhiseadusliku printsiibiga, mille põhieesmärgiks on tagada
40. mis on haldus formaalses mõttes 41. mis on haldus materiaalses mõttes. 42. Materiaalses mõttes halduse kirjeldamine (milliste tunnuste läbi ja mis on nende sisu) 43. Halduse piiritlemine teisest riigifunktsioonidest: haldus ja seadusandlus, haldus ja kohtuvõim, haldus ja valitsemine 44. Avaliku halduse ülesanded (4). Riivehaldus, hüvehaldus mida tähendavad 45. Avaliku halduse tegutsemine eraõiguslikus vormis, millal tegutseb eraõiguslikult (3) 46. Avalik-õiguslik haldustegevus. Mis see on. Seos haldusõigusega. 47. Haldusõiguse mõiste (2 poolt haldusorganite ja nende tegevus ning halduse ja isiku vahelised suhted) 48. Haldusõiguse süsteem (üld- ja eriosa). Üldosa eesmärk ja sinna kuuluvad seadused (HMS, VVS, riigivastutuseseadus, asendustäitmise- ja sunniraha seadus). 49. Haldusõiguse allikad. Nimetada ja lühidalt teada sisu. 50. Materiaalne ja formaalne seadus. 51. Avaliku halduse kandja mõiste 52. Avaliku halduse kandjad (3) 53
haldusühikuiks, mille moodustasid linnad ja maakonnad ning vallad ja alevid. Vahelüliks Vene riigivalitsuse ja kogukondliku Eesti vahel oli Ajutise Valituse kubermangukomissar. Kõik kogukondlikud esinduskogud, seal hulgas ka Maanõukogu, kuid välja arvatud vallanõukogud, haldasid maad määruste, korraldiste ja otsuste abil. Kõik täitvad organid, seal hulgas ka komissar ja ta abid, tegutsesid üksnes korraldiste ja otsuste abil. Maa haldustegevus allus kohtulikule kontrollile. II. Riiklik iseseisvus 1. Esimesest eelkonstitutsioonist teiseni. Eesti kogukondlik iseseisvus kestis kommunistliku riigipöördeni. Kogukondliku iseseisvuse ajastu õiguslik olustik muutus põhjalikult, kui Maanõukogu revolutsionaarse Venemaa kiiresti arenevate poliitiliste sündmuste survel kuulutas enese kõrgeima võimu kandjaks Eestis. See oli 15./28. novembril 1917. 28
N. Parrest Sissejuhatus haldusõigusesse I Avalik haldus Avaliku halduse formaalse ja materiaalse eristuse aluseks on võimude lahususe põhimõte. Traditsiooniliselt eristatakse: 1. funktsionaalne võimude lahusus – riigi tegevuse jaotamine erinevateks funktsioonideks: eksekutiivfunktsioon ehk täidesaatev ehk haldustegevus, õigusemõistmine ehk jurisdiktsiooniline funktsioon, legislatiivfunktsioon ehk õigusloome ehk seadusandlik tegevus; 2. organisatsiooniline võimude lahusus – riigivõimu (ehk eelnimetatud kolme ülesande) jaotamine erinevate organite vahel. S.t on olemas organ, kelle põhiülesandeks on üks kolmest eelnimetatud funktsioonist, nt Riigikogu põhiülesandeks on seadusandlus, kohtute põhiülesandeks õigusemõistmine, ministeeriumite jms põhiülesandeks täidesaatev tegevus
Avalik haldus moodustab organisatoorselt, funktsionaalselt ja õiguslikult suletud üksuse, mis on selgesti eristatav haldusest muudest valdkondadest. 1.2. Avaliku halduse erinevad määratlused. · Haldus organisatsioonilises mõttes on haldusorganisatsioon, mis koosneb halduse kandjatest, haldusorganitest ja muudest haldusasutustest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, nt kohalik omavalitsus. · Haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, st riigi tegevus, mille esemeks on haldusele pandud ülesannete täitmine. See on täidesaatev tegevus. · Haldus formaalses mõttes on kogu haldusasutuste poolt läbiviidav tegevus, olenemata sellest, kas see materiaalõiguslikus mõttes on haldustegevus või ei ole. Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimude lahususe põhiseadusliku printsiibiga, mille põhieesmärgiks on tagada üksikisiku õiguste ja vabaduste kaitse ning
2.3 Tartu Observatooriumi dokumentide loetelu Tartu Observatooriumi dokumentide loetelu jõustus 15.03.2011. Loetelu on koostatud funktsioonipõhiselt. Tabel koosneb kaheksast veerust: tähis, sarja pealkiri, säilitustähtaeg, teabekandja, kasutuskoht, juurdepääsupiirang, avalikustamine ning märkused. Tabeli pealdises on funktsioon ja funktsiooni tähis. Funktsioone on 9: juhtimine, asjaajamine ja arhiivitöö korraldamine, personalijuhtimine, töötervishoid ja töökaitse, haldustegevus, raamatupidamine, teadusraamatukogu töö, teadus- ja arendustegevus, teadusprojektide finantseerimine ja korraldamine. Allfunktsioonid puuduvad. Allsarju on funktsiooni teadusprojektide finantseerimise ja korraldamise sarjades Eesti Teadusfondi garantiid (2 allsarja), Eesti-sisesed projektid (2 allasarja), Euroopa Liidu raamprogrammide projektid (3 allsarja), struktuurifondide projektid (7 allsarja) ning rahvusvahelise koostöö projektid (3 allsarja). Sarjad on moodustatud vastavalt
kohustus (seaduse ülimuslikkus). ● “Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.” (HMS 54) ● Akti andmine ei tohi olla seaduste ja määrustega ega ka haldusorgani jaoks kohustuslike varasemate haldusaktidega või -lepingutega vastuolus. 5) Usaldusväärsus ja etteennustatavus (Euroopa haldusliku õiguse printsiip, et haldustegevus oleks aimatav) ● Avalik-õiguslikes suhetes rakendatav käitumisviis, mis seisneb haldustegevuse eesmärgipärases ja efektiivses, samuti võimalikult lihtsas ja kiires läbiviimises, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele (HMS § 5 lg 2). ● mille järgi peab avaliku võimu tegevus olema kodanikusõbralik ning kodanikku kui avaliku teenuse klienti võimalikult hästi teenindav ● Kodanikul on õigus kõnelda ametiisikuga (Ametniku enesekontroll, ametniku
(parameetrite tähtsuse kahanemise järjekorras): Töökulu = (MahtProtsess )(Personal)(Keskkond)(Kvaliteet), kus · Maht: sõltub kas loodava lähtekoodi suurusest või funktsioonide arvust, · Protsess: võime hoiduda mittetootlikust tegevusest (ümbertegemine, bürokraatia jne) ja optimeerida toetavat tegevust (protsessi monitoorimine, riskianalüüs, finantsanalüüs, kvaliteedikontroll, testimine, täienduskoolitus, haldustegevus jne), · Personal: arendajate pädevus, sh kogemused sarnaste projektide täitmisel, · Keskkond: tarkvaraarendusvahendite ning kasutatavate tehnoloogiate ja tehnikate tase, · Kvaliteet: arendatava tarkvara kvaliteet (jõudlus, töökindlus, kohandatavus jne). Kuna Protsess > 1, siis mida mahukam on programm, seda suurem on maksumus keskmiselt ühe ühiku kohta (näiteks 10 korda suurem programm on ühiku kohta reeglina vähemalt 1,5 korda kallim).
kirjutatud: „Soovin, et ka minu kraanist voolaks lõpuks ometi puhas vesi.“ Kirja alla oli lisatud Säre ees- ja perekonnanimi, allkiri ning telefoninumber. Ametnik tundis Säret hästi, sest too oli muudes küsimustes varasemaltki kummaliste kirjadega linnavalitsuse tööd häirinud. Ametnik koostas Särele vastuse, milles teatas: „Teie taotlus jääb täpsema info puudumise tõttu tähelepanuta.“ Andke hinnang, millise haldustegevuse liigiga on tegemist ning kas haldustegevus on õiguspärane. Haldusõiguse üldosa kaasuse lahendamise skeem (detailid) A. HALDUSTEGEVUSE LIIK (HMS §-d 51, 88, 95, 106) I. Haldusorgani tegevus 1. Riik, KOV, muu avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikku ülesannet täitma volitatud eraisik KOV on asutuse haldusorgan KOKS § 6 lg 1 2. Tegevuse omistatavus haldusorganile
Kvaliteedinormatiivid kehtestatakse saastuse lubatud maksimaalne tase mingis keskkonnaelemends. On aluseks ka teiste koeskkonnanormatiivide väljatöötamisel. Nt mingi aine max lubatud kogus vees, lubatud vääveldoksiidi kontsentratsioon atmosfääris vms. - piirtase: max lubatud kontsentratsioon teatud ajaperoodil - häiretase: selle ületamisel tuleb rakendada meetmeid inimeste tervise kaitseks - sihttase: ohtum tase, mille saavutamisele on suunatud haldustegevus. Heitenormatiivid märab saasteaine piirkoguse tooet-, energia- või tööühiku kohta. Kehttsetatakse saasteainete või nende gruppiide kaupa. Eelkõige paiksed saasteallikad. Heitenormativi täitmine ei anna õigust kvaliteedinormativi rkkumiseks. Heitenormatiivi seadmine võib toimuda erinevalt - saasteainete emmissiooninormatiivid määratakse territoriaalselt ajaühiku kohta. Sellest tuletatakse piirnormid konkreetsetele sel territooriumil tegutsejatele.
Sotsiaalne kindlustatus pensionid, lastetoetused, töötu abiraha jt) Soodustused ühiskondlike eesmärkide saavutamiseks (põllumajandustoetused) Maksuhaldus riiklikud ja kohalikud maksud, riigilõivud. Riivehaldus Halduse personal ja töövahendid Õiguslikud vormid erinevad: Ametniku ametisse nimetamine - avalik-õiguslik Töövahendid eraõiguslik Haldus võib tegutseda nii avaliku õiguse kui ka eraõiguse alusel. Eraõiguslik haldustegevus Eraõiguslikud tehingud ostmine/müümine Majanduslik tegevus riigi osalemine äriühingutes Haldusülesannete täitmine eraõiguslikus vormis avalike ülesannete täitmiseks kasutab haldus eraõiguslikke võimalusi (elekter, vesi, küte) 46. Avalik-õiguslik haldustegevus Haldusõigus annab haldusele vajalikud õigused Avalik- õiguslik tegutsemine täidesaatva võimu elluviimine. PS ja põhiõigused Sekkumiseks isiku õigustesse õiguslik alus
16. Mida mõeldakse rivi ja staabiorganisatsiooni all? Rivi- ja staabiorganisatsioonide vahel peaks valitsema koostöö ja vastastikune toetus organisatsiooni kui terviku eesmärkide täitmiseks. Staabiorganisatsiooni osa selles loos on väärtust loova ehk riviorganisatsiooni toetamine. Riviorganisatsiooni tegevuse alla kuulub toote turundus, materjali ost, tootmine, müük, staabiosa on finants, haldustegevus ja personal Staabiorganisatsiooni kasutataks ekui on tekkinud vajadus eksperthinnangute järele;analüüsi järele;kontrolli rakendamiseks. 17. Millised on rivi ja staabiorganisatsiooni vastuolu põhjused? Rivi seisukohalt Staabi seisukohalt Staap haarab võimu Rivi hakkab eesmärkidele vastu
