PUUKENTSEFALIIDI JA PUUKBORRELIOOSI VÕRDLUS ERINEV SARNANE Tekitaja X Nakkusallikas X Nakkusülekanne X Haiguspilt X Diagnoosimine X Ravi X Profülaktika X PUUKENTSEFALIIT PUUKBORRELIOOS Tekitaja Viirus, mis on võimeline tungima kesknärvisüsteemi. Bakter, spiroheet Borrelia burgodorferi Nakkusallikas Zonoosid e
hingamislihaseid. Sellisel juhul ei suuda inimene enam iseseisvalt hingata ning vajab kiiresti abi. Esmalt tekib neelamishäire, samuti kahelinägemine ja kõnehäire. Samal ajal võib esineda iiveldus, oksendamine ja kõhuvalu. Võib kaasneda ka suukuivus, kurguvalu ja nägemise hägustumine. Enamasti on patsient teadvusel ning mõistab enda ümber toimuvat, kuid ta võib olla uimane või erutatud. Prognoos Kõige olulisem on haiguspilt ning täpne haiguskulu kirjeldus. Oksemasside või väljaheite analüüsil on võimalik kindlaks teha botulismi toksiini olemasolu. Lihaste tegevust kontrollitakse elektromüograafia abil (meetod, mille puhul mõjutatakse lihasest elektrivooluga ning kontrollitakse lihase reageerivust sellele). Mida ägedamalt haigus kulgeb, seda halvem on prognoos. Üle 60aastased inimesed paranevad halvemini. Ravitud juhtudel on suremus 8%
nakkusallikaks on viirusekandja või haige inimene, kes eritab viirust roojaga ja ülemiste hingamisteede sekreediga tekitajad satuvad organismi sooletrakti või hingamisteede limaskesta kaudu nakkusohtlikud on saastunud esemed, käed, vesi ja toiduained nakatuda on võimalik ka vaktsineerimise kaudu enamus lastehalvatuse juhtumeid arenenud riikides viimastel aastakümnetel on põhjustatud vaktsineerimisest HAIGUSPILT peiteaeg keskmiselt 11 päeva, võimalik ka kuni 2335 päeva haigus kulgeb erinevate raskusastmete ja vormidena Sümptomid: peavalu, palavik, loidus, halb enesetunne, isutus, oksendamine, kõhuvalu, kõhulahtisus või –kinnisus enamusel (9095%) polioviirusega kokkupuutunutest ei teki mingeid sümptome ENNETAMINE hügieenireeglite korrektne täitmine (kätepesu!)
Üldlevinud on vitamiinide jaotamine nende lahustuvuse alusel rasvlahustuvateks ja vesilahustuvateks. Rasvlahustuvate vitamiinide puhul tähistab üks ja sama täht ühendite rühma, millel on lähedane ehitus ja toime. Valdava osa vitamiinidest peab inimene saama toiduga. Siiski on mõningaid vitamiine, mida inimese seedekulgla mikrofloora on võimeline kas osaliselt või piisavalt sünteesima. Vitamiinide puudusest tekitatud haiguslikke seisundeid, millel on iseloomulik haiguspilt, nimetatakse avitaminoosideks. Vitamiinide puudusest tekitatud haiguslikke seisundeid, millel on iseloomulik haiguspilt, nimetatakse avitaminoosideks. Tänapäeval on laiemalt levinud vitamiinide ebapiisavas koguses tarbimisest tekkinud hüpovitaminoosid, millel puuduvad iseloomulikud tunnused ja on seetõttu raskemini avastatavad. Tavaliselt kaasneb hüpovitaminoosidega töövõime langus, väsimus, kerge haigestumine. Inimorganismil on võime talletada vitamiinide teatud varu
teistele haigust edasi anda. Ainuke viis tuberkuloosi tuvastada on röntgen või naha test. *Väga iseloomulikud esmasel nakatumisel on püsivad väikesed palavikud, kaalulangus, öine higistamine, nõrkus. *Ainult umbes pooltel juhtudel esinevad ka hingamiselundite poolsed kaebused - köha, rögaeritus, hingeldus, valu rindkeres. *Ägedalt kulgev haigus võib põhjustada rasket üldseisundit: kõrget palavikku, nõrkust, hingeldust. *Alaäge tuberkuloos kulgeb aeglasemalt, haiguspilt sarnaneb kopsupõletiku või bronhiidiga, võib esineda ka kõhnumine ja kehvveresus. Tuberkuloosi aktiivset vormi põdevatel inimestel on raskekujuline köha (nad võivad ka verd köhida), valu rinnus, nõrkus, kaalu- ja isukaotus, palavik ning öised higistamishood. RAVI Põhiliseks ravimeetodiks on tuberkuloosivastased preparaadid. Rakendatakse ka üldst ravi - köhapärssivad ained, kaasuvate haiguste ravimine, alkoholitarvitamise ning suitsetamise keeld
· Liitensüümides vajalikud ehitusosad, neid nimetatakse KOFAKTORITEKS Liitensüümid vajavad töötamiseks vitamiine Vitamiine saame: · Toidust(valdav osa taimsest toidust) · Seedekulgla mikrofloora abil · Vitamiinipreparaatidst Häired vitamiinide korral · Hüpovitaminoosid- ei sõltu sellest, millist vitamiini pole piisavalt, üldisemat laadi tunnused: väsimus, kehakaalu langus, vastuvõtlikkus nakkushaigustele · Avitaminoosid- konkreetne haiguspilt. Tekivad, kui inimene ei saa pikemat aega mingit kindlat vitamiinI VITAMIINID JAGUNEVAD rasvlahustuvateks ja vesilahustuvateks VITAMIN A(retinool): · Eelühendid on taimedes olevad karotenoidi(porgand) · Karatenoidid on rasvalhustuvad pigmendid, mida leidub oranzides, kollastes, punasted ja rohelistes puu- ja köögiviljades ning mis kaitsevad neid uv-kiirguse eest · vajalik spermide, platsenta, embrüo, noore organismi arenguks
väike tihke haavand, mida nimetatakse esmashaavandiks. Enamasti on neid üks, vahel ka mitu. Haavandis on palju mikroobe ja see on väga nakkusohtlik. 90% esmashaavandeist esineb suguelundeil, 10% suus, pärasoole piirkonnas ja mujal. Ka lümfisõlmed suurenevad, kuid on valutud. Teisene süüfilis. Umbes 9.-l nädalal algab teisene staadium. Treponeemid levivad üle kogu keha süüfilis muutub süsteemseks. Teisese süüfilise haiguspilt on väga varieeruv. Püsib lümfisõlmede suurenemine, võib esineda löövet nii nahal kui limaskestadel. Lööve on tavaliselt laiaulatuslik ja sisaldab rohkelt haigustekitajaid. Kehale, otsmikule ja jäsemetele võivad tekkida väikesed laigud, mida nimetatakse roseoolideks, aga vahel kujuneb hoopis sõlmeline lööve (nt."Veenuse kroon" otsmikul). Suguelunditel võivad sõlmed kasvada küllalt suureks, neid nimetatakse laiadeks kondüloomideks ning on väga nakkusohtlikud
● Marutaud on surmaga lõppev närvisüsteemi kahjustav viirushaigus ● Inimese haigestumisel nimetatakse haigust marutõveks. ● Haigustekitaja levib nakatunud isendi süljega, tavaliselt nakatutakse haigestunud looma hammustuse tagajärjel. ● Harvemini võib viirus üle kanduda ka marutaudis looma sülje sattumisel silma, ninna, suhu või värskele haavale ● Juhul, kui haiguspilt on juba välja kujunenud, ei ole haigus ravitav, vaid lõppeb alati nakatunud looma või inimese surmaga. Lemmikloomade vaktsineerimine marutaudi vastu, hulkuvate loomade arvukuse piiramine ning metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine aitavad kaasa marutaudi leviku tõkestamisele. Millised loomad võivad nakatuda ? ● Nakatuda võivad kõik imetajad, sealhulgas ka inimene. Marutaudi nakatuvad ka nahkhiired.
