Olulisemad algloomade poolt
põhjustatud haigused ja nende
tekitajad
Toksoplasmoos
Seletus
Toksoplasmoos on rakusisese alglooma Toxoplasma gondii poolt
põhjustatud parasitaarne haigus, mis saadakse kassidelt ning enamikul
juhtudel vaevuseid ei põhjusta.
Ülevaade
Toxoplasma gondii on kogu maailmas
esinev loomade parasiit, kelle peamiseks
peremeesorganismiks on kaslased.
Inimestel on toksoplasma kõige enam
levinud latentne ehk vaevuseid mittepõhjustav
parasiit.
Toksoplasmoos on
põhiliselt kasside väljaheidetega leviv
nakkushaigus, millesse nakatumine on ohtlik
raseduse ajal ning immuunpuudulikkusega
inimestel.
Tekkepõhjused ja mehhanismid
Nakatumine toimub...
ü
Kokkupuutel kassi roojaga saastunud pinnase, käte või esemetega
ü
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 19 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-05-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Jaanika Liiv
Õppematerjali autor
Jossif Stalin 1 Sissejuhatus · Jossif Vissarionovits Stalin . · 21.detsember 1879 Gruusia, Gori 5.märts 1953 Moskva lähistel . · Ristitud. · Lõpetanud Gori vaimuliku kooli. · 10 lastpalju naisi. ·. 2 · Nõukogude liidu juht. · Jätkas Lenini poliitikat. · Sajandi hirmsaim Diktaator. 3 Jossif Stalin · Tõlkes tähendab see "terasmeest." · Nooruses pidi Stalinist saama õigeusu preester. · Nimelt õppis ta vaimulikus seminaris. · Kust ta aga halva õppeedukuse pärast välja heideti. 4 Elukäik · Revolutsiooniline tegevus kuni 1917. aastani. · Tegeles partei rahastamisega. · Tema osa oktoobripöörde ettevalmistamises oli marginaalne. 5 · 1930ndad
TEOTIHUACAN PRESENTATION NAME Company Name Me rilyn R a ie nd 1 1 C Üldiselt · Asub KeskAmeerikas, Mehhikos, 50 km Mexico linnast kirdes, kuival lavamaal · Hääldatakse Tay-oh-tee-wha-kahn · Linna hiilgeaeg 56 sajand · Mehhiko üks saladuslikum kultuur · 1520 a avastas varemed hispaanlane Hernan Cortes · Tänapäeval on teadmata, kes ehitasid selle linna, mis keelt seal kõneldi ning mis on linna pärisnimi, nime Teotihuacan andsid Asteegid · Esimene metropol Ameerikas · Linnas umbes 2600 peaehitist · Rangelt planeeritud ühiskond · Linnaelanikke hiilgeajal ~250 000 · Linna ala ~ 83 km² · Palverändurite ja kaubavahetajate meelispaik Elamud · R uum ika d ts e re m o o nia vä lja kud · Üh e ko rrus e lis e d ko rte rid , üld jo o nte s va lg e d (kip s ig a ka e tud ) ja a ke nd e ta , ka e tud vä rvilis te s e ina m a a ling ute g a · Ma ja d e l o li is e g i ä ra vo o lus üs te e m ·
Kui tüd ruk 1 5 .a a s ta s e lt ra s e d a ks jä i, e i tunnis ta nud e m a , e t He id i te m a tüta r o n ning vis ka s viim a s e ko d us t vä lja . La p s e is a va ne m a d o lid a g a va s tup id is e lt vä g a rõ õ m s a d ning to e ta s id no o ri ig a ti. Kuid ä kits e lt p o is s s ure b . Milline mulje jäi raamatust alguses ? Kuidas sujus lugemine ? Ko h e tund us ra a m a t vä g a p õ ne v, te kita s ko g ua e g uud is h im u ning kuts us VÄG A lug e m a ! Lug e m ine s ujus vä g a kiire s ti . Peategelane He id i o li e lurõ õ m us , p o s itiivne , e ne s e kind e l ning va im s e lt tug e v. T a ta lus ka rjum is t ning kõ iki h a lb u s õ nu. T a lih ts a lt o li s e lle s t kõ ig e s t üle . T a lle te g id rõ õ m u king itus e d ning p is ike s e d ülla tus e d . T üd ruk