vahendite kvaliteedi poolest: võib õigusi ja kohustusi ühepoolselt konkretiseerida ja neid vastavate sunnivahenditega ka ellu viia. Rooma jurist Ulpianus ütles nii Avaliku halduse 3 tähendust: 1. organisatsioonilises mõttes institutsioonide kogumid, mis tegelevad avaliku halduse teostamisega; avaliku halduse kandjate kogum; riik, av-õi jur isikud, eraõ isikud, kes teostavad avalikku haldust. 2. materiaalses ehk sisulises mõttes haldustegevus (riikliku tegevuse liik), mida teostavad avaliku halduse kandjad ja nende organid. 3. formaalses mõttes haldusekandjate kogu tegevus, vaatamata selle materiaalsele sisule (peale materiaalselt mõistetud haldustegevuse ka teised riikliku tegevuse liigid). Riikliku tegevuse liigid: 1. legislatiivfunktsioon õigusnormide andmine parlament. 2. eksekutiivfunktioon õigusnormide rakendamine ja täideviimine halduskandjad koos oma haldusorganitega
1) Avalik haldus organisatsioonilises mõttes. Tegemist on avaliku haldusega haldusorganisatsiooni tähenduses. H org koosneb avaliku halduse kandjatest, haldusorganite ja haldusasutuste kogumist. Nende täita on avalik-õiguslikud haldusülesanded. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või muu seadusega loodud avaliku halduse kandja, näiteks KOV. 2) Avalik haldus materiaalses mõttes. See on haldustegevus riigi ja teiste avaliku halduse kandjate poolt või tegevusena, mille esemeks on avalike halduse ülesannete täitmine. Laiemas tähenduses avalik haldus materiaalses mõttes on täidesaatev tegevus ja riigi üks põhifunktsioone. 3) Avalik haldus formaalses mõttes on haldusorganite kogu tegevus, sõltumata(materiaalsest sihist) sellest, kas see tegevus on oma sisult spetsiifilise halduse
Desentraliseertus näitab kuidas otsustusõigused on juhtimistasanditest lähtuvalt ära jagatud. 29. Mis on rivi- ja staabiorganisatsioon? Rivi- ja staabiorganisatsioonide vahel peaks valitsema koostöö ja vastastikune toetus organisatsiooni kui terviku eesmärkide täitmiseks. Staabiorganisatsiooni osa selles loos on väärtust loova ehk riviorganisatsiooni toetamine. Riviorganisatsiooni tegevuse alla kuulub toote turundus, materjali ost, tootmine, müük, staabiosa on finants, haldustegevus ja personal. 30. Mis on eestvedamine? Millised on juhi ja liidri peamised erinevused. Loetle peamised eduka liidri omadused. Eestvedamine on otsustuste tegemise eest vastutuse võtmine juhi poolt enda peale mingi projekti läbiviimiseks, liidriks astumine. Juht on isik kel on ameti ja positsiooniga antud võim, liider on isik kel võib eelpool mainitud puududa kuid ta tekitab teistes emotsionaalse soovi talle järgneda. 31. Kirjelda eestvedamist juhtimise võrkmudeli abil.
Võrdsusõigused Õigused riigi positiivsele tegevusele: - Kaitseõigused - Sotsiaalsed põhiõigused 3) Haldusõigus: Avalik haldus kui haldusõiguse reguleerimise ese. Avalik haldus on riigi haldus laiemas mõttes. Organisatsioonilises mõttes see on haldusorganisatsioon, mis koosneb halduskandjate, haldusorganite jm haldusinstitutsioonide kogumist; materiaalses mõttes see on haldustegevus, mida teostavad peamiselt haldusorganid ja mille esemeks on haldusülesannete täitmine; formaalses mõttes see on kogu haldusasutuste tegevus, sõltumata selle materiaalsest sisust. Avalik haldus rakendab konkreetseid abinõusid üksikjuhtude reguleerimiseks ja teatud plaanide teostamiseks. Avaliku halduse ülesanded on: Korrahaldus – on suunatud avaliku julgeoleku ja korra säilitamisele seda ähvardavate ohtude tõrjumise teel.
Iga riigi põhifunktsiooni täidab teatud organ. Kuid riigi funktsioonid ei ole üksteisest isoleeritud. Oluline on, et ühe organi põhifunktsioon ei muutuks teisele organile põhifunktsiooniks. Riigiorganite põhi- ja kõrvalfunktsioonid Põhifunktsioon Abistav funktsioon Parlament Legislatiiv Haldusfn parlamendi Jurisdiktsiooniline fn - sisemine haldustegevus parlament otsustab oma töö korraldamiseks. teatud isikute kriminaal- vastutusele võtmise (peab andma nõusoleku, asja arutab ikkagi kohus) Haldusorganid Eksekutiiv Legislatiivfn määruste Jurisdiktsiooniline fn
Kuid riigi funktsioonid ei ole üksteisest isoleeritud. Oluline on, et ühe organi põhifunktsioon ei muutuks teisele organile põhifunktsiooniks. 2. Riigiorganite põhi- ja kõrvalfunktsioonid Põhifunktsioon Abistav funktsioon parlament legislatiiv Haldusfn parlamendi Jurisdiktsioonilinkoe fn - sisemine haldustegevus parlament otsustab teatud oma töö korraldamiseks. isikute kriminaal- vastutusele võtmise (peab andma nõusoleku, asja arutab ikkagi kohus)
täidesaatva võimu poolt. Halduse poolt teostatav seadusandlik funktsioon- määrusandlus. Määrusandlus seadusandja poolt täitevvõimule antud õigus vastu võtta üldakte. Määrusandlus on lubatud selletõttu, et ainult nii on võimalik vabastada Riigikogu vähetähtsate, eelkõige detailsete ja tehniliste normide loomise kohustusest. Määrusandluse eesmärk: vähendada seadusandja koormust ja anda normid etehniline detailiseerimine üle valitsusele , et tagada seeläbi paidlik haldustegevus ning vältida seaduste ülekoormamist tarbetute üksikregulatsioonidega. Määrusandlust teostavad organid Määrusi võivad vastu võtta: Vabariigi Valitsus ja minsitrid. Määruste andmise õigus on KOV, kellel on seda õigust vaja kohalike küsimuste iseseisvaks korraldamiseks. Kehtivad need aktid vastava omavalitsuse territooriumil. Volitus määrusandluseks on ka Eesti pangal. Määrusi peaksid saama anda kõik autonoomsed üksused riigihalduse sees, seoses
Kui Vabariigi Valitsus on seaduse kohaselt volitatud andma küsimuse ministri lahendada, tuleb ministri määruses viidata ka Vabariigi Valitsuse määruse sellekohasele sättele. 82. Mis on määrusandluse eesmärk? Määrusi andes teostavad Vabariigi Valitsus ja ministrid sisuliselt seadusandlikku funktsiooni. Määrusandlusõiguse eesmärgiks on vähendada seadusandja koormust ja anda normide tehniline detailiseerimine üle valitsusele, et tagada seeläbi paindlik haldustegevus ning vältida seaduste ülekoormamist tarbetute üksikregulatsioonidega 83. Mis on delegatsiooninorm? Õiguse teooria kohaselt peab täitevvõimu üldakti andmiseks olema seaduses vastavasisuline delegatsiooni- ehk volitusnorm. Selles normis täpsustatakse akti andmiseks pädev haldusorgan ning talle antava määrusandliku volituse selge eesmärk, sisu ja ulatus. Peale selle võib seaduse delegatsioonisäte kehtestada ka muid norme täitevvõimu kohustamiseks või tema legislatiivfunktsiooni
onnkeskne kanselei nendes valdkondades ka normatiivide väljatöötaja ning nende täitmise kontrollija.ülesanded- haldus dokumentatsiooni haldamine, ja süsteemi arendamine,arhiivtôö,postitôö,trüki, tólke ja paljundustôö, kontoritarvete hankimine. Haldusosakond- tegeleb ka pangaautomaatidega, reeglina on tegemist panga keskseüksusega ja piirkondlikes üksustes kasutatakse tavaliselt vastutavaid töötajaid, kes ei allu kesksele haldusosakonale, eestipankades on haldustegevus delegeeritud sageli piirkondlikele üksustele, et kokku hoida keskosakonna maksukulusid. Ülesanded- ostude kordineerimine ja teostamine,kinnisvara haldamine,ehitus ja remont.transpordivahendite soetamine ja hoolduse korraldamine,varadekindlustamine,kommunikatsioon hoonete korrashoid. Turvaosakond-moodustatakse selleks et kaitsta panka töötajaid ja kliente kuritegelike rünnete eest, praktikas on turvaüksusel oluliselt laiemad kohustused , mis seonduvad
kelle nimi on Emmanuil. Tema meelest polnud sellisel teavitamisel õiguslikku alust, mistõttu oli politsei tegevus õigusvastane ning õigustühine. Enne politsei pressiteate laialisaatmist ei võetud emaga ka ühendust ega küsitud tema arvamust. Piltide ja nimede avalikustamine tuli talle suure halva üllatusena. Lisaks ei saa ta aru, miks üldse pidi politsei hoiatuse juurde panema nimed, vanuse ja pildi ega piirdunud isikustamata kujul info andmisega. Kas haldustegevus oli õiguspärane? Alusta haldustegevuse liigi määratlemisest. Väljavõte korrakaitseseadusest KorS § 15. Avaliku korra eest vastutav isik (1) Avaliku korra eest vastutav isik on isik, kes on põhjustanud ohukahtluse või ohu, rikub avalikku korda või on põhjustanud sellise olukorra tekkimise võimaluse, mille realiseerumisel tekib oht või ohukahtlus. (2) Kui avaliku korra eest vastutav isik on alla 14-aastane või piiratud teovõimega täisealine
ajamisel. Avalik haldus asjade ülesannete teostamine, otstarbekalt korrastatud tegevus plaanipärane. Avalik haldus on seotud mitte enda, vaid teiste asjade korraldamisega. Avalikul haldusel on erinevad MÄÄRATLUSED: 1. avalik haldus organisatsioonilises mõttes avalik haldus haldusorganisatsiooni tähenduses, mis koosneb avaliku halduse kandjatest jt haldusorganisatsioonidest. S.t "Kess teostab" 2. avalik haldus materiaalses mõttes haldustegevus riikliku tegevuse liik, mida teostavad haldusinstitutsioonid, st täidesaatev tegevus. Sisuline kategooria mis on tunnused, mis eraldab avalikku haldust teistest aladest, millega riik tegeleb. 3. avalik haldus formaalses mõttes haldusorganite kogu tegevus, vaatamata selle materiaalsele sisule (=olenemata tegevuse sisust). 3 §2
Kui seaduses ettenähtud teokoosseisu eeldused on täidetud, peab haldusasutus vastavalt tegutsema. Haldus peab vastavalt PS-ga ühilduma seadustega. Haldusõiguses kehtib printsiip – teha võib üksnes seda, mis on lubatud (erinevalt eraõigusest, kus võib teha seda, mis ei ole keelatud). Determineeritud seotus tähendab, et õigusnorm täpselt kirjutab ette, mida haldusametnik võib teha või ei tohi teha. Diskretsioonihalduses on haldusorganitele antud iseotsustamise õigus. Seadusvaba haldustegevus – ei ole otseselt determineeritud õigusega. Võib toimida iseotsustades. Haldusõigus Haldusõiguse mõiste Haldusõigus on õigusnormide kogu, mis kehtib spetsiifilisel viisil haldustegevuse, haldusmenetluse ja halduskorralduse jaoks ning reguleerib isikute ja halduse vahelisi suhteid. Haldusõiguse poliitiline funktsioon on isiku ja kogu ühiskonna kaitse avaliku võimu võimalike kuritarvituste eest
Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimuse lahususe põhiseadusliku printsiibiga. Avalik haldus organisatsioonilises mõttes – avalik haldus haldusorganisatsiooni tähenduses, mis koosneb avaliku halduse kandjatest, haldusorganitest ja teistest haldusinstitutsioonidest. Avaliku halduse kandja võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, nt KOV. Avalik haldus materiaalses mõttes – avalik haldus on haldustegevus, s.t riikliku tegevuse liik, mida teostavad peamiselt haldusorganid ja teised haldusinstitutsioonid. Selles mõttes on avalik haldus täidesaatev tegevus. Leidub kahesugust määratlust – negatiivne ehk substraktsiooni meetod ja positiivne meetod. Substraktsiooni puhul on lähtutud võimude lahususe õpetusest. Selle järgi on haldus riigi selline tegevus, mis ei ole seadusandlus ega õigusmõistmine. Positiivse meetodi järgi on
konkreetsele tarbijale ühiste kohustuste põhimõte. Nt mingi aine max lubatud sis vees, SO2 sis välisõhus, max müratasemed. a) saastuse piirtase (saasteainete max lubatud tase kk teatud perioodil) b) saastuse häiretase (ainete kks esinemise piir, mille ületamisel rakend meetmed in tervise kaitseks) c) saastuse sihttase (piirtasemest ohutum saastetase, mille saavut on suunatud riigi haldustegevus). 2) heitenormatiivid (nõuded saasteallikast eralduvate heitmete suhtes) määrab saasteaine piirkoguse toote, energia või tööühiku kohta, kehtest saasteainete kaupa, kasut paiksete allikate puhul (liikuvad allikad tootenormatiiv), lõppeesmärgi saavut antakse vabad käed, kõige efektiivsem võimalus saastekontrolliks on integreeritud saastelubade süsteem arvesse lähevad
selgelt eristada teistest valdkondadest. Kuid vaatamata sellele jääb avaliku halduse mõiste ise ikkagi mitmetähenduslikuks. Õigusalases kirjanduses on tüüpilised järgmised avaliku halduse määratlused: 1) avalik haldus formaalses mõttes on haldusorganite kogu tegevus, vaatamata selle materiaalsele sisule, s.t. siia kuuluvad peale materiaalselt mõistetud halduse ka teised riikliku tegevuse liigid; 2) avalik haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, s.o. riikliku tegevuse liik, mida teostavad peamiselt haldusorganid ja teised haldusinstitutsioonid. Avalik haldus materiaalses mõttes on täidesaatev tegevus, mis on riigi üks põhifunktsioone; 3) avalik haldus organisatsioonilises mõttes. See on avalik haldus haldusorganisatsiooni tähenduses, mis koosneb avaliku halduse kandjatest, haldusorganitest jt. haldusinstitutsioonidest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, näiteks kohalik 19 Eesti
1. Avaliku halduse erinevad määratlused Õigusalases kirjanduses on tüüpilised järgmised avaliku halduse määratlused: 1) avalik haldus organisatsioonilises mõttes. See on avalik haldus haldusorganisatsiooni tähenduses, mis koosneb avaliku halduse kandjatest, haldusorganitest jt. haldusinstitutsioonidest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, näiteks kohalik omavalitsus; 2) avalik haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, s.o. riikliku tegevuse liik, mida teostavad peamiselt haldusorganid ja teised haldusinstitutsioonid. Avalik haldus materiaalses mõttes on täidesaatev tegevus, mis on riigi üks põhifunktsioone; /haldusülesannete täitmine 3) avalik haldus formaalses mõttes on haldusorganite kogu tegevus, vaatamata selle materiaalsele sisule, s.t. siia kuuluvad peale materiaalselt mõistetud halduse ka teised riikliku tegevuse liigid. /haldusorganite kogu tegevus olenemata selle materiaalsest sisust
1. Avaliku halduse erinevad määratlused Õigusalases kirjanduses on tüüpilised järgmised avaliku halduse määratlused: 1) avalik haldus organisatsioonilises mõttes. See on avalik haldus haldusorganisatsiooni tähenduses, mis koosneb avaliku halduse kandjatest, haldusorganitest jt. haldusinstitutsioonidest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, näiteks kohalik omavalitsus; 2) avalik haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, s.o. riikliku tegevuse liik, mida teostavad peamiselt haldusorganid ja teised haldusinstitutsioonid. Avalik haldus materiaalses mõttes on täidesaatev tegevus, mis on riigi üks põhifunktsioone; /haldusülesannete täitmine 3) avalik haldus formaalses mõttes on haldusorganite kogu tegevus, vaatamata selle materiaalsele sisule, s.t. siia kuuluvad peale materiaalselt mõistetud halduse ka teised riikliku tegevuse liigid. /haldusorganite kogu tegevus olenemata selle materiaalsest sisust
selgelt eristada teistest valdkondadest. Kuid vaatamata sellele jääb avaliku halduse mõiste ise ikkagi mitmetähenduslikuks. Õigusalases kirjanduses on tüüpilised järgmised avaliku halduse määratlused: 1) avalik haldus formaalses mõttes on haldusorganite kogu tegevus, vaatamata selle materiaalsele sisule, s.t. siia kuuluvad peale materiaalselt mõistetud halduse ka teised riikliku tegevuse liigid; 2) avalik haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, s.o. riikliku tegevuse liik, mida teostavad peamiselt haldusorganid ja teised haldusinstitutsioonid. Avalik haldus materiaalses mõttes on täidesaatev tegevus, mis on riigi üks põhifunktsioone; 3) avalik haldus organisatsioonilises mõttes. See on avalik haldus haldusorganisatsiooni tähenduses, mis koosneb avaliku halduse kandjatest, haldusorganitest jt. haldusinstitutsioonidest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, näiteks kohalik omavalitsus.
Avalik haldus on täidesaatva riigivõimu tegevus. Avalik haldus keskendub riigi tegevuse korraldamisele, selle institutsionaalsele aspektile. Õigusalases kirjanduses on tüüpilised järgmised avaliku halduse määratlused: · avalik haldus formaalses mõttes on haldusorganite kogu tegevus, vaatamata selle materiaalsele sisule. Siia kuuluvad peale materiaalselt mõistetud halduse ka teised riikliku tegevuse liigid; · avalik haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, s.o. riikliku tegevuse liik, mida teostavad peamiselt haldusorganid ja teised haldusinstitutsioonid. Avalik haldus materiaalses mõttes on täidesaatev tegevus, mis on riigi üks põhifunktsioone; · avalik haldus organisatsioonilises mõttes. See on avalik haldus haldusorganisatsiooni tähenduses, mis koosneb avaliku halduse kandjatest, haldusorganitest jt. haldusinstitutsioonidest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja,
probleemid, auküsimused ning aukohus; kirikuomavalitsus: kirik konfessiooni tähenduses, riigikirik, usutunnistuse ja veendumuste vabadus, territoriaalne organisatsioon, kirikuametite hierarhia, isemajandamine ja omahaldus, usuteenimine ja riituste täitmine, usuteadus, kirikukorraldus. 78 TEEMA 9. AVALIK TEENISTUS § 1. AVALIK TEENISTUS: PÕHIMÕISTEID Avalik teenistus on haldustegevus riigi-, kesk- või kohahalduse aparaadis või kohaliku omavalitsuse aparaadis, mille eest saadakse palka või hüvist. Riigiteenistus ja omavalitsusteenistus on avaliku teenistuse kaks erinevat valdkonda riigi poliitilise süsteemi (riigi süsteemi) vastavate elementide alusel (vt skeem nr 1: riigiaparaat; kohalikud omavalitsused). Piiritlemisel on seega määravaks, kas tööandjaks on riigiaparaadi institutsioon või kohaliku omavalitsuse institutsioon.
annaabi.ee 