Mononukleoos Seletus · Mononukleoos on Epstein-Barr viiruse poolt põhjustatud süljega leviv nakkushaigus, millele on iseloomulik halb enesetunne, palavik, kurguvalu ja kaela-, kukla- ning kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemine. · Ülevaade Mononukleoos põetakse sageli läbi juba lapseeas. Väikelastel kulgeb nakkus enamasti sümptomiteta, kuid noortel ja täiskasvanutel kujuneb välja mononukleoosi haiguspilt. Peale nakatumist jääb Epstein-Barr viirus vaikselt kogu eluks organismi, elades neelus ja spetsiifilistes immuunsüsteemi rakkudes. Mononukleoos esineb kõige sagedamini vanuses 15-35 aastat. Keskikka jõudes on enamus inimesi viirusega kokkupuutunud ning omab veres ringlevaid spetsiifilisi viirusevastaseid kaitsekehi. Epstein-Barr viirusega seostatakse ka mitmete pahaloomuliste kasvajate teket vanematel inimestel.
Hepatiidi liigid "Kollatõbi", maksapõletik ehk hepatiit, on tuntud aastakümneid. Praeguseks on teada viite liiki hepatiiti: 1. Ahepatiit (epideemiline hepatiit) 2. Bhepatiit (inokulatsioonihepatiit) 3. Chepatiit 4. Ehepatiit 5. nona, nonB, nonC, nonEhepatiidid Dhepatiit lisandub alati Bhepatiidile ja vaktsineerides Bhepatiidi vastu on olema skaitse ka dheptiidi vastu. Kõikide haiguspilt varjeerub asümptomaatilisest (sümptomid puuduvad) eluohtlikuni, kuigi Bhepatiidi korral on surmaoht tunduvalt suurem kui näiteks Ahepatiidi korral. Oluline erinevus A, B, Chepatiidi vahel on see, et Ahepatiit ei muutu krooniliseks. Ahepatiit Ahepatiidi viiruse puhul on tegu nn mustade käte haigusega, sest viirus eritub organismist roojaga ning kandub edasi otsese kontakti, pesemata käte, saastunud vee ja toiduga.
sõlmeke, millest tekib väike tihke haavand, mida nimetatakse esmashaavandiks. Enamasti on neid üks, vahel ka mitu. Haavandis on palju mikroobe ja see on väga nakkusohtlik. 90% esmashaavandeist esineb suguelundeil, 10% suus, pärasoole piirkonnas ja mujal. Ka lümfisõlmed suurenevad, kuid on valutud. Teisene süüfilis. Umbes 9.-l1 nädalal algab teisene staadium. Treponeemid levivad üle kogu keha süüfilis muutub süsteemseks. Teisese süüfilise haiguspilt on väga varieeruv. Püsib lümfisõlmede suurenemine, võib esineda löövet nii nahal kui limaskestadel. Lööve on tavaliselt laiaulatuslik ja sisaldab rohkelt haigustekitajaid. Kehale, otsmikule ja jäsemetele võivad tekkida väikesed laigud, mida nimetatakse roseoolideks, aga vahel kujuneb hoopis sõlmeline lööve (nt."Veenuse kroon" otsmikul). Suguelunditel võivad sõlmed kasvada küllalt suureks, neid nimetatakse laiadeks kondüloomideks ning on väga nakkusohtlikud
Ka lümfisõlmed suurenevad, kuid on valutud. Teisene süüfilis Umbes 9.ndal nädalal algab teisene staadium süüfilis muutub süsteemseks. Püsib lümfisõlmede suurenemine, võib esineda löövet nii nahal kui limaskestadel. Kehale, otsmikule ja jäsemetele võivad tekkida väikesed laigud. Umbes 812.ndal haigusnädalal võib tekkida juuste, kulmude ja ripsmete väljalangus. Kolmandikul isiksustel võib esineda angiinisarnane haiguspilt, kuid palavik puudub. Vahel kaebuseks isutus, nõrkus. Paljudel peavalu ja kaelavalu. Kolmandane süüfilis Tekivad nahas, suus, luudes või mis tahes organis suured valutud sõlmed. Hiljem need haavanduvad ja paranevad armiga. Kõige kurikuulsam on ninavaheseina lagunemisest tekkiv sadulnina. Palju probleeme tekib südameveresoonkonnaga. Kuid ka närvisüsteem. NS haaratuse tunnusteks võivad olla kõnehäired, valu ja
väike tihke haavand, mida nimetatakse esmashaavandiks. Enamasti on neid üks, vahel ka mitu. Haavandis on palju mikroobe ja see on väga nakkusohtlik. 90% esmashaavandeist esineb suguelundeil, 10% suus, pärasoole piirkonnas ja mujal. Ka lümfisõlmed suurenevad, kuid on valutud. Teine süüfilis Umbes 9.-l nädalal algab teisene staadium. Treponeemid levivad üle kogu keha süüfilis muutub süsteemseks. Teisese süüfilise haiguspilt on väga varieeruv. Püsib lümfisõlmede suurenemine, võib esineda löövet nii nahal kui limaskestadel. Lööve on tavaliselt laiaulatuslik ja sisaldab rohkelt haigustekitajaid. Umbes 8-12 haigusnädalal võib tekkida juuste, kulmude ja ripsmete väljalangus. Kolmandane süüfilis Kolmandase süüfilise korral tekivad nahas, suus, luudes või mistahes organis suured valutud sõlmed, mida nimetatakse gummadeks
seoses siseorganite kahjustusi. ● Nahk on väga kuiv, kõrvalsümptomitena võivad kaasneda naha mõranemine, sügelus, naha valulikkus. ● http://www.psoriaasikeskus.ee/psoriaas/Psoriaas.htm (03.12.14) Tekkepõhjused ● Haigestumine võib tekkida igas eluperioodis, kuid kõige sagedamini vanuses 10-20aastat ja 57- 60aastat. ● Kui geneetilise eelsoodumusega inimene satub kokku mõne haigust vallandava teguriga, arenebki välja haiguspilt. ● Faktorid: ● 1) Traumad ● 2)Teised haigused ● 3)Mõningad ravimid, samuti alkohol, suitsetamine. ● 4)Hormonaalsed muutused ● 5)Stress ● Erinevate psoriaasi vallandavate faktorite mõjul immuunsüsteem aktiveerub ning see põhjustab uute naharakkude tootmist normaalsest palju kiiremas tempos. ● Normaalne naharakk küpseb ja irdub 28 kuni 30 päevaga, kuid psoriaasi korral juhtub see juba kahe kuni kolme päevaga.
Looduses on viirusekandjateks ahvid, kes ise tavaliselt ei haigestu. Kollapalavik esineb kahe vormina. Linnaoludes levib haigus moskiitode kaudu inimeselt inimesele, dzunglis levitavad moskiitod kollapalavikku ahvidelt inimestele. Viirus satub verre sääsehammustuse kaudu ning paljuneb organismis, tekitades haigusilminguid. Peiteaeg (ehk aeg, mil viirus on küll organismis, kuid ei põhjusta veel haigusnähte) on 3-6 päeva. Haiguspilt kõigub kergest palavikust kuni raske, tüüpiliste sümptomitega kollapalavikuni. Kerge vormi puhul esineb järsku algav mõnepäevane palavik, peavalu ning lihasvalud. Raskele vormile on iseloomulik tugev peavalu, valu selja alaosas, üldine lihasvalu. Esineb ka näo punetus, iiveldus,oksendamine ning pulsi aeglustumine. Mõne ööpäeva möödudes ilmnevad häired maksa- janeerude talitluses ning esineda võib verejookse. Malaaria
mädakoorikute, koorikute ja armide koosesinemine. Lööbimine kestab keskmiselt 5 päeva. Esimestest täpikestest villideni läheb mõni päev, koorikud tekivad viie päevaga, siis pole haigus enam väga nakkav. Lööbeelemente on kõikjal, ka peanahal, kuid nende arv on erinev, näiteks väikelapsel võib olla ainult paar täpikest, täiskasvanul aga üle 500. Ravi Haigust diagnoositakse kliinilise pildi alusel. Kui haiguspilt ei ole tüüpiline, peab tegema vereanalüüsi. Ravi on suunatud tüsistuste vältimisele. Lapsel tuleb lõigata küüned lühikeseks, et ta ei saaks ville katki kratsida, see aitab vältida nahapõletikku. Haiget võib pesta duši all ning seejärel kuivatada pehme rätiga. Ville võib töödelda mõne antiseptikumiga. Palaviku korral kasutatakse paratsetamooli. Sügelemise vastu aitavad suu kaudu manustatavad allergiavastased ravimid. Laps peaks olema kodus
Plasmadium falciparum toob kaasa haiguse kõige raskema vormi, mis võib olla ka eluohtlik. Teised liigid põhjustavad tavaliselt kergemaid infektsioone. Haiguse inkubatsiooniperiood kestab 12 28 päeva, kuid see võib kliiniliselt avalduda kuni viis aastat pärast nakatumist, sest nii kaua suudab parasiit peituda maksas siukunud olekus. Malaaria kliinilised tunnused on tihtipeale mittespetsiifilised, nende hulka kuuluvad üldiselt halb enesetunne, gripilaadne haiguspilt, peavalu, kõhuvalu ja düsuuria (urineerimishäired). Kõigi nelja liigi poolt põhjustatud haiguse iseloomulikumaks sümptomiks on perioodiliselt korduvad kõrge kehatemperatuuriga haigushood. Viimased kujutavad endast 6 8 tunniseid kuuma- ja vappekülma ning higistamisega kulgevaid tsüklilisi haigushoogusid. Samuti võib maks olla suurenenud, kaasneb aneemia ja ka kollatõbi. Malaaria ravi koosneb sümptomaatilisest ja spetsiifilisest ravist. Tähtis on kehatemperatuuri
Profülaktika Kasutatud kirjandus Seletus Infektsioosne mononukleoos (IM) on kliiniline sündroom, mille tekitajaks 90%-l juhtudest on gammaherpesviiruste perekonda kuuluv Epsteini-Barri viirus (EBV). Ülejäänud juhtudel võivad haigust põhjustada tsütomegaloviirus, herpesviirus 6, toksoplasmoos, HIV ja adenoviirus. Mononukleoos poetakse sageli läbi juba lapseeas. Väikelastel kulgeb nakkus enamasti sümptomiteta, kuid noortel ja täiskasvanutel kujuneb välja mononukleoosi haiguspilt. Peale nakatumist jääb Epstein-Barr viirus vaikselt kogu eluks organismi, elades neelus ja spetsiifilistes immuunsüsteemi rakkudes. Epstein-Barr viirusega seostatakse ka mitmete pahaloomuliste kasvajate teket vanematel inimestel. Mononukleoos on tavaliselt iseparanev viirushaigus, mille puhul ravi on harva vajalik. Inkubatsiooniperiood Inkubatsiooniperiood on 4 6 nädalat, sümptomid kestavad tavaliselt 1 2 nädalat
(nt.Veenuse kroon otsmikul). Suguelunditel võivad sõlmed kasvada küllalt suureks, neid nimetatakse laiadeks kondüloomideks ning on väga nakkusohtlikud. Harva esineb mädavillilist või haavandunud löövet. Sõlmede paranemiskohtades võivad tekkida pigmendihäired. Umbes 8-12 haigusnädalal võib tekkida juuste, kulmude ja ripsmete väljalangus. Kolmandikul isikutest võib esineda angiinisarnane haiguspilt, kuid tavaliselt puudub palavik. Kõigest hoolimata on enesetunne küllalt rahuldav, vahel on kaebusteks väike palavik, isutus, nõrkus. Paljudel on probleemiks peavalu ja kaelakangus (sageli kuklas ja öösiti). Mõnedel esinevad luu- ja liigesvaevused. Kolmandane süüfilis. Kolmandase süüfilise korral tekivad nahas, suus, luudes või mistahes organis suured valutud sõlmed, mida nimetatakse gummadeks. Need hiljem haavanduvad ja paranevad armiga
või tuberkuloositekitajate taasaktiveerumisega, organismi vastupanuvõimest ja paljudest muudest teguritest. Väga iseloomulikud esmasel nakatumisel on püsivad väikesed palavikud, kaalulangus, öine higistamine, nõrkus. Ainult umbes pooltel juhtudel esinevad ka hingamiselundite poolsed kaebused - köha, rögaeritus, hingeldus, valu rindkeres. Ägedalt kulgev haigus võib põhjustada rasket üldseisundit: kõrget palavikku, nõrkust, hingeldust. Alaäge tuberkuloos kulgeb aeglasemalt, haiguspilt sarnaneb kopsupõletiku või bronhiidiga, võib esineda ka kõhnumine ja kehvveresus. Krooniliselt kulgeva vormi puhul on kaebused tagasihoidlikud, haiguspilt ebamäärane, kerge palavik, mõningane köha. Ka enesetunne ei ole pikka aega nii halb, et tekiks kahtlus tuberkuloosile, kuid aja jooksul võib kujuneda hingamispuudulikkus. Kopsude ulatuslikuma kahjustuse korral tekib raske köha, kopsuverejooksud. Kopsude lagukollete
hilistüsistused. Nendeks on närvitundlikkuse häired ja veresoonte muutused kogu organismis. Veresoonte kahjustused võivad tekkida silmades, neerudes, jalgades, aju ja südame veresoontes. Tänapäeval on saanud selgeks, ei ainus viis vältida hilistüsistuste teket on hoida suhkruhaigete veresuhkur madalal tasemel. See on võimalik ainult sel juhul, kui haige ise aktiivselt osaleb raviprotsessis ja mõistab oma haiguse olemust. Haiguspilt I tüüpi diabeedi esmasteks sümptomiteks on uriini hulga suurenemine, janu, söögiisu tõus ja samal ajal kehakaalu langus. Diagnoosimise hilinemise korral võivad tekkida isutus, iiveldus, oksendamine, üldine nõrkus ja isegi teadvusehäired. Selline sümptomaatika on põhjustatud insuliinipuuduse ja kõrgenenud veresuhkru ning kaugelearenenud staadiumis ketokehade (rasvade lagunemise produktid) poolt. Mille poolest erineb I tüüpi diabeetik mittediabeetikust? Insuliini süstimine
kiire söömine lühikese aja jooksul. Liigselt manustatud kaloritest püütakse lahti saada tahlikult oksendades, lahtisteid või organismist vett väljaviivaid ravimeid tarvitades, rangeid dieete, nälgimist või ülemäärast füüsilist liikumist kasutades. Liigsöömisele järgneb tavaliselt masendus ja enesehalvustamine. Buliimiahaiged on tavaliselt normkaalulised. Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks. Tüüpiline haiguspilt ei põhjusta spetsialistile diagnostilisi raskusi. Esmaskohtumisel püüab arst vestluse abil väljaselgitada söömishäire iseloomu, raskusastet, iseloomulike käitumisilmingute esinemist ja inimese kehalist seisundit. Söömishäirete puhul võib vajalikuks osutuda EKG (südame uuring) ja vereproov, mis annavad esmase ülevaate selle kohta kas ja kui palju on haigus kehalist seisundit mõjutanud. Häire paremaks jälgimiseks kasutatakse söömishäirete
VAATA ÕISIST VIDEOD! 41) Vitamiinid: Madalmolekulaarsed, bioaktiivsed orgaanilsied ained. Enamsti organism neid ise ei sünteesi, enamiku saame kätte toiduga, aga ka seedekulgla mikrofloora, vitamiinpreparaadid. Puudmine ppähjustab häireid metabolismis. Rasvlahustuvad (nt A,D,E) ja vesilahustuvad (B, N, U) 42) Hüpovitaminoos: Nähud vitamiini puuduse korral. 43) Hüpervitaminoos: Vitamiiniliigsus. 44) Avitavitaminoos: Konkreetne haiguspilt, reeglina ühe vitamiini kestev puudumine. 45) Hemoglobiin: Kvarternaarstruktuur tänu neljale valgu subühikule. Tetraeerne valk, kuna sisaldab 2α ja 2β subühikut. Seega koosneb Hg neljast valgust (globiinist) ja neljast heemist. Heem omakorda koosneb prtoporfüriinist. Stabiliseerivad: ioonsed sidemed, vesiniksidemed,kovalentsed sidemed, koordivatiivsed sidemed (üks partneritest annab mõlemad sideme elektronid, vaja nt hapnikuga siumisel). Ül hapniku siumine ja
psühhoose. Kirjanduse andmeil ei kaasne stimulantide tekitatud psühhooside järelseisunditega mälupetteid ehk flashback-ilminguid. Psühhooside raviks kasut. lisaks anksiolüütikumidele ka tugeva antipsühhootilise toimega neuroleptikume.(ja see oligi kõik- kardan,et seda on väga vähe ) Kujutan ette, et mittepsühhootilised häired on lihtsalt üks väga tugev endast väljaminemise seisund, aga ikkagi kuidas seda kirja panna..... 5.ISIKSUS JA TEMA "SISEMINE HAIGUSPILT" Nimetatud termini pakkus välja A. Luria, milles ta vaatleb 2 tasandit: sensitiivne intellektuaalne Psühhopatoloogia korral esineb tavaliselt 2 tasandit: hüpohondriline (liialdus, kartus) eufooriline (eitades haigust) B. Karvasarski toob esile järgmised suhtumised oma haigusesse: adekvaatne- harmooniliselt küpsel isikul ratsionaalne- haiguse tajumine, kuid puudub aktiivsus ravi suhtes hüpohondriline- teravdatud haiguse tunnetus, liialdatud mõtlemine, haiguse põhjustest arusaam
järgemööda allapoole ning võib haarata ka hingamislihaseid. Sellisel juhul ei suuda inimene enam iseseisvalt hingata ning vajab kiiresti abi. Samal ajal võib esineda iiveldus, oksendamine ja kõhuvalu. Võib kaasneda ka suukuivus, kurguvalu ja nägemise hägustumine. Enamasti on patsient teadvusel ning mõistab enda ümber toimuvat, kuid ta võib olla uimane või erutatud. Kõige olulisem on haiguspilt ning täpne haiguskulu kirjeldus. Oksemasside või väljaheite analüüsil on võimalik kindlaks teha botulismi toksiini olemasolu. Lihaste tegevust kontrollitakse elektromüograafia abil (meetod, mille puhul mõjutatakse lihasest elektrivooluga ning kontrollitakse lihase reageerivust sellele). Raskemate juhtude ravi toimub intensiivravi osakonnas. Ravimina antakse haigestunule botulismi antitoksiini ehk mürki kahjutuks tegevat ainet.
I tüüpi diabeet ehk suhkruhaigus on veresuhkru tõusuga kulgev krooniline haigus, mille üheks iseloomulikumaks tunnuseks on insuliinsõltuvus s.t. kõik patsiendid vajavad haiguse diagnoosimise hetkest alates püsivat ravi insuliiniga. Kuna seedekulglas insuliin laguneb, peavad patsiendid ravimit nahaalusi süstima. Enamasti haigestuvad lapsed ja noored täiskasvanud, kõige kõrgem on haigestumus eelkooli- ja puberteedieas. Haiguspilt I tüüpi diabeedi esmasteks sümptomiteks on uriini hulga suurenemine, janu, söögiisu tõus ja samal ajal kehakaalu langus. Diagnoosimise hilinemise korral võivad tekkida isutus, iiveldus, oksendamine, üldine nõrkus ja isegi teadvusehäired. Selline sümptomaatika on põhjustatud insuliinipuuduse ja kõrgenenud veresuhkru ning kaugelearenenud staadiumis ketokehade (rasvade lagunemise produktid) poolt.
vähendada infektsiooni raskusastet. Habemeseen Habemeseen on dermatofüütseentest põhjustatud infektsioon habeme ja vuntside piirkonnas täiskasvanud meestel. Seda esineb tänapäeval suhteliselt harva, rohkem soojas ja niiskes keskkonnas ning maapiirkondades. Haiguse põhjustajaks on sagedamini loomadelt (kariloomadelt, hobustelt, kassidelt, koertelt) saadud Trichophytoni seeneliigid. Mõnikord võib nakatajaks olla ka inimeselt saadud Trichophyton rubrum. Haiguspilt Habemeseen tekitab tavaliselt tugevat põletikku, punetust, mädaville ja koorikuid karvade piirkonnas. Karvu saab kergesti eemaldada. Huvitaval kombel ei ole protsess väga sügelev ega valulik. Haigus võib põhjustada iid-reaktsioone, eriti peale seenevastase ravi alustamist. Infektsiooni iseparanemise järgselt võivad sageli jääda armid ja karvadeta laigud. Haiguse diagnoosimine Diagnoosi kinnitab mikroskoopiline preparaat ja külv seentele haiguskoldest. Ravi
elaniku kohta. Seega on Eestis kokku umbes 2500 haiget. Võime selle põjal olla kindel, et tänapäevane meditsiinitöötaja peab teadma selle haiguse sümptoomidest, õenduseprobleemidest ja tegevustest. MIS ON PARKINSONI TÕBI JA KUIDAS SEDA TEKIB? Parkinsoni tõbi on sagedasemaid kroonilisi neuroloogilisi haigusi, mis avaldub kesk- ja vanemas eas. Haiguse kulg on aeglane ja algus hiiliv; sümptomid võivad varjeeruda ja seega ei ole haiguspilt erinevatel haigetel ühesugune. See võiks olla ka põhjuseks, miks arsti poole pöördutakse enamasti alles 1-3 aastat pärast esimeste haigustunnuste ilmnemist. Parkinsoni haiguse korral tekkivad anatoomilised ja biokeemilised muutused ajus, kahjustuvad substantia nigra rakud, mille funktsiooniks on toota närviülekandeainet dopamiini. Dopamiini abil kantakse närvirakkude vahel edasi impulsse, et tagada sujuvad ja kontrollitud liigutused (Mis põhjustab Parkinsoni tõbe?).
mädaseks kui SARS-il- kopsupõletik, eritisse ilmuvad lisaks palavik> 38oC; bakterid ja lihas-ja kurguvalu; köha; leukotsüüdid letargia; seedetrakti nähudsuur suremus komplikatsioo Nina kõrvalkoobaste nid põletikud, keskkõrvapõletik, < 2 a. Obstruktiivne bronhiit Diagnoosimin Haiguspilt ja Lab.teste rutiinselt ei e lab.uuringud_ viiruse kasutada. SARS-i isoleerimine diagnoositakse PCR koekultuurilt(ninalim testiga. AK vereseerumis a); AK määramine (ELISA) määratakse EIA epidemioloogilistel (immunoensüümmee eesmärkidel. tod) või PCR
heteroplasmiline geeniviga MERRF Põhjuseks tavaliselt Epilepsia, lihasnõrkus, lüsiini t-RNA sensorineuraalne heteroplasmiline vaegkuulmine, punktmutatsioon sümmeetriline hulgilipomatoos kaela piirkonnas MINGIE Tümidiinfosofülaas- Mitmekesine ensüümi geeniviga, neuroloogiline toob kaasa mtDNA haiguspilt, hulgideletsioonid või lihasnõrkused, aju mtDNA koguse valgeaine muutused, vähenemise. ptoos, koekärbus MDS Nukleosiididega seotud Aju- ja maksa geenivead. sümtomitega MDS: Näiteks raske tümidiinkinaasi 2 geeni maksafunktsioonihäired mutatsioon. ning psühhomotoorsed häired
2. Vereringesse sattunud parasiidid tungivad punastesse verelibledesse ning seal jätkub nende areng. Malaariatekitajad purustavad oma arengu käigus punavererakke ning tungivad uutesse. Sääsehammustusega sääse organismi tagasi sattudes saavad nad jätkata paljunemist ning kogu tsükkel algab otsast peale. Sümptomid ehk avaldumine Malaaria peiteaeg (ehk aeg, mil haigustekitaja on juba organismis, kuid haiguspilt veel ei teki) on liigiti erinev kõikudes 2 4 nädalani. külmavärinad, kiire palaviku tõus palavikule järgneb higistamine Võib esineda ka peavalu, lihasevalusid, iiveldust, oksendamist, kõhuvalusid ning kõhulahtisust. Tekib põrna ja maksa suurenemine ning aneemia ehk kehvveresus. Võib tekkida teadvusehäireid, mis võivad viia lõpuks koomani. Diagnoosimine ja ravi Malaaria diagnoosimiseks võetakse palavikuhoo ajal sõrmeotsast vereanalüüs
Vaarika istik KOKKUVÕTE Vaarikate kasvatamise ja sellega seonduvale olen pühendanud viimasel ajal palju aega. Küll teoreetilisel kujul. Uurinud raamatutest, internetist ja marjakasvatajate endi käest vaarikate kasvatamise võlu ja valu kohta. Nimelt on plaanis kevadel rajada marjaistandik isiklikule põllumaale. Praegu oma aias vaarikaid ei ole. Mõned aastad tagasi oli väike vaarikaistandik, aga siis haigestusid taimed ja kõik hävis. Haiguspilt oli väga sarnane vaarikanärbumistõvele. Iseseisva töö käigus läbiloetud materjalide põhjal võib öelda, et võtmeelementideks vaarikate edukale kasvatamisele on hoolikas sordivalik, korralik toestus ja maaharimine, mis sobib kokku taime vajadustega. Kui kõik see on paigas, siis vaarikaistandik kindlustab omaniku rahulolu paljudeks aastateks. Käesolev iseseisev töö oli koostajale väga huvitav, mis andis juurde teadmisi vaarikast kui väga kasulikust taimest
Chlamydia pneumonia tekitatud ägedaid haigusi: 1. Hingamisteede infektsioonid- kopsupõletik - bronhiit - sinusiit- keskkõrvapõletikud 2. Teised haigused (tüsistused) - südamelihasepõletik- reaktiivne artriit 3. Haigused, mida seostatakse Chlamydia pneumonia infektsiooniga- astma- ateroskleroos- südame pärgarterite skleroos- müokardi infarkt jt spetsiifised analüüsid –antikehade olemasolu veres – IgA IgG IgM. Infektsioosne mononukleoos. Tekitajaks Epstein – Barr’i viirus. Haiguspilt: kõrge palavik- kurgumandlite ja neelu äge põletik- lümfisõlmede suurenemine kaelal, kubeme ja kaenlaaluses piirkondades- põrna, maksa suurenemine. Oht põrna rebendiks! Diagnoosi kinnitavad spetsiifilised vereanalüüsid + haiguspilt Raviks ei kasutata antibiootikume, tegemist viirusinfektsiooniga. Sagedasemad tüsistused: südamelihase põletik- neerukahjustused- liigespõletikud jt Ületreening ja ülekoormus spordis. Treeningkoormus pole alati optimaalne ja arendava iseloomuga
Õigeaegselt ravi alustanud haige paraneb mõne kuu jooksul kõrvalnähtudeta. See hepatiidivorm võib mõningal juhul taasägeneda 415 nädala jooksul pärast haigusnähtude taandumist. Haigust põetakse sageli varjatud kujul, ilma haigussümptomiteta, seda enamasti lastel. Vereproov näitab vaid maksafermentide aktiivsuse tõusu. A-hepatiidi läbipõdemise järgselt jääb inimesele eluaegne immuunsus. B-hepatiidi haiguspilt oleneb inimese vanusest ja immuunseisundist. Ligi kolmandikul juhtudest võib hepatiit kulgeda ilma oluliste haigusnähtudeta, kuid ravita jäänud haigel on siiski oht jääda viirusekandjaks. B-hepatiidi peiteperiood võib olla 30180 päeva, keskmiselt 6090 päeva. Sellele järgneb haiguse eelnähtude periood, mis kestab tavaliselt 27 päeva. Siis on tunnusteks nõrkus, palavik, isutus, iiveldus, kõhupuhitus, hellus parema roidekaare all, vahel ka lihas- ja liigesvalud
«Pärast tekib tugev süütunne - miks ma selline olin, miks ma jälle ei suutnud vastu pidada. Printsess Diana biograafias on kirjas, et ta võis isegi öösel minna ja süüa ning oksendada. Ja pärast piinelda - miks ma nii teen, ma haisen okse järele,» kirjeldab dr Vasar liigsööja tundeid. Diagnoosimine e. milliseid uuringuid võidakse teha Buliimia diagnoosiga inimesi on vähem kui anorektikuid, peamiselt on nad lihtsalt ülesööjad. Tapeline haiguspilt ei põhjusta spetsialistile diagnostilisi raskusi. Esmakohtumisel puma arst vestluse abil väljaselgitada söömishäire iseloomu, raskusastet, iseloomulike käitumisilmingute esinemist ja inimese kehalist seisundit. Söömishäirete puhul võib vajalikuks osutuda EKG (südame uuring) ja vereproov, mis annavad esmase ülevaate selle kohta kas ja kui palju on haigus kehalist seisundit mõjutanud.
patsientides · Kui veriköha põhjusena kahtlustatakse TBC-d, rakendatakse kaitse- ja isoleerimismeetmeid · Patsiendile tagatakse rahulik ümbrus Kopsuembooliaga patsiendi põetus Kopsuemboolia ehk kopsuveresoone topistus tekib, kui verehüüve ummistab kopsuarteri haru. Topistus võib põhjustada muutusi ka ümbritsevas kopsukoes, kus tekib lokaalne kahjustus ja infiltraat ehk kopsuinfarkt. Haiguspilt ja sümptomid sõltuvad sellest, kui suur arteri haru on ummistunud; ulatuslikuna võib see põhjustada surma. Profülaktika Voodireziimil olevale patsiendile määratakse igapäevane jäsemete liikumisravi ja lisaks alustatakse vajaduse korral subkutaanselt madalmolekulaarse hepariini manustamist 1 kord ööpäevas. Soovitatakse embooliavastaste sukkade kandmist. Hingamine ja vereringe Jälgimine Tavalised sümptomid on hingeldus ja valu rindkeres. Vere hapniku partsiaalrõhk on madal,
AD avaldub ja halveneb kui inimene on emotsionaalses stressis. Vallandavad ja võimendavad põhjused: ·Toit ·Ärritajad ja kontaktallergeenid ·Õhuga edasi kanduvad allergeenid, nt. kodutolmulestad, loomade ketud, hallitusseened, taimsed tolmud ·Ravimata põletikud ·Rõske ja päikesevaene kliima, külm ja kuiv, samuti niiske ja soe ilm ·Stress 12 Haiguspilt sõltub haige vanusest. Noorematel inimestel esinevad valdavalt ägedad muutused: punetus, villid ja koorikud nahal, vanematel kroonilisemad muutused. Alati esineb sügelemine. ·Esineb sügelemine, eriti peale dussi või vanni ning ka talvel ·Nahk on ärritatav, eriti villa ja seepide suhtes ·Kuivad ja ketendavad huuled ·Kuiv nahk kehal ja peenehelbeline ketendus peanahal ·Peopesade nahajoonise tugevnemine
reaktsiooniga. Seda nimetatakse atoopiaks. Haigus algab kõige sagedamini esimesel elupoolaastal pärast üleminekut rinnapiimalt kunstlikule toidule, kuid võib alata ka väikelapse eas ja hiljem. Imikueas on haigusnähud ägedad. Nahal on tugev punetus, vesitsemine, koorikud. Lööve tekib põskedele, levib jäsemetest sirutus- ja painutuspindadele ning võib haarata kogu keha. Suurematel lastel on haiguspilt vähem äge. Nahk on üle kogu keha kuiv, lööve paikneb eelkõige küünar- ja põlveõndlates, silmade ja suu ümbruses ning kaelal. Nendes piirkondades on nahk paksenenud ja punetav, nahajoonis on tugevnenud. Pideva sügelemise tõttu on nahal rohkelt kratsimise jälgi. Haigus kulgeb ägenemiste ja paranemistega: enamasti ägeneb sügisel ja paraneb suvel. Atoopiline nahapõletik taandub suurel osal lastest 2.-3. eluaastaks kuid mitte kõigil
esineb inimestel harva, ning selle tekitajaks on Rhabdovirus. Marutõve tagajärjeks on peaaegu alati surm. Marutõve peiteaeg varieerub nädalast aastani, keskmiselt aga 1-3 kuud. (Marutõbi, Marutaud) Marutõve sümptomiteks algfaasis on iiveldus, oksendamine, väsimus, palavik ja teised mittespetsiifilised sümptomid. Mõnedel esineb haava kohas valu, põletik, kihelev tunne. Haiguse õitsemisperioodis tekivad hingamishäired. Haiguspilt võib kulgeda erinevalt: osa haigetel ilmnevad ärritus- ja agressiivsusnähud, orientatsiooni kadumine, lihastõmblused, krambid, mis kaelas ja kõrilihases tingivad tugeva valu neelamisel või isegi vedeliku nägemisel (hüdrofoobia ehk veekartus). Surm saabub tavaliselt südame või hingamise seiskumise tõttu. (Marutõbi) Marutõbi levib sülje kaudu, sest ta paljuneb süljenäärmetes. Viirusega nakatumine algab
haigust nimetatakse eri maades erinevalt - ockelbo Rootsis, pogosta Soomes või karjala palavik Venemaal. Viirus satub kehasse nakatunud sääse torkega, paljuneb ning põhjustab grippi meenutava haiguse kiire palaviku tõusu, külmavärinate, halva enesetunde ja liigesevaludega. Kui haigusnähud mõne päeva pärast taanduvad, kattub keha lööbega ning vaevama hakkab väiksemaid liigeseid mööda rändav jooksvat meenutav valu. Raskematel juhtudel võivad liigesed tursuda ning reumataoline haiguspilt püsib nädalaid või isegi kuid. Vähem uuritud, kuid Sindbis'ist kümneid kordi levinum on Inko-viirus. Selle kandjaks on kaks-kolm kümnest Soome maaelanikust. Lapimaal aga nakatub enamik inimesi sellesse juba enne 20. eluaastat. Soomlased näitasid hiljuti, et Inko on identne Jamestown Canyon- viirusega, mis tekitab mõningatel juhtudel entsefaliiti. Soomes kannavad sääsed edasi veel ka Snowshoe hare-viirust, mis on võimeline haigust tekitama.
võib lõheneda, sarvestuda ja isegi sisaldada verd. Tüükad võivad olenevalt asukohast välja näha väga erinevad. Viirusnakkus põhjustab ka vöötohatise teket. Tekitajaks on Varicella-zoster virus ( VZV),mis kuulub huuleohatist põhjustava viirusega samasse viiruste perekonda. Levib piisknakkuse teel ja on väga nakkav. Sama viirus põhjustab ka tuulerõugeid. Tavaliselt avaldub haigus nõrgestatud organismis. Tüüpiline vöötohatise haiguspilt on villiline lööve nahal. Kahjustub osa nahast, mida vastav närv innerveerib, enne ville tekib punetus, villid on vahel verise sisuga. Haige tunneb reeglina valu, vähem süge- lust, võib esineda ka kerge palavik (37-38). Vöötohatis avaldub peamiselt eakatel, kuna immuunsus võib neil nõrgem olla, kuid esineb ka täiesti tervetel noortel inimes- tel ( vt joonis 8 ). Eesti Esimene Erakosmeetikakool Eveli Otterklau, Yvette Vaino
Sellisel juhul ei suuda inimene enam iseseisvalt hingata ning vajab kiiresti abi. Esmalt tekib neelamishäire, samuti kahelinägemine ja kõnehäire. Samal ajal võib esineda iiveldus, oksendamine ja kõhuvalu. Võib kaasneda ka suukuivus, kurguvalu ja nägemise hägustumine. Enamasti on patsient teadvusel ning mõistab enda ümber toimuvat, kuid ta võib olla uimane või erutatud. Diagnoosimine Kõige olulisem on haiguspilt ning täpne haiguskulu kirjeldus. Oksemasside või väljaheite analüüsil on võimalik kindlaks teha botulismi toksiini olemasolu. Lihaste tegevust kontroll- itakse elektromüograafia abil (meetod, mille puhul mõjutatakse lihasest elektrivooluga ning kontrollitakse lihase reageerivust sellele). 15 Ravivõimalused Raskemate juhtude ravi toimub intensiivravi osakonnas
hüdrogeenimine- kaksiksidemeasendamine vesinikuaatomiga) 18.Kuidas jagatakse vitamiinid lahustuvuse alusel, too näited. Mille poolest erinevad avitaminoos ja hüpervitaminoos? Kuidas on seotud vitamiinid ja ensüümid? o Lahustuvuse alusel: o vesilahustuvateks vitamiinideks o rasvlahustuvateks vitamiinideks o Vesilahustuvad vitamiinid: B ja C vitamiinid. o Rasvlahustuvad vitamiinid: on A,E,D,K vitamiinid. o Avitaminoos- on konkreetne haiguspilt, kui inimene ei saa pikemat aega mingit kindlat vitamiini. o Hüpervitaminoos- mõne kindla vitamiini liigtarvitamise mürgistus. Kui inimesel puudub piisavalt vitamiine, siis see võib peata ensüümide töö. 19.Milleks on vaja D-vitamiini, kust seda saab? Mis on rahhiit? o Luude ja hammaste koostisosa o Laste kasvamine o Ensüümide süntees limaskestas o Vere hüübimise ja normaalse südametöö saavutamiseks o Stabiilse vererõhu ja närvisüsteemi saavutamiseks
*Borrelia (perekond)- siia kuuluvad liigid, keda kannavad edasi lülijalgsed, just puugid. (Märkus MD: loetakse pigem kaksikmembraaniga bakteriks, kui klassifitseeritakse Gram- positiivseks või Gram-negatiivseks 2). Tänapäeval osatakse paljusid Borreliaid ka in vitro kasvatada ja seetõttu on olnud võimalik ka nende omadusi uurida. Borrelia perekonnas eristatakse 30 liiki. Toitumisnõudlused ilmselt keerulised. Põhjustab põletikke peremehel, keda ta nakatab. Haiguspilt (eriti haiguse krooniline kulg on sarnane süüfilisele). Borreliat 3 peetakse rakuväliseks parasiidiks. Levib ikkagi vere kaudu ja satub inimese organismi putukahammustusega (putuka süljest). Borrelia burgdorferi - põhjustab puukborrelioosi e. Lyme'i tõbe. Satub inimese organismi puugihammustusega puugi süjest. Borrelia looduslik reservuaar on mitmed metsloomad:
Okaspuu-võrsevähki põhjustab seen Gremmeniella abietina. Selle haiguse tagajärjel kuivavad võrsed koos pungadega. Nakatunud noored puud üldjuhul hukkuvad, vanadel puudel tekivad võrsehaavandid. Seenhaigustest esinevad sageli veel männi-koorepõletik (põhjustajaks seen Endocronartium pini), mis hävitab puu niint tavaliselt tüve ülaosas, tekitades tüvele aastatega laieneva tugeva vaigujooksuga haavandi, ja männitaelik, mis kahjustab eriti vanu puid. Okaspuu-võrsevähi haiguspilt Viimastel aastatel on meie männikutes olulist kahju tekitanud punavöötaud, mida tekitab seen Mycosphaerella pini, ja pruunvöötaud, mida põhjustab seen Mycosphaerella dearnessii. Nakatunud puudel kuivavad mändide vanemad okkad, mis tagavad puule eluvõime ja juurdekasvu. Mitme aasta jooksul väljalangevate okaste tõttu puu nõrgeneb ja võib hukkuda teiste seenhaiguste või üraskite ründe tõttu.
Inimestel olulisemad trisoomiad Patau sündroom (+13) Edwarsdi sündroom (+18) Downi sündroom (+21) +X (poly-X naised) Turneri sündroom 32. Kromosoommutatsioonid (näited inimeste puhul) 33. Autosomaalsed sündroomid Inimese autosomaalsetest trisoomiatest sünnivad vaid 3 (+21, +18 ja +13) vastsündinute skriinimiseks piisava sagedusega Monosoomiat leitud vaid 22 kromosoomi puhul Downi sündroom 21 kromosoomi trisoomia Kirjeldati (haiguspilt) esmalt 1866 aastal J. Langdon Down poolt Analoogset sündroomi kirjeldatud ka inimahvidel Peamine puue vaimne mahajäämus, lai lame nägu, viltuse lõikega silmad jne. 34. Mikrodeletdioonisündroomid (näide) Mikrodeletsioonisündroomi fenotüüp on põhjustatud paljude kromosoomis kõrvuti paiknevate erineva funktsiooniga geenide puudumisest, nimetatakse neid ka külgnevate geenide sündroomideks
Mitokondrite arv kahekordistub pooldumise läbi iga raku jagunemise kohta keskmiselt 1 korra. Erinevused: geenid väga tihedalt pakitud, vähe kodeerivaid alasid ja varieeruvust geneetilises koodis. mtDNA on maternaalne (mtDNA päritakse 100% emalt), sest spermi mtDNA lahjendub munaraku omas; spermi saba ei sisene munarakku; ning spermi mtDNA mitokondrid degradeeritakse pärast sisenemist munarakku. 107.Mitokondriaalsete haiguste üldiseloomustus. Mitokondrite doonorlus. Haiguspilt sõltub: 1) Palju saadi emalt defektseid mitokondreid. 2) Kas edasisel pooldumisel defektsed mitokondrid kontsentreerusid teatud kudedes. 3) Kas ületati koespetsiifiline haiguslävend. Heteroplasmy – rakus, koes v. organismis on tervete ja haigete mtDNA-de segu. Homoplasmy – mutatsioon esineb kõikides mitokondrites. Suur grupp haruldasi haiguseid millele sageli iseloomulik: Spetsiifiline pärilikkuse muster. Närvi- ja lihaskoe haaratus. Suur varieeruvus sümptomite tõsiduses
nende poolt mõjutatud reaktsioonidest organismis (immuunsüsteemi vastupanu langusel HIV-nakkuse, mononukleoosi, süüfilise puhul jt). Puukentsefaliit (tick-borne encephalitis) on endeemiline Ixodes- puukidega edasikantav viiruslik nakkushaigus. Tekitaja kuulub flaviviiruste sugukonna flaviviiruste perekonda. 2 faasiline haigus1-2 nädalat peale puugihammustust ilmnevad tavaliselt esimesed haigusnähud (gripisarnane haiguspilt), mis võivad mööduda nädalaga. Raskematel juhtudel tungib viirus ajju ja ajukelmetesse. Tõsisematel juhtudel on närvikahjustus nii ulatuslik, et täielik paranemine ei ole võimalik, haigus võib lõppeda letaalselt. Läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse. Puukentsefaliiti saab vaktsineerimisega vältida. Sagedasemad sümptomid on peavalu, palavik, teadvusehäired kuni koomani, epileptiline sündroom, hüperkineesid jm
Lööve võib paikneda kõikides kehapiirkondades, kuid tavalisemateks kohtadeks on peanahk, küünarnukid, põlved ja küüned. Kuigi üldiselt on põhjused ebaselged, teatakse, et tegemist on päriliku eelsoodumusega haigusega. Arvatakse, et varajasem haigestumine on rohkem seotud päriliku eelsoodumusega kui hiline haigestumine. Kui geneetilise eelsoodumusega inimene satub kokku mõne haigust vallandava teguriga, arenebki välja haiguspilt. Nendeks provotseerivateks faktoriteks võivad olla: 1)traumad 2)teised ravimid 3)hormonaalsed muutused 4)haigused 5)stress VORMID punktikujuline, tilgakujuline, mündikujuline, naastuline psoriaas jne. RAVI/SOOVITUS Haigusevabadel perioodidel ei tohi unustada nahahooldust ja pehmendavaid kreeme. Kergematel ägenemistel piisab paiksetest ravisalvidest
mõistetavalt nagu ekspert ja vaevub kõnelema üksnes omasugustega. Proffe ehk asjatundjaid leidub ühiskonnas kõikjal, igal ametialal. Nad koonduvad meelsasti ametiliitudesse, mille ülesandeks on kaitsta oma tsunfti väljaspoolsete rünnakute eest ning hoida ametieetika lippu kõrgel. Kõige toredam on profi meelest keeruline probleem, olgu see siis nutikust nõudev elektrisüsteemi skeem, komplitseeritud organisatsioonistruktuuri muudatus või raskelt tõlgendatav haiguspilt. Kõige igavam on lahendada sama probleemi veel üks kord samamoodi nagu eelmisel korral. Seepärast püüab proff oma töö korraldada nii, et ta pääseks tüütuist tavaülesannetest, ümbritsedes end assistentidega. See on vertikaalse tööjaotuse vorm, millele proff leiab alati ratsionaalseid põhjendusi : assistendid on odavamad, proffidel jääb aega tähtsamate ülesannete jaoks jne. Sellest tekib aga probleeme, kuna organisatsioon jaotub nõnda asjatuiks kihtideks ja
annaabi.ee 