Prantsusmaa Asend As ub : Eura a s ia m a nd ril, Lä ä ne Euro o p a s . La is ukra a d id : 4 4 °5 5 ° N, 5 °7 E. Üm b rits e va d : Atla nd i o o ke a n, Va h e m e ri, La Ma nc h e vä in, Bre ta g ne p o o ls a a r, Ke s km a s s iv (m ä e s tik) . Ee s tis t jä ä b : 1 8 6 3 km ka ug u s e le . Aja va h e o n P ra nts us e ja Ee s ti va h e l 2 tund i. Piirid,suurus P ra nts us m a a l o n nii m a is m a a kui m e re p iir. Na a b e rriig id :Be lg ia , Luks e m b urg , S a ks a m a a , S ve its ,S uurb rita nnia , Ita a lia a lia , Mo na c o , And o rra ja His p a a nia . P ind a la : 5 4 7 0 3 0 km ² P ind a la p o o le s t kuulub s uurte riikid e h ulka . (4 7 .ko h a l) Loodus P inna m o o d : e na m ja o lt ta s a ne , lõ una o
1888. aastal sai Klimt keiser Franz Josef I'lt Kuldse Teeneteordeni oma panuse eest Austria kunstipärandisse. Gustav Klimt oli üks Wiener Sezession (Viini Setsessioon) liikumise loojaid ning 1897. aastal ka president. Seotuks jäi selle setsessiooniga kuni aastani 1908. 1890. aastate lõpul paluti Klimtil maalida Viini Ülikooli Suurde Saali kolm dekoratiivset laemaali. Neid kolme maali (Filosoofia, Meditsiin, Õigusteadus) kritiseeriti karmilt nende radikaalse temaatika ning "pornograafilise" ainese poolest. Kõik kolm tööd hävitati põgenevate SS väeüksuslaste poolt 1945. aasta maikuus. 1902. aastal lõpetas Klimt "Beethoveni friisi" Viini Setsessiooni näituse jaoks. Vaid näituse jaoks loodud teos maaliti kergete vahenditega otse näitusesaali seinale. Pärast näitust säilitati küll maaliteos, kuid seda ei eksponeeritud uuesti enne 1986. aastat.
Vesijuus Ulo th rix zo na ta Koostas: Laura Kaseküli 2008 Eluvorm Kuulub hõimkonda rohevetiktaimed. Hulkraksed niitjad vetiktaimed, kes kasvad vees olevatele esemetele kinnitunult suurte rühmadena koos. Üksiku niidi läbimõõt on 0,01...0,045 mm. Väliskuju Hu lkra kn e niitja s ro h e lis t vä rvi ve tika s . Niid id ka s va va d s a d a d e ka u p a ko o s , kin nitu va d ve e s o le va te le e s e m e te le . Üks ikud ra kud o n kujult s ilind rilis e d , ne nd e p ikkus ja la iu s e s u h e o n 1 /3 ...1 /2 . Ig a s ra ku s p e a le a lum is e o n vö ö ku juline kro m a to fo o r. Alum ine ra kk o n ko h a s tunu d kinnitum is e ks . Paljunemine P a ljune b nii ve g e ta tiivs e lt kui s ug ulis e lt. Ve g e ta tiivs e lt võ ib p a ljune d a niitid e tükike s te g a võ i rä nd e o s te g a . Levik ja oh
K unagi k Pr a uro o olem Enami ärit Lõuna-E kkab tunda k tu a a lide p h a intell e praegu nende mõju id k ui 2 6 % ) ja u sm a ad va ( P rants e ld i vaad du m a ad. ko
VILJANDI LOODUS *Vilja nd i ja s e lle üm b rus o n tuntud o m a m a a lilis e ja m itm e ke s is e lo o d us e p o o le s t. *Vilja nd i o rg o n a va tud e d e la tuulte le , m is ka nna va d e d a s i R a ud na o ru s o is te la m m id e ka s e m e ts a õ ie to lm u. *Vilja nd i a s ub R iia la h e P ä rnu jõ g iko nna ja Võ rts jä rve P e ip s i ve s iko nna ve e la h km e s t lä ä ne p o o l. *Linn p a ikne b o rus a s uva p ikliku Vilja nd i jä rve lo o d e ka ld a l. *Viljandi järv on tüüpiline orujärv : pikk , kitsas, kõrgete kallastega ja suhteliselt sügav. *Järve pikkus on 4,33 km, maksimaalne laius 435 m, minimaalne laius järve keskosas 120 m, pindala 158 ha, maksimaalne sügavus 11 m, keskmine veepinna kõrgus üle merepinna 42,35 m. * Viljandi linna territoorium on jagatud kahte alasse: mäel asuv kõrge ala ja org. * Linnametsade all on 86,5 ha, mis paiknevad peamiselt Viljandi järve ümber. V
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid