Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tuberkuloos (0)

1 HALB
Punktid
TUBERKULOOS
on nakkushaigus, mida põhjustab tuberkuloosibakter Mycobacterium tuberculosis. See on inimkonnas eksisteerinud juba 30 000 aastat. See võib kahjustada kõiki elundeid, kõige sagedamini kopse. 10%-l juhtudest kaebused puuduvad ning tuberkuloos leitakse juhuslikult tervisekontrolli käigus tehtava röntgenpildi abil või positiivse tuberkuliintestiga.
HAIGESTUMINE
Bakterit leidub kõikjal maailmas. Bakterid satuvad haige köhides või aevastades õhku ning kanduvad selle kaudu edasi. Et seda nakkust saada, peate haigega kaua koos viibima. See ei kandu edasi esemete, nagu näiteks voodipesu või riietega. Haigust võib saada ka lehmapiimatoodetest, mis pole pastöriseeritud. Ligi kaks miljonit inimest sureb aastas tuberkuloosi.
SÜMPTOMID
Tuberkuloosi on kahte tüüpi. Esimene, latentne tuberkuloosinakkus, mis kulgeb haigusnähtudeta. Ainult 10 protsendil nakatunutest tekivad tuberkuloosi nähud, kuid võivad teistele haigust edasi anda. Ainuke viis tuberkuloosi tuvastada on röntgen või naha test.
*Väga iseloomulikud esmasel nakatumisel on püsivad väikesed palavikud, kaalulangus, öine higistamine , nõrkus.
*Ainult umbes pooltel juhtudel esinevad ka hingamiselundite poolsed kaebused - köha, rögaeritus, hingeldus, valu rindkeres.
*Ägedalt kulgev haigus võib põhjustada rasket üldseisundit: kõrget palavikku, nõrkust, hingeldust.
*Alaäge tuberkuloos kulgeb aeglasemalt, haiguspilt sarnaneb kopsupõletiku või bronhiidiga, võib esineda ka kõhnumine ja kehvveresus .
Tuberkuloosi aktiivset vormi põdevatel inimestel on raskekujuline köha (nad võivad ka verd köhida), valu rinnus , nõrkus, kaalu- ja isukaotus, palavik ning öised higistamishood.
RAVI
Põhiliseks ravimeetodiks on tuberkuloosivastased preparaadid . Rakendatakse ka üldst ravi - köhapärssivad ained, kaasuvate haiguste ravimine , alkoholitarvitamise ning suitsetamise keeld. Haige peab läbima kuuekuulise ravikuuri. Oluline on ravikuur lõpuni teha, kuna tuberkuloos muutub ravimite suhtes resistentseks ja inimene haigestub uuesti. Kui haige on saanud ravi, ei nakata ta enam teisi. Kirurgilist ravi (kahjustatud kopsuosa eemaldamine) kasutatakse suhteliselt vähe.
Riskitegurid
Tuberkuloosi haigestumise riskigruppide hulka kuuluvad nõrgestatud immuunsüsteemiga inimesed: tsütostaatilist (organismi rakke hävitavat) ravi saavad vähihaiged, hormoonravi saavad inimesed, patsiendid peale elundi siirdamist.
Samuti on suurem risk haigestuda toitumishäirete põdejail ning vaktsineerimata lastel. Tuberkuloosi riskifaktoriteks võib lugeda ka alkoholismi, vanglas viibimist , steroidide kasutamist ja suhkurtõbe.
Ennetamine 
Vaktsineerimine nõrgestatud elusvaktsiiniga (Eestis 3-5 päevased lapsed sünnitusmajas ning 8-aastased lapsed, kui nende tuberkuliintest on negatiivne).
Tuberkuloos #1
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-01-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor eevalisa Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

TOIDUINFEKTSIOONID
18
odt

TOIDUINFEKTSIOONID

lümfisõlmi, närvisüsteemi ja nahka. Tuberkuloosile viitavad pikaajaline väike palavik, väsimus, töövõime langus, söögiisu langus, öine higistamine, suurenenud erutuvus, umbes pooltel juhtudel ka köha ning rögaeritus. Kui sellele lisandub ka teadaolev kontakt tuberkuloosihaigega ning positiivne tuberkuliintest, on alust kahtlustada tuberkuloosi. Nimetatud nähud võivad püsida kuid ja taandareneda ravita, kuid aastate pärast võib tuberkuloos uuesti aktiveeruda. Maailmas on umbes miljard inimest tuberkuloosi nakatunud ning umbes 3 miljonit sureb igal aastal tuberkuloosi tõttu. Eestis esineb 50-60 juhtu 100 000 inimese kohta aastas. 6 Tuberkuloosi tekkepõhjused Nakkusallikaks on tuberkuloosihaige, kes levitab tuberkuloositekitajaid, mükobaktereid, ümbritsevasse keskkonda oma röga ja süljega.

Tööohutus ja tervishoid
C hepatiit
23
docx

C hepatiit

TEETANUSE TRAUMAPUHUNE PROFÜLAKTIKA Mõnede nahka läbistavate haavade korral on olemas tõenäosus teetanusse nakatumiseks. Niisugusteks haavadeks on pinnasega, sülje või sõnnikuga/roojaga saastunud haavad, torkehaavad, sealhulgas nõelatorked, laskehaavad, külmumised ja muljumishaavad. Teetanuse profülaktikaks manustatakse kannatanule 1 annus difteeria-teetanuse liitvaktsiini.  TUBERKULOOS (BCG vaktsiin) Väga laialt levinud ohtlik nakkushaigus, mis võib kulgeda nii ägedalt kui ka krooniliselt.  Haigus tabab eeskätt kopse ja nende regionaalseid lümfisõlmi, kuid võib kahjustada ka teisi organeid – luid, liigeseid, kuseteid, suguelundeid, soolt, serooskelmeid jm.. HAIGUSTEKITAJA: bakter Mycobacterium tuberculosis. Tuberkuloosi ükobakterid on vastupidavad kuivamisele, võivad säilitada eluvõime kuivanud

Kategoriseerimata
kokkuvõte nakkushaigustest-vaktsineerimine
8
docx

kokkuvõte nakkushaigustest-vaktsine erimine

6  Ravi: AB. Ilma ravimata tõuseb teiseks haiguspäevaks palavik väga kõrgele (39,5–40 kraadi) ja langeb järk-järgult normaalseks 5.–7. haiguspäevaks.  Tüsistused: liigesed, neerud, süda- keskkõrvapõletik, meningiit, reuma, südamelihasepõletik, liigesepõletikud, neerukahjustused, teatud psühhiaatrilised nähud jpm. PÄRAST PÕDEMIST KUJUNEB ANTITOKSILINE IMMUUNSUS.  TUBERKULOOS (BCG elusnõrgestatudvaktsiin)3-5 päevane laps o Haigustekitaja: bakter mycobacterium tuberculosis, vastupidav, säilib kuni aasta pimedas, kuivas, päikese valguses hävib 1-1,5t. o Nakkusallikas:lahtist tuberkuloosi põdev haige- rögapiisad köhimisel, lehma toorpiim o Nakkuselevimine:õhu kaudu, õhk-tolm nakkusena, lahtistes veekogudes. köhimisel, aevastamisel või rääkimisel, o Peiteperiood: 2-12 nädalat o Sümptomid: üle 3 näd

Haige laps
Sise- ja närvihaiguste kordamisküsimused optometristidele
46
doc

Sise- ja närvihaiguste kordamisküsimused optometristidele

KORDAMISKÜSIMUSED OPTOMETRISTIDELE SISEHAIGUSTES  Normaalne pulsisagedus ja hingamissagedus (puhkeolekus). Normaalne pulsisagedus rahuolekus on täiskasvanul 60-90 lööki/min. Lugeda vähemalt 15 sek. jooksul, ebaregulaarse pulsi korral—60 sek. jooksul. Normaalne hingamissagedus u 14 korda minutis.  Normaalne arteriaalne vererõhk. Soovitav vererõhu tase täiskasvanul on <130/85 mmHg ja rahuldav 130-139/85-89 mmHg. Noortel täiskasvanutel on sobiv tase <120/80 mmHg. Vererõhk kõigub ööpäeva jooksul. Kõrgem on ta õhtul kl. 18-19, madalam öösel kl. 3-4. Talvel on vererõhk kõrgem kui suvel. Sellel on seos suremisega – suremus südame- veresoonkonna haigustesse on talvel suurem kui suvel. Psüühilise ja füüsilise pinge ajal võib normaalse inimese vererõhk tõusta 150-160/90-95 mmHg-ni.  Normaalne ööpäevane uriinihulk (diurees). Normaalne alla 2l (1.3-1.5) Polüuuria – diurees > 2 l/ööpäevas Oliguuria – diurees < 5

Sise- ja närvihaigused
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun