Olulisemad algloomade poolt põhjustatud haigused ja nende tekitajad (0)

Olulisemad algloomade poolt
põhjustatud haigused ja nende
tekitajad
Toksoplasmoos
Seletus
Toksoplasmoos on rakusisese alglooma Toxoplasma gondii poolt
põhjustatud parasitaarne haigus, mis saadakse kassidelt ning enamikul
juhtudel vaevuseid ei põhjusta.
Ülevaade
Toxoplasma gondii on kogu maailmas
esinev loomade parasiit, kelle peamiseks
peremeesorganismiks on kaslased.
Inimestel on toksoplasma kõige enam
levinud latentne ehk vaevuseid mittepõhjustav
parasiit.
Toksoplasmoos on
põhiliselt kasside väljaheidetega leviv
nakkushaigus, millesse nakatumine on ohtlik
raseduse ajal ning immuunpuudulikkusega
inimestel.
Tekkepõhjused ja mehhanismid
Nakatumine toimub...
ü
Kokkupuutel kassi roojaga saastunud pinnase, käte või esemetega
ü
Toore või väheküpsetatud sea, lamba või veiseliha söömisel
ü
Võib kanduda emalt lootele (kaasasündinud toksoplamoos)
ü
Vereülekande või organite siirdamise puhul
Inimeses toksoplasma paljuneb ja levib vere ning lümfiga kudedesse, kus
moodustuvad parasiitide kogumikud ehk pseudotsüstid. Neid tsüste võib tekkida
igale poole, levinumad kohad
on aju, silmapõhjad, lihased ningsüdamelihas.
Sümptomid ehk avaldumine
Esmane haigestumine toimub enamasti lapseeas.
Hingamisteede ärritusnähud, lühiajaline mõõdukas palavik , lümfisõlmed
kaela piirkonnas võivad suureneda
Hiljem võib põhjustada südamelihasepõletikku,
südamepaunapõletikku, maksapõletikku,
kopsupõletikku või ajupõletikku.
Haigestumine raseduse ajal
Võ ib p õ h jus ta d a ...
ü
raseduse katkemist
ü
loote hukkumist
ü
enneaegset sünnitust
ü
kaasasündinud väärarenguid (nt
kerge ajukahjustus, nägemishäired
või kurtus)
Kui ema on nakatunud enne rasestumist,
siis ohtu pole.
Aidsi haigete puhul
To ks o p la s m o o s i na ka tum ine p õ h jus ta d a a jup õ le tikus t
ting itud teadvuse ja
liikumishäireid, krampe, peavalusid ning m itm e s ug us e id
m uid närvisüsteemi h ä ire id .
Diagnoosimine
Ta va lis e lt a ntike h a d e e va s tua ine te m ä ä ra m is e g a
ve e nive re s t
Ka a s a s ünd inud to ks o p la s m o o s i ja im uunp uud ulikkus e g a
p a ts ie ntid e l o le va h a ig us e d ia g no o s im is e ks ka s uta ta ks e
to ks o p la s m a d e DNA määramist looteveest,
seljaajuvedelikust, verest, silmast ja nakatunud
kudedest.
Ravivõimalused
No rm a a ls e im m uuns üs te e m ig a inim e s e l va e vus i
m itte p õ h jus ta v to ks o p la s m o o s ina kkus , m is o n kind la ks
te h tud to ks o p la s m a va s ta s te a ntike h a d e e s ine m is e g a
ve re s , ta va lis e lt ravi ei vaja.
Ravi vajavad
vastsündinud,immuunpuudulikkusega isikud ning
esmakordselt nakatunud rasedad.
Kasutatakse antibiootikume
Prognoos
No rm a a ls e im m uuns üs te e m ig a inim e s te l p üs iva d to ks o p la s m a d kud e d e s e na m a s ti
va e vus i p õ h jus ta m a ta ko g u e lu vä lte l.
AIDS i h a ig e te l p õ h jus ta va d to ks o p la s m a d a jup õ le tikku ning ka te is te e lund ite
ka h jus tus i, m is ilm a ra vita lõ p e va d e n a m a s ti s urm a g a . AIDS i h a ig e te l tule b kuni e lu
lõ p unip ro fü la ktilis e s m õ tte s ra vim e id võ tta , s e s t um b e s p o o lte l juh tud e l te kiva d ne il
h a ig us nä h u d p e a le ra vi lõ p e ta m is t uue s ti.
S a rna s e lt AIDS i h a ig e te le võ ib to ks o p la s m o o s e luo h tlikuks o s utud a ka ke e m ia ra vi
s a a nu d ning s iird a tud o rg a nite g a h a ig e te l, ke lle im m uuns üs te e m o n s a m uti o lulis e lt
nõ rg e ne nud .
Lo o te na ka tum ine võ ib p õ h jus ta d a lo o te vä ä ra re ng uid võ is urm a.
Ennetamine
Enne ta m ine :
to o re võ i vä h e tö ö d e ld ud lih a s ö ö m is t
vä ltid a ko nta kte ka s s id e ro o ja g a s a a s tunud p inna s e ,
e s e m e te g a
lih a s o le va d p a ra s iid id h ä viva d lih a ke e tm is e l ning
s üg a vkülm uta m is e l
Malaaria
Seletus
Ma la a ria o n Plasmodiumi sugukonda kuuluva alglooma tekitatud
ning sääsehammustusega ülekanduv nakkushaigus, m ille le o n
is e lo o m ulikud p a la vikuh o o d ko o s külm a vä rina te ja
h ig is ta m is e g a , ke h vve re s us ning p õ rna s uure ne m ine .
Ülevaade
Ma la a ria o n üks le vinum a id na kkus h a ig us i m a a ilm a s ig a l
a a s ta l h a ig e s tub m a la a ria s s e 3 0 0 5 0 0 m iljo nit inim e s t.
Aa s ta s s ure b m a la a ria s s e 1 ,5 2 ,5 m iljo nit inim e s t.
Um b e s 4 0 % m a a ilm a e la nikko nna s t e la b
m a la a ria p iirko nd a d e s Aa frika s , Lõ una ja Ka g uAa s ia s ,
Ke s kAm e e rika s ning Lõ una Am e e rika p õ h ja o s a s .
8 0 % m a la a ria juh tum ite s t e s ine b Aa frika s , S a h a ra k õ rb e s t
lõ una p o o l.
Tekkepõhjused ja mehhanismid
Ma la a ria t te kita b e o s lo o m a d e h ulka kuuluv a lg lo o m
Plasmodium. P la s m o o d ium i liike o n p a lju, kuid inim e s e le
võ iva d m a la a ria t te kita d a va id 4 .
Kõ ig e s a g e d a s e m ja o h tlikum o n Plasmodium falciparum, mis
õigeaegse ja tõhusa ravi puudumisel võib
põhjustada raskeid komplikatsioone ja koguni surma.
Võib nakatuda vereülekandel (nt saastunud süstlanõelte kaudu).
Võib esineda kaasasündinud malaariat.
Malaariatekitajate arengus on 2 peamist staadiumi:
1. Paljunemine emase sääse organismis ning inimeseorganismis.
Sääse organismist satub malaariatekitaja sääsehammustusel
inimese verre.
Minutite jooksul liiguvad parasiidid maksarakkudesse, kus
toimub nende paljunemine.
Malaariatekitajad hävitavad maksarakke ning satuvad
vereringesse või uutesse maksarakkudesse. See
malaariastaadium võib kesta kuid või koguni aastaid.
2. Vereringesse sattunud parasiidid tungivad punastesse
verelibledesse ning seal jätkub nende areng.
Malaariatekitajad purustavad oma arengu käigus
punavererakke ning tungivad uutesse.
Sääsehammustusega sääse organismi tagasi sattudes saavad nad
jätkata paljunemist ning kogu tsükkel algab otsast peale.
Sümptomid ehk avaldumine
Malaaria peiteaeg (ehk aeg, mil haigustekitaja on juba organismis, kuid
haiguspilt veel ei teki) on liigiti erinev kõikudes 2 4 nädalani.
külmavärinad, kiire palaviku tõus
palavikule järgneb higistamine
Võib esineda ka peavalu, lihasevalusid, iiveldust, oksendamist, kõhuvalusid
ning kõhulahtisust.
Tekib põrna ja maksa suurenemine ning aneemia ehk kehvveresus.
Võib tekkida teadvusehäireid, mis võivad viia lõpuks koomani.
Diagnoosimine ja ravi
Malaaria diagnoosimiseks võetakse palavikuhoo ajal
sõrmeotsast vereanalüüs. Verest tehakse preparaat, mida hiljem
vaadeldakse mikroskoobi all. Tulemuse saab teada juba paari tunni
möödudes.
Raviks kasutatakse malaariavastaseid ravimeid (nt klorokviin). Kui ei
ravita korralikult ning ei peeta raviskeemist kinni, võivad tekkida
tüsistused, mis võivad lõppeda surmaga.
Ennetamine
Malaariapiirkonnas tuleb vältida sääsehammustusi
Malaariaprofülaktikat ravimitega tuleb teha arsti ettekirjutuse kohaselt enne reisi,
reisi ajal ja pärast reisi vähemalt 4 nädala vältel.
Ennetamiseks kasutatakse: klorokviini, proguaniili, mefiokiini
Raseduse ajal malaariasse nakatumine võib viia tõsisema haigestumiseni, lisaks
põhjustada raseduse katkemise või enneaegse sünnituse. Seetõttu on malaaria ennetamine
raseduse ajal eriti tähtis.
Ka laste puhul on ennetamine tähtis, sest neil võib malaaria täiskasvanutest kiiremini
areneda tõsiseks haiguseks.
Reisi ajal või peale reisi tekkinud palaviku puhul tuleks kohe pöörduda arsti poole.
Balantidioos
Põhjustajaks on käärsoolebalantiid ehk koli pusarake
(Balantidium coli)
Levib suukaudu, tavaliselt saastunud toidu või veega
Balantidium coli elab imetajate puhul pime ja
jämesooles (nt inimene, siga, rott, koer)
Sümptomid
1) Düsenteeria (kohati 20. minutiliste vahedega)
2) Inimestel tekkib eelkõige alatoitumise käigus tekkinud
maohappest
Eluohtlik