Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tuberkuloos (0)

1 HALB
Punktid

Lõik failist

Tuberkuloos #1
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-01-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor eevalisa Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
18
odt

TOIDUINFEKTSIOONID

lümfisõlmi, närvisüsteemi ja nahka. Tuberkuloosile viitavad pikaajaline väike palavik, väsimus, töövõime langus, söögiisu langus, öine higistamine, suurenenud erutuvus, umbes pooltel juhtudel ka köha ning rögaeritus. Kui sellele lisandub ka teadaolev kontakt tuberkuloosihaigega ning positiivne tuberkuliintest, on alust kahtlustada tuberkuloosi. Nimetatud nähud võivad püsida kuid ja taandareneda ravita, kuid aastate pärast võib tuberkuloos uuesti aktiveeruda. Maailmas on umbes miljard inimest tuberkuloosi nakatunud ning umbes 3 miljonit sureb igal aastal tuberkuloosi tõttu. Eestis esineb 50-60 juhtu 100 000 inimese kohta aastas. 6 Tuberkuloosi tekkepõhjused Nakkusallikaks on tuberkuloosihaige, kes levitab tuberkuloositekitajaid, mükobaktereid, ümbritsevasse keskkonda oma röga ja süljega.

Tööohutus ja tervishoid
thumbnail
23
docx

C hepatiit

TEETANUSE TRAUMAPUHUNE PROFÜLAKTIKA Mõnede nahka läbistavate haavade korral on olemas tõenäosus teetanusse nakatumiseks. Niisugusteks haavadeks on pinnasega, sülje või sõnnikuga/roojaga saastunud haavad, torkehaavad, sealhulgas nõelatorked, laskehaavad, külmumised ja muljumishaavad. Teetanuse profülaktikaks manustatakse kannatanule 1 annus difteeria-teetanuse liitvaktsiini.  TUBERKULOOS (BCG vaktsiin) Väga laialt levinud ohtlik nakkushaigus, mis võib kulgeda nii ägedalt kui ka krooniliselt.  Haigus tabab eeskätt kopse ja nende regionaalseid lümfisõlmi, kuid võib kahjustada ka teisi organeid – luid, liigeseid, kuseteid, suguelundeid, soolt, serooskelmeid jm.. HAIGUSTEKITAJA: bakter Mycobacterium tuberculosis. Tuberkuloosi ükobakterid on vastupidavad kuivamisele, võivad säilitada eluvõime kuivanud

Kategoriseerimata
thumbnail
8
docx

kokkuvõte nakkushaigustest-vaktsine erimine

6  Ravi: AB. Ilma ravimata tõuseb teiseks haiguspäevaks palavik väga kõrgele (39,5–40 kraadi) ja langeb järk-järgult normaalseks 5.–7. haiguspäevaks.  Tüsistused: liigesed, neerud, süda- keskkõrvapõletik, meningiit, reuma, südamelihasepõletik, liigesepõletikud, neerukahjustused, teatud psühhiaatrilised nähud jpm. PÄRAST PÕDEMIST KUJUNEB ANTITOKSILINE IMMUUNSUS.  TUBERKULOOS (BCG elusnõrgestatudvaktsiin)3-5 päevane laps o Haigustekitaja: bakter mycobacterium tuberculosis, vastupidav, säilib kuni aasta pimedas, kuivas, päikese valguses hävib 1-1,5t. o Nakkusallikas:lahtist tuberkuloosi põdev haige- rögapiisad köhimisel, lehma toorpiim o Nakkuselevimine:õhu kaudu, õhk-tolm nakkusena, lahtistes veekogudes. köhimisel, aevastamisel või rääkimisel, o Peiteperiood: 2-12 nädalat o Sümptomid: üle 3 näd

Haige laps
thumbnail
46
doc

Sise- ja närvihaiguste kordamisküsimused optometristidele

KORDAMISKÜSIMUSED OPTOMETRISTIDELE SISEHAIGUSTES  Normaalne pulsisagedus ja hingamissagedus (puhkeolekus). Normaalne pulsisagedus rahuolekus on täiskasvanul 60-90 lööki/min. Lugeda vähemalt 15 sek. jooksul, ebaregulaarse pulsi korral—60 sek. jooksul. Normaalne hingamissagedus u 14 korda minutis.  Normaalne arteriaalne vererõhk. Soovitav vererõhu tase täiskasvanul on <130/85 mmHg ja rahuldav 130-139/85-89 mmHg. Noortel täiskasvanutel on sobiv tase <120/80 mmHg. Vererõhk kõigub ööpäeva jooksul. Kõrgem on ta õhtul kl. 18-19, madalam öösel kl. 3-4. Talvel on vererõhk kõrgem kui suvel. Sellel on seos suremisega – suremus südame- veresoonkonna haigustesse on talvel suurem kui suvel. Psüühilise ja füüsilise pinge ajal võib normaalse inimese vererõhk tõusta 150-160/90-95 mmHg-ni.  Normaalne ööpäevane uriinihulk (diurees). Normaalne alla 2l (1.3-1.5) Polüuuria – diurees > 2 l/ööpäevas Oliguuria – diurees < 5

Sise- ja närvihaigused
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun